"Töö näitab, et laste teadmised ja motivatsioon on seotud juba algklassides. Paremate teadmistega lapsed tunnevad hiljem aine vastu suuremat huvi ning muretsevad vähem enda võrdlemise pärast teistega," sõnas Anna-Liisa Jõgi. "Selleks, et aine algklasside õpilastele meeldiks, tuleb lastel õpitavast aru saada. Motivatsiooniga seotud probleemid võivad tuleneda otseselt vähestest ainealastest teadmistest." Lisaks ilmnes tööst, et kehvema eneseregulatsiooniga lapsed tunnevad vajadust õppida nö hinnete pärast ja võrrelda enda tulemusi kaaslaste omadega.

Teise olulise tulemusena selgus, et keerulisemaid sisulist arusaamist nõudvaid matemaatikaülesandeid lahendavad paremini õpilased, kes oskavad enda käitumist reguleerida ehk käitumist planeerida, jälgida ja vajadusel muuta. Jõgi rõhutas, et laste matemaatikateadmiste arenguks on vaja tunnis toetada ka nende eneseregulatsioonioskusi ja kognitiivseid võimeid.

Töös jälgiti üle 800 lapse arengut esimese kolme kooliaasta vältel ning see valmis osana Tallinna Ülikooli psühholoogia suuna uurimisprojektist „Lasteaiast kooli“ (2006-2017). Eesti kasvatusteaduste kontekstis on töö silmapaistev nii uuritavate hulga, pikiuuringu disaini kui andmeanalüüsi põhjalikkuse poolest.

Doktoritöö avalik kaitsmine toimub Tallinna Ülikooli auditooriumis M-648 (Uus-Sadama tn 5) kell 14. Doktoritöö juhendajad on TLÜ professor Eve Kikas ja Jyväskylä Ülikooli professor Marja-Kristiina Lerkkanen. Oponendid on Tartu Ülikooli dotsent Terje Hõim ja Turu Ülikooli dotsent Janne Lepola. Töö täistekst on kättesaadav TLÜ Akadeemilise Raamatukogu keskkonnas ETERA.  

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• Meeril on üks väike robot...
• Martna Põhikool osaleb koolide koostööprojektis „Programmeeri oma tulevikku“

Kirikuloo teaduri Priit Rohtmetsa sõnul toimus usuteaduskonna taasavamine 1991. aastal uue rahvusliku ärkamise harjal ja eestvedajateks olid nii ülikooli kui luterliku kiriku esindajad. „Ülikooli nõukogule esitasid selle taotluse professor Sulev Vahtre, Jaan Unt, Kalle Kasemaa, Hando Runnel ja Peeter Olesk argumendiga, et usuteaduskond peab ühe universitas’e juurde kindlasti kuuluma ning seega tuleb 1940. aastal nõukogude võimu poolt suletud teaduskond taastada,“ ütles ta.

Kuigi ülikooli struktuur on praeguseks muutunud ja senisest väikseimast teaduskonnast on saanud instituut, on usuteadlaste identiteet säilinud. „Oleme üks oluline osa ülikooli humanitaarvaldkonnast. Oleme suutnud koolitada arvestatava hulga teolooge, kes juhivad eesti päevalehti, on riigiametnikud, tõlkijad, vaimulikud,“ tõdeb Rohtmets.

Taasavamise aastapäevale pühendatud seminari eesmärk on näidata, kuhu on teoloogiaharidus arenenud, kui palju mitmekesisemaks see on muutunud ning kuidas on kohanetud tänapäeva maailmaga.

Tartu ülikooli taasavamisel 1802. aastal oli teoloogiastuudium väga praktilise suunaga, peamine eesmärk oli koolitada praktiseerivaid vaimulikke. Praegu on ülikoolis kiriklikuma ja konventsionaalsema teoloogia suuna kõrval ka religiooniuuringute suund, mis on Rohtmetsa sõnul rohkem võrdlev ja käsitleb protsesse, mis on käimas laias maailmas. „Ühiskonnaga dialoogis olek on meile oluline. Hoiame kätt pulsil, et suudaksime ühiskonnale selgitada meil ja mujal toimuvaid protsesse ja osaleda rahvusvahelises teaduselus. Meie õppejõud ja teadlased osalevad aktiivselt diskussioonis ühiskonnas toimuva üle,“ avab Rohtmets Tartu ülikooli usuteaduskonna tänast palet.

Seminar algab kell 16.30 Tartu ülikooli aulas, ettekannetega esinevad Aira Võsa, Thomas-Andreas Põder ning Anu Põldsam. Paneeldiskussioonis osalevad Marju Lepajõe, Toivo Pilli, Ain Riistan, Tauri Tölpt ning Marko Tiitus.

Aastapäeva pidustuste raames külastatakse ka õppejõudude haudu Raadi kalmistul ning kell 15 toimub oikumeeniline palvus Tartu Jaani kirikus. Päev lõpeb piduõhtuga Eesti Üliõpilaste Seltsi majas. Oodatud on nii vilistlased kui sõbrad, registreerimisinfo on usuteaduskonna kodulehel.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Eestis on parimad võimalused hariduse omandamiseks
• In situ ja virtuaalselt: Niguliste peaaltar erinevate õppeainete keskmes

Tallinna Reaalkoolis toimuval konverentsil tutvustatakse õpetajatele ja koolijuhtidele põnevaid projekte, teemadeks tehnoloogiaharidus, digivahendite kasutamine õppetöös, koostöövõimalused äriettevõtete ja koolide vahel ning digipädevused.

Avaettekande teeb ajakirjanik Henrik Roonemaa: „Proovin rääkida, mida ja kuidas ma tahaks, et Eesti kool hakkaks minu praegu nelja aasta vanusele pojale varsti õpetama. Räägin enda ja ühiskonna vastandlikest ootustest koolile ja sellest, millisena peaks mu laps aastal 2035 koolisüsteemist väljuma, et midagi maailmas endaga peale hakata.“

Kuulda saab ka põhjanaabrite kogemusest – Juhani Koivuviita tutvustab Peda.net’i unikaalset õpikeskkonda, Helsingi Ressu Põhikooli direktor jagab oma kogemusi, kuidas muutuseid koolis ellu viia.

Tänavuse IKT sügiskonverentsi teeb eriliseks asjaolu, et esmakordselt kuulutab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus välja koolid, kes on viimase kolme õppeaasta jooksul aktiivsemalt panustanud õpetajate digipädevuse tõstmisse ja on tutvustanud oma parimaid praktikaid erinevate tegemiste ning konkursside kaudu.

„Soovime seada eeskujuks koole, kes on muutunud valdkonna eestvedajaiks ja kellelt on palju ka teistel õppida. Samuti innustame neid, kes on sihiks seadnud oma kooli õpetajate ja õpilaste oskusliku tegutsemise digimaailmas ja astunud selleks esimesi vajalikke samme,“ selgitas HITSA sisuvaldkonna juht Inga Kõue. „Tunnustamine on hea võimalus koolidel näha, kus nad oma digiteekonnal asuvad.“

Samuti tehakse teatavaks Tallinna Haridusameti korraldatud konkursi „Digimõte“ parimad. Konverentsi lõpetab paneeldiskussioon, kus õpilane, õpetaja, koolidirektor ja lapsevanem arutlevad Indrek Vaheoja juhtimisel „digipöörase“ kooli teemadel.  

Konverentsi kava leiab siit: https://expo.ekool.eu/

Samal teemal:

• IKT sügiskonverents 2016 – „Digitaalselt aktiivne kool“
• Huvitava Kooli sügiskonverents keskendub füüsilisele ja vaimsele õppekeskkonnale

Ja muidugi kõige tähtsam: mida teha selleks, et lugemine ei oleks lastele pelgalt sund?

Lisaks vaadeldi kooli kujutamist lastekirjanduses: kuidas peegeldub kool noortele suunatud ilukirjanduses, millised on erinevused kooli kujutamises algupärase ja tõlkekirjanduse vahel, milliseid õpetajatüüpe võib lastekirjanduses kohata.

Pirita Majandusgümnaasiumi klassiõpetaja Mare Müürsepp kinnitas oma sõnavõtus, et hea lugeja kasvab vitsata. Sõnapaar kohustuslik kirjandus tekitab kohe tõrke, soovitusnimestik kõlab juba paremini. „Algklassides ei ole kohustuslikku kirjandust, kui keegi nii arvab, siis ta on eksiteel,“ sõnas Mare Müürsepp. Tema sõnul soosib uus õpikäsitus igati vabalugemist ehk lapse vaba valikut, mida ta loeb. „Meie teiega ka ju valime, mida loeme. Vahel jätame raamatu pooleli, vahel meeldib üks autor, vahel teine. Miks peaks laps lugema teisiti kui teised inimesed? Kui teha lastele kohustuslikuks lugeda 50 aastat vana kirjandust, millal ta siis tänaste raamatuteni jõuab?“ küsis esineja saalisolnutelt. Samas oli Mare Müürsepp kindlalt seda meelt, et tõeline klassika tuleb lasteni viia, see on kirjanduse tundmise tuum. Ta sõnas, et koolid võiksid oma kooli õppekava sees välja nuputada oma kooli lugemisprogrammi. „Kui kõik loevad klassis ühte ja sama raamatut ja kõik vastavad ühte ja sama raamatut, siis ei saa keegi midagi uut teada,“ rõhutas ta taas ja taas valikuvõimaluste tähtsust. 

Tartu Herbert Masingu Kooli kirjandusõpetaja Andrus Org mõtiskles teemal, kas noortekirjandus kõnetab koolinoori. Mida on selle sajandi noorteromaanidel noortele öelda, kuidas seda kirjandustunnis esile tuua? Noortekirjanduse plahvatuslik kasv viimase pooleteise kümnendi vältel on tekitanud olukorra, kus koolilektüüriks võib nii õpilane kui ka õpetaja valida kõike meelepärast, huvide- ja võimetekohast. Mida valida ja kuidas loetud noorteromaani koolis käsitleda? „Võimalus on vaadata noorteromaani eetika kontekstis, valgustada kõlbelisi dilemmasid, et kujundada noortes väärtushoiakuid. Noorteromaan on väärtuste käsitlemiseks märksa parem materjal kui mis tahes eetikateooria,“ sõnas Andrus Org. Ta rõhutas, et õpetaja peab ära andma autorluse, st ei pea õpilasele näpuga ette näitama, mis järelduseni tuleb jõuda. Õpilasele peab jääma mulje, et ta ise teab seda. „Teine võimalus on näidata, kuidas üks noortekas on tehtud, mil viisil on see tekstimaailm konstrueeritud ning millisena see paistab võrdluses mõne teise noorteteosega,“ ütles esineja. „Teose lugemine on aeglane õppimine, tähtis on väärtustega tegelemine, kujutlusvõime kasvatamine, mitte sisukontroll.“

Jaanika Palm Eesti Lastekirjanduse Keskusest vaatles oma ettekandes, kuidas kajastub koolielu viimase aja lastekirjanduses. „Kuigi suurem osa lapsi veedab enamuse oma ärkveloleku ajast koolis, ei mängi kool tegevuspaigana märkimisväärset rolli ei viimaste aastate algupärases ega tõlkelastekirjanduseski. Vaid mõnel üksikul juhul on kooli või sellega seonduvat mainitud, veel vähem on aga teosed, mis laste kooliskäimise faktile enam tähelepanu pööravad,“ sõnas Jaanika Palm. Ta käsitles lähemalt inglise kirjaniku David Almondi jutustust „Minu nimi on Mina” (2016) ning tema kaasmaalase Andy Mulligani romaani „Ribblestrop” (2015), samuti Põhjamaade autorite algkoolilastele mõeldud sarju: Rose Lagercrantzi Dora-lugusid („Minu õnnelik elu”; „Mu süda hõiskab ja naerab”, „Kui ma olin õnnelik”; 2014–2015) ning Timo Parvela Ella-lugusid („Ella ja sõbrad 1”, „Ella ja sõbrad 2”, „Ella Lapimaal”, „Ella ja rokkstaar”, „Ella merereisil”; 2013–2016). 

Koolielu neis raamatutes paistab väga erinev alates muhedast ja lapsi isegi üleliia hoidvast õpetajast ja kooli armastatavatest lastest ning lõpetades koolikiusamise ja õpetajatega, kes õpilaste erinevusi üldse ei tunnista. Igaüks võis kaasa mõelda, kas ja mis käis ka meie kooli kohta, kuhu suunas tuleks liikuda. 

Veel käsitleti ettekannetes ühe kirjandusõpiku sündi (kuidas viia kokku autori ideed, laste ootused ja õppekava nõudmised), gümnaasiumiõpilaste lugemust (noored loevad küll, aga teistmoodi ja teisi asju kui veel kümmekond aastat tagasi), õpetaja kujutamisest lastekirjanduses (Paunvere koolmeistri Lauri sarnast karakterit enam ei leia, pigem annavad kirjanikud järele kiusatusele õpetajast karikatuur teha), kuidas on Underit ja Tuglast kooliprogrammis käsitletud.

Seminar „Kool lastekirjanduses ja lastekirjandus koolis“ jätkas 2013. aastal algatatud populaarset seminarisarja „Laps kirjanduses”. Varasematel aastatel on arutletud selle üle, millised raamatud ja autorid mõjutavad noort lugejat, käsitletud lapstegelase olulisust, Põhjamaade lastekirjandust ning tsensuuri ja tabusid tänapäeva lastekirjanduses.

Autori fotod. 

Samal teemal:

• Keelatust ja lubatust lastekirjanduses
• 20. oktoober on ettelugemise päev
• Tartu lastekirjanduse auhinna laureaat on Andrus Kivirähk

Endise rektori, haridusministri ja õpetaja Peeter Põllu mälestuspäeval esinevad ettekannetega teistmoodi koolist „Lapsed õue“ juhatuse liige Maarja Masing, Tallinna Lilleküla gümnaasiumi haridustehnoloog Meeri Sild, Hansa kooli õpetajad Mario Mäeots ja Stefi Tomp ning aasta koolijuht, Kiviõli I keskkooli direktor Heidi Uustalu. Räägitakse õuelasteaiast, avatud klassiruumist, ettevõtlikkusõppest ja projektõppest, aga ka sellest, kuidas algklasside õpilased õpetavad õpetajaid.

Pärast ettekandeid antakse üle tänavune Peeter Põllu stipendium, millega aidatakse kaasa õpetajakutse tunnustamisele Eesti ühiskonnas ning toetatakse õpetajakoolituse üliõpilasi nende õppe- ja uurimistöös. Stipendiumi väärtus on 1920 eurot.

Lisaks saavad tudengid osaleda töötubades, mille teemad on seotud lõputöö valmimise murede ja rõõmudega. Päeva lõpetab teemalaat, kus tudengitel on võimalus tutvuda õppejõudude poolt väljapakutavate uurimisvaldkondadega ning leida lõputöö teema ja juhendaja.

Terve päeva jooksul on Jüri Parijõe nimelises haridusteaduste instituudi raamatukogus avatud õppejõudude kooliasjade näitus “Teistmoodi kooliaeg”.

Peeter Põllu päeva ja teemalaada ajakava:
11.30 - 12.00   Registreerimine ja tervituskohv (Salme 1a  0 korrusel)
12.00 - 13.40   Plenaarettekanded (Salme 1a aulas)
13.40 - 14.00   Peeter Põllu stipendiumi üleandmine, stipendiaadi esinemine
14.00 - 14.30   Lõuna (Salme kohvikus)
14.30 - 16.00   Töötoad  (III korrusel)
16.00 - 17.00   Teemalaat (aula ees ja II korrusel)

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Peeter Põllu nimelise teaduskonverentsi avamisel anti üle Peeter Põllu stipendium
• Veebiseminar õpetajakutsest ja selle taotlemisest

Festival algab teisipäeval Hansa koolis toimuva akude laadimise töötoaga ja lõpeb kell 18 Annelinna gümnaasiumis vene laulu festivaliga. Vahele mahuvad õpitoad, kus räägitakse infotehnoloogia kasutamisest ja muudest õppetöö huvitavamaks muutmise võimalustest, avatud õpperuumi eelistest, Z-põlvkonnast, ettevõtlikust koolist ja paljust muust koolielu puudutavast. Haridusfestivali esimene päev on Annelinna päev, mil kõik üritused toimuvad Annelinna koolides. Kolmapäev on Karlova-Variku-Tamme-Veeriku päev ja neljapäeval toimuvad festivaliüritused kesklinnas asuvates koolides.

„Seekordne haridusfestival keskendub parimate kogemuste vahetamisele. Tartu kui Eesti hariduskeskuse õpetajatel on, millest rääkida ja häid mõtteid, mida teistega jagada," ütles Tartu linnapea Urmas Klaas.

25. – 27. oktoobrini avavad oma uksed 16 kooli. Tänavune programm paistab silma just õpetajalt õpetajale pakutavate õpitubade rohkuse poolest, kus Tartu koolide õpetajad tutvustavad oma parimaid praktikaid.Neid, kel haridustee poolikuks jäänud, oodatakse kolmapäeval kell 17 Täiskasvanute gümnaasiumisse, kus tutvustatakse haridustee jätkamise võimalusi. Neljapäevases haridusosakonna õpitoas räägitakse, kuidas toimub vastuvõtt Tartu lasteaedadesse, põhikoolidesse ja gümnaasiumitesse. Lapsevanemaile ja lasteaednikele pakub kindlasti huvi ka Tallinnast Tartusse laieneva lasteklubi Väike Päike õpituba.Uuematest suundumustest Eesti hariduses räägitakse erinevates koolides toimuvates Haridus- ja teadusministeeriumi õpitubades.

Igal festivalipäeval on ka meelelahutuslikke üritusi - teisipäeval, 25. oktoobril kell 18 on Annelinna gümnaasiumis Vene laulu festival, neljapäeval, 27. oktoobril kell 15 esitab Tartu Kroonuaia Kooli priitahtlik näitemänguselts näidendi "Havi käsul". Festivali lõpetab neljapäeva õhtul kell 18 Pauluse kirikus toimuv Tartu koolikooride kontsert "Laulame sügispimeduse valguseks".

Haridusfestivali kavaga saab tutvuda: http://www.haridusfestival.tartu.ee

Allikas: Tartu linnavalitsus

Foto illustratiivne, autor Terje Lepp

Samal teemal:

• Koolivaheaeg Tallinna Keskraamatukogus
• Eesti koolid lähevad viiele vaheajale üle 2017/2018. õppeaastast

Osalevad õpetajad, haridustöötajad ja teised huvilised saavad vastuse näiteks küsimusele, miks keskkonnarände teema muutub järjest aktuaalsemaks ja kes on kliimapagulane. Konverentsil on osalejaid kokku rohkem kui kümnest riigist.

Konverentsi korraldavad MTÜ Peipsi Koostöö Keskus ühiselt Itaalia MTÜ-ga CIES Onlus projekti S.A.M.E. World toel. Projekti üldjuhi Irene Fisco sõnul tähendab kliimamuutuste ja rände teema viimine õpetajate ja õpilasteni tuleviku jaoks vundamendi ladumist - uute põlvkondade arusaam ja nende teemade olemuse mõistmine on võtmetähtsusega.

Kliimamuutused toovad endaga kaasa lisaks keskkonnaküsimustele ka sotsiaalseid ja majanduslikke probleeme, mis avaldavad otsest mõju inimeste igapäevaelule. Nii maa-alade kõrbestumine kui ka sagedased üleujutused jms sunnivad inimesi kolima, kuna toimetulek  ja senine elustiil on teatud piirkondades muutumas võimatuks. Ajavahemikus 2008-2014 on igal aastal keskmiselt 26,4 miljonit inimest olnud sunnitud oma kodudest lahkuma keskkonnakatastroofide tõttu, kusjuures enamikul juhtudel oli otsene seos kliimamuutustega. Tõenäosus keskkonnaõnnetuse tõttu oma kodust ilma jääda on viimase 40 aastaga kasvanud 60%. Erinevalt sõjapõgenikest, kes saavad loodetavasti pärast konflikti lõppu kodukohta naasta, kliimapagulastel seda võimalust ei ole.

Konverentsi üks esinejatest, õppejõud ja keskkonnaekspert Stefano Caserini Itaaliast rõhutab kliimamuutustega toime tulekust rääkides, et ehkki riikide strateegiad ja tegevuskavad kliimamuutuste leevendamiseks sõltuvad muuhulgas riikide arengutasemest ja tuludest, on kõigil neil oma roll. Rändekriisist, keskkonnarändest ja põgenikest poliitikakujundajate seisukohalt räägib Sisekaitseakadeemia rändeekspert Kert Valdaru. Päevakava koos kõigi esinejatega leiab aadressilt: http://www.ctc.ee/leia-kiiresti/same-world-konverents

Konverentsikülalistel on koostöös Psühhobuss OÜ ja Samsungiga võimalik tutvuda ÜRO pagulasorganisatsiooni toel valminud filmiga, kus virtuaalreaalsuse kaudu pakutakse võimalust kogeda elu Za'atari pagulaslaagris Jordaanias koos Sidra-nimelise tüdrukuga.

Maailmahariduslikku projekti S.A.M.E. World. Jätkusuutlikkus, teadlikkus, keskkond maailmahariduses Euroopa arengukoostöö aastal 2015 tegevusi, k.a. konverentsi rahastavad Euroopa Liit ja Eesti Välisministeerium arengu- ja humanitaarabi vahenditest.

Konverents algab 26.oktoobril kell 9:30 Tartu Dorpati Konverentsikeskuses (Turu 2, Tartu). Konverentsi töökeeled on eesti ja inglise keel, osalejatel on võimalus kasutada sünkroontõlget.

Allikas: Peipsi Koostöö Keskus

Samal teemal:

• Pool sajandit tagasi tehtud tihaseuuringud pakuvad nüüd väärtuslikke teadmisi kliima mõju kohta
• Tutvu Eesti jõgede ja järvede pildigaleriiga

Taotlusvooru eesmärk on anda rahalist tuge headele ideedele nii uuenduste sissetoomiseks IKT kõrgharidusse kui ka teistes valdkondades erialaspetsiifilise IKT õppe tugevdamiseks. Oodatud on projektid, millest saab alguse koostöö ettevõtetega või mõni muu innovaatiline lahendus, mis leiaks edaspidi koha igapäevases IKT õppes.  

„IKT valdkond muutub kiirelt ja seepärast tuleb ka IKT õpet pidevalt arendada. Toetuse abil soovime tuua  õpetamisesse uusi vahendeid ja meetodeid. Selleks, et tudengist kasvaks uute ja säravate lahenduste looja, tuleb anda talle võimalus õppida võimalikult innovaatilises keskkonnas,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Margit Grauen. „Samas on oluline kasvatada ka muudes valdkondades nn tarka kasutajat, kes oskaks IKT lahendusi tellida ja neid oma valdkonnas rakendada.“  

Arendusprojektidele saab toetust taotleda kahes kategoorias. Esimeses kategoorias saavad taotlusi esitada IKT kõrghariduse õppekavasid õpetavad kõrgkoolid, et arendada IKT kõrghariduse õppekvaliteeti, tõsta rahvusvahelist konkurentsivõimet ning edendada ettevõtete ja kõrgkoolide vahelist koostööd. Teises kategoorias on oodatud osalema kõik kõrgkoolid, eesmärk on anda tõuge professionaalsel tasemel valdkondlike IKT oskuste õpetamiseks ja rakendamiseks kõikidel erialadel.

Arendusprojektide taotluste tähtaeg on 9. jaanuar 2017. Toetuse maksimaalne summa projekti kohta on 75 000 eurot.

Lisainfo HITSA kodulehelt: http://hitsa.ee/ikt-haridus/arendusprojektide-taotlusvoor

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm, mida juhib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. Arendusprojektide toetusmeede on IT Akadeemia programmis alates 2015. aastast. IT Akadeemia programmi finantseerib Haridus- ja Teadusministeerium riigieelarvelistest vahenditest.

Samal teemal:

• Skype ja HITSA viivad Eesti noored mainekatesse välisülikoolidesse
• IT Akadeemia programmi raames plaanitakse enam koostööd ettevõtjatega

Eesti delegatsiooni juht, Haridus- ja Teadusministeeriumi üld- ja kutsehariduse asekantsler Mart Laidmets põhjendas seda järgmiselt: „Säästva arengu peamine eesmärk hariduses on tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Oleme teinud suuri samme selle eesmärgi täitmise nimel. Võib öelda, et Eesti haridus on hea kvaliteediga, ning õpilastele on tagatud võrdsed võimalused. Uuringud näitavad, et teise astme hariduses ehk põhikoolis on Eesti õpilaste näitajad Euroopas ühed parimad ning needki arenevad pidevalt. Kõigil haridustasemetel peame oluliseks seda, et pakutav haridus oleks kooskõlas tööturu vajadustega.“

Tegevuskava eesmärkide elluviimise ülevaatest selgub, et Eestis on haridus kättesaadav ning tasuta, olenemata inimeste soost, usust või sotsiaalmajanduslikust taustast. Oluline on õppija vajaduste ja võimaluste arvestamine.

Koolieelses eas on oluline tagada kõigile lastele hoid ja kvaliteetne alusharidus. Euroopa Liidu struktuurivahenditest rahastatakse 3000 uue lapsehoiukoha loomist aastaks 2020. Eesmärk on siduda alusharidus ja lapsehoid ühtselt reguleeritud süsteemiks, mis pakub lastele hoidu ja haridust kuni koolikohustusliku eani.

Põhi- ja keskhariduse astmetel on proovikiviks ressursside kasutuse efektiivsus ja koolivõrgu kohanemine demograafiliste muudatustega. Koolivõrk tuleb viia kooskõlla toimunud muudatustega nagu kooliealiste laste arvu vähenemine umbes 40% võrra viimase 16 aasta jooksul, samuti linnastumine. Ühtlase õppekvaliteedi tagamiseks viiakse ellu koolivõrgu reform, mille eesmärk on riigigümnaasiumide käivitamine igas maakonnas. Õpetajakutse atraktiivsuse suurendamiseks tõstetakse õpetajate keskmist töötasu.

Kõrghariduses on eesmärk saavutada rahvusvaheliselt konkurentsivõimeline kõrgharidus. Kõrgharidusele ligipääsu parandamiseks on loodud võimalus tasuta kõrghariduse omandamiseks kõigile täiskoormusega eesti keeles õppivatele õppuritele, samuti toimib vajaduspõhise õppetoetuse süsteem.

Elukestva õppe võimaluste pakkumiseks viiakse ellu täiskasvanuhariduse programmi, mille eesmärk on parandada keskhariduseta, erialase väljaõppeta ning vananenud oskustega inimeste võimalusi osaleda tööturu arenguvajadusi arvestavas elukestvas õppes.

Eesmärkide elluviimisel osalevad ka mitmed ühendused, nagu MTÜ Kiusamisvaba Kool kiusamisvaba programmi korraldamisega, Eesti Kaubandus- Tööstuskoda ettevõtete ja koolide koostöö arendamisega, MTÜ Eesti Haridusfoorum hariduse sõlmküsimuste analüüsimise ja ühiskondlike kokkulepete põhimõtete edendamisega. 

Taust:

ÜRO tippkohtumisel 2015. a võeti vastu ülemaailmsed säästva arengu eesmärgid ja tegevuskava aastani 2030. Deklaratsiooni peamine eesmärk on kaotada kõikjal vaesus ning tagada väärikus ja hea elukvaliteet kõigile, arvestades samas looduskeskkonnaga. 

Tegevuskava 2030 määrab kindlaks 17 ülemaailmset säästva arengu eesmärki, millest üks puudutab ka haridust: tagada kõikidele kaasav ja õiglane kvaliteetne haridus ning elukestva õppe võimalused. Hariduse eesmärgi monitoorimist koordineerib UNESCO. 

Sellest tulenevalt on valitsus seadnud tegevusprogrammis eesmärgiks alushariduse korralduse ajakohastamise, gümnaasiumivõrgu korrastamise ning kutsehariduse korralduse ja õppekavade reformi elluviimise. Samuti on vajalik jätkata elukestva õppe võimaluste pakkumise ja laiendamisega. 

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Arengukoostöö teadlikkuse päev ehk miks peaks võõraid vaeseid aitama?
• Maris Lauri: meie ülesanne on kindlustada, et iga soovija saaks võimaluse digioskusi arendada

Päeva eesmärgi saab kokku võtta küsimusega: “Miks on vaja minna kuskile arenguriiki vaeseid aitama, kas Eestis on vaeseid vähe?”

Arengukoostöö Ümarlaua juhi Sigrid Solniku sõnul ringleb arengumaade kohta nii palju müüte, et sageli on raske aru saada, mis on tõde ja mis mitte. “Kindlasti oleme kaugete riikide  ja sealsete murede osas täna targemad kui kümme aastat tagasi. Samas levib veel üsna palju väärarusaamu. On inimesi, kes arvavad, et arengukoostöö on sisuliselt “maakolgastes pärismaalaste narrimine.” Teised leiavad, et me ei saa aidata, sest sureme siin ise nälga. Kolmandad on veendunud, et maailmas ei ole aitamisega midagi paremaks muutunud." 

1. müüt: “Arenguriike saab aidata alles siis, kui meil endal enam ei ole ühtegi vaest inimest.” 

See müüt on üks populaarsemaid. Viletsust on absoluutselt kõikides maailma riikides, ka Eestis, ja iga vaese inimese aitamisega tuleb tegeleda. See, et Eesti teeb arengukoostööd, ei võta ei tähelepanu ega raha ära siinsetelt inimestelt. Vaesusel on erinevad palged. Arenguriikide vaesus tähendab sageli joogivee, teede, wc, arstiabi või koolide puudust. Neid lihtsalt ei ole või kui on, siis on need nii kallid, et inimesed ei saa neid endale lubada. 

2. müüt: “Eesti aitab arenguriike rohkem kui kohalikke inimesi.“

USAs läbi viidud küsitlused näitavad, et tavainimeste arvates antakse arenguabi ligi 25% eelarvest, tegelikkuses on see vähem kui 1%. Samamoodi on Eestiga - peamiselt tegeleme enda inimeste hoidmise ja aitamisega, arengukoostöö osa SKTst on 0,15%. Oluline on meeles pidada, et Eesti on aegade jooksul saanud nii arenguabi kui ELi toetusi 32 korda rohkem kui ise abi andnud oleme. Meile anti aastatel 1992-2002 arenguabi ligi 830 miljonit eurot ja ELi toetusi aastatel 2007-2013 pea 4,8 miljardit eurot. Aastatel 1998-2014 andsime ise arenguabi kokku 172,8 miljonit eurot. 

3. müüt: “Mina arenguriikidega kokku ei puutu, mina neid ei mõjuta ja ma ei saa ka midagi teha.”

Me ei mõtle sellele, kuid enamus meie toidust ja kaupades tuleb arengumaadest. Joome hommikul kohvi, mille on kasvatanud Lõuna-Ameerika talunikud. Meie riided on ilmselt õmmeldud Bangladeshis. Kodumasinad tulevad Hiinast, vaibad Indiast, kakao Elevandiluurannikult, nutitelefonide tooraine Kongost, pipar Kambodžast ja roosid Keeniast. Seda loetelu võiks jätkata lõputult. 

Tarbimine on suhe erinevates riikides elavate inimeste vahel. Meie tarbimisest sõltub, kas kaugetes riikides ja sageli keerulistes oludes elavad inimesed saavad mõistlikes tingimustes tööd teha, kas nad saavad piisavalt palka, et enda lapsed kooli panna, arsti juures käia või puhast vett juua. Suured muutused võtavad aega, kuid nad on võimalikud. Näiteks on viimase 15 aastaga suudetud 50% võrra vähendada koolisüsteemist väljas olevate algkooliealiste laste arvu. Lõpuks on aga oluline see, et hädasolijatele abikäsi ulatataks, kas siis kusagil kaugemal või siinsamas Eestis. 

Arengukoostöö Ümarlaud on avalikes huvides tegutsev 31 arengukoostöö ja maailmahariduse valdkonna kodanikuühendust esindav organisatsioon.

Allikas: Arengukoostöö Ümarlaua pressiteade. 

Samal teemal:

• Mida uut ja kasulikku pakub Mondo maailmahariduskeskus?
• Maailmakooli õppematerjalid aitavad selgitada vastutustundliku tarbimise põhimõtteid