Krediidikorraldusteenuseid pakkuva kontserni Intrum Justitia värske Euroopa Tarbijate Maksekäitumise uuringu kohaselt on noorte majanduslik iseseisvumine muutunud raskemaks.
 
50% eestlastest usub, et nende lapsed ei saa rahalise olukorra tõttu kodust välja kolida nii ruttu kui nad sooviksid. See on uuringus osalenud Euroopa riikide seas kõige kõrgem protsent ning selgelt kõrgem kui uuringu keskmine (36%). 33% vanematest teavad kindlalt, et peavad oma laste rahalist toetamist jätkama peale nende väljakolimist, 49% on arvestanud sellega, et nad tõenäoliselt peavad oma lapsi rahaliselt toetama ning ainult 18% usub, et nende lapsed ei vaja rahalist toetust.
 
Lisaks näitas uuring, et 12% alla 35-aastastest eestlastest on pidanud vähemalt korra koju tagasi kolima. Üks tagasikolimise põhjuseid on oma rahaasjadega hakkama saamiseks vajalike teadmiste ja oskuste puudumine. Vanemad usuvad, et koolidel lasub suur vastutus õpetada noortele leibkonna majandamist (43%) ning 79% täiskasvanutest arvab, et noored peaksid koolis seda rohkem õppima.
 
Intrum Justitia AS juhataja Ivar Tammemäe: “Ühiskond vajab ajale vastavat ja tõhusat viisi, kuidas õpetada noortele vajalikke oskusi, et homsetes oludes hakkama saada. Koolid peavad siin oma õla alla panema, et anda noortele vajalikud teadmised. Isiklike rahaasjade eest vastutuse võtmine, mõistlikult tarbimine ja laenu võtmise tagajärgede mõistmine on olulised teemad, mida noored peaksid teadma – mida varem, seda parem.”
 
Sellal kui laste väljakolimise suhtes ollakse pigem pessimistlikud, usub vaid 4% eestlastest, et nende järeltulijate rahaline olukord on tulevikus halvem kui neil endil. See muudab eestlased järgmise põlvkonna finantsseisundi suhtes kõige positiivsemaks Euroopas. Kõige mustemates toonides näevad oma laste tulevikku kreeklased, kus 42% vastanutest uskus, et nende laste majanduslik olukord saab võrreldes nende endaga olema halvem.
 
Intrum Justitia Euroopa Tarbijate Maksekäitumise uuringus osales kokku 21 317 eurooplast 21 riigist. Eestist osales 1012 inimest.
Lisainformatsioon ja täispikk raport on saadaval Intrum Justitia kodulehel: www.intrum.ee

Allikas: Intrum Justitia

Foto: Flickr

Samal teemal:

• Eesti ettevõtted aitavad noortel tööturule siseneda
• „Hea sõna päeval“ arutati, kuidas Eesti õpilaste norutundest lahti saada

Autor: Mart Kimmel, Rääma Põhikool

Juba esimesel päeval olid raamatud uudistamiseks kõikidele õpilastele. Rõõmu jätkus nii väikestele kui suurtele. Kuna Eestis ei ole lastele varem selliseid toredaid raamatuid programmeerimise ja probleemilahendamise kohta ilmunud, siis tuleb ise välja mõelda, kuidas neid õppetöös kasutusele võtta.

Meie Ruby-raamatute kasutamine sai alguse sedaviisi, et uurisin laste käest, kes sooviks lugeda üht raamatut, mis on seotud programmeerimisega. Mitmedki julged käed tõusid ning lapsed saidki hakata Ruby-raamatut lugema. Lugemine aitab lapsel keskenduda kindlale tegevusele. Kui laps on lugenud jutukese raamatus läbi, siis tasub teda suunata raamatu lõpus olevaid harjutusi tegema, sest sellega oskab ta teksti ja harjutuse kokku panna (kasvõi kaasa mõelda samamoodi kui Ruby). Eelnevad tegevused olid pigem individuaalsed, nüüd tasub ka sotsiaalsetele tegevustele mõelda ning selleks sobib ideaalselt raamatus olev lauamäng, mida saab mitmekesi mängida (siin võib ka ise välja mõelda raamatu põhjal küsimused, millele ühele või teisele nupule jõudes tuleb vastata).

 

Kui Sinagi soovid oma lastega kasutada Ruby-raamatut programmeerimise õpetamiseks, siis meie soovitused Sulle on:

1. Las lapsed tutvuvad esmalt raamatuga ning loevad seda endale sobivas tempos (selleks võib kuluda ka 2 x 45 minutit);
2.Seejärel selgita lastele, et raamatu lõpus on nn harjutused, mida laps saab tegema hakata (hea on teha harjutusi peatükkide järgi);
3. Kui lapsed tunnevad, et on harjutustest väsinud, siis mängigu raamatus olevat lauamängu (siinkohal ei pea olema päristäring, vaid piisab ka nutiseadmes random.org keskkonna kasutamisest - meie kooli õpilaste idee).

Ruby raamatule lisaks on loodud ka toetav veebileht http://www.helloruby.com/, kust leiab mitmeid ülesandeid - näiteks oma operatsioonisüsteemi disainimine, kunsti ja algoritmine sidumine, klaviatuurimäng jne. Raamatu autori meelest peaks olema igal lapsel võimalik õppida tehnoloogiat ja seda, kuidas asjad töötavad, kuidas mõelda nagu arvuti, ka siis, kui ei ole võimalust raamatut endale muretseda.

Mida õpilased raamatust arvasid?

2. klassi õpilane: “Lõbus, äge, lahe. Huvitav seiklus!”

3. klassi õpilane: “Mulle meeldis aardejaht, kui Ruby otsis kalliskive. Selles raamatus oli palju pilte!”

5. klassi õpilane: “Mul tuli selline tunne, et ma ise oleksin selles loos.”

6. klassi õpilased: “Huvitav raamat. Sain uusi mõtteid probleemide lahendamiseks. Mõistatusi oli huvitav lahendada. Lihtne oli raamatut lugeda /---/. Lisaks oli hästi illustreeritud ning mulle meeldis see, kuidas raamat näitas läbi loo mängu/programmeerimise samme."

Kokkuvõtteks soovitame Rääma kogemuse alusel Ruby raamatut nii kooli ainetundi kui ka kingiks jõuluvana kingikotti ehk kodus kasutamiseks, eriti lasteaia kuni teise kooliastme lastele.

Fotod: Mart Kimmel

Samal teemal:

• „Tere, Ruby!“ inspireeris mänge looma
• Ruby igasse kooli!

Üksteist auhinda koos riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märkidega andsid  üle
Haridus- ja teadusministeeriumi asekantsler Indrek Reimand ja konkursi hindamiskomisjoni esimees, akadeemik Enn Tõugu.
 
Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märki on õigus kasutada kõigil, kes on pälvinud Eesti teaduse populariseerimise auhinnakonkursil tunnustuse alates selle auhinna loomisest 2006. aastal. Riiklikult tunnustatud teaduse populariseerija märk on kvaliteedi ja usalduse märk selle valdkonna tegijaile. Märk loodi selleks, et head teadusteavitajad ning nende hea töö senisest enam silma paistaks.
 
Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisu sõnul on tegevused teaduse populariseerimise valdkonnas väga kõrgel tasemel, ja praktiliselt kõik sel aastal auhinnale kandideerinud tegevustest on laia kõlapinnaga ja väga tulemuslikud“ kommenteeris konkurssi Terje Tuisk.

 
Teaduse populariseerimise auhinda annavad ühiselt välja Eesti Teadusagentuur ja Eesti Teaduste Akadeemia, rahastab Haridus- ja teadusministeerium. Auhinnafond 21 500 eurot jagunes võitjate vahel kuues kategoorias järgnevalt:
 
Tiiu Silla nimeline elutöö preemia pikaajalise süstemaatilise teaduse ja tehnoloogia populariseerimise eest (6500 eurot): teadusajakirjanik Tiit Kändler, pikaaegse ja mitmekülgse teaduse populariseerimise eest.
 
Kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine audio-visuaalse ja elektroonilise meedia abil”:
 
Peapreemia (2200 eurot): „Eesti Keele Instituudi keeleklipid“, projektijuhid Tõnu Tender, Tiina Laansalu;
 
II preemia (800 eurot): Teadusfoto võistlus, eestvedaja Ivo Kruusamägi. (https://et.wikipedia.org/wiki/Vikipeedia:Teadusfoto_2015)
 
Kategoorias „Teaduse ja tehnoloogia populariseerimine trükisõna abil”:
 
Peapreemia (2200 eurot): Ajuteadust populariseeriva artikliseeria „Mõtlemise masinavärk“ eest, autorid Jaan Aru, Andres Laan, Allan-Hermann Pool;
 
II preemia (800 eurot): Kogemusliku raamat-õppekomplekt "Seiklused lõhnade ja maitsete maailmas" koostamise eest, autor Kristel Vene.
 
Kategoorias „Tegevused/tegevuste sarjad teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“:
 
Peapreemia (2200 eurot): TTÜ Mektory Tehnoloogiakool, LTT- ja inseneeria valdkondade tutvustamiseks ning arendamiseks süsteemsete ja järjepidevate tegevuste korraldamise eest. Projektijuht Kristina Piliste;
 
II preemia (800 eurot): Tartu Ülikooli loodusmuuseumi uus püsiekspositsioon "Maa. Elu. Lugu". Eestvedaja Urmas Kõljalg koos meeskonnaga.
 
Kategoorias „Parim teaduse ja tehnoloogia populariseerija (teadlane, ajakirjanik, õpetaja jne)”:
 
Peapreemia (2200 eurot): Peeter Lorents – mitmekülgse ja aktiivse teaduse populariseerimise ning Õpilaste Teadusliku Ühingu pikaaegse eestvedamise eest;
 
II preemia (800 eurot): Veljo Runnel – Eesti harrastusteaduse edendamise ja  loodushelide salvestamise eest.
 
Kategoorias „Parim uus algatus teaduse ja tehnoloogia populariseerimisel“:
 
Peapreemia (2200 eurot): Tartu- ja Jõgevamaa loodus- ja teaduskeskustes „H₂O külastusmängu“ korraldamise eest. Eestvedajad: Maris Mägi (Tartu Keskkonnahariduse Keskus), Sigrid Sepp, Kaidi Randpõld (Jääaja Keskus);
 
II preemia (800 eurot): SA Innovatsioonikeskus INNOKAS, ettevõtlus- ja teadushuvi edendamise eest Läänemaal. Eestvedaja Angela Leppik.
 
Konkursi koduleht
 
Eesti teaduse populariseerimise auhinna eesmärk tunnustada teaduse populariseerimisega tegelevaid inimesi,  tõmmata suuremat tähelepanu ning anda hoogu teadust ja tehnoloogiat avalikkusele tutvustavatele tegevustele.

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Foto: Eesti Teadusagentuur

„Teedeajaloo päev on juba traditsiooniks saanud teadusseminar, mis on leidnud endale kindla koha muuseumi iga-aastases ürituste kalendris. Päeva raames pakume võimalust laiale ringile õpetlastele ja uurijatele tutvustada teemasid, mis seonduvad teede-, liiklus- ja transpordiajalooga ning on muuseumi jaoks olulised,“ rääkis maanteemuuseumi teadur Andres Seene.

Teadusürituse kaudu populariseerib, edendab ja väärtustab maanteemuuseum oma valdkonna ajaloouurimist Eestis. „Ka selle aasta ürituse esinejate ja teemade valik peegeldab muuseumi teadus- ja näitustegevuse perspektiivist mitmeid olulisi ja aktuaalseid temaatikaid,“ täpsustas Seene.

Doktor Vladimir Sazonov Tartu Ülikooli orientalistika keskusest käsitleb teede tähendust ja rolli muistses Lähis-Idas III aastatuhandel eKr, mis pakub head võimalust tasakaalustada maanteemuuseumi valdavalt Eesti-keskseid teemaarendusi sisuka üldajaloolise ekskursiga muinastsivilisatsioonidesse. Eesti Jalgrattamuuseumi asutaja Valdo Praust kõneleb Lääne-Eesti suvisest ja talvisest teedevõrgust muinas- ja keskajal. Maanteemuuseumi teadur Andres Seene ettekanne keskendub 90-aasta tagustele maanteede masinate hangetele Eestis. Kristel Rattus Eesti Rahva Muuseumist vaatleb nõukogude Eesti autokultuuri ERMi kirjakogudes sisalduva ainese põhjal. Nõukogude Eesti olulisematele sillaehituse projektidele annab hinnangu inseneri vaatepunktilt Tallinna Tehnikaülikooli professor Siim Idnurm. Maanteemuuseumi juhataja Kadri Valner vaagib teadus- ja uurimistöö võimalusi ning vajadusi oma mäluasutuse perspektiividest lähtuvalt.
Päeva lõpul on kõigil huvilistel võimalik tutvuda selle aasta kevadel valminud muuseumi uue püsinäitudega „Head teed!“.

Teedeajaloo päev toimub Eesti Maanteemuuseumis Varbusel, Põlvamaal, 25. novembril kell 11-15.
Päevakava: http://www.maanteemuuseum.ee/et/content/teedeajaloo-p%C3%A4ev-2511

Allikas: Eesti Maanteemuuseum

Samal teemal:

• Maanteemuuseum kogub lugusid lääne autode saabumisest
• Pildiait ootab fotosid mardi- ja kadrisantidest

Noortele räägivad oma kogemustest:

·         Möödunud aasta Bright Minds konkursi paremik: Pärnumaa meeskond „Jalgratas nutikaks“ ja Viljandimaa meeskond (ühtlasi kõige nooremad osalejad) „EZ-Office“, kes tegelevad mõlemad oma toote aktiivse arendamisega

·         Idufirmade Reverse Resources, SprayPrinter ja Shipitwise esindajad

TTÜ Mektory Bright Mindsi avaüritusele järgneb neljakuuline koolitusprogramm Hiiumaal, Pärnumaal, Jõgevamaal ning Ida- ja Lääne-Virumaal. Igas maakonnas toimub neli koolituspäeva, mis keskenduvad ideede genereerimisele ja meeskonna moodustamisele, turu ja sihtrühma analüüsile jpm. Programm päädib konkursiga, kuhu oodatakse kogukondlikku arengut toetavaid äriideid üle Eesti, sh maakondadest, kuhu koolitusprogramm tänavu ei jõudnud. 

Bright Mindsi korraldab TTÜ Mektory Tehnoloogiakool koostöös Swedbanki, Euroopa Sotsiaalfondi ja Zoombook’iga. 

Allikas: Mektory pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Algatus "Nutitund igasse kooli!" tutvus Mektory tegemistega
• Mektory start-up konkurss viib parimad Silicon Valleysse ja Euroopa Innovatsiooni Akadeemiasse
• Eestis saab nüüd äppe testida automaatselt ja oma arvuti tagant lahkumata

Programmid on õpetajatele tasuta, nende  toimumist toetab Euroopa Sotsiaalfond ja Eesti riik. 

Õpiabiõpetaja programmi eesmärgiks on arendada õpetajate professionaalseid oskusi tööks õpiraskustega õpilastega (vastavalt kutsestandardis Õpetaja 7 märgitud kompetentsidele). Programmi saavad kandideerida üldharidus- või kutsekoolis töötavad õpetajad, kellel on pedagoogiline kõrgharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. 

Õpetajakoolituse programm loob võimaluse siduda õpetajatööks vajalikud teoreetilised teadmised praktilise õpetajatööga. Selle kaudu valmistatakse ette nüüdisaegse õpikäsituse põhimõtteid väärtustavaid õpetajaid. Programmi saavad kandideerida töötavad õpetajad, kellel on erialane magistritasemel ettevalmistus, kuid kes pole veel läbinud õpetajakoolitust.

Mõlema programmi puhul toimub auditoorne õppetöö sessioonidena, üldjuhul üks kord kuus (2-3 päeva) ja kestab 2017. aasta jaanuarist 2018. aasta novembrini. Vastuvõtueksamiks on kutsesobivusvestlus, mille käigus selgitatakse välja kandidaadi motiveeritus ja sobivus tööks õpetajana. Programmi läbinud õpetajatele väljastatakse Tartu Ülikooli täiendusõppe tunnistus koos akadeemilise õiendiga. Rohkem infot leiab TÜ haridusteaduste instituudi õpetajate täienduskoolitus- ja kutseaastakeskuse kodulehelt.

Allikas: TÜ haridusteaduste instituudi info. 

Oskuste tegevuskava eesmärk on parandada õpetamise kvaliteeti, oskuste tunnustamist ning õpitu paremat vastavust tööturu vajadustele. Samuti soodustada töötajate praeguste oskuste paremat kasutamist ning uute vajalike oskuste omandamist, et aidata leida sobivat tööd ja parandada nende võimalusi tööturul. Resolutsioonis rõhutatakse hariduse ja töömaailma koostöö tähtsust ning toonitatakse, et igas vanuses õppijad vajavad tipptasemel õpetajaid ja koolitajaid. Euroopa uue oskuste tegevuskava rakendamisega seotud küsimusi arutatakse edasi ka Eesti Euroopa Liidu eesistumise ajal.

Tegevuskava vastuvõtmine tähendab, et Eestis tuleb parandada hariduse, koolituse ja oskuste tunnustamise võimalusi, et inimesed  jõuaksid vähemalt keskhariduse ehk kvalifikatsiooniraamistiku 4. taseme teadmiste ja oskusteni. Oskuste tegevuskava rakendamine parandab Eesti madalama kvalifikatsiooniga inimeste vajadustele suunatud  koolitusvõimalusi ning elu jooksul omandatud oskuste tunnustamist.

Lisaks jõudsid riigid kokkuleppele soovituses, mille eesmärk on pakkuda madala kvalifikatsiooni ja oskustega täiskasvanutele võimalusi oma oskuste hindamiseks, täiendamiseks ja tunnustamiseks, et omandada ja kasutada neid tööturul ja ühiskonnaelus aktiivselt osalemiseks. Soovituse rakendamine aitab parandada inimeste võimalusi hea töökoha leidmisel ning tulla toime kaasaegsete töökohtade oskusnõuetega. Soovituse edukas rakendamine  toetab ka töökohtade innovatsiooni ehk omandatud oskuste reaalset kasutust majanduses.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Foorumil võetakse vaatluse alla täiskasvanute oskused
• Täiskasvanute tagasitoomiseks kooli sai toetust 16 projekti üle Eesti

Õpetajateks olid meie mini-programmeerimistundides 1.-3. klassi õpilased, kes robootikaringis on sügisel juba õppinud BitByBit programmeerimismängu kasutama. Õpilasteks olid kooli õpetajad ja ka ühe seminari raames kooli sattunud külalised. Vahenditena kasutasime tahvelarvuteid ja sinna laetud tasuta rakendust BitByBit.

Tahvelarvutiga varustatud õpilane otsis koolimaja pealt vahetunnis tegevusetuna tunduva õpetaja ja kutsus ta endaga "mängima". Kui tutvus loodud ja õpetaja n-ö lõa otsas, selgus tõsiasi, et õpetaja peab hakkama hoopis programmeerimist õppima. Õpilane andis esmased näpunäited mänguga toimetulemiseks kätte ja edasi oli juba õpetaja enda teha, kuidas ta olukorrast välja tuleb. Õnneks julgesid õpetajad tunnistada, kui nad millestki aru ei saanud. Tõeliste professionaalidena teadsid nad ka, et rumalaid küsimusi pole olemas ja kasutasid julgelt küsimise võimalust; lisaks kasutati rõõmuga ära võimalust saada individuaalset õpet ja nii tunduski programmeerimine lõpuks lihtne, mänguline ja tore.

Plussid ja miinused

•    Algklasside õpilaste jaoks oli väga tore, et nad said tuttavaks uute õpetajatega. Tuttava õpetaja juurde on palju lihtsam minna kui selle juurde, keda sa võib-olla paar korda koolimaja peal näinud oled, seega enesekindlust ja julgust said õpilased palju juurde.

•    Õpetajad nägid õpilasi uuest küljest. Kui senine kokkupuude on olnud ikkagi õpetaja ja õpetatava vaates ja klassikalistest ainetes, siis nüüd üllatusid nii mõnedki õpetajad, kui osav võib noor õpilane olla programmeerimismängu juhendades.

•    Mõnda õpetajat pidi õppima/mängima kutsuma kaks korda ehk õpetajate julgust tundmatus kohas vette hüpata tuleks tihemini proovile panna.

•    Tahes-tahtmata tekitasid tahvelarvutiga koolimaja peal ringi liikuvad õpilased ja pinkidel istuvad õpilane/õpetaja palju põnevust ka kaasõpilastes ja leidus ohtralt neid, kes samuti oleks tahtnud selles ettevõtmises osaleda - nii õpilase kui õpetajana. Nii et kindlasti tuleks sihtrühma järgmine kord suurendada ja varuda ka rohkem aega. Code Week asemel Code Month!

Kuna rahvusvaheline programmeerimisnädal, mille osa meie eksperiment ka oli, on juba kooliaasta algul, siis järgmise aasta sündmusteks tuleks hakata valmistuma juba praegu. Meie kogemus ütleb, et huvi on väga suur, seega väikseid ja tagasihoidlikke sündmusi plaanida pole mõtet. Ikka kogu koolile ja miks mitte mitme nädala vältel.

Merivälja Koolis toimusid programmeerimisnädala jooksul veel 3D-modelleerimise ja printimise tunnid ning erinevate programeerimiskeelte mängulise õppimise tunnid. Kui mõni õpilane oli algul programmeerimise osas kahtleval seisukohal, siis tundide lõpuks leidsid kõik omale etteantud valikust sobiva ja köitva programmeerimismängu või rakenduse ja tunnid kuulutati igati kordaläinuks ja põnevaks.

Loo ja fotode autor on Aivi Osman. 

Samal teemal:

• Koodinädal 2016 Pärnu Rääma Põhikoolis
• Haanja Kooli koodinädal

Konverentsi peaesineja oli Eurochildi endine president ja ÜRO lapse õiguste komitee liige dr Maria Herczog, kelle ettekanne keskendus lapse õiguste arengule konventsiooniga ühinenud riikides. Kaks ettekannet ja esimene paneeldiskussioon olid pühendatud laste võrdsetele võimalustele hariduses ja laste olukorrale koolis.

Õiguskantsleri ja lasteombudsmani Ülle Madise ettekanne kandiski pealkirja „Võrdsed võimalused hariduses“. Ta nentis, et otsused, sh lapsi ja noori puudutavad otsused sünnivad ühiskonna erinevate huvirühmade võistluses. „Edukamate huvides on teisi kaasa tõmmata. Parim viis selleks on hariduses võrdsete võimaluste loomine kõikidele. Mida näeme tegelikkuses? Seos õpilase õppeedukuse ja koduste olude vahel kipub olema ilmne. Parema sotsiaal-majandusliku taustaga õpilase kodu suudab haridussüsteemi puudujääke korvata, maksta omaosalust, viia, tuua, julgustada. Edukaid ei tohi mitte mingil juhul takistada või tagasi kiskuda, aga me peame nõrgemaid järele aitama,“ rääkis Ülle Madise. Ta juhtis tähelepanu tulevikutrendile, et lihtsad tööd kaovad, vähese haridusega lihttöölistel tööturule asja ei ole. „Just sellepärast on ülioluline kõikide laste parim ettevalmistamine tulevikuks, me ei saa suhtuda nõnda, et las mõned lapsed jäävad oma tipust kaugele. Töid nendele, kes hariduses hästi edasi ei jõua, lihtsalt ei jagu,“ ütles Madise. „Eesmärk võiks olla, et vanem võib julgelt saata oma lapse lähimasse kooli, tundmata, et ta on lapse heaks midagi tegemata jätnud. Igast koolist peab saama igale lapsele just tema arengut kõige paremini toetava, tasuta ja kvaliteetse hariduse. See eeldab olemasoleva süsteemi ülevaatamist ja lisarahastust."

Ülle Madise peatus ka lapse huvide kaitsel ning tõstatas mõned küsimused, kutsudes kuulajaid kaasa mõtlema. „Kuidas kaitsta ja hoida poisse? Poisid kipuvad koolist kergemini välja langema. Aastaid on räägitud, midagi eriti muutunud ei ole. Võib-olla on vaja rohkem meesõpetajaid, soolist tasakaalu ka kooli,“ sõnas Ülle Madise. Veel tõstatas ta küsimuse, miks juba enne esimest klassi algab tohutu konkurents ja lasteaialapsi tassitakse tasulistesse eelkoolidesse-kursustele-ringidesse. „Ühiskondlikud institutsioonid peaksid ühiselt varases lapseeas algavale armutule konkurentsile laste huvides ikkagi piirid looma,“ sõnas Madise. Ta puudutas ka gümnaasiumiõpilaste koolikoormuse probleemi. Sageli on noore inimese koolinädal pikem ja töörohkem kui tema vanemate töönädal, nii ei pea noore inimese tervis vastu. 

Mia Marta Ruus Lastekaitse Liit Noortekogust rääkis võrdsusest koolis. „Valisime noortekoguga selle teema, kuna põhikooliõpilastena on see meile oluline. Olukord klassis ja koolis on meile igapäevane reaalsus. Uurisime eakaaslastelt, mida arvavad nemad võrdsusest  koolis.“ Noortekogu viis läbi arvamusküsitluse viies koolis 7.-9. klasside õpilaste seas. Kokku vastasid 152 õpilast ja 56 õpetajat. Küsiti, kui tihti tunnevad õpilased või õpetajad end klassi- või töökollektiivis ebavõrdselt; kas õpilased on kogenud, et õpetajad kohtlevad õpilasi erinevalt ja kas õpetajad on kokku puutunud kolleegidega, kes tekitavad neis ebavõrdsuse tunnet; kui tihti võetakse nende arvamust kuulda koolielu korraldamisel. 

31,2% vastanud õpilastest tundis, et neid koheldakse klassis ebavõrdselt harva, 24% vastas, et nad ei taju ebavõrdset kohtlemist mitte kunagi, 28%  vastas, et vahel tunnetavad ebavõrdsust, ja iga kümnes vastaja nentis, et tunnetab ebavõrdset kohtlemist tihti. Küll vastas kolmveerand küsitluses osalenud õpilastest, et nad on tundnud ebavõrdset kohtlemist õpetaja poolt. 38% õpilastest vastas, et nad tunnevad mõnikord, et nende arvamusega on koolielu korraldamisel arvetstatud, veerand vastanutest tunnevad, et seda tehakse harva. Vaid 6% leidis, et seda tehakse alati. Õpetajate poolt oli pilt siiski rõõmsam, õpetajad tunnetavad kaasatust kooliellu märksa rohkem kui õpilased. 

Paneeldiskussioon osalesid Robert Pärnpuu Lastekaitse Liit Noortekogust, vandeadvokaat ja endine õiguskantsler Allar Jõks, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaekspert Mariann Rikka ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetaja Madis Reemann.

Kas tänane munitsipaalkool üldse õigustab ennast? Kas peaks andma võrdse rahastuse kõigile koolidele? Miks eelistavad lapsevanemad erakoole? Mida saab riik teha, et kõik harilikud koolid oleksid ühehead? Mõningaid kõlanud mõtteid paneeldiskussioonilt. 

-    Munitsipaalkoolidel on probleem siis, kui nad asuvad väikeses linnas, väikeses külas. Kust leiab väikelinn või küla selle raha, et kooli üleval pidada, et saada sinna hea kvalifikatsiooniga õpetajaid? Munitsipaalkool õigustab ennast, kui suudab anda õpilastele hea hariduse. 
-    Kas väikeses riigis õigustab end süsteem, kus kooli pidajaks on kohalik omavalitsus ja suure plaani juhtimine toimub haridus- ja teadusministeeriumist? Tasuta munitsipaalkooli kaudu peab realiseeruma võrdselt hea hariduse saamise põhimõte. 
-    Diskussioon eliitkoolidest ja tavakoolidest on üle pingutatud. See ei ole Eesti hariduse võtmeküsimus. Sa võid elus väga hästi edasi jõuda ka eliitkoolis käimata. 
-    Meil on praegu valdav munitsipaalkoolides saadud haridus. Milliseks kujuneb riigigümnaasiumite roll, näitab tulevik. 
-    Haldusreform on käinud käsikäes haridusreformiga. Põhikool peab olema kodulähedane, gümnaasiumi- ja kutseharidus peab olema kvaliteetne ja võimalusterohke. 

Eesti Lastekaitse Liit tähistab igal aastal novembrikuud kui laste õiguste kuud. Vaata lähemalt ELLi kodulehelt. Aastakonverents "Kuidas elad, Eestimaa laps?" toimus 22. novembril Tallinnas. 

Fotod: ekraanitõmmis, Postimehe veebiülekanne konverentsilt. 

Samal teemal:

• November on lapse õiguste kuu
• HITSA nutiklassis olid külas Lastekaitse Liidu noortekogu liikmed

Traditsiooniline saksakeelne e-konkurss, mis on pühendatud kõikide saksa keele õpetajate entusiastlikule õpetamisele ja ESÕS-i 25. tegutsemisaastale, kannab pealkirja „Deutsch in unseren Schulen“/ „Saksa keel meie koolides“ ja toimub 1. detsembrist 2016 kuni 1. märtsini 2017.

E-konkursile oodatakse üheminutilisi videokollaaže individuaalvõistlejatelt kahes kooliastmes (põhikool ja gümnaasium), mis kajastavad kõike (traditsioone, tunde, projekte, kohtumisi ja muid üritusi), mis on koolides seotud saksa keelega.

Täpsem info (võistlusjuhend, hindamiskriteeriumid, Padlet-i sein, kuhu palume võistlejatel ise seal antud näite järgi postitada oma videokollaaži) on kirjas traditsioonilises e-konkursi blogis. Samas saab välja printida ka meie e-konkursi posteri.

Kõik meie eelnevad saksakeelsed e-konkursid on olnud edukad. Võistlustöösid võib konkursiblogides jätkuvalt uudistada ja soovi korral tundides või üritustel kasutada. Nii näiteks said Baltimaade saksa keele õpetajate konverentsi (Tallinn, 2014) osalejad vaadata 6. konkursi „Willkommen in Estland“ võistlustöösid.

Meie konkursse on autasudega toetanud varasemalt Tiigrihüppe SA ja viimastel aastatel HITSA. Alati tänulikud selle eest, kuna osalejad on ka autasude üle siiralt rõõmustanud.

Konkursi eestvedaja ESÕS-i IT-grupp ootab tänavugi huvitavaid võistlustöösid, et nautida saksa keele ja IT koostoimimist. Soovime võistlejatele toredaid ja nutikaid ideesid oma võistlustööde loomiseks!
 

9. saksakeelse e-konkursi korraldaja, ESÕS-i IT grupp