„Inimesed võivad muuseumis olla tihti segaduses, seistes mõne moodsa kunstiteose ees,“ ütles võistkonna liider, Läti Kunstimuuseumis töötav Elina Berzina. Tema idee on luua rakendus, mis skaneerib pildi ning pakub vaatajale selle kohta põnevaid kilde (näiteks: „Miks lõikas van Gogh endal kõrva ära?“) või teavet, mis lubab kunstiteost paremini mõista.

Loomehäkil, mis toimus Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituudi (BFM) veetava projekti “Cross Motion“ raames, keskenduti innovaatiliste lahenduste otsimisele hariduse, tervise ja turismi valdkonnas. 24-tunnise ürituse käigus töötasid meeskonnad välja ideid mängu- ja audiovisuaaltööstuse kogemuste kasutamiseks neis valdkondades.

„The Artsy Game’ile tõid võidu läbimõeldud ja selge esitus ning kahe valdkonna, hariduse ja turismi edukas ühendamine,“ põhjendas žürii liige Uldis Zarins ettevõttest Anatomy Next. Preemiaks on võimalus arendada oma idee järgneva kaheksa kuu jooksul töötavaks prototüübiks.

Ülejäänud auhinnalised kohad pälvisid:

2. koht: Find a right place – mobiilirakendus, mis võtab arvesse personaalseid eelistusi ja soovitab reisil olles huvipakkuvaid kohti.
3. koht: MoleQL – rikastatud reaalsuse lahendus, mis visualiseerib keemilisi reaktsioone ja aitab keemiat õppida.
4. koht: Topographics – mäng, mis lubab inimesel ekraanile joonistada topograafilisi märke ja näha kohe nende põhjal visualiseeritud maastikku.

Ürituse korraldasid BFM ja loomeettevõtete inkubaator Digix. Auhindadega panustasid lisaks kirjastus Avita ja Eesti Turismifirmade Liit.

Taustainfo:
Cross Motion on ELi Interregi rahastatud projekt (2016-2019), mille eesmärgiks on otsida uudseid võimalusi tervise-, hariduse- ja turismivaldkonna rikastamiseks tänapäevaste audiovisuaal- ja mängutööstuse vahenditega. Läänemeremaade vastava valdkonna ettevõtete  koostöö tulemusena luuakse uusi kaasaegseid rakendusi ja suurendatakse seeläbi töökohti audiovisuaal- ja mängutööstuses. Projekti eelarve on 3 miljonit eurot ja juhtpartner Tallinna Ülikooli BFM.

Foto: Loomehäkil esikoha pälvinud võistkond The Artsy Game. Foto: Martin Dremljuga.

Samal teemal:

• Tallinna Ülikoolis tulemas rahvusvaheline loomehäkk hariduse, tervise ja turismi vallas
• Augusti lõpus tuleb teine suur Loomehäkk

Käime külas Haapsalu Innovatsioonikeskuses Innokas, kus räägime juttu selle juhataja Angela Leppiku ning noorte robootikahuvilistega. Sõna saavad ka IT Kolledži tudengid, kes käisid suvel õppereisil Hiinas maailmafirmas Huawei.

Põltsamaa Ühisgümnaasiumi õppealajuhataja Tiia Mikson kirjutab, miks on hakatud gümnasistidele küberkaitset õpetama. Dateli esitlustehnika osakonna tootejuht Priit Grünberg tutvustab, kuidas valida klassiruumi esitlustehnikat. Vormsi lasteaed-põhikooli õpetaja Maibritt Kuuskmäe räägib aga lähemalt, mida kujutab endast distantsõpe ning kuidas aitavad sellele kaasa tänapäevased digiõppe võimalused.

Värskest uudiskirjast leiab ka mitmeid töölehti – tutvustame Moodle’i uusi võimalusi, märkmemajanduse kontrolli alla hoidmiseks mõeldud Google Keep’i ning veebis navigeerimist lihtsustavat Symbaloo’d.

Loe edasi siit: https://koolielu.ee/uudiskiri

Loo autor on "Nutitund igasse kooli!" algataja Birgy Lorenz. 

Enam tegevusi toimus I ja II kooliastmes. Tubli töö! Oleme teie üle uhked!

Mõtteid läbiviidud nutitundidest:

   *   Iga väike samm võib osutuda suureks hüppeks.

   *   Nutikad tegevused sobivad igasse õppeainesse.

   *   Kahhoot, Padlet, Quizziz, Quizlet, Plickers, QR-koodide kasutamine on nagu õpetajale loodud abivahendid, mida peaks igaüks oskama!

   *   Nutitunnis tegutsevad õpilased rõõmu ja õhinaga, korrarikkumisi on vähem.

   *   Nutitunnis on õpilased õppimises aktiivsemad kui tavalises tunnis.

   *   Nutitegevused aitavad õpilastel korrata ning paremini õpitut mõista ja ka rakendada päriselus.

   *   Nutitegevust saab kombineerida tradistioonilise õppimisega, eesmärk ei ole “peast ainult nutt” olla:)

   *   Algajatele sobivad kenasti Beebot ja Ozobot, kes on võitnud nii õpilaste kui õpetajate südamed.

   *   Nutitunnis omandatakse nii aine kui digipädevused.

   *   Hästi läinud nutitund paneb ka õpetajal silmad särama:)

   *   Jaga tehtut ka oma kooliveebi, FB k-gukonda või miks mitte oma maakonna ajalehte või kasvõi üle ukse naaberklassis oleva kolleegiga!

   *   Edasijõudnudtele: kui võimalik, siis külasta ka naaberkoole ja tehke midagi ühiselt.

Posititused ja info leiate: https://www.facebook.com/groups/nutitund/

Auhinnad

Avita kirjastuse e-tunni ühele klassiastmele loosimise võitis Haapsalu Põhikool.

Telia Eesti poolt saavad kõik osalenud asutused Linda Liukase programmeerimisõpiku "Tere, Ruby!". Kõige enam postitusi tegid Haanja Kool, Tallinna Lauliku Lasteaed, Tallinna Liikuri Lasteaed, kes saavad endale õppetöös kasutamiseks mitu raamatut.

Meie õnnitlused kõikidele osalejatele!

Samal teemal:

• Ruby igasse kooli!
• Algatus "Nutitund igasse kooli!" toob ühele koolile auhinnana Avita e-tunni kasutusvõimaluse

2006. aastal alustati ajakirjaga ning esialgu oli plaan tagasihoidlik – anda välja vaid üks ja ainus paberväljaanne ning edaspidi piirduda veebipõhise ajakirjaga. Nüüdseks on uudiskirja välja antud täpselt 40 korda ja alati ka paberil. See aga näitab hästi, et mitte kõik ei koli internetti ja tehnoloogilistesse vahenditesse, oluline on tasakaal traditsiooniliste vahendite ja uudse tehnoloogia vahel. Üks ei välista teist.

Kümme aastat tagasi rääkisime koolide varustamisest arvutitega, õpetajate koolitamisest ja võrgustike loomisest. Nüüdseks on juurde tulnud hulgaliselt teemasid ja teadmisi ning üha enam mõistetakse, et digipädevuste arendamisel ning nutivahendite kasutamisel õppetöös ei ole ainult õppetöö rikastamise eesmärk. See kannab eelkõige reaalset vajadust valmistada noori ette tuleviku töökohtadeks, kus hakkama saamiseks muutuvad digipädevused – nii üldised kui ka erialased – aina möödapääsmatumaks.

IKT spetsialistid on praegu kandev jõud kõikides Euroopa majanduse sektorites. Nõudlus kasvab 3% aastas ja informaatika eriala lõpetanutest selle rahuldamiseks ei piisa. Selle tulemusena on Euroopas palju vabu IKT spetsialistide ametikohti, mida ei suudeta täita suurest tööpuudusest hoolimata. Kui me selle probleemiga ei tegele, võib meil aastaks 2020 olla puudu kuni 800 000 IKT spetsialisti. Ja mitte ainult IKT sektoris ei pea töötajad digipädevusi omama, need oskused muutuvad olulisemaks pea igal erialal.  

Selles valguses on üsna selge, miks ka Eestis on koolide digipööre jätkuvalt aktuaalne teema. Miks juba lasteaias hakatakse lastele õpetama baasteadmisi ja koolis valmistatakse lapsi tasapisi ette digitaliseeruvas maailmas tegutsemiseks. Tehnoloogia on siin, et jääda, niisiis on kõige mõistlikum õpetada lapsi ja noori seda targalt, turvaliselt ja loovalt kasutama.   

Ka Euroopa Komisjoni noored digitaalarengu tegevuskava nõustajad hakkasid selle peale mõtlema, kui 2013. aastast sai nende eestvedamisel alguse üleeuroopalise programmeerimisnädala (Code Week) traditsioon. Code Week laiendab aasta-aastalt oma piire, olles kasvanud juba ülemaailmseks ettevõtmiseks. Ka Eesti lööb selles hoogsalt kaasa – lisaks koolidele ja lasteaedadele korraldavad sel aastal temaatilisi üritusi raamatukogud, oma huvi on üles näidanud ka ettevõtjad, kes „Tagasi kooli“ programmi raames annavad koolides tunde ja räägivad programmeerimisest ja selle vajalikkusest töömaailmas.  

Ja mis edasi? Tahaks loota, et kümne aasta pärast on mõisted „digitaalne kirjaoskus“ ja „digipädevused“ sama enesestmõistetavad, nagu on arvutus- ja kirjaoskus. Sest selge on see, et nii kuidas muutub maailm meie ümber, peame me kohandama ka oma arusaamu haridusest ja eluks vajalike oskuste õpetamisest.

Autor: Laura Vetik, e-õppe uudiskirja toimetaja

Töid võivad esitada 1.-12. klasside õpilased ja kutsekoolis õppivad õpilased. Õpilaste töö võib konkursile esitada ka juhendaja. Võistlustöid võib esitada nii individuaalseelt kui grupina (kuni 3 liiget). Iga õpilane või meeskond võib esitada ühe töö.

Konkursi juhend: https://goo.gl/lZhKIE

Ettevõtmist toetavad Eesti 2.0, HITSA ProgeTiigri programm, Tallinna Tehnikaülikool, TTÜ Mektory Tehnoloogiakool, 3D Creationist, Tallinna Õpetajate Maja, Tartu Kunstikool, Pelgulinna Gümnaasium, Ristiku Põhikool ja Tallinna Haridusamet.

25. oktoobril toimus Ristiku Põhikoolis Tallinna/Harjumaa Progetiigri õppepäev 3D-jõuluehte valmistamisest. Üritust toetas HITSA. Teemad: Autodesk 123 design, CNC freespink, tikkimismasin. 

Info leiad: 
Eesti Tööõpetajate Seltsi veebis 
Eesti Informaatikaõpetajate FB kanalis
3D printerid Eesti koolides FB kanalis 
Nutitund igasse kooli FB kanalis 

Allikas: Eesti Tööõpetajate Seltsi info. 

„Programmeerimine ja robootika on meil juba päris väikestele,“ selgitas tehnoloogiakooli koolituste projektijuht Karin Käär. „On ka kursus, kuhu vanemad saavad lastega koos tulla ja koos programmeerida: „Seltsis segasem – kogu pere robootika. 1.-3. klassi õpilased ja lapsevanemad“. On juhtunud, et lapsed on nutikamad kui vanemad. Hasart tekib kõigil, vanusel pole tähtsust. Isetegemise rõõm on oluline.“ 

Põhikooliõpilastele on mõeldud hulk kursuseid mobiilirakenduste loomiseks ja Lego Mindstorms robootikakomplektidega tegelemiseks, gümnaasiumiastmele on mõeldud kasutajaliidese disain ja prototüüpimine, rakenduste loomise ja programmeerimise alused, multimeedia ja telekommunikatsioon ning oma firma loomise alused. 

Ettevõtlus gümnaasiumile

„Ettevõtluse kursused on hetkel ainult gümnaasiumile. Ideede genereerimisel ei ole vahet, kui noor või vana inimene on, aga ettevõtluse teemaga süsteemsemalt tegelemiseks on gümnaasiuminoorte huvi suurem. 

Ettevõtlus ei pea olema tehnoloogia poole pealt, aga kuna noored on palju seotud internetipõhise tehnoloogiaga, siis ettevõtluse idee on tihti ka tehnoloogiavaldkonnast. Peame vaatama, et ei kaoks klassikalised inseneeria-alad, et nende loodavate äppidega oleks midagi peale ka hakata,“ rääkis Karin Käär. 

Nii mõnedki ettevõtluskursusel sündinud ideed jõuavad lõpuks Mektory ja Swedbanki korraldatud äriideede konkursile Bright Minds, mis novembris alustab teist hooaega. „Programmi suurim kasutegur on, et viies maakonnas käiakse koolinoortele koolitusi andmas, et neil oleks lihtsam oma äriideed välja töötada ja žüriile esitleda,“ ütles Karin Käär. 

Näiteks eelmisel aastal jõuti start-up-stiilis koolitusega Harju-, Lääne-, Saare-, Järva- ja Viljandimaale. Õpilasi juhendati tootearenduse, turu-uurimise ja konkurentsianalüüsi tegemisel. Samuti räägiti meeskondade loomise ja rollide jaotamise olulisusest ning jagati nõuandeid, kuidas investoritele oma ideed tutvustada. Nelja kuu jooksul võttis koolitusest osa ligi 130 noort. 

Huvikool ei ole, huvipõhine küll

TTÜ Mektory Tehnoloogiakooli kohta ütleb Karin Käär, et see ei ole klassikaline huvikool, sest tegu on TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskusega, aga kursused on kindlasti huvipõhised. „Igasugune tegutsemine lisaks kooliharidusele on huvipõhine. Meie kursustel osalemine ja selle edukas lõpetamine annab lisapunkti ülikooli sisseastumisel. Osa õpilasi tulebki kursustele teadlikult, nad tahavad minna TTÜsse ja uurivad, missuguseid kursuseid oleks hea enne läbida. Selline kokkupuude IT ja programmeerimisega tuleb kasuks, sest siin saab noor aimu, kas see eriala tõesti sobiks talle või tuleks teha muu valik.“

Tehnoloogiakooli kursuste juhendajad on TTÜ õppejõud või siis inimesed, kes on TTÜga seotud. 
Kursused toimuvad enamasti laupäeviti, korraga neli akadeemilist tundi. „Et oleks võimalus tulla ka väljaspoolt Tallinnat,“ selgitab Karin Käär. „Väiksematele on kursused nädala sees ja õhtuti, see on pigem Tallinna ja Harjumaa lastele.“

Kursuste tarvis kasutatakse kogu TTÜ tehnilist baasi, ei toimetata ainult Mektory majas. Kursuse hind on 29 kuni 59 eurot, sõltuvalt vahenditest, mida kasutatakse ja kursuse pikkusest. „Hind distsiplineerib ka osalema, tekib kohustus kohal käia. Tasuta asjade puhul kiputakse käega lööma. Kui õpilane kord on kohal, kord ei ole, siis on juhendajal raske tegevusi järjepidevalt planeerida,“ selgitas Karin Käär. 

Karin Käär

Ja ikkagi, miks valida just TTÜ Mektory Tehnoloogiakool? „Iga uus õpetaja, juhendaja lisab omapoolset väärtust, näitab võib-olla juba varem omandatud teadmisi uues valguses. See avardab silmaringi, annab uusi teadmisi ja arendab oskusi. TTÜ Tehnoloogiakoolis on kursusi, mis on 35 tundi pikad ja sobivad ka õpilasele vabaks valikaineks. Kui kool vastu ei ole, siis miks mitte valikainet võtta sealt, kus on olemas selle ainepõhine tippteadmine,“ soovitas Karin Käär. 

Samal teemal:

• Teadlaste Ööl saab TTÜ Mektorys kohtuda robotitega
• Ruby igasse kooli!
• Kaheksa digioskust, mida peaksime lastele õpetama

Huvilised saavad töötubades ka roboteid ise valmis ehitada ja programmeerida.  

TTÜ Mektory Tehnoloogiakooli koordinaatori Kristina Piliste sõnul on taoline suur teadusfestival kinnituseks sellele, et noorte huvi teaduse vastu ei ole tegelikult sugugi nii leige, kui ehk arvatakse. „Näeme seda tegelikult oma igapäevases töös, kus poisid ja tüdrukud programmeerivad roboteid või osalevad näiteks taastuvenergeetika töötubades. Teaduse tegemist ei ole tarvis kellelegi peale suruda – neile, kelle silmad see särama paneb, on juba enne ülikooliõpinguid palju võimalusi oma huvi toita,“ kinnitas Piliste ja lisas, et Tehnoloogiakooli kursustest, töötubadest ja laagritest käib aastas läbi keskmiselt 15 000 noort.

TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varraku sõnul on Teadlaste Öö tegevustesse kaasatud mitmeid eksperte nii ülikoolist kui ka väljastpoolt. „Meie noorim ekspert on Gustav Adolfi Gümnaasiumi kolmanda klassi noormees Kristjan Liiv, kes asub inimesi õpetama YouTube’i kanalit oma sõnumi edastamiseks kasutama. Teda assisteerib TTÜ informaatikainstituudi dotsent Innar Liiv. Kütte- ja ventilatsiooni õppetooli nooremteadur Alo Mikola teeb ventilatsioonishowd, ehitusteaduskond kutsub huvilisi oma veevõrku projekteerima, satelliidimeeskond tutvustab valmivat nanosatelliiti,“ kirjeldas Varrak. 

Samuti on Teadlaste Ööl hea võimalus tutvuda rahvusvaheliselt tunnustatud Starship Technologies pakirobotiga ja uurida, mismoodi täpsemalt robot funktsioneerib, kuidas on tagatud tema ja ümbritsevate inimeste ning ka transporditava paki turvalisus. 

Ettevõtlushuvilisi ootavad koos JCI BeWise’ga korraldatud välkloengud teemal „Kuidas „ulmelises“ tehnoloogiamaailmas ettevõtjana läbi lüüa?“. Esinevad Eesti idufirmade esindajad (Weps, RailReed), kes jagavad oma kogemusi tehnoloogiavaldkonnas tegutsemise kohta – räägivad eelistest ja väljakutsetest ning arutlevad, kas tehnoloogia kiire areng võimaldab pakkuda paremat toodet või tähendab see ettevõttele lisapingutust, et konkurentidest mitte maha jääda. 

Põhjaliku programmiga saab tutvuda TTÜ Mektory kodulehel: http://www.ttu.ee/ttu-uudised/uudised/innovatsiooni-ja-ettevotluskeskus/teadlaste-oo-30-septembril-ttu-mektorys/ 

Allikas: TTÜ Mektory pressiteade. 

Just selle eesmärgi saavutamiseks on loodud tasuta digioskuste koolitusprogramm Eesti kutsekoolide õppuritele - Samsung Digi Pass. 

 "Samsung Digi Passi programmiga toome haridussüsteemi ja tööandjad teineteisele lähemale. Üks suuremaid väljakutseid tänasel haridusmaastikul on tõsiasi, et õpilased peavad omandama oskusi töötamiseks ametikohtadel, mida hetkel ei pruugi isegi olemas olla. Veel enam, ka tänased koolilõpetajad ei vasta tihti tööandjate ootustele," sõnas Philip Choi, Samsung Electronics Baltics asepresident. 

 Programmis asuvad oma digioskusi arendama 30 kutsekoolide õpilast üle Eesti - Tallinnast, Tartust, Pärnust, Ida-Virumaalt, Valga-, Võru- ja Raplamaalt. Samsung Digi Pass programmis omandavad nad digitaalsed oskused, mille on paika pannud Euroopa Komisjon ja Eesti vajadustele kohandanud Tallinna Ülikool. Need on vajalikud oskused igas valdkonnas. Programm valmistab noori ette lähtuvalt tööandjate ootustest ja aitab neil koheselt pärast kooli lõpetamist saada jalg tööturu ukse vahele. 

Samsung Digi Passi kava on välja töötanud Tallinna Ülikooli hariduseksperdid. See sisaldab erinevaid digivaldkonna teemasid, näiteks digivahendite kasutamist töökohal, digitaalse portfoolio koostamist, prototüüpimist, ettevõtlikkuse ja liftikõne oskuste arendamist. Samuti õpetatakse noori looma virtuaalreaalset sisu ja kasutama seda õppetöös või töökohal. Kümme kolmeliikmelist võistkonda arendavad kollektiivselt digitaalseid projekte, mis aitavad teistel noortel Eestis valmistuda tuleviku töökohaks, annaks neile konkurentsieelise tööle kandideerimisel ja võimaldaks kohe pärast kooli tööturule siseneda. Iga meeskonda abistab mentor - oma ala tõeline ekspert. 

Koostöömemorandumi allkirjastavad Philip Choi, Samsung Electronics Baltics asepresident, Peeter Normak, TLÜ digitehnoloogiate instituudi direktor, Kadri Kull, koostööprojektide koordinaator, Madli Ross, UNESCO Eesti Rahvusliku Komisjoni haridusprogrammide koordinaator, Tiia Randma, Kutsekoja juhatuse liige; Mart Laanpere, Tallinna Ülikooli vanemteadur, Kristjan Tedremaa, Eesti Noorteühenduste Liidu juhatuse aseesimees. Programmi toetab ka Haridus- ja Teadusministeerium. 

Samsung Digi Pass programmi osalejad on vanuses 14-19. Nad õpivad 3D disaini, infotehnoloogia, elektroonika, kokanduse, balleti ja logistika erialadel. Et omandada tõelist töökogemust ja proovile panna erialavalik, saavad tublimad võistkonnad võimaluse osaleda ühekuulisel praktikal Samsung Electronics Balticsis ja oma eriala juhtivas ettevõttes Eestis. Noored koguvad õpimärke erinevate oskuste omandamise eest. Kolm parimat meeskonda võidavad Samsungi virtuaalreaalsuse prillid, et luua oma koolile imelisi lahendusi. 

Programmi läbijad saavad esimesed Samsungi digipassid, mis on online-tõestus tulevasele tööandjale värskelt omandatud oskustest ja kogemustest. 

Allikas: TLÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valgamaa Kutseõppekeskus avas innovatsiooniklassi
• Kutseõppurist ettevõtjaks ehk kuidas teha äppi?
• Kuidas toetada noort teel unistuste töökohani?

Üritus algab täna õhtul ettekannetega seniste edukate projektide kohta mitmelt poolt Euroopast. Järgneb loomehäkk, mille käigus töötavad tiimid kogenud mentorite juhendamisel 24 tunni jooksul välja mõne uudse lahenduse idee. Zürii välja valitud meeskonnad saavad auhindu ja võimalusi idee edasiseks arendamiseks. Sündmus lõpeb loomehäki auhinnatseremooniaga laupäeva, 1. oktoobri õhtul kell 20 Tallinna Ülikooli hoovis Nova maja ees.

“Cross Motion Tallinna konverents ja Hackathon on sündmus, mille abil tuuakse kokku elualad, mis on tihti üksteisest liiga kaugel ega suuda koostööd teha. Kahepäevasel sündmusel tuuakse ühe laua taha innovaatorid, heli-, pildi- ja meediaeksperdid, kultuuriinimesed ja mänguarendajad, et üheskoos töötada ühiskonna heaolu nimel,”selgitab Alessandro Nanì, Cross Motion projektijuht.

Kahele parimale tiimile igast valdkonnast antakse võimalus arendada oma ideed prototüüpideks. Valitud lahendused saavad kuni 10 000 eurose lepingu ja inkubatsiooni paketi DIGIXilt. Kaks parimat hariduse valdkonna meeskonda võidavad piletid selle aasta Frankfurti raamatulaadale. Parim meeskond turismi sektorist saab tutvustada oma ideid Eesti suurimal turismimessil.

Üritused toimuvad ELi Interregi rahastatud projekti Cross Motion raames. Ürituse korraldavad Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia, kunstide ja kommunikatsiooni instituut ning startup-inkubaator Digix.

Vaata üritust ka Facebookis: https://www.facebook.com/events/1059222134163052/

Täpsema programmi leiad siit: http://www.crossmotion.org/tallinn-conference-and-hackathon/

Allikas ja fotod: TLÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TalveAkadeemia teaduslike lühiartiklite konkurss doktori-, magistri- ja bakalaureuseõppe üliõpilastele
• Tallinna Ülikoolis kasvas magistriõppe osakaal

Minister Maris Lauri sõnas, et väärikas töötasu on tugeva ja motiveeritud õpetajaskonna üks peamine eeldus. „Õpetajate töötasu alammäära tõus vähemalt tuhande euroni on väärika palga eeldus. Riigieelarvelise lisarahaga kindlustame, et õpetajate keskmine brutopalk ületab järgmisel aastal vähemalt 1200 euro piiri,“ ütles minister.

Järgmise aasta riigieelarve eelnõu kindlustab õpetajatele järgmisel aastal vähemalt 4,6-protsendise tõusu. Samuti tegeleb ministeerium täiendavate võimaluste otsimisega õpetajate palga enamaks tõstmiseks. Väga olulised on omavalitsuste õpetajat väärtustavad otsused, sest valdav enamus õpetajaid on nende palgal.

Minister Maris Lauri tõi välja, et töötasu kiirema kasvu kindlustamiseks on vaja jätkata tarkade koolivõrguotsustega. „Tunnustan neid omavalitsusi, kes on koolivõrgu targa korraldamise ning koolitaristute ökonoomse majandamisega taganud oma õpetajatele juba praegu keskmisest märksa kõrgemad palgad. Samuti tahan kiita omavalitsusi, kes ka ise riigi toetusele juurde panustavad,“ märkis minister.

Maris Lauri rõhutas, et õpetajate palgakasvuks seatud eesmärkide täitmiseks peab hoolitsema, et riiklik toetus jõuaks õpetajateni. „Peame oluliseks, et omavalitsustele ja erakoolidele antava õpetajate palga sihtotstarve säiliks, sest kuni riiklik eesmärk pole saavutatud, ei ole tark tekitada olukorda, kus õpetajate palgaks mõeldud raha võib liikuda hoopis teiste kulude katmiseks,“ ütles Maris Lauri. 

Värske OECD võrdleva haridusstatistika ülevaate Education at Glance järgi moodustavad õpetajate palgad koolide põhilistest tegevuskuludest võrreldes teiste riikidega jätkuvalt ebaproportsionaalselt väikese osa. Kui Eestis on õpetajate palk umbes 40 protsenti koolide põhitegevuskuludest, siis OECD riikides on see keskmiselt poole võrre rohkem ehk üle 60 protsendi.

Eile toimuma pidanud õpetajate töötasu alammäära läbirääkimiste asemel olid taas konsultatsioonid, sest omavalitsuste katusorganisatsioonid, Eesti Linnade Liit ning Eesti Maaomavalitsuste Liit saabusid läbirääkimistele volitusteta. Arutelust võtsid osa ka Eesti Haridustöötajate Liidu ja Eesti Õpetajate Liidu esindajad.

Õpetajate palgastatistika leiab leheküljelt www.haridussilm.ee.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• OECD: õpetajate palk kasvab, kuid kõrgharidusega elanikkonna osakaal võib hakata vähenema
• Uuring: Eesti IT-tudengeid huvitavad suhted rohkem kui raha
• Õpetajate keskmine palk tõusis esmakordselt üle 1100 euro