Kaheksa digioskust, mida peaksime lastele õpetama


Avaldaja:Laura Vetik13. Juuli 2016

Tehnoloogia sotsiaalne ja majanduslik mõju muutub aina laialdasemaks. Eksperdid ennustavad, et 90% kogu inimkonnast on ühendatud internetti järgmise kümne aasta jooksul. Muutused kuulutavad võimalusi, kuid loovad ka ebakindlust. Kuidas sellises olukorras lapsi digiajastuks ette valmistada?

Lapsed kasutavad digitehnoloogiat ja meediat järjest nooremas vanuses ning üha pikemal ajaperioodil, kirjutab Yuhyun Park World Economic Forumis. Nad veedavad keskmiselt seitse tundi päevast ekraanide ees – televiisoritest ja arvutitest kuni mobiiltelefonide ja teiste digiseadmeteni välja. See on rohkem, kui vanematega või koolis veedetud aeg. Millist digitaalset sisu nad tarbivad, keda nad internetis kohtavad ning kui palju aega veedavad ekraani taga – kõik need faktorid mõjutavad laste üldist arengut.

Digitaalne maailm pakub võimalusi nii õppimiseks kui ka meelelahutuseks. Samas varitseb digitaalses maailmas ka riske – näiteks küberkiusamine, sõltuvus, ebasobiv ja vägivaldne sisu, andmete vargus, petuskeemid. Lisaks sellele on digitaalne lõhe, mistõttu ei pruugi lapsevanemad ja haridustöötajad alati päris täpselt aru saada, millised riskid ja ohud lapsi internetis varitsevad. See võib aga põhjustada olukorra, kus täiskasvanud ei pruugi osata lapsi turvalise ja mõistliku digitehnoloogia kasutamise osas juhendada.

Kuidas oleks sellises olukorras kõige mõistlikum lapsi digiajastuks ette valmistada? Pole kahtlustki, et üks olulisemaid aspekte on digitaalne intelligentsus. Digitaalne intelligentsus on sotsiaalsete, emotsionaalsete ja kognitiivsete võimete kogum, mis aitab inimesel hakkama saada digitaalse maailma väljakutsete ja nõudmistega. Need oskused saab laias laastus jaotada kaheksasse valdkonda:

Digitaalne identiteet – võime luua ja hallata oma veebiidentiteeti ja mainet.

Digitaalne kasutamine – oskus kasutada digivahendeid ja keskkondi, sealhulgas oskus luua tervislik tasakaal internetis viibimise ja muu elu vahele.

Digitaalne turvalisus – oskus tegutseda internetiohtude (küberkiusamine jm) ja probleemse sisu korral (vägivald jm), aga ka oskus neid riske vältida ja vähendada.

Digitaalne kaitse – oskus avastada küberohtusid (häkkimine, petuskeemid jm), aga ka sobilike töövahendite kasutamine oma andemete kaitsmiseks.

Digitaalne emotsionaalne intelligentsus – oskus olla empaatiline ja luua häid suhteid ka internetis.

Digitaalne kommunikatsioon – oskus kommunikeerida ja teistega koostööd teha digiseadmeid ja erinevaid keskkondi kasutades.

Digitaalne kirjaoskus – oskus leida, hinnata, kasutada, jagada ja luua sisu. Siia hulka kuulub ka algoritmiline mõtlemine (computational thinking).

Digitaalsed õigused – võime aru saada ja toetada seaduslikke õigusi, sealhulgas õigus privaatsusele, intellektuaalsele omandile, sõnavabadusele ja kaitsele vihakõne eest.

Ennekõike peaksid need oskused olema seotud selliste väärtustega nagu austus, empaatia ja taktitunne, mis aitavad arendada ka vastutustundlikku ning tarka tehnoloogia kasutamist. Digitaalse intelligentsuse arendamine on oluline, sest lapsed peaksid õppima tehnoloogiat juhtima ja enda kasuks tööle panema, mitte laskma tehnoloogial ennast juhtida.

Refereeritud: https://www.weforum.org/agenda/2016/06/8-digital-skills-we-must-teach-our-children/

Foto: Stina Kase

Samal teemal: