Mailis Repsi sõnul oli huvi Eesti hariduse vastu foorumil üle ootuste suur. „Foorumil kuuldu oli ilmselgeks kinnituseks, et meie haridussüsteem on teistele riikidele eeskujuks. See annab meile vägeva võimaluse Eesti riigi positiivse kuvandi tugevdamiseks ning haridusekspordi suurendamiseks,“ sõnas Reps.

Minister märkis, et peame hoolikalt mõtlema, kuidas sellist tähelepanu ühiskonna hüvanguks kõige paremini tööle panna. „Just selleks olemegi loonud kaubamärgi  Education Nation. Usun, et sellest saab järgmine Eesti edulugu,“ lisas Reps. Apple’i, Amazoni, Discovery ja Microsofti haridusvaldkonna juhid tundsid huvi selle vastu, et teha koostööd innovaatiliste lahenduste juurutamiseks haridussüsteemis. „Neil ettevõtetel on palju mõtteid hariduse kaasajastamiseks ning Eestit nähakse suurepärase partnerina, kellega uusi lahendusi läbi arutada ja ehk testidagi,“ sõnas minister. See on võimalus, mis aitab Eesti haridust veelgi paremaks muuta.

Töövisiidil kohtus minister Reps ka Suurbritannia koolihariduse ministri Nick Gibbiga, kellega arutati Eesti ja Suurbritannia hariduskoostööd. Samuti pidas minister Suurbritannia haridusministeeriumis avaliku loengu Eesti hariduse eduloost.

Allikas: HTMi pressiteade

Sellest 285 miljonit eurot on õpetajate palgatoetus, mis kasvatab õpetajate miinimumpalga 1315 euroni ja loob võimaluse maksta õpetajatele keskmist brutokuupalka vähemalt 1540 eurot.

„Õpetajate palgatõus on jätkuvalt Haridus- ja Teadusministeeriumi prioriteet ning mul on hea meel, et viimase viie aastaga on Eesti õpetaja keskmine palk tõusnud ligi 32 protsenti ja õpetaja alampalk 39 protsenti,“ sõnas haridus- ja teadusminister Mailis Reps. „Oleme kõige kiirema õpetajate palgakasvuga OECD riik ning nii peame kindlasti samal kursil jätkama.“

„Mul on väga hea meel, et saame omavalitsustele täna eraldatud toetusrahaga abiks olla õpetajate palkade tõstmisel,“ ütles riigihalduse minister Jaak Aab. „Piirkondade arengus on väga oluline roll tugeval haridusvõrgul ja kvalifitseeritud õpetajatel, mida omavalitsused saavad pakkuda eelkõige konkurentsivõimeliste ja vääriliste töötasudega.“

Kohalike omavalitsuste üldhariduskoolide pidamiseks antav riigieelarveline toetus suureneb 342 miljonilt eurolt 354 miljoni euroni ning õpetajate tööjõukuludeks antav summa 275 miljonilt eurolt 285 miljonini.

Toetus on mõeldud õpetajate, direktorite ja õppealajuhatajate tööjõukuludeks ja täienduskoolitusteks ning õppekirjanduse soetamiseks ja koolilõuna pakkumiseks.

Allikas: HTMi pressiteade

Algavasse programmi on uute lahenduste arendamise taotlusi tulnud kaheksalt ettevõttelt, nende seas ALPA Kids, A Story, Futuclass, Gamelize, GTL Lab, Helge, Mastery ja Netikool. Taotluste seast valitakse 6 loomisel olevat lahendust. Iga osalev ettevõte peab koosloomet tegema vähemalt kahe haridusasutusega ning seetõttu kaasatakse protsess ka 12 Eesti kooli. 

Projektis osalevatelt koolidelt oodatakse loodavate hariduslahenduse funktsioonide osas, lahenduse katsetamist õppetöös ja tagasisidet. 

Koosloomeprojektis osalevate koolide ja ettevõtete esimene kohtumine toimub 12. veebruaril HITSAs. Programm kestab 12. veebruarist kuni õppeaasta lõpuni.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Personaalse õpirajaga koolistressi vastu
• IT Akadeemia toetab kõrgkoolide innovaatilisi projekte 280 000 euroga

Esmapilgul lihtsas arvutimängus nimega AutoThinking tegutsevad labürindis juustu jahtiv hiir ja hiirt jahtiv kass. Mängija peab andma hiirele liikumiseks käsklusi ja saab hiljem järele uurida, kui head need olid. Mängu kaks esimest taset on veebis kõigile vabalt kättesaadavad ning nende läbimisel saab harjutada käikude planeerimist ja tegemist. Alates kolmandast keerukustasemest hakkab aga mäng ise kohanduma ja reageerima mängija käikudele tema oskuste järgi. Sel viisil arendab mäng algoritmilist mõtlemist – oskust probleeme algosadeks jagada ja nende lahendamiseks üheselt mõistetavaid käsklusi sõnastada. Mängu kohanemisvõime aitab iga õppijal areneda täpselt endale parajas tempos.

Tartu Ülikooli haridustehnoloogia professori Margus Pedaste sõnul on õpianalüütika, hariduslik andmekaeve ja masinõpe ning nende põhjal iseõppiva ja -kohaneva õpivara arendamine põnev ja paljutõotav uurimissuund. „Üleriigilises haridusstrateegias on võetud suund personaalsete paindlike õpiteede poole ja tehnoloogia annab selleks võimalused. Haridusteaduste instituudis on välja kujunenud tugev rahvusvahelise taustaga töörühm. Kassi ja hiire mängu taga on lahendused ja mudelid, mida saab kasutada aineõppes, kuid ka algoritmiline mõtlemine ise on väga oluline tulevikuoskus,“ märkis Pedaste.

AutoThinking on praegu prototüübietapis ja seda katsetatakse edasiarendamiseks Prantsusmaal, Šveitsis, Lõuna-Koreas, Taiwanis, Mehhikos ja mitmes teises riigis. Mängu arendab Tartu Ülikoolis uurimis- ja arendusmeeskond eesotsas õpianalüütika vanemteaduri Danial Hooshyariga. Tartu Ülikool on esitanud mängule ka rahvusvahelise patenditaotluse.

Mängu saab proovida AutoThinkingu veebilehel, kust saab selle kohta ka rohkem lugeda. 

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Mida tehti?

Mitmevõistlusele omaselt võisteldi kolmel erineval võistlusalal, mis kõik vajasid ajugümnastikat.

Esimesel võistlusalal tuli mängida koos kaasvõistlejaga kabet, see toimus 5-minutiliste voorudena ning voore oli kokku 6. Alavõidu saavutas 9.b klassi õpilane, kellele võrdselt II kohal järgnesid 5.b klassi õpilane, 8.a klassi õpilane ja 9.a klassi õpilane.

Teisel võistlusalal tuli silmaringe teha ehk olid küsimused silmaringist, see toimus tiimides ning küsimusi oli kokku 12. Alavõitu jagasid võrdselt 11 õige vastusega 7. klassi võistkond ja 9. klassi võistkond.

Kolmandal võistlusalal tuli pimesi võtta tähti, millest moodustada eestikeelsed sõnad. Tunda oli juba aju väsimust, sest kõik võistlusalad toimusid ilma vahepealse pausita. Samas, ülekaalukalt suutis sõnu moodustada seesama 9.b klassi õpilane, kes võttis alavõidu kabes. Talle järgnes 8.b klassi õpilane ning võrdselt III kohta jagasid 6.a klassi õpilane ja 9.b klassi õpilane.

Kuidas läks?

Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtlike noorte 3-võistluse võitis veenvalt 9.b klassi neiu, kes sai alavõidu nii kabes kui ka eestikeelsete sõnade moodustamises. Teisele kohale tuli 8.b klassi noormees, kes näitas kõrget võistlustaset nii silmaringi küsimustes kui ka eestikeelsete sõnade moodustamises. Kolmandale kohale tuli 9.b klassi neiu, kes teisele kohale jäi alla vaid 1 punktiga.

Pärnu Rääma Põhikool julgustab ka teisi kooli vahvaid ajugümnastika mitmevõistlusi pidama, sest tegemist on põneva üritusega, mis arendab noorte loogilist mõtlemist, silmaringi kui ka loovust.

Teksti ja meemi saatis Pärnu Rääma Põhikooli ettevõtliku kooli koordinaator Mart Kimmel.

Samal teemal:

• Lauamängud on populaarsed ka nutiajastul
• Üleriigilise nutiviktoriini "Nutt tuleb peale" sügistulemused 

Multiprojektid alustasid möödunud aasta oktoobris. Liitujaid on seni juba toredalt palju, aga küll ei tee küllale liiga ja tuletame meelde, et veel jõuate! 

MIS ON MULTIPROJEKT?

eTwinningu multiprojekt on sisult ja vormilt lihtne õpiprojekt, milles võivad osaleda kõik õpetajad oma õpilastega. Projektid aitavad arendada meeskonnatöö oskust, loovust ja probleemide lahendamise oskust, lisaks leiab õpetaja ideid uuteks töövahenditeks. Multiprojektiga liitumiseks tuleb õpetajal end eTwinningu kasutajaks registreerida ja võtta ühendust projekti algatajaga. Liituda saab iga alus-, üld- ja kutsehariduse õpetaja. Oodatud on ka õpetajaid, kel puudub eTwinningu kogemus. Multiprojektid leiate eTwinning Live keskkonnast ja need on järgmised: 

Alus- ja algharidusele suunatud multiprojekt 2019/20 “Tvinnime sõpradeks”. Koordinaatorid: Leila Lehtmets, Terje Mägi, Ene Kruzman.

Humanitaarainetele suunatud multiprojekt 2019/20 “Tvinnime keeletunnid põnevamaks”. Koordinaatorid: Margit Laidvee, Ere Tumm.

Tehnoloogiateemaline multiprojekt 2019/20 “Tehn-twin projektiportsud koolitundidesse”. Koordinaatorid: Aimi Jõesalu, Petri Asperk.

Keeleõppele suunatud multiprojekt 2019/20 “Mina-sina-meie/я-ты-мы”. Koordinaatorid: Signe Reidla, Ingrid Maadvere.

KAHEST MULTIPROJEKTIST LÄHEMALT

Vastseliina Gümnaasiumi klassiõpetaja Terje Mägi:

Sel õppeaastal alustasime koos Leila Lehtmetsa ja Ene Kruzmaniga multiprojekti „Tvinnime sõpradeks“. Projekti käigus saame uute eTwinnijatega tuttavaks, tutvustame oma kooli/lasteaeda, samuti kodukohta.

Iga kuu alguses avaldame uue põneva ülesande eTwinningu projektilehel: lapsed saavad filmida, joonistada, pildistada; nad õpivad kasutama uusi tehnoloogilisi vahendeid, arendavad sotsiaalseid, meeskonnatöö- ja digioskusi. Detsembrikuu ülesanne oli laulda oma rühmaga jõululaul, see filmida ja lisada eTwinningu interaktiivsele tahvlile. Valmis ühine jõululaulude online tahvel.

Jaanuarikuu ülesande eesmärk on anda lapsele küsimustiku täitmise esimene kogemus. Rühma/klassi ankeedi täidavad rühmad ühiselt, et laps mõistaks, mis on küsitlus ja kuidas küsimustele vastatakse. Küsitlusega saame teada põnevaid andmeid: kas meie projektis osalevad lapsed elavad maal või linnas, mis on laste lemmikõppeaine või seda, millise nimega lapsi meie multiprojektist kõige rohkem osa võtab. Küsitluse tulemused avaldame aprillis ning lapsed saavad andmeid ise analüüsida (nt kas küsitluses osales rohkem poisse või tüdrukuid jm).

Hetkel on projektiga liitunud 36 õpetajat üe Eesti. Multiprojekti eesmärk on pakkuda õppeaasta jooksul lastele põnevaid, õpetuslikke ja loovust arendavaid ülesandeid ning näidata, mida tehakse teistes õppeasutustes. Tahame kaasata eTwinningusse uusi õpetajaid, mis on meil ka hästi õnnestunud. 

Projektiga saavad ühineda kõik õpetajad, kellel on soovi tuua õppetöösse põnevust, meeskonnatööd ja uusi tehnoloogilisi vahendeid ning õppida üksteiselt midagi uut. Partnerid oleme leidnud oma kolleegide hulgast üle Eesti. On neid, kes on varem osalenud eTwinningu projektis, aga üle pooltele on see esimene eTwinningu projekt. 

Projektiga saab liituda kuni 30. aprillini. Selleks ajaks kõik ülesanded täitnud projektipartnerite vahel valib žürii võitja, kes saab ka auhinna.

Eelmisel aastal juhendasin kolme eTwinningu multiprojekti: „Aknast välja“ (https://live.etwinning.net/projects/project/194432), „Tantsivad kooliasjad“ (https://live.etwinning.net/projects/project/194434), „Loodus koolimajas“ (https://live.etwinning.net/projects/project/184525). 

Valmisid suurepärased kollaažid sellest, mis jääb koolimaja aknast väljapoole. Kooliasjad pandi tantsima multifilmina ja need olid tõelised meistriteosed! Kolmandas projektis pildistasime koolimajas olevaid taimi, uurisime nende nimed välja ning koostasime fotokollaažid. Õpilasetele väga meeldisid kõik projektid, kuna õpptunnid muutusid palju põnevamaks. 

Luunja Keskkooli võõrkeeleõpetaja Margit Laidvee: 

Sel õppeaastal olen seotud multiprojektiga ,,Tvinnime keeletunnid põnevamaks!". Oktoobrist aprillini kestev projekt annab õpilastele ja õpetajatele võimaluse muuta oma võõrkeeletunnid põnevamaks. Samuti on see hea võimalus rakendada võõrkeeletundides muutuva õpikäsituse põhimõtteid. Multiprojektiga saab ühineda endale sobival ajal ja osa võib võtta ka ainult ühe kuu ülesandest. 

Projektiga on liitunud 22 õpetajat, kes peamiselt õpetavad võõrkeeli. Tore on näha, et järjest tekib juurde õpetajaid, kes täidavad oma õpilastega ülesandeid igakuiselt. Projekti ,,Tvinnime keeletunnid põnevamaks!" olen tutvustanud ka võõrkeeleõpetajate liidu sügiskonverentsil. 

Sel aastal on multiprojektide ülesehitus teistsugune kui mullu: projektid on valdkondade kaupa ning kõnetavad rohkem kitsamaid valdkondi. Mulle endale väga meeldib, et ei ole kohustust osaleda kõikides tegevustes ning õpetaja saab vabalt valida liitumisaja või sobivad ülesanded. Multiprojektis ja üldse projektides osalemine meeldib õpilastele väga, sest see toob igapäevaellu vaheldust ning saab õppida keelt ja arendada digipädevusi erinevate programmide kaudu. Kui esmaspäeval 7.tunniks on minu 7. klassi õpilased juba väsinud, siis projektülesanded löövad alati neil silmad särama. 

Olen kohanud paljusid õpetajaid, kes tahaks küll osaleda rahvusvahelistes projektides, kuid peavad oma arvutikasutus- või keeleoskust mittepiisavaks. Multiprojektid on hea võimalus projektitööga alustamiseks, sest ülesanded on lihtsad ja jõukohased ka algajatele. 

eTwinningu projekte saab väga edukalt integreerida õppetöösse. Rahvusvaheline projektitöö pakub õpilastele suurt huvi ja motiveerib neid. Suhtlemine eakaaslastega võimaldab panna proovile oma arvutikasutus- ja võõrkeeleoskuse ning annab hea meeskonnatööoskuse. 

eTwinning on platvorm ja koostöövõrgustik Euroopa õpetajatele, sellega saavad liituda kõik Eesti alus-, üld- ja kutsehariduse õpetajad. Programm pakub uudseid ideid ja võimalust jagada õpetamiskogemusi kolleegidega Eestist ja välismaalt ning turvalist platvormi, et õpetajad koos oma õpilastega saaksid läbi viia õpiprojekte teiste koolide ja klassidega.

Photo by Hannah Rodrigo on Unsplash

Samal teemal:

• 15 aastat positiivset eTwinningu programmi
• Uus digitaalne kompetents ja inspireerivad ideed rahvusvaheliselt koolituselt Viinist

Programmi eesmärk on tõsta andmeside edastamise kiirus tasemele 1 Gbit/sek kõigi Eesti koolide kohtvõrkudes.

Haridus- ja Teadusministeeriumi programmi teise etapi raames investeeritakse perioodil 2019–2022 nii üld- kui ka kutsehariduskoolide kohtvõrkude kaasajastamisesse üle 8 miljoni euro. Investeeringute teostamist koordineerib HITSA, kes kuulutas 2019. aasta lõpus välja kohtvõrgu seadmete tarnimise, paigaldamise ja seadistamise hanke. Seadmete hanke tulemused peaksid selguma märtsis ja esimesed uued seadmed paigaldatakse enne märtsi lõppu. 

Paralleelselt seadmete hankega on HITSA alustanud kaabeldustööde hanget, millega soovime leida kuni 10 kaabeldustööde teostajat. Kaabelduse hanke tulemused selguvad märtsis, mille järel hakkame esitama tellimusi konkreetsetes koolides tööde teostamiseks. 

Pärast kaabelduse kaasajastamist paigaldatakse uued Wi-Fi tugijaamad koos kommutaatorite ja tulemüüridega. Paralleelselt kaabelduse ja seadmete paigaldamisega on planeeritud kohtvõrkude turvalist haldamist käsitlevad koolitused ja HITSA tellimusel viiakse läbi koolide internetiühenduste uuring.

Loe edasi HITSA kodulehelt. 

Uues haridusstrateegias 2035. aastaks kavandatud õppe personaliseerimine on tekitanud õpetajate hulgas diskussiooni ja kartust, sest niigi suur koormus ja pingeline töö ei jäta individuaalsete õpiradade rakendamiseks võimalust. 

Teadlased on välja arvutanud, et omandamata jäänud keskharidus või kutseharidus läheb Eestile maksma 1.4% SKT-st. Möödunud aastal tähendas see Eestile 364 miljonit kaotatud eurot aastas. Suurim osa sellest kahjust tuleneb sellest, et kesk- või põhihariduseta inimesed teenivad vähem ja maksavad vähem makse. Ühiskonnale on aga kasulikum, kui inimesed leiaksid kutsumuse hariduse omandamiseks ja enese realiseerimiseks. Hariduspoliitika kujundamise üheks eesmärgiks peab olema see, et inimesed oleksid õnnelikumad ja ühiskondlik kaotus seeläbi väiksem.

Lapsed õpivad erineval viisil ja erineva tempoga. Neil on erinevad huvid ja tugevused. Ent millegipärast valitseb ikka veel vana õpetamisdoktriin, mis jagab õpilased gruppidesse sünniaasta järgi ning tunniplaani alusel saavad kõik võrdselt aega kokkulepitud õpitulemuste saavutamiseks. Klassid on suured, õpetajaid vähe, töökoormus on suur ning personaalseks lähenemiseks ei jää sageli aega. Ühiskonna ja lapsevanemate ootused samal ajal on kõrged. Kooli- või tööstressi kogevad mõlemad, nii õpilased kui ka õpetajad.

Iga noor ei leia oma võimetele ja huvidele vastavaid edasiõppimisvõimalusi. Koolitee poolelijätmise põhjused võivad olla erinevad, kuid õppe sisu ja metoodika varieerimise abil saaks vähendada paljude õpilaste koolistressi, aidates leida üles konkreetse õppija tugevused ja arenguvõimalused. Motivatsiooni hoidmiseks on vaja kogeda eduelamust ning rõõmu uute teadmiste ja oskuste omandamisest.

Individuaalne õpirada tähendab, et iga laps saab omandada teadmisi ja oskusi niikaua, kuni need on täielikult omandatud, riskimata, et kordamine või aeglasem õpitempo neid häbimärgistaks. Õpirada koostatakse vastavalt õppija tasemele, huvidele ja eesmärkidele. Eesmärke seatakse ja arengut mõõdetakse eelkõige konkreetse õpilase taset silmas pidades, mitte teistega võrreldes. Teadmiste omandamist kinnistatakse praktiliste probleemide lahendamisel, koostöös elulisi projekte ellu viies. 

Õpetajatele annab individuaalne õpirada ülevaate iga õpilase tugevustest ja nõrkustest, aga ka sellest, milline on tema õpistiil ja mis teda motiveerib. Õpilased, kes vajavad õpetajatelt täiendavat tuge, saaksid seda individuaalselt või väikestes rühmades ja kohe, kui selleks vajadus tekib, mitte pärast ebaõnnestunud kontrolltööd või eksamit.

Kirjeldatud personaalse õpikeskkonna praktikas loomine tundub keeruline, sest individuaalse õpitee rakendamine nõuab nii õpetajalt kui õppijalt väga suurt motivatsiooni, vastutust ja pühendumist. Seda on võimalik saavutada IKT lahenduste abil – tehnoloogia on abiks nii individuaalse õpiraja koostamisel, iseseisva õppimise oskuse arendamisel, aga ka andmepõhisel individuaalsel tagasisidestamisel. Tänapäeva tehnoloogia on võimeline analüüsima, millised õpimeetodid ja -tempo õpilasele kõige paremini sobivad, mis teemad teda rohkem huvitavad, leidma õpilase tugevused ja hindama, kus õpilane personaalsel õpirajal ja õppekava täitmisel parasjagu viibib. Vaja on õpianalüütika platvormi, mis analüüsiks kasutaja (õpilase) omandatud teadmisi, valikuid ja annaks soovitusi edasisteks valikuteks. Tehnoloogia abil saab väärtuslikku infot lisaks õpilasele ka õpetaja, kel on seetõttu lihtsam personaalset tagasisidet anda ja märgata nii õpilase tugevusi kui ka kohti, kus oleks vaja lisatuge.

On see kõik Eesti tänast kooli seisu arvestades ulme? Jah ja ei. Meil on päris palju koole, kes rikastavad õppetööd tehnoloogia abil ja on juba kogenud personaalse õppe mõju nii õpilaste kui õpetajate motivatsioonile ja rahulolule. Meil on ka vähemalt üks kool, kus on juba mõnda aega katsetatud iseseisva õppe võimalusi – väike Roostiku kool Tallinnas. Iseseisvalt õppida aitab seal nii tehnoloogia kui ka koostöö erinevas vanuses õpilaste vahel. Personaliseeritud õpe koos toega tehnoloogia rakendamisel peaks aga jõudma laiema hulga koolideni. Koolid peavad saama keskenduda oma põhiprotsessile – õpetamisele – ning suutma samal ajal välja valida just nende vajadustele sobiva tehnoloogia, seda testida ja juurutada.

Personaliseeritud õppe tähendus Eesti koolisüsteemis vajab veel sügavamat arutelu, aga ka näiteid ja kogemuste jagamist, sest õpetaja õpib kõige paremini teiselt õpetajalt. Selliste uute ideede teostamiseks tuleb pakkuda keskset tuge – igalt haridusuuenduse poole püüdlevalt koolilt ei saa oodata vajalikku võimekust, sest ületada tuleb barjäär innovatsiooniga kaasneva määramatuse ning valitud lahenduste kasutuskindluse vahel. Vajalikku tuge saab pakkuda organisatsioon, mille tegutsemisloogikas on ühendatud võrgustikupõhine ekspertsus, suur autonoomia paindlike ja kiirete lahenduste väljapakkumiseks ning juhtimistasanditel ka side erinevate huvirühmadega (koolid, ettevõtlus, avalik haldus), et rohujuure tasandilt kerkivad probleemid oleksid arvestatud programmi määravates strateegilistes otsustusprotsessides.

Eesti hariduselu juhtimisel on Tiigrihüppe algusaegadest peale oskuslikult ühendatud hariduspoliitiliste sihtide saavutamine riikliku eestvedamise ning koolide autonoomsust arvestava, kooli tasandilt  lähtuvate, algatustega. Koolide võrgustike elujõulisus, ekspertide ning eri sektorite omavaheline koostöö on veelgi tähtsam täna kui haridustehnoloogia valdkonna on toimumas revolutsioon. Nendes arengutes orienteerumine, parimate lahenduste ülevõtmine või koosloomes ellukutsumine on möödapääsmatu kui soovime jätkata oma hariduse edulugu. Tänane tehnoloogia suudab pakkuda lahendusi koolielu praktiliste probleemide ületamiseks. Loome üheskoos võimalused, et iga Eesti kool saaks olla innovatiivne omal viisil, just tema õpilaste ja kogukonna vajadusi arvestades.

Heli Aru-Chabilani arvamusartikkel ilmus esmakordselt Postimehes 11.11.2019.

Avafoto: Brooke Cagle, Unsplash

Samal teemal:

• Eesti on kõige digiõpihimulisem riik Euroopas
• Koolitus andis hoogu digipädevuste lõimimisele ainekavasse

eTwinningu projektijuht Laura Vetik sõnas lühikeses sissejuhatuses, et eTwinning on Euroopa, ilmselt ka maailma suurim virtuaalne õpetajate kogukond. 2005. aastal käima lükatud programm toetab koolide veebipõhist rahvusvahelist koostööd. Liitumine eTwinninguga annab õpetajatele võimaluse proovida  projektitööd, osaleda veebikoolitustel, otsida huvitavaid projekte ja kontakteeruda nende loojatega, osaleda oma õpilastega projektides ning olla ise projektide algataja. Kes olid Eestis esimesed tvinnijad, missugused olid esimesed projektid, milline oli tehnoloogia ja koolitused? 

eTwinningu kauaaegne projektijuht Elo Allemann meenutas koos esimese projektijuhi Kristi Semidoriga päris algust, aastat 2005, mil Brüsselis toimus esimene eTwinningu konverents. „Digirahvas oleme kogu aeg olnud. Mäletan, kuidas oli vaja näidata suurelt lavalt, et eTwinningu uus portaal on avatud, et sealt on saab igaüks oma emakeeles infot,“ meenutas Kristi Semidor. „Tegelikkuses oli portaal üsna ingliskeelne, aga me tõlkisime enne algust kiirelt mõned menüüpunktid eesti keelde. Siis sai näidata, et isegi väike Eesti on esindatud...“ 

Laine Aluoja, Meeri Sild ja Varje Tipp olid need õpetajad, kes esimestena 15 aastat tagasi eTwinninguga liitusid ja seda teistele tutvustama hakkasid. Nende mõte oli, et just tegevõpetajad peavad eTwinningust teistele õpetajatele rääkima ning see idee võeti mujalgi Euroopas kasutusele. „eTwinning on projekt, mis on algusest peale kuni siiani olnud ainult positiivne,“ sõnas Kristi Semidor. Oli selge, et Eesti õpetajate ja õpilaste viimine rahvusvahelisse kogukonda on väga oluline ja eTwinning oli selleks parim võimalus. 

Missugune on eTwinningu õpetaja? Uudishimulik, seiklushimuline, väga õppimisvõimeline. Tvinnijate seas on palju võõrkeele õpetajaid, aga ka teiste ainete õpetajatest on mõne aja pärast saanud head keeleoskajad (eTwinningu põhiline töökeel on inglise keel). „Ta hoolib oma õpilastest ja kolleegidest, tahab neile pakkuda uut kogemust. On järjekindel, ettevõtlik,“ täiendas Elo Allemann loetelu ja lisas, et eTwinning on kirju nagu elu ise ise. 

Populaarsed eTwinningu suvekoolid on nagu professionaalide kogunemine. eTwinningu õpetajad õpivad ise ja on nõus õpetama oma kolleege. Kindlasti tuleb mainida eTwinningu mentorite ja ekspertide rolli, tänu kelle teadmistele on Eesti eTwinningu kontekstis olnud väga edukas. 

eTwinningu ekspert Mari Tõnisson tutvustas veebiseminaril eTwinningu portaali ja töökeskkonna arengulugu. eTwinningu portaal on kõigile, eTwinningLive programmis osalejatele ja projektidele ning eTwinningSpace annab konkreetsele projektile töölaua. Aastal 2006 oli eTwinningus 20 000 kooli, praegu üle 200 000. 

eTwinningu eksperdid Laine Aluoja ja Varje Tipp andsid ülevaate eTwinningu koolitusest ja õpetaja professionaalsest arengust eTwinningus, Meeri Sild rääkis projektivõistlused 2005 kuni 2019. Esimesel kahel aastal tunnustati kõiki õpetajaid, kes projekti lõid. 2007 algas projektiideede konkurss. 2008 algas see konkurss, mida tänagi teame. Igal aastal tunnustatakse kümmet parimat eTwinningu projekti. Kui alguses olid eTwinningu projektid hästi loominguga seotud – palju kunsti, videot, laulu –, siis nüüd on õppeaineid lõimivad projektid ja üha rohkem reaalainetega seotud projekte. Loomingulisust on muidugi endiselt palju, selleta ei saakski. 

Veebiseminari lõpetuseks rääkis Ingrid Maadvere innovatsioonist eTwinning ja tõdes, et eTwinningu projektid  on alati uue tehnoloogia kasutamise poolest olnud esirinnas. Edu eTwinningule järgmisteks aastateks!

Vaata ka 15. jaanuaril toimunud veebiseminari!

Avafoto: Photo by Jason Dent on Unsplash

Samal teemal:

• eTwinningu rahvusvaheline seminar "Uued tehnoloogiatrendid hariduses"
• Selgunud on Euroopa kvaliteedimärgi 2019 saanud eTwinningu projektid