Loo autor on "Nutitund igasse kooli!" algataja, Pelgulinna Gümnaasiumi IT-arendusjuht Birgy Lorenz.
 
Raamat on sobilik nii klassiõpetajale kui ka arvutiõpetajale laste loovuse ja loogika arendamiseks. 

„Tere, Ruby!“ müügiletulekut on toetanud Telia Eesti. “Linda Liukase loodud väikese Ruby seiklused toovad läbi nutikate avastuste rõõmu nii tüdrukutele kui ka poistele, kes soovivad esimesi samme astuda tutvumaks programmeerimise algtõdedega,” sõnas Telia Eesti toetustegevuste juht Heddy Ring.  

Birgy Lorenz tegi intervjuu raamatu autoriga. Kokkuvõttes: jutuajamisest saame teada, et raamat on kirjutatud inspireerituna põhjamaistest tegelastest nagu Pipi Pikksukk ja Muumid. Tegemist on kihilise raamatuga nagu sibul; raamat sobib nii õpikuks kui juturaamatuks. Raamatus on olulisel kohal ka väärtuste selgitamine, et tüdrukud on samamoodi oodatud tegelema tehnikaga kui poisid, et oluline on koostöö ja looming. 
Raamatu praktilised ülesanded sisaldavad nii joonistamist kui meisterdamist kui suunavad omavahel suhtlema ja probleeme lahendama. 

„Tere, Ruby!“ võiks olla igas kooliraamatukogus. Meie projektis loositakse septembrikuus Telia Eesti toel välja 50 raamatut koolide vahel, seega tasub oma nutitegevustest teada anda FB vahendustel ja võibolla naeratab teile ka loosiõnn. Info leiad https://www.facebook.com/groups/nutitund/

Birgy Lorenzi intervjuu Linda Liukasega

Tere, Linda! Räägime veidi! Lõpuks on meil "Tere, Ruby!" eesti keeles, aitäh! Kas teil on mõni nõuanne Põhja- ja Skandinaaviamaade, sh Eesti õpetajatele ning lastevanematele, kuidas selles raamatus peituvat lugu käsitleda, kui raamat räägib väga iseseisvast väikesest tüdrukust, kellega on noortel (just tüdrukutel) kerge suhestuda?

Hea meelega! Ma kasvasin üles koos Tove Janssoni Muumi-seeria Väikese My ja Astrid Lindgreni Pipi Pikksukaga – Skandinaavia autorite lood meeldisid mulle väga.  Enne kui rääkisin kirjastajatega USAst, Jaapanist ja Koreast ma isegi ei teadnud, et sõltumatu, iseseisev noor tüdruk kui kirjanduslik karakter võib mõnes kohas siiani mõjuda revolutsiooniliselt. 

Palju kordi on vanemad küsinud, kas see on raamat tüdrukutele või poistele. „Ruby“ on kindlasti raamat, mida kirjutades ma olin ise nagu väike tüdruk, nii et seal on loodetavasti mõned elemendid, mis on tüdrukute jaoks põnevad. Aga samal ajal mu süda hüppab rõõmust, kui väikesed Jaapani poisid ütlesid mulle, et Ruby on nende lemmiktegelane. Ma arvan, et maailm on imeline, kui poisid ei pelga öelda, et programmeeriv ja probleeme lahendav tüdruk on nende suur lemmik. 

Põhja-Euroopa on mind kindlasti mõjutanud mitmel viisil. Ma arvan, et meie tehnoloogiakultuur on pisut rohkem avatud ja kaastundlikum.  See ei ole juhus, et nii palju avatud lähtekoodiga töid (Linux, Git, SSH, IRC, MySQL, PHP, Rails) on maailm saanud just Põhjamaadest.

Raamatus otsib Ruby otsib teemante kui kui auhinda, aga leiab hoopis olulisema asja – sõpruse. See on tõesti inspireeriv, et raamat ei õpeta mitte üksnes programmeerima, vaid rõhutab ka väärtuseid ja moraali. 

Ma arvan, et kõikidel headel lasteraamatutel on mitu kihti. Selles on loo võim, ja seetõttu mäletame neid ka täiskasvanuna. Sõprus ja loovus on ühed paljudest asjadest, mida Ruby oma seiklusrikkal teekonnal õpib. Sama on programmeerimisega  - vaid väike osa on seotud konkreetse koodi loomise ja tundmaõppimisega. Programmeerimine tähendab ka koostööd, püsivust. Nii et jah - kõik raamatud sisaldavad rohkem väärtusi kui loost esialgu paistab.  (Programmeerijate emade ja isade jaoks on raamatus peaaegu igale leheküljele omamoodi lihavõttemuna peidetud – sisenali programmeerimise maailmast.)

Kuulsime, et teie raamat on tõlgitud 19 keelde. Mis on olnud kõige huvitavam riik, kus teie raamat on ilmunud?

Tõenäoliselt Jaapanis. See oli eelmisel kevadel ühel nädalal enimmüüdud lasteraamat Jaapanis, jaapanlased võtsid Ruby tõesti omaks. Tõlkimine osutus ka väga lõbusaks ja meil tuli kohandada mõningaid ülesandeid, et need jaapani kultuuri paremini sobituksid.  Ma olen Jaapanist vägagi inspireeriud, sest kasvasin üles Tamagotchi, Nintendo ja Pokemoniga – kõik need on tooted, kus on kombineeritud loovus ja tehnoloogia.  Ma arvan, et jaapanlaste ja soomlaste vahel on vaikne üksteisemõistmine ja vastastikune väärtustamine. 

Mis on see üks asi, mida tahaksite endast rääkida, mida teilt keegi veel küsinud ei ole? 

Ma olen väga tugev Mario Kart videomängudes; unistan, et mul oleks oma aed ja ühel päeval tahan õppida joonistama akrüülvärvidega ning õppida rohkem matemaatikat lihtsalt oma lõbuks. 

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilased on loovad ka digimaailmas
• New Education Expo 2016 Jaapanis
• Muljetavaldavate võimalustega Soome koolid
• Nutitund igasse kooli - projekt algab!