Nutitunni projekti eestvedaja Birgy Lorenz intervjueeris Avita kirjastuse turundusjuhti Anneli Veskimäed.

AVITA kirjastus pakub koolidele nii õpikuid kui koolidele muud vajalikku juba 1988. aastast. Täna olete suundunud ka e-õpikute turule. Mille poolest on teie pakutav e-tunni lahendus eriline?

E-tundi ei saa otseselt õpikulahenduseks nimetada, sest on ennekõike mõeldud õpetajale tunni läbiviimiseks. Õpik peab sobima õpilasele. E-tund aga nii õpetajale kui ka õpilasele, sisaldades palju enamat kui õpikusse mahub, tehes õpetajatööd tunni ettevalmistamise ja läbiviimise palju lihtsamaks, pakkudes nii filme, animatsioone, mänguideid kui ka ülesannete lahenduskäike ja taustateadmisi. Hindame õpetaja aega tunni ettevalmistusel, mis tihti võib venida öötundidesse, ja pakume selleks omalt poolt leevendust.

Mis on e-tund?

E-tund sisaldab õpetaja jaoks paberõpiku PDF-lehekülgi, mis avanevad õiges kohas vajalikus mahus; muudetavat töökava, põhjalikku õpetajakonspekti illustratiivse materjali ja integratsiooniviidetega, metoodilisi juhendeid, töölehti, hindelisi töid ja vastuseid, multimeedialinke. Õpetajale on abiks tunni ülesehitus ja ajanäitajaid (kell, taimer, stopper). Tunnis kasutamiseks sobib hästi e-tunni esitlusvaade, kuhu õpetaja saab ise lisada nii teksti- ja pildifaile kui ka oma märkuseid ja tähelepanekuid. Eritüübiline illustratiivne materjal on pärit arhiividest (muu hulgas ka ERR või BBC), võõrkeelsed videod ja animatsioonid on tõlgitud ja peale loetud ilusas eesti keeles või varustatud eestikeelsete subtiitritega. Palju selgitavaid animatsioone on tehtud Avita kirjastuses.

Õpikud on asjad, mis peavad vastu pidama aastaid. Kuidas on aga lood e-tunniga? Kui kiiresti üks õpik tänapäeval valmib ja kes selles protsessis osalevad?

Õpik valmib keskmiselt kaks aastat ja selles osaleb väga palju inimesi eri valdkondadest. Kirjastuse töö ongi seda tööd juhtida ja õiged inimesed kokku tuua. Sellest võiks kirjutada raamatuid, kuid ennekõike on õpiku loomine ühest küljest spetsialistide töö ja teisest küljest kollektiivne protsess. Ka need õpilased, kes osalevad koolikatsetustes, on tegelikult õpiku autorid. Õpik on nagu Tallinna linn, ta ei saa kunagi valmis, vaid areneb koos meiega.

Rääkisite, et on olemas ka e-õpik, milles on erinevaid õpianalüütika võimalusi. Mis see on ja millised on edasised plaanid sellise lahenduse arendamisel?

Avita elektroonilised õpikud leiab Astra keskkonnast, mis pakub lisaks õppematerjalile rohkelt võimalusi õppetöö läbiviimiseks ja mitmekesistamiseks. Põhimõtteliselt võimaldab Astra koolikotid ära unustada. Kui klassitunnis võiks paberõpikud veel toeks olla, siis koju seda kandamit enam viima ei peaks. Nii õppeteksti kui ka kodused ülesanded leiab arvutist. Lisaks saab Astras õpikutega teha asju, millest paberkujul ainult unistada võiks. Uus platvorm ühendab nii õppesisu kui ka õpitulemused üheks tervikuks. Astra on veebipõhine ja töötab igas operatsioonisüsteemis nutitelefonist lauaarvutini. Astra võimalustega saavad kõik tutvuda http://www.opik.ee lehel.

Kindlasti õpikute tegemine raske ning tõsine töö, aga mis on olnud seniste aastate jooksul kõige toredam koostöös koolidega, äkki mõni vahva-lahe kogemus?

Ükski õpik ei sünni õpetajata. Millegipärast arvatakse, et tarkusega peab kaasas käima ka tõsidus. Tahame kummutada selle müüdi, et õpetajad on ranged ja tõsised. Meie majas on nad alati väga oodatud, sest nende üle korruse kostev naer on nii nakkav, eriti „hullud“ on matemaatikaõpetajad. Avitas levivad kuuldused, et ka nemad teevad krutskeid.

Kõik koolikatsetused on vahvad, kuid algklassilaste kirjalikud kommentaarid on kullahinnaga. Kui vahel meel läheb mõruks, siis tuleb välja otsida laste vastused küsimusele, mida sa ütleksid autorile, ja jõud tuleb jälle tagasi.

Mida peaks aga kõik koolid ja inimesed Avita meeskonnast teadma?

Ka õpikukirjastajad on inimesed. Ka meie lapsed (lapselapsed, väikesed sugulased ja tuttavad) käivad koolis. Kõik mis teeme, teeme ju mõeldes neile ja nende tulevikule. Seega PEAB see olema üks hea asi!

Tänan! Ka meil on hea meel teada saada natuke kirjastamise telgitagustest, kuidas luuakse meile, õpetajatele, nii vajalikud abivahendid ja kes on selle taga.

Ja ootame ikka kõiki koole postitama oma vahvaid pilte ja lugusid, kuidas digi teie kooli on jõudnud! Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/  FB-gruppi järgmine info: kooli nimi, õpetaja nimi ja kontakt e-mail; klassi, tegevuse eesmärgi ja sisu lühikirjeldus (miks, millal, mida, kuidas, mis edasi?) ning 5-10 pilti või video. Samuti võib postitusse lisada hoopis lingi blogisse vms, kus soovitud info on esitatud.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Nutitund igasse kooli - projekt algab!
• Nutitund igasse kooli!