Õpingute katkestamine on kutsehariduses jätkuvalt tõsiseks probleemiks. Eelmise aasta tulemused annavad põhjust tunda rõõmu väikeste edusammude üle, kuid oleme veel kaugel elukestva õppe strateegias 2020. aastaks seatud eesmärgist, et kutseõppe katkestamine esimesel õppeaastal oleks alla 20%.

Varasematel seminaridel on käsitletud õpingute katkestamise põhjuseid, jaganud kogemusi koolide headest praktikatest katkestamise vähendamisel ning arutlenud koolikliima tähtsuse üle. Seekord on fookuses õpilase heaolu koolis ning tutvustame kiusamist ennetavaid meetmeid ja meetodeid, mida koolidel on võimalik asuda rakendama.

Esialgne päevakava

Moderaator: Ene-Mall Vernik-Tuubel

10:00 – 10:30

Registreerumine ja tervituskohv

10:30 – 12:10

Miks hooliv kool? - Helen Põllo, kutsehariduse osakonna juhataja, HTM

Õpingute katkestamine ja varane haridussüsteemist lahkumine rahvusvahelises vaates (CEDEFOPi uuringu tutvustus) - Tatjana Kiilo, analüüsiosakonna asejuhataja, HTM

Koolide hea praktika jagamine – Rakvere Ametikool ja Tallinna Teeninduskool

Kuidas luua toimivat tugisüsteemi koolis? – Tartu Rajaleidja keskus

12:10 – 12:30

Sirutuspaus

12:30 –14:00

Kiusajate ja kiusatute tulevikuperspektiivid – Judit Strömpl, sotsiaalpoliitika dotsent, Tartu Ülikool 

Kuidas kiusamiskäitumist ära tunda? – Kristi Kõiv, kasvatusteaduste dotsent, Tartu Ülikool

Sissejuhatus töötubadesse

14:00 –14:40

Lõuna

14:40 – 16:40

Paralleelsessioonid – kiusamist ennetavate meetodite tutvustus (KIVA, Salliv Kool, Vaikuseminutid, TORE jt)

16:40 – 17:00

Päeva kokkuvõte

Seminarile oodatakse nii kutseõppeasutuste juhtkonna esindajaid kui tugispetsialiste või õpetajaid, kes oma igapäevatöös tegelevad otseselt väljalangemisohus olevate õppijatega. Osalejate arv on kahjuks piiratud ja registreerimisel tuleb sellega arvestada. Samuti palutakse osaleda ainult neil, kellel on võimalik kindlasti terve päev seminaril kaasa lüüa.

Registreeruda saab kuni  20. novembrini sellel veebilehel. 

Allikas: HTMi info. 

Samal teemal:

• Kooliga on rohkem rahul väikeste põhikoolide ja suuremate gümnaasiumite õpilased
• Eestis on parimad võimalused hariduse omandamiseks