Töid saadeti sel aastal kõigist Eesti maakondadest.

Koos Eesti Rahvusringhäälinguga otsitakse sel aastal 6–12aastaste konkursil osalejate seast (kokku 680 ideed) neid väikesi leiutajaid (Eesti otsib leiutajat!), kellest valmivad Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks televisioonis näidatavad dokumentaalsed lühiportreed.

Konkursi preemiafond on 25 950 eurot. Lisaks rahalistele ja paljudele eripreemiatele valitakse noorte seast Eesti esindaja Ameerika Ühendriikides toimuval maailma suurimal noorte teadusmessil Intel ISEF (International Science and Engineering Fair).

Konkursile saadetud ideid hinnatakse kolmes vanuserühmas: eelkooliealistelt ja kuni 4. klassi lastelt oodati fantaasiarikkaid ideid, 5.–9. klassi õpilased pidid lisaks ideele välja tooma ka võimaliku tehnilise lahenduse ning gümnaasiumi- ja kutsekooliõpilaste ideed ja lahendused peavad lisaks uudsusele olema ka reaalselt teostatavad.

Konkursi 13liikmeline hindamiskomisjon, kuhu kuuluvad insenerid, disainerid, leiutajad, patendiametnikud ning teiste erialade esindajad, alustas tööd eelmisel nädalal ja teeb otsuse detsembri alguseks.

Leiutajate auhindamispidu algab 6. detsembril kell 13  Tallinnas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Riiklikud preemiad annab üle Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, eriauhindu annavad Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Eesti Ameerika Suursaatkond, Kuninglik Taani saatkond, Eesti Patendiamet, Maailma Intellektuaalomandi Organisatsioon WIPO, TTÜ Mektory Tehnoloogiakool, Energia Avastuskeskus ja Teaduskeskus AHHAA.

Konkurssi korraldavad koostöös Eesti Teadusagentuur, Eesti Rahvusringhääling, Eesti Filmi Sihtasutus ja Eesti Vabariik 100 ja rahastavad Haridus- ja Teadusministeerium ning Riigikantselei.

Konkursi koduleht www.etag.ee/leiutajad

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Mini Maker Faire ootab leiutajaid ja meisterdajaid
• Noor Eesti leiutaja võitis Gruusias leiutajate olümpiaadil hõbemedali
• Saaremaa Miniteaduspäevad kutsuvad jälle osalema

Viljandimaa külakeskuseid külastanud võrgupidude sarja viimane sündmus võõrustab täna õhtul kuni 100 arvutimängurit eelkõige Viljandi maakonnast ning pakub võistluskogemust kaheksale meeskonnale.

Võrgupidude sarja eesmärk on pakkuda võistluselamust ning tutvustada võrgupidude korraldamise tehnilist poolt just väiksemates maakohtades elavatele noortele. „Pakume ainulaadset võimalust teha tutvust IT-süsteemide administreerimise ning haldamisega kõikidele huvilistele,“ sõnas tuuri idee autor Roger Ote.

Nelja tasuta tuuri jooksul on pakutud võrgupeo kogemust juba sadadele noortele ning lisaks täiendatud serverite ning arvutipargi ülesehitust. „Eesmärk on saavutada maksimaalne võrgu turvalisus ja stabiilsus tuuridel katsetades, et 9.-11. detsembril 41 meeskonda võõrustav Eesti suurim CS:GO võrgupidu „interLAN vol.6“ mööduks probleemideta,“ põhjendas tuuri vajadust Mikk Mihkel Vaabel.

Mustla Rahvamajas toimuvale võrgupeole on oodatud ka pealtvaatajad – lisaks erinevatele tehnikavidinatele on kohapeal võimalik saada ka tasuta pannkooke. Kellel pole võimalik kohapeale tulla, saavad jälgida võrgupeol toimuvat läbi kaamerasilma – kell 17.00 alustatakse otseülekandega, mis on nähtav siit.

Tasuta võrgupidude tuuri aitasid ellu viia Viljandi vald, Viljandi Kutseõppekeskus, Arvuti Parandus, NOCCO, IT Akadeemia, Tarvastu vald, Monster Energy, Tarvastu Motoklubi, Tarvastu Avatud Noortekeskus, Rallipood.ee.

InterLAN on Viljandi Kutseõppekeskuse arvutite ja arvutivõrkude erialal õppivate noorte poolt algatatud võrgupidude sari. Peale mängimistehnika vahetatakse ka kasulikke arvutialaseid teadmisi. Võrgupidude korraldamisega alustati aastal 2013.

Allikas ja fotod: korraldajate info. 

Samal teemal:

• 6.-8. maini toimub tudengite võrgupidu auhinnafondiga 5000 eurot
• Viljandis toimus võrgupidu

Kõigi osalejate vahel loositakse 1. detsembril välja 4 kinkepiletit ERMi külastamiseks.

Mardi- ja kadrisante on rahvausundis peetud viljakusõnne toojateks ja halbade jõudude eemalepeletajateks. Santideks maskeerimisel kasutati käepäraseid materjale, et muuta end vaimukalt loomaks või mõneks muuks tegelaseks. Kuressaare Ametikooli disainisuuna 3. kursuse dekoraator-stilistid maskeerisid end reklaamikursuse raames mardi- ja kadrisantideks, et juhtida noorte tähelepanu neile pühadele ja võimalusele teha odavatest materjalidest maske ja kostüüme, mis lähtuvad nii traditsioonidest kui tänapäevast. Vaata pilte siit!  

Kampaanias osalemiseks tuleb teha fotod mardi- ja kadripäeva maskidest, kostüümidest, tegevustest ja laadida need ERMi pildiaita. 

Mardi- ja kadripäeva kombestiku kohta lisainfot leiab siit. 

Allikas: ERMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Maanteemuuseum kogub lugusid lääne autode saabumisest
• TTÜ muuseumi digiteeki on koondatud unikaalsed fotod Eesti tehnikaajaloost
• DIGARi kaudu on kultuuripärand kogu Eestile kättesaadav ühest kohast

Targo Tennisbergi sõnul oli tema isiklik lemmikülesanne turvalisuse vallast: "Ülesanne oli ära mõistatada pseudojuhuslike arvude generaatori sisemisi parameetreid, mis võimaldaks ennustada, millised juhuarvud sealt edaspidi välja tulevad.”

Ühtekokku tuli osalejatel lahendada seitse ülesannet. Võistluskomplektis oli puhtalt programmeerimistehnilisi ülesandeid, näiteks andmemigratsiooni ülesanne, mille sarnaseid tuleb sagedasti ette ka päriselus. Kuid oli ka tugevat algoritmiteadmist vajav ülesanne: logistika planeerimine tehaste vahel kaupade saatmiseks. Võistluse korraldaja Targo Tennisberg hindas tänavusi ülesandeid varasemate aastatega võrreldes keerukaiks, kuid ühtlasi tõdes, et osalejate motivatsiooni hoidis kõrgel võimalus kogu võistluse ajal edetabelit jälgida.

Kõigi ülesannete ja tulemustega on võimalik tutvuda siin. 

Õpilaste puhul arvestatakse lahtise võistluse tulemusi informaatikaolümpiaadi lõppvooru kutsumisel. 

Informaatika lahtise võistluse läbiviimist rahastas Haridus- ja Teadusministeerium ning korraldas Tartu Ülikooli teaduskool. Õla pani võistlusele alla ka Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituut, kes andis võistluse jaoks kasutusse oma riistvara ja võrgu. 

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuidas programmeerida putukat
• Õpilaste digipädevuste kujundamine digiajastul
• Eestlaste loodud tehisintellekt lahendas ameeriklaste tasemetöö

Toetust saavad 13 projekti, mis parandavad teadustöö keskkonda ning soodustavad koostööd ülikoolide, teadusasutuste, riigiasutuste ja ettevõtete vahel. 

Haridus- ja teadusminister Maris Lauri märkis, et tulemuslik teadustöö ja teaduse areng ei ole võimalik ilma korraliku taristuta ning taristud, millesse investeeritakse, on mõeldud laiale kasutajaskonnale, mitte ühe asutuse teadlastele. „Taristute avatud kasutamist ja ettevõtluskoostööd toetades suurendame teaduse ühiskondlikku mõju ning Eesti nähtavust, atraktiivsust ja konkurentsivõimet rahvusvahelisel teadusmaastikul,“ ütles minister Lauri.

Kõik toetatavad projektid soodustavad asutuste vahelist koostööd ja taristu ühiskasutust, mis laiendab teadlaste, ettevõtete ja teiste partnerite juurdepääsu teadusaparatuurile ja -seadmetele. Aparatuuri ja laborite kaasajastamise ning taristu ühiskasutusega kaasneb energiasääst ja kulude kokkuhoid. Paranevad õppe- ja töötingimused ülikoolides ja teadusasutustes aitavad tõsta õppe- ja teadustöö kvaliteeti. Paljud projektid panustavad IKT-alasesse teadus- ja arendustegevusse ning lähtuvad nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade vajadustest.

Projektid investeeringute kavas:

• Eesti Genoomikakeskus – 1,82 mln eurot
• Eesti Keeleressursside Keskuse ühendatud sisuotsing – 716 000 eurot
• Eesti teaduse ja hariduse andmeside optilise magistraalvõrgu kaasajastamine – 546 000 eurot
• Infotehnoloogiline mobiilsusobservatoorium – 774 000 eurot
• Eesti eluteaduste andmete teadustaristu – 1,28 mln eurot
• Nutika tootmise tuumiktaristu arendamine – 1,6 mln eurot
• Nanomaterjalide tehnoloogiate ja uuringute keskus – 1,78 mln eurot
• Euroopa Neutronkiirgusallika rajamine ja rakendamine teaduslikeks uuringuteks – 3 mln eurot
• Kliiniliste teadusuuringute üksuse väljaarendamine – 2,14 mln eurot
• Eesti teaduspilve loomine – 2,08 mln eurot
• Analüütilise keemia kvaliteedi infrastruktuuri täiendava võimekuse arendamine – 1,46 mln eurot
• Loodusteaduslikud arhiivid ja andmevõrgustik – 1,56 mln eurot
• Euroopa Sotsiaaluuring Eestis – 350 000 eurot

Projektide lühitutvustused 

TAUSTAINFO

• SA Archimedes kuulutas investeerimisettepanekute kogumise vooru välja 2015. aasta lõpus.
• Kokku esitati 25 ettepanekut ja nende kogumaksumus oli ca 63 miljonit eurot. Ettepaneku investeeringuteks esitas seitse asutust, projektidesse oli kaasatud hulgaliselt partnerasutusi.
• Ettepanekuid hindas hindamiskomisjon, kuhu kuulusid siseriiklikud eksperdid avalikust ja ettevõtlussektorist.
• Investeeringute kava maht on 19 094 987 eurot, millest ca 17,1 miljonit eurot on Euroopa Regionaalarengu fondi toetus ja 2 miljonit eurot riiklik kaasfinantseering; neile summadele lisandub taotlejate omafinantseering vähemalt 5%.
• Investeeringute kava on osa ligi 30 miljoni eurosest meetmest „Riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel“. Tegemist oli esimese investeerimisettepanekute kogumise vooruga, mille maht moodustab ca 65% meetme kogueelarvest. Teine voor toimub pärast Eesti teaduse infrastruktuuri teekaardi uuendamist.

Samal teemal:

• Riik toetab õppe- ja teadustöö kvaliteedi arendamist 67,4 miljoni euroga

Sada ProgeTiigri õpituba

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse eestvedamisel korraldasid õpetajad, ringijuhid, lapsevanemad ja teised hakkajad huvilised 15.–23. oktoobrini ligi sada ProgeTiigri õpituba üle Eesti, et tutvustada lastele ja noortele tehnoloogia kasutamise alg- ja põhitõdesid. Õpitubasid korraldati üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week raames ja need olid tasuta.

Tallinna Südalinna koolis oligi 20. oktoobril kaks CodeBugi programmeerimise töötuba. Kohal oli nii oma kooli lapsi kui tuldi väljastpooltki, kõige kaugemalt koguni Soomest: üks seal õppiv eesti õpilane oli koolivaheajaks vanavanemate juurde tulnud ja nii töötuppa sattuski. Programmeerimishuvilise seltskonna moodustasid valdavalt 10–11-aastased poisid ja tüdrukud, aga oli ka keskkoolinoori. Töötuba juhendas pikaajalise kogemusega robootikaõpetaja, Tartu Ülikooli informaatika doktorant Marika Reinmets.

CodeBugil tuled vilkuma!

Kõigepealt tehti tutvust CodeBugi tehnilise poolega: et selle vidina pähe mahub korraga ainult üks programm, et juhtmed tuleb ühendada nii ja nii, et roboputukale saab kõhu peale vilkuma panna nii sõnu kui ka kujundeid, kõik sõltub programmeerija soovist ja oskustest, ja et kõige keerulisem ongi, kuidas programm arvutist CodeBugi saada. „Pisike asi, palju rõõmu,” ütles õpetaja kokkuvõtvalt, jagas vidinad välja ja lapsed asusid toimetama. Kogu selle tehnilise jutu haarasid nad uskumatult kiiresti ja esimesed programmidki valmisid ruttu. Kus hakkas putukal süda kõhu peal vilkuma, kus tekkisid nooled, kus ruut või naerunägu. Tunda oli, et tekkis väike võistlusmoment – kes suudab programmeerida kõige huvitavama ja liikuvama kujundi. Vaid vahel harva vajati õpetaja abi, seda just siis, kui CodeBug ei reageerinud nii, nagu laps plaaninud oli: „Õpetaja, see ei vilgu ju!”

Taoline esmane programmeerimise tundmaõppimine on üsna lihtne: plokid käsklustega on valmis ja värvi järgi lihtsalt hoomatavad, need tuleb arvutiekraanil õigesse järjekorda lohistada. Sestap küsisingi Marika Reinmetsalt, kui palju oli kogu protsessi juures laste intensiivset mõttetööd ja kui palju kasutasid nad lihtsalt etteantut. „Nad mõtlesid kogu aeg! Aga kui hakkasid kujundit liikuma programmeerima, siis algas avastusõpe – nii saab ka teha! Nad ju tegid pilte enne ka, aga siis hakkasid kõige põnevamad kujundid tulema,” ütles Marika Reinmets. „Midagi hirmsat ei juhtu, kui laps üldse programmeerimist ei õpi. Aga kui natukenegi õpib, arendab ta ühtlasi loogilist mõtlemist, saab aru, milline tegevus on millest tingitud ja kuidas kõik omavahel seotud on. Kui programmeerimises ühe asja ära muudad, muutub pilt kohe ja laps saab aru, et see on tema tegevuse tulemus. CodeBug on lastele mõeldud seade ja seal peab kõik lihtsalt arusaadav olema.”

Code Week vallutas nädalaks Eesti

Üleeuroopaline programmeerimisnädal Code Week on juba Euroopast välja laienenud, kaasates sel aastal 54 riiki üle kogu maailma. Ja pole ka ime. Kui programmeerimisnädala moto on tutvustada lastele programmeerimist põneval ja haaraval viisil, siis kõiksugu robotid ja targad mutukad annavad selleks suurepärase võimaluse. Ürituse populaarsuse kasvu kinnitavad ka numbrid. Kui eelmisel aastal toimus Eestis Code Weeki raames 81 üritust, siis tänavu oli neid juba 296. Code Weeki ametlik koduleht codeweek.eu pakkus muudki huvitavat statistikat. Näiteks seisis Eesti kogu nädala jooksul riikide aktiivsuse edetabelis uhkelt esikohal. Loomulikult oli palju suurriike, kus ürituste koguarv oli oluliselt suurem, kuid seekord rääkis väike rahvaarv meie kasuks ja üritused elanike kohta arvestuses ei olnud meile maailmas võrdset. Ka absoluutarvudes ei ole meil midagi häbeneda. Näiteks toimus Tallinnas sama palju üritusi kui Helsingis, Stockholmis, Kopenhaagenis ja Oslos kokku. Võru- ja Põlvamaal aga korraldati rohkem üritusi kui terves Ühendkuningriigis. Millest see räägib? Kindlasti sellest, et Eesti e-edu ei ole ainult kitsa ringkonna saavutus, vaid meil on huvi, valmidus ning kompetentsus lüüa kaasa ka rohujuure tasandil. E-Eestile on tulemas järelkasvu!

Autori fotod. Lugu ilmus Õpetajate Lehe veebis 26. oktoobril. 

Samal teemal:

• Koolielu teemaveerand: 3000 last robootika töötubades
• HITSA nutiklassis olid külas Lastekaitse Liidu noortekogu liikmed
• Õpilased on loovad ka digimaailmas

 “PPAFF on igal hooajal panustanud nii animaatorite järelkasvu arengusse kui ka animakunsti rahvusvahelistumisse. Tänavu on meil lisaks töötubadele ja välisprogrammidele teist korda viie tegutsemisaasta jooksul võimalik läbi viia ka rahvusvaheline tudengianimatsioonide konkurss. See on suur rõõm!” tõdes PPAFFi peakorraldaja Indrek Jurtšenko.

Konkursist võtavad osa nelja kõrgkooli – Valencia Polütehnilise Ülikooli, Genti Kuningliku Kaunite Kunstide Akadeemia, Praha Esitluskunstide Akadeemia Filmi ja Televisiooni Kooli ning Middlesexi Ülikooli Kunsti ja Disaini Kooli bakalaureuseõppe tudengid. Neljas võistlusprogrammis on kokku 25 animatsiooni.

Võistlustöid hindavasse rahvusvahelisse žürisse kuuluvad produtsent, stsenarist, kunstnik ja režissöör Mait Laas (Eesti), noor animaator ja visuaalkunstnik Lee Pak-Yee Aggie (Hiina) ning animatsioonistuudio Atom Art animaator Edmunds Jansons (Läti). 

Konkursi võistlusprogrammid linastuvad Viimsi kino Premia saalis kahe järjestikuse 1,5-tunnise seansina täna alates kella neljast. Sissepääs kõigile tasuta! Lisainfo siit. 

Parimad tööd kuulutatakse välja laupäeval, 29. oktoobril algusega kl 17 Tapa Kultuurikojas (Turu 8, Tapa) toimuval PPAFFi galal.

Priit Pärna Animafilmifestival sai alguse 2012. aastal Tapal ning kutsuti ellu rahvusvaheliselt tunnustatud Eesti animafilmirežissööri Priit Pärna auks. Tänavu toimub PPAFF viiendat korda ning kestab 10. oktoobrist 30. oktoobrini. PPAFF kannab ka sel hooajal EFFE kvaliteedimärki.

Allikas: PPAFFi pressiteade. 

Samal teemal:

• Priit Pärna V animafilmifestival toob animatsiooni taas bussidesse ja rongidesse
• Priit Pärna V animafilmifestival kutsub õpilasi animatsioonitöötubadesse

Tänavusel Teeviidal pakuvad eksponendid noortele varasemast põnevaid ja mitmekesisemaid võimalusi oma valdkonnaga tutvumiseks.

Lisaks temaatilistele aladele saavad noored pop-up-karjäärinõustamist, pealaval toimuvad diskussioonid töömaailma tulevikutrendide üle ja seal astub üles ka Jüri Pootsmann. Päeva juhib Harald Lepisk, juba registreerunud eksponentide taustaga saab tutvuda siin.

Loe lähemalt Eesti Noorsootöökeskuse kodulehelt!

Samal teemal:

• Suur inspiratsioonisündmus Teeviit 2015
• Tallinnas toimub suurim noorte infomess Teeviit 2014

Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA) tunnustas Eesti koole kuld-, hõbe- või pronkstahvliga „Digitaalselt aktiivne kool“. Tallinna Haridusamet kuulutas välja Tallinna haridusasutuste konkursi „Digimõte 2016“ tulemused. 

Digitaalselt aktiivne kool

HITSA andis tunnustused „Digitaalselt aktiivne kool“ 78 koolile üle Eesti. „Digitaalselt aktiivne kool“ on tunnustus õppeasutusele, kes on kolme viimase õppeaasta jooksul kasutanud aktiivselt digitaalseid võimalusi.

Tunnustusega soovib HITSA seada eeskujuks koole, kes on muutunud valdkonna eestvedajaiks ja kellelt on palju ka teistel õppida. Samuti innustada neid, kes on sihiks seadnud oma kooli õpetajate ja õpilaste oskusliku tegutsemise digimaailmas ning astunud selleks esimesi vajalikke samme. Kuldtaseme pälvisid 26 kooli, hõbetaseme 24 ja pronkstaseme 28 õppeasutust. Vaata kõiki koole siit nimekirjadest! 

KULDTASE

HÕBETASE 

PRONKSTASE

Tunnustamise põhimõtede ja metoodikaga saab täpsemalt tutvuda HITSA kodulehel. 

Digimõte 2016

Konkursi „Digimõte 2016“ võitjaks kuulutati Tallinna Kunstigümnaasium projektiga „Loodusmustrid muusikas“. Teiseks tuli Tallinna Kesklinna Vene Gümnaasium (projekt „ART – matemaatika STREAM lähenemisviisil”). 3.–4. kohta jagasid Tallinna Järveotsa Gümnaasium („Hariduslikud mängud õppetöös“) ja Tallinna 32. Keskkool („E-õppe keskkond algklassidele“). Eripreemiad anti Tallinna 21. Koolile („Koolihaldussüsteem KOHA“) ja Tallinna Kuristiku Gümnaasiumile („Loov- ja uurimistööde keskkond UTA“).

Konkursi tulemused ja digitaalselt aktiivsed koolid kuulutati välja Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT sügiskonverentsil „Digitaalselt aktiivne kool“, mida korraldasid HITSA, Tallinna Haridusamet ja eKool. 

Loe "Digimõte 2016" kohta lähemalt Tallinna Haridusameti kodulehelt. 

Allikas: Tallinna Haridusameti info ja HITSA koduleht. Foto: Koolielu, töötuba IKT-konverentsilt 2016 Tallinna Reaalkoolis. 

Samal teemal:

• Tallinna koolides on nutikuu
• Konkursi "Täna samm, homme teine" võidutöö aitab suhtlemiseks õiget stiili valida
• Tallinn plaanib kõikides linnakoolides kasutusele võtta e-õpilaspileti

„Eesti restorani- ja toidukultuur vajab hästikoolitatud järelkasvu ning kutsevõistlustel löövad särama just need tublid noored, kellel on annet, indu ja ambitsiooni. FoodFestil Noorkoka tiitli nimel võisteldes on õpilastel võimalus tulevastele tööandjatele silma paista ning koolidel oma koostööpartneritele tublide õpilaste kutsemeisterlikkust ja oskuski demonstreerida,“ sõnas Tallinn FoodFest 2016 peakorraldaja ja Profexpo OÜ juhataja Tiit Sarv.

Parimad noored kokad selguvad paarisvõistlusel Noorkokk neljapäeval, 27. oktoobril algusega kl 9. Electroluxi poolt sisustatud köökides ning seadmetega sisustatud boksides tuleb igal pea- ja abikoka võistkonnal valmistada eel- ja pearoog.

Taimetoidu eelroa kohustuslikeks tooraineteks on muskaatkõrvits, õun Granny Smith ning punane peet. Pearoa kohustuslikuks tooraineks on terve roogitud hõbe lõhe (Silver Salmon). Võistkondadel tuleb valmistada kuus portsjonit, viis kohtunikele ning üks publikule esitluseks.

Noorkoka kutsemeistrivõistlusest võtavad osa Haapsalu Kutsehariduskeskuse, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse, Rakvere Ametikooli, Tartu Kutsehariduskeskuse, Tallinna Teeninduskooli, Viljandi Kutseõppekeskuse, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi ja Narva õppekoha, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Valgamaa Kutseõppekeskuse õppurid. Võistlust korraldab SA Innove koostöös Eesti Peakokkade Ühendusega ja Profexpo OÜ-ga ning toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium.

Parimad noored kondiitrid selguvad individuaalvõistlusel neljapäeval, 27. oktoobril algusega kl 10. Võistlustöödena tuleb õppuritel kohapeal valmistada 2 kg tort „Kuldne sügis“ ning võistlusele tuleb kaasa võtta kodutööna valminud puuviljavaliku kompositsioon. Kohtunikud hindavad võistlusel nii võistlejate kutsemeisterlikkust, oskuski ja fantaasiat kui ka toote välimust, maitseomadusi ja sisu.

Parima kondiitri kutsemeistrivõistlusest võtavad osa Tartu Kutsehariduskeskuse, Tallinna Teeninduskooli, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi ja Narva õppekoha, Rakvere Ametikooli, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ning Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õppurid. Võistlust korraldab SA Innove koostöös Profexpo OÜ-ga ja Tallinna Teeninduskooliga ning toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Sveba Dahlen, Promo Cash&Carry, iCake, Vilmix, Toikako Kaubandus ja Eesti Leivaliit.

Parimad noored pagarid selguvad individuaalvõistlusel reedel, 28. oktoobril algusega kl 10. Võistlejad võtavad kaasa söödavatest taignatoodetest valminud kodutöö teemal „Tsirkus“ ning kohapeal valmistatakse võistlustööna kaks 600-grammist soolase täidisega pidulikku pirukat. Kohtunikud hindavad võistlusel nii võistlejate kutsemeisterlikkust, oskuski ja fantaasiat kui ka toote välimust, maitseomadusi ja sisu.

Parima pagari kutsemeistrivõistlusest võtavad osa Tartu Kutsehariduskeskuse, Tallinna Teeninduskooli, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva ja Jõhvi õppekoha, Rakvere Ametikooli, Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskooli ja Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilased. Võistlust korraldab SA Innove koostöös Profexpo OÜ-ga ja Tallinna Teeninduskooliga ning toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Sveba Dahlen, Promo Cash&Carry, iCake, Vilmix, Toikako Kaubandus, Eesti Leivaliit ja Unilever Food Solutions.

Võistluste lisainfo ja ajakavad SA Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Räpina Aianduskool sai noorte floristide kutsemeistrivõistlusel kaksikvõidu
• Erialase digitehnoloogia rakendamine kutsehariduses