Kõigepealt on mess ainulaadne võimalus saada teavet maailmakuulsate õppeasutuste esindajatelt, nii-öelda otseallikast. Paljusid osalejaid esindavad nende juhid ja juhtivspetsialistid. Näitusel osalejate geograafia on tõesti muljetavaldav - Suurbritannia, Ungari, Kreeka, Portugali, Hispaania, USA, Poola, Austraalia, Venemaa, Saksamaa ja teiste riikide õppeasutused. 

Õppeasutused demonstreerivad igale vanusele ja igaks otstarbeks mitmesuguseid õppekavu: keskharidus, kutseharidus, bakalaureuse- ja magistriprogrammid, MBA, kaugõppevõimalused, erisugused inglise keele kursused Suurbritannias, Iirimaal, USA-s, Portugalis ja teistes riikides, parimad võimalused suvevaheaja veetmiseks välismaal. 

Näitus "Rahvusvahelise hariduse päevad" on praegu populaarne tuhandete koolilaste ja nende vanemate, üliõpilaste, noorte ja täiskasvanute seas. Üha enam äriringkondade esindajaid tunnistab näitust suurepärase platvormina õppelepingute sõlmimiseks. 

Baltic Council for International Education spetsialistid jagavad messil infot sisseastumise kohta välismaa koolidesse, kolledžitesse ja ülikoolidesse, keelereiside kohta, sh ka grupireisid Suurbritanniasse, Portugali, USAsse, Maltale jt. 

Baltic Council for International Education on rahvusvaheliste eksamite keskus Lätis (IELTS, Cambridge English, Aptis). Messil on võimalik saada infot BUSSATS, Ukiset testide kohta, mis on vajalikud sisseastumiseks Suurbritannia erakoolidesse. Stipendiumid, eripakkumised ja tasuta õppevõimalused.

Messi ajal toimuvad ka erinevad seminarid ja presentatsioonid, mida korraldavad õppeasutuste esindajad.

Info seminaride kohta: https://bit.ly/32IlgQS
Lisainfo messi kohta: https://bit.ly/2TeP9oM 

Rahvusvahelise hariduse päevad

12. märtsil Tallinn Radisson Blu Hotel Olümpia konverentsikeskus (Liivalaia 33)

Messi tööaeg: 10.00 – 18.00

Sissepääs on tasuta.

Messi korraldaja: Baltic Council for International Education.

Allikas: korraldajate info.

Konkursi eesmärk on teadvustada vähihaigete laste olukorda ka nooremale põlvkonnale. Siit leiab konkursi juhendmaterjalid eesti ja vene keeles. 

Juhendmaterjal eesti keeles

Juhendmaterjal vene keeles

Allikas: korraldajate info

Neljandat aastat järjest saab akadeemilist testi teha juba kevadel ning tänavu toimub see kahel laupäeval – 21. märtsil ja 4. aprillil.

Akadeemilise testi eesmärk on hinnata valmisolekut ülikooliõpinguteks. Sellega ei kontrollita mitte gümnaasiumi jooksul omandatud teadmisi, vaid pannakse proovile testitegija valmisolek ja oskus kasutada etteantud infot ning näha loogilisi seoseid. Testis on 150 küsimust, millele on antud valikvastused. Testi tegemine vähemalt 65 punktile 100-st annab võimaluse asuda Tartu Ülikoolis omandama kas bakalaureuse- või rakenduskõrgharidust 35 õppekava alusel.

Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on akadeemiline test suurepärane võimalus panna oma võimed proovile ning kindlustada õppekoht ülikoolis juba kevadel. Viimaste aastate statistika näitab, et järjest suurem hulk abituriente hindab seda võimalust. 2018. ja 2019. aastal osales akadeemilisel testil iga viies abiturient. „Akadeemilise testi parimad saavad ülikooli ja parimatest parimaid ootame osalema eriprogrammis „Talendid Tartusse!“. Noortele, kelle senised tulemused näitavad, et esimene ülikooliaasta on neil juba osaliselt läbitud, pakume selle programmi käigus võimalust saada õppimise kõrvalt osa mitmesugusest teadus-, õpetamis- või ettevõtlustegevusest,“ ütles Valk.

„Akadeemilise testi tegijate arv on aasta-aastalt kasvanud. Eelmisel aastal, kui neid oli 1815, otsustasime, et sujuvama korralduse huvides on mõistlik planeerida kevadiseks testiks kaks päeva. Seepärast teeme sel aastal testi kahel laupäeval,“ rääkis Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. 

Testil osalemiseks tuleb enne registreeruda. Seda saab teha 10. märtsini veebilehel ut.ee/akadeemiline-test]ut.ee/akadeemiline-test. Registreerimisel saab valida sobiva kuupäeva ja linna, samuti keele. „Oluline on silmas pidada, et ka 4. aprilli testile tuleb registreeruda juba 10. märtsiks. Kindlasti tuleb läbi mõelda, kumb päev paremini sobib, sest testi saab teha ainult valitud päeval. Kui keegi näiteks unustab 21. märtsil testile tulla, siis ei muuda me testi kuupäeva hilisemaks, sest arvutiklasside mahutavus ja eelnevad kokkulepped korraldajatega seavad piirid,“ rõhutas Kaldma.

Akadeemiline test on elektrooniline ja seda saab lahendada eesti või vene keeles ülikooli partnerkoolide arvutiklassides. 21. märtsil toimub test Tartus, Tallinnas, Haapsalus, Keilas, Kohtla-Järvel, Kuressaares, Kärdlas, Narvas, Nõos, Põltsamaal, Pärnus, Rakveres, Raplas, Valgas, Viimsis, Viljandis ja Võrus; 4. aprillil Tartus ja Tallinnas.

Testiülesanded jagunevad kahte suurde plokki: üks osa on seotud keele ja sõnavara valdamisega ning teine matemaatika ja loogilise mõtlemisega. Kõigil soovijatel on võimalik testi ülesehituse ja ülesannetega tutvuda 20. märtsini ülikooli veebilehel olevat proovitesti lahendades.

Testi tegijad saavad tulemuse teada kohe pärast seda, kui on lahendamise lõpetanud. See tulemus kehtib ülikooli astumiseks ainult 2020. aastal.

2019. aasta märtsikuus tegi akadeemilise testi 1815 üliõpilaskandidaati, kellest 542 ületas ülikooli vastuvõtuks vajalikud 65 punkti ja tagas endale ülikoolikoha. Sügisel asus Tartu Ülikooli õppima 408 akadeemilise testi sooritanut, seejuures kõige enam valiti õppimiseks informaatika, õigusteaduse  ja arstiteaduse erialad.

Akadeemilise testi tegemine märtsis või aprillis on üks võimalus Tartu Ülikooli õppima asumiseks. Kui testi tulemus jääb alla 65 punkti, on võimalik kandideerida riigieksamite/erialakatsete tulemuste alusel. Iga õppekava täpsed vastuvõtutingimused, sh nõutud eksamid, leiab õppekava vastuvõtutingimuste juurest.

Allikas: TÜ pressiteade

Taotluste esitamise tähtaeg on 31. märts.

“Tehnoloogia kuulub meie igapäevaellu ja on oluline anda õpilastele võimalus arendada varakult nii probleemide lahendamise oskust kui ka tehnilist taipu,” ütles HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum.

2019. aastal korraldatud ProgeTiigri seadmete taotlusvoorus said toetust 89 kooli ning 96 lasteaeda kokku 290 000 euro eest. Tänavugi läheb jagamisele ligi 300 000 eurot.

“Koolid ja lasteaiad saavad ise valida sobivad seadmed, mille abil robootikat, programmeerimist, 3D modelleerimist jms õppida. Enne seda on vaja hoolega läbi mõelda ja arutada, missugused vahendid on vajalikud, et võimalikult suur osa õpilastest neist kasu saaksid,” lisas Kristi Salum. “Et toetada neid, kellel kasutamise osas veel kogemused väiksed või puuduvad, pakume esmakordselt toetust taotlevatele asutustele veebikoolitust. Kõik ikka selleks, et vahendid leiaksid tee õppetegevusse, et laste tehnoloogilist kirjaoskust arendada.”

Taotluste esitamise tähtaeg on 31. märts kell 17. Tutvu taotlemise tingimustega.

Photo by Dose Media on Unsplash

Samal teemal:

• ProgeTiigri õpilasüritusel osales ligi 15 000 õpilast
• Startisid ProgeTiigri saadikud

Neist parimad pääsevad nüüd järgmisesse vooru võistlema peaauhinna 10 000 euro nimel.

Negavati projektijuht Anni Raie avab saabunud ideede tausta selgitades, et nende hulgas on nii ressursse säästvaid tooteid ja teenuseid kui ka keskkonnateadlikkust suurendavaid algatusi. „Mitu ideed on seotud toidu ja tekstiilide liigtarbimisega. Samuti on paljud projektid seotud keskkonnasõbraliku elektrienergia tootmisega, näiteks soovitakse seda teha jalgratastele dünamo paigaldamise või laineenergia püüdmisega,“ sõnab Raie. „Konkursile esitati ka mitmeid nutiseadme rakenduste ideid ja põnevaid keskkonnasäästlikke tootearendusi.“

Esitajate seas on nii kõrg- ja kutsekoolide ning gümnaasiumide õpilasi kui ka töötavaid täiskasvanuid, näiteks disainereid, IT-spetsialiste, õpetajaid, blogijaid, keskkonnaspetsialiste, teadlasi ja insenere.

Kolmapäeval, 4. märtsil valib hindamiskomisjon saabunud ideede seast kuni 12 parimat, kes pääsevad konkursi teise etappi. Hindamiskomisjoni kuuluvad KIKi kommunikatsioonispetsialist Kati Raudsaar, finantsekspert Kadri Loide ning arengu- ja koostöökoja juht Helen Sulg. Samuti Keskkonnaministeeriumi nõunikud Liisa Puusepp, Made Saadve ja Janika Laht ning peaspetsialist Hendrik Hundt. Lisaks pääsevad kaks projekti edasi rahvahääletuselt, mis toimub Negavati kodulehel 6.-9. märtsil. Üks meeskond on juba koha järgmisesse vooru kindlustanud - selleks on õpilasfirma Kemihaka, kes toodab taaskasutatud nahast ja puidust kotte. Negavatt valis Kemihaka välja veebruarikuu alguses toimunud õpilasfirmade laadalt. 

Viitteist edasipääsenut ootab ees 14.-15. märtsil seminar, kus koolitaja Mart Kikase ja ekspertide käe all ideed juba reaalsemaks vormitakse. Seejärel valib 2.-3. aprillil konkursi žürii võistkondade esitluste ja projektikavandite põhjal välja kuni kümme nutikamat ja läbimõeldumat ideed, kes pääsevad sisukasse koolitusprogrammi ja saavad oma idee testimiseks 1000 eurot ning võimaluse võistelda peaauhinna nimel. Parimad selguvad 2. juunil Negavati superfinaalis, kus esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on suurendada ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa keskkonda. Seitsme hooaja jooksul on konkursile laekunud kokku 366 ideed. Negavati partnerid on Rimi Eesti Food, Eesti Pandipakend, Uuskasutuskeskus, Graanul Invest, Ülemiste City, Lindström Eesti, Tehnopol Startup Inkubaator ning konkursid Prototron ja Ajujaht.

Allikas: KIKi pressiteade

SA Archimedese noorteagentuuri juhi Reet Kosti sõnul valmistab taotluste soliidsest hulgast isegi suuremat heameelt see, et taotlejate hulgas on palju neid noori ja noorteorganisatsioone, kes teevad seda esimest korda. „Üks meie eesmärkidest on, et rahvusvahelised võimalused jõuaksid võimalikult paljude Eesti noorteni, mistõttu on rõõm näha paljusid esmataotlejaid-projektitegijaid, kes selle eesmärgi täitumisele kindlasti kaasa aitavad,“ selgitas Kost. 

Jätkuvalt on noorte hulgas kõige populaarsemaks tegevuseks Erasmus+ noortevahetused, kuhu laekus 38 taotlust kogusummas 989 420 eurot. Noorsootöötajate õpirände projekte esitati 25, noortevaldkonna strateegilise koostöö projektide elluviimiseks 10 ja noorte osalusprojektide teostamiseks 4 taotlust. Kokku esitati Erasmus+ noortevaldkonna taotlusi pea 2,8 miljoni euro ulatuses. 

2018. aastal sai hoo sisse Euroopa Solidaarsuskorpuse programm, mis koosneb kolmest erinevast suunast: vabatahtlik teenistus, kohalikud solidaarsusprojektid, töö- ja praktikaprojektid. 

 2020. aasta esimeses taotlusvoorus laekus programmi 27 taotlust kogusummas ligi 760 000 eurot. Kõige rohkem esitati taotlusi Tallinnast ja Tartust, kuid esindatud on ka paljud teised piirkonnad üle Eesti – Narvast Saaremaani. 

SA Archimedese noorteagentuur hindab taotlusi ning avalikustab tulemused hiljemalt aprilli alguses.

2020. aastal korraldatakse veel 2 taotlusvooru, mille tähtajad on 30.04 ja 01.10.

2019. aastal toetas noorteagentuur Erasmus+ noortevaldkonna ja Euroopa Solidaarsuskorpuse programmi taotlus 3 921 469 miljoni euro ulatuses.

Noorteagentuur on sihtasutus Archimedese struktuuriüksus, mis tegeleb noorte, noorsootöötajate ja noortevaldkonna arengu toetamisega ning rahvusvahelise koostöö edendamisega – seda kõike juba alates 1997. aastast! Noorteagentuuri visioon on "Iga noor hoolib iseendast ja maailmast".

Allikas: SA Archimedes pressiteade

Linnaruumis kaasaegseid digilahendusi tutvustavatel elamusekskursioonidel saab lähemalt aimu tarkadest liiklusmärkidest või rännata ajaaukudesse. Tartu linnamuuseumis elustub laupäeval isegi korraks kunagine rajooni kultuurimaja, kus digitaalsest kinost ei osata veel unistadagi. 

Teemapäeval "Tartuga (digi)targaks" keskenduvad muuseumid Tartule kui uuendusmeelsele linnale, mis on sajandeid edukalt ajaga kaasas käinud. Selle aasta teemapäev on inspireeritud digikultuuri aastast. Tartu muuseumid vaatasid oma rikkalikes varakambrites ringi ning toovad tähtsa päeva puhul valiku erinevatest digikultuuri teemadest tähenduslike esemete, kaasakiskuvate lugude ja inimeste kaudu päevavalgele. 

Teemapäeva eriprogrammide valik on lai, ulatudes kuukingade orhideenäitusest  digitehnoloogiani joogipudelis. „Tartu muuseuminädal on eriline aeg, sest suurem osa  muuseumitest tegutsevad üheskoos. Koostöös sündis vahvaid ideid ja uusi algatusi, mida laupäeval erinevate tegvuste käigus tartlastele ja külalistele pakume," ütles Tartu muuseuminädala projektijuht Ants Siim.  

Peale eriprogrammide toimuvad teemapäeval „Tartuga (digi)targaks“ digilahendustest inspireeritud temaatilised ekskursioonid. Ringkäigud viivad Delta keskusesse, kus laupäeval avab linlastele uksed Tartu Ülikooli arvutimuuseum. KGB kongides tuleb täiesti ebaootuspäraselt juttu kaasaegsetest ja tarkadest liiklusmärkidest, mida arendab Tartu ettevõte Bercman. Kel huvi kiigata saja-aasta tagustesse Tartu tegemistesse, on oodatud Blueray virtuaalreaalsetele ajarännakutele „VR Tartu 1913“.

„Meie teemapäeva eesmärk on pakkuda digiteemast inspireeritud eriprogramme, töötubasid ja tutvustada toimivaid kaasaegseid lahendusi. Nii ei tegele me ainult minevikuga, vaid oleme siia seganud isegi suuremas annuses tänapäeva ja tulevikku," lisas Siim.

Mis erinevatest digilahendustest Tartu jaoks paremaks on saanud ja kuidas see tartlaste elu muudab, saab selgemaks juba 29. veebruaril üle kogu linna toimuvates eriprogrammides, elamusekskursioonidel ja töötubades.

Teemapäev "Tartuga (digi)targaks on Tartu muuseuminädala kulminatsiooniüritus. 
Tartu muuseuminädal on Tartu linna ja Tartu muuseumide koostööüritus, mille eesmärgiks on lähendada tartlasi ja linna külalisi siinsete muuseumitega.  

Vaata lähemalt: 

https://www.tartu.ee/et/tartu-muuseuminadal

https://www.facebook.com/tartumuuseuminadal/

Allikas ja fotod: korraldajate pressiteade

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli muuseum avab ülikooli ajaloo uue püsinäituse „Minu elu ülikool“

Võistlema tulevad keevitajad Eestist, Venemaalt, Ukrainast, Lätist ja Leedust. Eesti koolidest osalevad Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Viljandi Kutseõppekeskus, Rakvere Ametikool, Tartu Kutsehariduskeskus ja kindlasti Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus. 

„Viru Welder“  on aastatega muutunud Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse brändiks. See on ainulaadne võistlus Eestis, mis on suunatud nimelt keevitajatele. Võistlejatele on loodud ergutav ja turvaline keskkond. Nad peavad näitama oma oskusi nüüdisaegsetel keevitussimulaatoritel ja -aparaatidel. Üritusel valitsev võitlusvaim motiveerib pingutama ning kõrgeima​t tulemust saavutama. Tulemusi hindab metallivaldkonna tipptaseme spetsialistidest žürii. 

„Viru Welder 2020“ keevitusvõistlusel selgitatakse parim MIG/MAG, MMA keevitaja, parim TIG keevitaja ja parim võistkond. Võistlus koosneb kahest osast, esimene osa on teoreetiline ja teine osa praktiline. 

„Viru Welder 2020“ toimub 27. veebruaril Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekohas aadressil Kutse 13, F-korpuse keevituslaboris. Keevitusvõistlus algab kell 9.00 ja autasustamine on planeeritud kell 16.00. 

Allikas: korraldajate info. 

Kuula saadet SoundCloudis http://bit.ly/38Z1hjg, YouTube'is https://youtu.be/6skL4JcYpo8.

Taskuhäälingut "Õpime koos" teevad Tartu klassiõpetajad Signe Varendi ja Karin Tõevere. Saated on eranditult haridus- ja kooliteemalised. Õpime koos! 

Samal teemal:

• eTwinningu seirearuanne 2019 näitab eTwinningu mõju muutuste ajastul
• Uus digitaalne kompetents ja inspireerivad ideed rahvusvaheliselt koolituselt Viinist
• Kui õpilased juhiksid eTwinningut

Noorte huvi lennunduse vastu on jätkuvalt suur, sest ka sel aastal tuli registreerumine kohtade kiire täitumise tõttu varem sulgeda. Kõiki neid, kes lahtiste uste päeva osalejate hulka ei mahtunud, ootame märtsikuus meie ettevalmistuskursusele „Sissejuhatus lennunduserialadesse“ või kogu õppeaasta vältel endale sobival ajal tudengivarjuks lennuakadeemia tudengile.

Lahtiste uste päeval saavad registreerunud huvilised tutvuda lennuakadeemia praktilise õppetöö ning tipptasemel õppehoonega. Õppurid saavad end simulaatoris proovile panna helikopteri või lennuki piloodina, tutvuda lennujuhtide tööga ning külastada Tartu lennujaamas asuvat lennukite hooldusangaari. Ühtlasi toimuvad põnevad töötoad raadioside ning lennunduskorralduse teemadel.

Lahtiste uste päeva kavaga saab tutvuda aadressil https://lennuakadeemia.ee/sisseastuja/lahtiste-uste-paev.

Allikas: Lennuakadeemia pressiteade.