Tegu on 4. novembril Euroopa Nõukogu eestistumise raames toimuva konverentsiga, mida Eesti poolt veavad Välisministeerium ja Inimõiguste Instituut. Konverents kannab pealkirja "Children's Rigths in the Migration Crisis and in the Digital Environment" („Laste õigused migratsioonikriisis ja digitaalses keskkonnas“). Nii jälgisidki Tallinna Prantsuse Lütseumi 8.a klassi õpilane Linda Tälli, Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi 8. Klassi õpilane Kirke Freiberg, Tartu Katoliku Hariduskeskuse 7.a klassist Kärg Valner ja Jõhi Põhikooli 9.a klassist Robert Pärnpuu hoolega kõike, mida HITSA projektijuht Triin Kangur rääkis ja näitas, ning proovisid ise robotitega tegutseda. 

Alustati kõige lihtsamatest, BeeBot haridusrobotitest. Ja saadi selgeks, miks see pealtnäha lihtne mängimine mesimummidega on programmeerimine – sest sa pead õige tulemuse saamiseks oma käikude rea läbi mõtlema ja ette planeerima. Üks valesti planeeritud pööre, ja roboti kogu teekond on nullitud, tuleb otsast alustada. 

Triin Kangur selgitas, et HITSA nutiklassis käivad tavaliselt õppimas õpetajad, kes saavad siit uusi ideid ja oskusi tehnoloogia rakendamiseks tundides. Eesmärk ei ole kogu õppimine tehnoloogiapõhiseks viia, õpetaja ei kao klassi eest kuhugi, aga tehnoloogia oskuslik kasutamine aitab õpilasel õppida. 

Prooviti ka Ozobotte – miniroboteid, mida sai juba päriselt programmeerida. Roboti saab panna joont järgima, andes talle vahepeal käsklusi näiteks kiirust suurendada või vähendada, pöörelda ühe koha peal, värvilisi tulesid vahetada jms. 

Suurt elevust tekitas Mecanoid-robot. Mecanoid reageerib inimese kõnele ja käsklustele. Temaga saab koos jalutada, ta tervitab viisakalt, tantsib, tunneb huvi, mis on sinu ja su sõprade nimed, räägib iseendast jpm. See, et robot kohe kõikidele käsklustele õigesti ei reageerinud, andis talle juurde inimlikku mõõdet, nii et põhiline, mida Mecanoidi kohta arvati, oli: „Nii armas!“

Noortekogu liikmed ütlesid nutitunni lõpuks, et koolid võiksid õppetöös tehnoloogiat rohkem kasutada, see oleks õpilaste jaoks huvitav. Ja klassiruumid võiksid olla palju vabama sisustusega kui toolid-pingid ühes reas, see soodustaks loomingulist mõtlemist. Vaadati ka näiteid, missuguse sisutusega klasse juba olemas on ning kuidas need õppetööd mõjutavad. Katsetati reaalselt, kuidas töötab klassiruumis kaamera, millega saab näiteks rühmatöid või gruppe, kes on paigutunud klassis eraldi, suurel ekraanil kogu klassile näidata. 

Kuidas tuleviku klassiruum tundus?

Kirke: Väga huvitav, tundus kordades vabam kui see, mis meil praegu on. Praegu istume piltlikult öeldes kuubikus laudade taga, tahvel ees. Tuleviku klassiruumis on mugavam tunne, koolikeskkond on väga tähtis. 

Linda: Mulle meeldib värviline klassiruum ja pehmed toolid. Mõte hakkab kohe tööle, hinded paranevad, vaimne tervis paraneb, kõik läheb palju paremaks. 

Kärg: Aga see kaamera, mis meile näidati, see väga ei meeldinud. See ju näitab tunni ajal kõik ära, mis me teeme!

Robert: Pildid tuleviku klassiruumist olid sellised, et seal vaadatakse rohkem iga inimese eripära. Õpilased saavad valida teemasid, mis neile rohkem meeldib, mitte ei tee kõik täpselt samu matemaatika- või bioloogiaülesandeid. Mina tahaksin rohkem harjutada robootikat ja programmeerimist, aga koolis seda ei saa. Loodangi, et tulevikus vaadatakse rohkem õpilaste huvide poole. 

Nende robotite kohta, mida nutiklassis katsetati, ütlesid noored, et selliseid nägid nad esimest korda, ehkki mõni oli robootikaga varem kokku puutunud. Kõige rohkem meeldis Mecanoid ja üldse leiti, et roboteid võiks õppetöös julgemalt kasutada, arusaamatu, miks vanemad inimesed seda pelgavad. Mida huvitavam on, seda kiiremini noored õpivad!

Küsimusele, et mis on internetis nende jaoks vältimatult vajalik ja mida nad internetis kunagi ei tee, andsid noored üsna ühesugused vastused: vajalikud on suhtlus- ja sõnumisaatmise kanalid ning Youtube, ja nad ei mängi arvutimänge, ei vasta võõraste suhtlussoovile ega avalda neile oma isiklikke andmeid. 

Samal teemal:

• HITSA nutiklassis saab katsetada uusi andmekogujaid
• HITSA nutiklass tähistas esimest sünnipäeva

Saku Õlletehas AS-is toidutööstust ja tootearendust praktiseerinud Sten Sild ja Stora Enso AS metsanduspraktikant Juhan Püü soovitab noortel valida praktikakoht vastavalt reaalsele huvile. „Praktika sooritamisel tuleb seda huvi üles näidata, olla töökas, kohusetundlik ja sotsiaalne ning alati küsida, kui miski jääb arusaamatuks. Lisaks soovitan enne praktikat ennast praktikaettevõtte tegevusalaga kurssi viia,“ rääkis Sten.

Ka Rimi Eesti Foods AS müügitöö praktikant Kaidi Parv rõhutab entusiasmi ja initsiatiivi olulisust, aga ka töörõõmu tähtsust. „Praktika on edukas, kui see valmistab rõõmu ning noor peab meeles, et kõik õpitu ja kogetu on parema tuleviku nimel. Ka aktiivne suhtlus kaastöötajatega on väga oluline,“ kommenteeris Kaidi.

RMK metsamajanduspraktikant Marili Laas toonitab aga eeltöö olulisust. „Enne praktikale minemist tasub selgeks mõelda, kuhu praktikale minna ja miks just sinna. Niisamuti tasuks mõtestada praktika eesmärk ja ootused praktikale. Ka mina soovitan teha praktikaorganisatsiooniga eeltutvust, et esitada juba praktikal olles asjakohaseid küsimusi ja jätta endast juhendajale hea mulje,“ soovitab Marili.

OÜ Promodernis rätsepatöö praktikant Zinaida Popova innustab olema julge. „Soovitan alati küsida, kui miski jääb arusaamatuks. Ainult niimoodi saab teha oma töö õigesti ja ühtlasi aitab see arengut kiirendada,“ rääkis Zinaida.

Nurme Production OÜ inseneripraktikant Egle Kadastik soovitab aga enda jaoks mõtestada ka tüütuna tunduvad praktikaülesanded. „Mina püüdsin praktikal kõike tehes endast maksimumi anda ja seda ka selliste ülesannete puhul, mis polnud kõige meelepärasemad. Kõige ebameeldivamad tegevused on need, milles me pole kõige tugevamad. Nendega tegeledes saab ka nõrgemaid külgi arendada,“ arutles Egle.

„Praktik Cum Laude“ konkursi võitjad selguvad 17. oktoobrini kestva Facebooki hääletuse ja seejärel koguneva hindamiskomisjoni otsuse tulemusena. Oma lemmik-praktikandi saab välja valida ja tema poolt hääletada siin: https://www.facebook.com/PraktikCumLaude/posts/1616722858622611

Parimaid praktikante tunnustatakse kahes kategoorias - parim praktikant kutsehariduses ja parim praktikant kõrghariduses. Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad Eesti Tööandjate Keskliidu, Haridusministeeriumi, erialaliitude ja Businessi Schooli esindajad. Parima praktikandi tunnustuse saanud õppurid saavad auhinnaks Estonian Businessi Schooli karjäärinõustamise ja võimaluse läbida omal valikul kursus (kuni 6EAP), mis toetab nende õpinguid ja edasist tööelu. Võitjad kuulutatakse välja 25. oktoobril.

„Praktik Cum Laude“ konkurss on pilootprojekt, mille Eesti Tööandjate Keskliit korraldab koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Rõiva-ja Tekstiililiidu ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga. Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond. Lisainfo kampaania kohta on leitav Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehel ja „Praktik Cum Laude“ Facebooki lehel.

Allikas: Eesti Tööandjate Keskliit

Illustratsioon: Joonas Sildre

Samal teemal:

• Parima praktikandi konkursil on sõelale jäänud seitse säravat kandidaati
• 5 põhjust, miks läbida erialane praktika

Konsultatsioonifirma EY (Ernst & Young) läbiviidud uuringu kohaselt peavad noored enda info otsimise oskusi heaks. 82% küsitluses osalenutest vastasid, et nad teavad, kust huvipakkuvate teemade kohta infot otsida. 68% vastanutest leidsid, et info leidmine on lihtne. Noored tõid esile ka kiiruse olulisust info leidmisel – 40% vastanutest märkisid, et soovivad saada infot mõne tunni jooksul.

Haridus- ja Teadusministeeriumi noorteosakonna asejuhataja Ardo Rohtla sõnul näitavad tulemused, et tähtis pole mitte ainult sisu, vaid samavõrd oluline on ka info edastamise viis. „Noorteinfo teenuse arendamisel peame lähtuma noorte vajadustest ja info tarbimise harjumustest,“ märkis Rohtla. „Senisest rohkem tuleb pakkuda infot ka proaktiivselt, et jõuda nende noorteni, kes ei oska või soovi infot aktiivselt otsida, või mille vajadusest nad ei pruugi ise teadlikud olla. Seetõttu on oluline arendada ka vahetut infotööd noorsootöötajate kaasabil noortele võimalikult lähedal, näiteks koolis ja noortekeskuses.“ Ta lisas, et küsitlusele vastanud noored tegid ka ise ettepanekuid, mida või kuidas arendada. „Näiteks sündmuste info paremaks edastamiseks pakutakse välja mobiilirakenduse loomist, mis edastaks noortele teavet asukohapõhiselt ehk neile lähedal olevate noortekeskuste, huviringide ja muude noorteürituste kohta. Killustatud info soovitatakse koondada terviklikesse lahendustesse.“

Peamine infoallikas on internet

Küsitlus näitab, et noored eelistavad infot otsida peamiselt internetist (92%) või pöörduda info saamiseks sõpruskonna (77%) või pereliikmete (63%) poole. Kolm neljandikku vastanutest nimetas infoallikana Youtube’i või mõnda otsingumootorit (Google, Bing jmt), kaks kolmandikku Facebook’i ja veidi üle poolte (57%) elektroonset õppeinfosüsteemi eKooli või Stuudiumi.

Interneti võimalustest kõige vähem kasutavad noored info otsimiseks spetsiaalseid noorteinfo portaale. Muule meediale – televisioon, raadio, ajalehed-ajakirjad – noored teabe otsimisel eriti ei toetu. Ka senised teavitamis- ja nõustamiskeskused ei ole kuigi mõjusad infoallikad, nende teenuseid kasutab kuni kümme 10% noortest.

Noorte infovajadus on kõige enam seotud õppimisvõimaluste, huvihariduse ja –tegevuse, tervise ja töötamisega. Eestis õppimise kohta on infot otsinud iga teine küsitlusele vastanud noor. Peaaegu pooled uuringus osalenud on otsinud infot tervise teemadel, rohkem kui kolmandik on otsinud infot huviringide ja huvikoolide ning töötamise võimaluste kohta. Ligikaudu kolmandik vastanutest on otsinud infot erinevatel meelelahustuslikel teemadel. Pea iga kümnes noor ei ole viimase aasta jooksul üldse infot otsinud, tuues põhjuseks, et puudub vajadus või huvi.

Konsultatsioonifirma EY (Enrst & Young) koostas analüüsi Haridus- ja Teadusministeeriumi tellimusel.
Veebiküsitlus 7-26-aastaste noorte seas toimus tänavu kevadel, kokku laekus 2075 vastust. Lisaks korraldati intervjuud noorsootöötajatega ning kaardistati varem läbiviidud analüüse ja strateegiadokumente.

Allikas: Haridus- Teadusministeerium

Samal teemal:

• Parima praktikandi konkursil on sõelale jäänud seitse säravat kandidaati
• Innoka noored: kui sa õpetuse järgi ei tee, siis see on leiutamine

Oma lemmik-praktikandi saab välja valida ja tema poolt hääletada siin: https://www.facebook.com/PraktikCumLaude/posts/1616722858622611 

Kutsehariduse parima praktikandi tiitli nimel võistlevad OÜ Promodernis rätsepatöö praktikant Zinaida Popova, Rimi Eesti Foods AS müügitöö praktikant Kaidi Parv, Stora Enso AS metsanduspraktikant Juhan Püü ja Astri Toitlustus OÜ kokapraktikant Jelizaveta Pjatnitskaja. Kõrghariduse kategoorias jätkavad konkurssi RMK metsamajanduspraktikant Marili Laas, Nurme Production OÜ inseneripraktikant Egle Kadastik, Saku Õlletehas AS-is toidutööstust ja tootearendust praktiseerinud Sten Sild. 

Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsare sõnul jätkavad lõpphindamisel väga erineva erialataustaga noored, keda ühendab soov oma oskusi praktika ajal maksimaalselt arendada. „Praktika on hädavajalik etapp elukutse omandamisel ja edu ning püüdlused selles väärivad märkamist. Meie konkursile esitasid nominendid tööandjad ja usun, et kõigile tänastele kandidaatidele on see motiveeriv signaal oma edulugu samasuguse innuga jätkata,“ rääkis Tamsar. 

Tema sõnul aitavad targad praktikavalikud rajada edukat tööelu. „Praktika pakub õppurile esmase töökogemuse ja aitab noorel olla erialaselt konkurentsivõimelisem,“ rääkis ta. „Lisaks oskuste lihvimisele annab praktika võimaluse luua positiivse kontakti potentsiaalse tööandjaga ja avaldab seeläbi mõju edasisele tööelule ja karjäärivalikutele. Praktika on investeering tulevikku,“ rõhutas Tamsar. 

Konkursile said tänavu kandidaate esitada toiduainete tootmise ja töötlemisega tegelevad ettevõtted, kaubandusettevõtted, rõiva- ja tekstiilitootmisega tegelevad ettevõtted, metsa- ja puidutööstuse ettevõtted. 

Parimaid praktikante tunnustatakse kahes kategoorias - parim praktikant kutsehariduses ja parim praktikant kõrghariduses. Konkursi hindamiskomisjoni kuuluvad Eesti Tööandjate Keskliidu, Haridusministeeriumi, erialaliitude ja Businessi Schooli esindajad. Parima praktikandi tunnustuse saanud õppurid saavad auhinnaks Estonian Businessi Schooli karjäärinõustamise ja võimaluse läbida omal valikul kursus (kuni 6EAP), mis toetab nende õpinguid ja edasist tööelu. Võitjad kuulutatakse välja 25. oktoobril. 

„Praktik Cum Laude“ konkurss on pilootprojekt, mille Eesti Tööandjate Keskliit korraldab koostöös Eesti Toiduainetööstuse Liidu, Eesti Kaupmeeste Liidu, Eesti Rõiva-ja Tekstiililiidu ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liiduga. Projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond. Lisainfo kampaania kohta on leitav Eesti Tööandjate Keskliidu kodulehel ja „Praktik Cum Laude“ Facebooki lehel.

Allikas: konkursi korraldajate info.

Samal teemal:

• 5 põhjust, miks läbida erialane praktika
• Viis viga, mida praktikal olles vältida
• Viis soovitust, kuidas praktikandina silma paista

Eelmisel aastal osales ennetusprogrammis 911 klassi, neist suitsupriina püsis 84 protsenti.

„Õpilaste tubakast eemale hoidmiseks ei kasutata Suitsuprii Klassi programmis hirmutamist ega järelevalvet, vaid soovitavat käitumisviisi ehk tunnustatakse mittesuitsetamist,“ selgitas Tervise Arengu Instituudi spetsialist Minni Saapar. “Programmil on ka sotsiaalne mõõde – soovime rõhutada osalejate isiklikku vastutust ja tõsta klasside ühtekuuluvustunnet võimaldades neil koos ühise eesmärgi nimel tegutseda.“

Ennetusprogrammis osalevad 4.-9. klasside õpilased. „Ühiselt allkirjastatakse klassi leping, millega iga õpilane lubab jääda vähemalt kogu programmi perioodil, oktoobrist märtsini, tubakavabaks. Lisaks suitsetamisele ei tohi tarbida ka muid suitsuvabasid tubakatooteid ega teha vesipiipu või e-sigaretti,“ selgitas Saapar.

Programmi kuulub ka vaheülesande lahendamine. See ei ole kohustuslik, kuid see on lisavõimalus auhinna võitmiseks. Vaheülesandeks on lühivideo „Mida ägedat saab teha suitsetamise asemel“ tegemine. 

Kõikide suitsupriiks jäänud klasside vahel loosib Tervise Arengu Instituut programmi lõppedes ehk aprillis välja 30 rahalist preemiat suurusega 270 eurot, mis on mõeldud matka, ekskursiooni või muu klassiürituse korraldamiseks. 

2014. aasta koolinoorte tervisekäitumise uuring näitas, et elu jooksul on proovinud ükskõik millist tubakatoodet (sigaret, e-sigaret, huuletubakas, vesipiip) 20 protsenti 11aastastest, 49 protsenti 13aastastest ning 72 protsenti 15aastastest. Igapäevaselt tarvitab ükskõik millist tubakatoodet 4 protsenti 13aastastest ning 10 protsenti 15aastastest. Poiste keskmine vanus esmakordsel suitsetamisel on 11,9 ja tüdrukutel 12,2 aastat, kuid trend on, et suitsu proovimist alustatakse järjest hilisemas eas. 

Ennetusprogrammi viiakse Eestis läbi 15. korda.  

Allikas: Tervise Arengu Instituudi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tervise Arengu Instituut ootab õpilastelt ideid, kuidas suurendada köögiviljade söömist
• Tervise Arengu Instituut alustab noorte terviseprojektide konkurssi

Saaremaa Miniteaduspäevad on juba kümnendat korda toimuv üleriigiline õpilaste teaduskonverents, mis pakub laias vanusevahemikus noorteadlastele võimalust oma senitehtut teistega jagada, tagasisidet saada, kogemusi vahetada ning uusi teadmisi omandada. Miniteaduspäevad toimuvad Kuressaares, Saaremaa Ühisgümnaasiumis.

Konverentsile oodatakse õpilasi, kes on 6.-12. klassis koostanud eakaaslasi huvitaval teemal uurimuse ja nõus seda tutvustama. Teretulnud on ka juhendajad ning kõik teised asjast huvitatud.

Sobivad uurimused mistahes valdkonnas. Tegemist ei pea olema viimaseni lihvitud süvateadusliku uurimistööga. Peaasi, et teema ja tulemused on originaalsed ning pakuvad kuulajatele huvi ja põnevust.

Uurimused esitatakse suuliselt või stendiettekandena. Kõik ettekanded saavad kogenud superviisoritelt tagasisidet ning silmapaistvamaid noorteadlasi tunnustatakse auhindade ja meenetega. Ettekannete teesid avaldatakse Miniteaduspäevade kogumikus. Osalejad saavad kuulata teadlaste loenguid ning kaasa lüüa töötubades, kus on võimalik oma käega teadusetegemist praktiseerida. Töised päevad lõpevad meelelahutuslike puhkeõhtutega.

Registreeruda saab 28. oktoobrini 2016, selleks vajalik ankeet ning lähem teave on üles pandud Saaremaa ühisgümnaasiumi kodulehele. Registreerimise ajaks peab olema selge, kes osaleb, milline on esitatava uurimuse teema ja ettekande vorm (suuline või stend).

Konverentsi toetavad teadusagentuur, haridus- ja teadusministeerium jt. Küsimuste tekkimisel saatke need aadressile indrek.peil@syg.edu.ee

Lisainfo Saaremaa Ühisgümnaasiumi kodulehel.

Indrek Peil, Saaremaa Miniteaduspäevade peakorraldaja

Loo ja foto saatis Koolielule Rääma Põhikooli haridustehnoloog Mart Kimmel. 

Milles seisneb selle kabevõistluse nutikus? Peamiselt selles, et kabemänguks piisab tahvelarvutisse installeeritud kabeäpist. Kui äpp on olemas, siis on olemas ka nutikad lapsed, kes seda mängivad.

Septembris 2016 toimus II nutikas kabevõitlus meie koolis ning osa võtsid ligikaudu 100 õpilast. Mängijaid jagus 1. klassist kuni 9. klassini välja. 

Kaasahaaravaid mänge oli palju, samas kõige pikem mänguseeria kuulus kahele 8. klassi õpilasele, kes võitja selgitamiseks vajasid nelja kabepartiid kahel mängupäeval.

Aitäh kõigile tublidele lastele, nende juhendajatele! Meie kabevõistluse moto: “Nutikus võidab kabes niikuinii, proovi kabemängu sinagi!".

Samal teemal:

• Nutipööre Rääma Põhikoolis
• Muna õpetab kana...

Seminari videod ja ettekanded leiate aadressilt https://koolitus.hitsa.ee/training/702 . Seminari fotod leiate HITSA FB lehelt.

Kõigi "Võrgustik võrgutab" sarja toimunud seminaride info leiate siit.  

Samal teemal:

• Haridustehnoloogide võrgustik elab ning liigub edasi
• Kandideerida saab võrgustike juhtide arenguprogrammi
• Uuring: õpetajaameti maine on ühiskonnas hea
• Riik toetab õpilasvõistlusi ning õpetajate ja haridusjuhtide täiendõpet üle pooleteise miljoni euroga

Algatuse Huvitav Kool sügiskonverents, mis toimub novembri lõpus Tartu Tamme Gümnaasiumis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis, keskendub õppimise ruumile. 

„Õppimine nagu töötaminegi saab olla tulemuslik juhul, kui me tunneme end kindlalt ja turvaliselt,“ põhjendas konverentsi seekordset teemat Huvitava Kooli koordinaator Pille Liblik. Lisades, et heaolu ja turvatunde õppimiseks loovad nii hooned kui ka sisekujundus, aga veelgi olulisemad on toetavad suhted. „Nagu kodus nii ka koolis peab õpilane saama kaasa rääkida õppekeskkonna kujundamisel. Koolipidaja peab täpselt teadma, kuidas ja milleks kasutatakse raha õpikeskkonna kujundamisel. Õpetajate ülesanne on kindlustada töine õpikeskkond ning ka lapsevanema roll õpikeskkonna loomisel muutub järjest olulisemaks,“ sõnas Liblik. 

29.–30. novembril toimuval konverentsil esinevad ettekannetega Tartu ja Tallinna ülikoolide haridusuurijad, TÜ liikumislabori, arhitektide liidu, samuti lapsevanemate ja õpilaste esindajad. Paralleelsessioonid sisustavad oma kogemustele tuginedes Eesti koolid Valgast Tallinnani, Hiiumaalt Põlvani. Rahvusvahelist kogemust õpiruumi uuenduslikust kasutamisest jagab Islandi Ülikooli teadur Anna Kristin Sigurðardóttir ning digitaalse õppekeskkonna loomist Rootsi koolis ja klassis tutvustab õpetaja ja koolitaja Fredrik Sandström (Gäddgårdsskolan).

„Me kõik tajume, et muutunud ühiskond vajab teistmoodi kooli – vaheldusrikast ja motiveerivat õpikeskkonda. Hea kool on selline, kus sotsiaalne, vaimne ja füüsiline ruum toimivad omavahelises sümbioosis. Seetõttu on loomulik, et koolide uuendamine toimub arhitektide ja koolipidajate vahelises tihedas koostöös,“ ütles arhitektide liidu president Katrin Koov.

Räägime traditsioonilise ja avatud õpiruumi erinevustest ning õuesõppe järjest mitmekülgsematest võimalustest. Kuulajatega jagatakse kogemusi sellest, kuidas õppimine toimub äsja ehitatud koolimajas või hoopis muinsusväärtusega mõisahoones, ning sellest, kuidas avardada õppimise ruumi koridori, fuajeesse või  virtuaalmaailma. Jagatakse praktilisi kogemusi kooli jaoks sobiva arhitektuurihanke koostamiseks või koostööks sisekujundajaga.

Konverentsi käigus on võimalus osaleda ka õppimisele keskenduvas ruumimängus ning pedagoogilistel ja tehnilistel majaekskursioonidel Tamme Gümnaasiumis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Konverents on tasuta ning osalema on oodatud kõik, kes peavad õppekeskkonda oluliseks ja tahavad selle kujundamises kaasa rääkida – lapsevanemad, õpilased, koolipidajad, koolijuhid, õpetajad ja haridusametnikud.

Huvitava Kooli sügiskonverents "Õppimise ruum" toimub 29.–30. novembril Tartu Tamme Gümnaasiumis ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Kava ja registreerumine

Allikas: HTMi info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• E-klassiruum kui Eesti uus e-kuvand
• Õuesõppepäev Tartu Kivilinna Koolis
• Valga gümnasistid alustavad õppeaastat värskelt renoveeritud majas

Tehnoloogia muudab meie igapäevaelu järjest mugavamaks, kuid samas peame me olema ka teadlikud, millised ohud sellega kaasnevad ja kuidas end turvaliselt tunda maailmas, kus üha enam asju on internetti ühendatud. Veebisaates uurimegi lähemalt, mida kõike internetti ühendatakse, miks see kasulik on ning samas missugused ohud sellega kaasnevad.

„Mina soovitaks inimestel valmistuda asja või eseme internetti tulekuks. Teha endale selgeks, milliseid seadmeid olen ma nõus oma majja lubama,“ ütleb RIA analüütik Anto Veldre veebisaates. „Kas oled nõus ostma poest kohvikannu, mis tegelikult kogub sinu WiFi kohta andmeid ja võib neid neti kaudu kusagile saata? Kas ostad endale lambipirnid, millel on IP-aadress ja mille abil on võimalik sinu sisevõrku sisse murda?“ Tuleb endale selgeks teha, mismoodi kodused seadmed netiga ühendatud on ja kuidas end kaitsta, sest seda varianti, et meie andmed asjade interneti ajastul ei liigu, enam praktiliselt pole.

Digiõppe päeva veebisaade on valminud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) eestvedamisel ning seda saab jälgida HITSA kodulehel 12. oktoobril kell 15.00: http://www.hitsa.ee/ikt-hariduses/digioppe-paev. 

Digiõppe päeva korraldab HITSA alates 2003. aastast täiskasvanud õppija nädala raames, et populariseerida info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutamise võimalusi õppimisel ja õpetamisel igas vanuses huvilistele. Seda kõike selleks, et teadvustada ühiskonda tehnoloogilistest võimalustest meie ümber ja ärgitada kaasa mõtlema.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Peatu, mõtle ja alles siis kliki!
• Hollandlased uurisid, kuidas targa IKT-kasutuse abil õpilasi tulevikuks ette valmistada
• Asjade interneti ja Big Data ekspert Mark Torr peab IT Kolledžis avaliku loengu