Projektis EODOPEN osalevad 15 raamatukogu 11-st Euroopa Liidu riigist. Selle eesmärk on digiteerida nelja aasta jooksul 15 000 teost, mis on välja antud 20. ja 21. sajandil ning mille kättesaadavus on seni olnud autoriõiguse tõttu piiratud. Pärast digiteerimist tehakse teosed projektipartnerite digitaalsete raamatukogude ja projekti käigus loodud ühise portaali kaudu kõigile kättesaadavaks.

„EODOPEN-i üks oluline eesmärk on jõuda kindlate sihtrühmadeni, kes vajavad seoses oma töö või õppimisega mitmesuguseid digiteeritud materjale,“ ütles Tartu Ülikooli raamatukogu arendusdirektor Liisi Lembinen. „Nende soovid ja vajadused määravad ära, millised teosed digiteeritakse. Seega ootame, et kõik, kes õppimisel, tööl või uurimistöö tegemisel vajavad digiteeritud materjale, annaksid aktiivselt tagasisidet selle kohta, millised teosed võiksid järgmise nelja aasta jooksul digitaalsel kujul nendeni jõuda,“ lisas ta.

"Rahvusraamatukogul on hea meel taaskord kolleegidega Euroopa erinevatest raamatukogudest koostööd teha. See ainult tugevdab meie sidet ning võimaldab jagada teadmisi ühise väljakutse – milleks autoriõiguste keerukas olukord kahtlemata on – lahendamisel," kommenteeris rahvusraamatukogu peadirektor Janne Andresoo.

Raamatute digiteerimise ettepanekuid oodatakse ka õpetajatelt ning ajaloo eri tahkude uurimisega tegelevatelt inimestelt ja ühendustelt. Juba uuel aastal korraldavad Tartu Ülikooli raamatukogu ja Eesti Rahvusraamatukogu arutelusid huvirühmade kaasamiseks ja nende vajaduste väljaselgitamiseks. Kõik digiteeritud materjalid muutuvad kättesaadavaks nii arvuti- kui ka mobiiliversioonis, samuti Braille kirjas, et neid saaksid lugeda ka vaegnägijad.

EODOPEN (eBooks-On-Demand-Network Opening Publications for European Netizens) on nelja-aastane projekt, mida rahastab koos raamatukogudega Euroopa Komisjon kultuuriprogrammi „Loov Euroopa“ raames. Projekti eesmärk on kindlate sihtrühmade soovide põhjal digiteerida 15 000 teost, mis on välja antud 20. ja 21. sajandil. Projekti partnerriigid on Austria, Eesti, Leedu, Poola, Portugal, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi ja Ungari. Projekti kogumaksumus on ligikaudu neli miljonit eurot.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Rahvusraamatukogus valmis e-raamat I Riigikogu liikmetest
• Mänguasjamuuseum andis juubeliaastal välja lasteraamatu lumekruupidest

HITSA uue koolituse esimesed osalised olid Peetri Lasteaed-Põhikool, Haapsalu Linna Algkool, Vaida Põhikool, Leie Põhikool, Jüri Gümnaasium, Palivere Põhikool ja Raikküla Põhikool. 

Koolitusi sarjast „Digiajastu haridusjuht“ on HITSA juba mõnda aega pakkunud, seni kolme moodulit – muutuste juhtimine koolis, (digi)taristu arendamine ja õpetajate digipädevused. Neljas moodul ehk uus koolitus pööras tähelepanu õpilastele: kuidas kooli juhtkond ja õpetajad saavad toetada õpilaste digipädevuse arengut.

3-liikmelised meeskonnad pidid kursuse jooksul algust tegema digiainekavaga: kuidas digipädevused on aineõpetuse lisa. Lisaks tuli välja mõelda üks digipõhine õpilasüritus ja see ka teoks teha. Nutiklassis tutvustati posterettekannete abil, kuidas mõlemad õnnestusid. Kõik said tutvuda kõigi töödega ja aega oli piisavalt, et küsimusi esitada ning kogemusi vahetada. 

Peetri Lasteaed-Põhikooli meeskond otsustas korraldada jõulukaartide konkursi ja valida välja kooli jõulukaart. Eesmärk oli, et õpilane oskaks kujundada digitaalset kaarti, tööd salvestada ja saata e-kirja. “Tahtsime õpilasi panna rohkem digiloomega tegelema. Enamasti tehti tööd Canva keskkonnas. Tegime konkursi 5. klassides, meil on viis viiendat klassi. Esimesel korral oli teema lihtsalt jõulukaart, teises ringis tuli teha üks minimalistlik, üks loomadega, üks pere-jõulukaart. See pani õpilasi nägema disaini erinevaid pooli,” selgitas klassiõpetaja ja koolitusmeeskonna liige Helen Pullinen.

Palivere Põhikoolis toimus digiviktoriin 4.-6. klassile wizer.me keskkonnas. Küsimused koostasid aineõpetajad. “Eesmärk oli, et õpilased oskaksid kasutada digiseadmeid infootsinguks. Mis märksõnu kasutada, et saada vastuseid küsmustele, mida aineõpetajad olid esitanud. Viktoriiniks oli mõeldud 20 minutit, aga küsimusi sai natuke palju. Plaan on teha sarnast viktoriini perepäeval, et vanemad ka näeksid, mida lapsed teevad,” rääkis inglise keele õpetaja Anu Peetris, kes digiviktoriini postrit tuvustas.  

Jüri Gümnaasiumis toimus samuti digiviktoriin. See oli 7.-9. klassile küberturvalisuse teemadel. “Meeskonnaga mõtlesime välja küsimused ja olukorrad, millele tuli lahendus leida. Kooliaasta lõpuni toimub iga õppeperioodi lõpus üks viktoriinivoor. Kooliaasta lõpuks selgub võitja, peaauhind on töötuba Mektorys kogu klassile. Viktoriin toimub keskkonnas Quizizz,” rääkis kooli haridustehnoloog Sandra Taimre. Probleemidena tõi ta välja, et Quizizz ei osutunud parimaks valikuks, viktoriin kattus mitme teise üritusega ja reklaami oleks pidanud rohkem tegema. Positiivne on, et õpetajate ja õpilaste digioskused arenesid kindlasti. 

Haapsalu Linna Algkooli digiüritus õpilastele oli mardipäeva digimäng 3.-4. klassile, Leie Põhikoolis tehti ainepõhist digiorienteerumist, Raikküla Põhikoolis peeti isadepäeva nii, et koos tegutsesid lapsed, isad ja Lego WeDo robotid; Vaida Põhikoolis peeti QR-koodidele jahti ning õpiti nii tundma naaberriiki Lätit. 

Koolitusel osalenud tõdesid, et digiainekava koostamine oli tunduvalt keerukam ülesanne kui õpilasürituse korraldamine. Takistustena nimetati õpetajate ebaühtlaseid digioskusi, vahendite ühekülgsust, ajapuudust, suures koolis oli raskusi infovahetusega; ei olnud ülevaadet, mida tundides kasutatakse jms. Kõik koolid siiski jätkavad digipädevuste lisamist ainekavadesse. Mõned näited. 

Peetri Lasteaed-Põhikoolil on olemas informaatika ainekava 2.-3. kooliastmes. Puudu on 1. kooliaste. Digitunnid toimuvad 5. ja 7. klassis, olemas on töökavad. Suurema osa digiainekava tööst tegid kolm meeskonnaliiget, kaasati haridustehnoloog ja digiõpetuse õpetajad. Saavutused: jõulukaartide konkurss, 3D-printeri tunnid, Ventspilsi digiväljakutses osalemine kahel aastal. Takistused: kool on suur, ainult üks arvutiklass, õpetajatel vähesed digiteadmised, vähe on süle- ja tahvelarvuteid. Jätkamine: koolitused õpetajatele, lisada 1. kooliastme informaatika ainekava. 

Vaida Põhikoolis kogunesid õpetajad suve alguses kahel päeval, et kaardistada eelmise õppeaasta tegevused, monitoorida olukorda ja võimalusi uueks õppeaastaks. Takistused: õpetajate ebaühtlased digioskused, vahendite ühekülgsus, seostamine oma ainega. Plaanis: üldised digipädevuste koolitused, ainealaste digipädevuste koolitused, digiseadmete kasutamise koolitused. Õppeaasta jooksul toimub monitoorimine, õpetajate juhendamine ja julgustamine, kevadel tehakse kokkuvõtted ja lisatakse digipädevused ainekavadesse. 

"Siin koolitusel lükkasime tegevustele hoo sisse, digipädevuste lõimimine ainekavadesse on pidev protsess,“ sõnas HITSA projektijuht Piret Lehiste. 

Pilootkoolitusele pääses seitse kooli. Järgmisel aastal on koolitust „Õppijate digipädevuse arendamine“ plaanis rohkem kordi ja huvilised koolid on oodatud. Registreerimisest anname infot HITSA kodulehel ja HITSA koolituskalendris. 

Samal teemal:

• Õppijate digipädevuste arendamine
• Digi ABC minu koolis
• HITSA uus koolitusprogramm õpetajatele „Digivõti“ alustab sügisel

2017. aastal palusime puid kaunistama Eestis elavad rahvusvähemused. Seekord kutsusime appi Tallinna lasteaiad. Lapsed värvisid erinevaid Ajaloomuuseumi hoonetes tegutsevaid tegelasi – Sinine Lõvi Maarjamäe lossist, Kutsu-Juku Filmimuuseumist, Marakratt Teatri- ja muusikamuuseumist ning lohepoiss Gildi Gilbert Suurgildi hoonest. Kirjutada sai ka oma pühadesoovi.

9. detsembril 10.00–12.00 toimub kuuseehtimispäev, kus lapsed saavad oma ehte ise puule riputada.

Suur aitäh Kadrioru, Kullatera, Kiisa, Luha, Rahvusvahelise kooli, Mardi, Läänemere ja Poska lasteaedade erinevatele rühmadele ja nende õpetajatele.

Allikas: Eesti Ajaloomuuseumi pressiteade. Foto: Kuused Börsi käigus 2017. aastal. Foto: Vahur Lõhmus.

Emakeelepäevani kestvate keeletoimetamistalgute eesmärk on Vikipeedia artikleid keeleliselt ladusamaks muuta ja väärtustada keeletoimetaja ametit.

Keeletoimetajana saavad end proovile panna kõik. Selleks tuleb registreeruda Vikipeedia kasutajaks, panna end osalisena kirja, valida endale meeldivad ja toimetamist vajavad artiklid ning asuda toimetama.

Žürii hindab keeletoimetaja ametiülesannete täitmist, arvesse võetakse toimetatud artiklite kvaliteeti ja mahtu. Talguid korraldavad Tartu Ülikool, Eesti Keeletoimetajate Liit ja MTÜ Wikimedia Eesti ning need on osa Vikipeedia edendamise projektist Miljon+.

„Talgute üks tähtsamaid märksõnu on minu meelest keeletoimetajatöö väärtustamine. Hea keeletoimetaja tööd võib võrrelda koristaja omaga: kui töö on tehtud hästi, jääb see sageli märkamata. Talgud võimaldavadki esile tõsta ja tunnustada neid inimesi, kes on andnud panuse eestikeelsete (aine)tekstide heakeelsusse,“ kommenteeris žürii liige, Kaitseväe Akadeemia terminoloog ja sõjandusterminoloogia töörühma juht Reet Hendrikson.

Talgute auhinnafond on 2500 eurot. Kokku 2000 eurot esimesele kolmele tublile talgulisele paneb välja Tartu Hansa Rotary klubi, et tõsta esile vabatahtlikke toimetajaid ning anda oma panus eesti keele arendamisse ja hoidmisse. Sel aastal esimest korda annab MTÜ Wikimedia Eesti 500-eurose eripreemia parimale uuele talgulisele ehk inimesele, kes ei ole osalenud varasematel talgutel.

Kahe aastaga on 49 inimest toimetanud talgutel 1209 Vikipeedia artiklit. Eelmisel aastal valiti parimateks keeletoimetajateks Svea Tarkin, Merily Šmidt ja Liina Kahu. Miljon+ eriauhinna sai Eve Sooneste. „Olen alles keeletoimetaja teekonna alguses, seepärast on väga vahva, et minu tööd märgati ja tunnustati,“ kommenteeris Tartu Ülikooli eesti ja soome-ugri keeleteaduse magistriõppe 1. kursusel õppiv Tarkin võitu ja julgustas kõiki osa võtma. „Soovitan talgutel kindlasti osaleda, kui tunned, et toimetamispisik on küljes. Talgud võimaldavad keeletoimetada mis tahes valdkonna tekste omas tempos ja pingevabalt, ühtki tähtaega ei terenda silme ees. Nii on mõnus vaikselt tekstide kallal nokitseda.“

Keeletoimetamistalgute žüriisse kuuluvad Ann Siiman (žürii esimees, Tartu Ülikooli eesti ja üldkeeleteaduse instituut), Airi Männik (Eesti Keeletoimetajate Liit), Svea Tarkin (Eesti Keeletoimetajate Liit), Sirli Zupping (Haridus- ja Teadusministeerium), Helin Kask (Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituut) ja Ursula Erik (MTÜ Wikimedia Eesti).

Rohkem teavet keeletoimetamistalgutel osalemise kohta leiab Vikipeediast.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Photo by Jonas Jacobsson on Unsplash 

Samal teemal:

• Keeletoimetamistalgutel oodatakse Vikipeedia artikleid toimetama

Otseülekannet saab jälgida siit! 

Uut ainekava ja esimeste kuude õppetunde tutvustavad autorid ja sellega seotud inimesed. Oma projektide lühitutvustustega astuvad publiku ette ka ainekava raames digilahendusi välja töötanud gümnaasiumiõpilased. Seminari kavaga tutvu SIIN. 

Foto: Photo by Goran Ivos on Unsplash

Samal teemal:

• "Võrgustik võrgutab": gümnasistid esitlevad oma informaatika arendusprojekte
• Robotid koolitundi Digivihiku abil

Viru jõululaat

Laat algab kell 10.00. Lisaks kauplemisele on laat täis vahvaid tegevusi kogu perele. Oma tooteid müüvad ligi 50 kaupmeest ja käsitöölist Eestist ja Lätist. Laada külastajatele pakutakse kodutarbeid ja jõulukingitusi, maiustusi ja lihakraami, ehteid ja suveniire. Külastajad saavad osaleda IVKHK õpilaste-õpetajate korraldatavates meistriklassides ja töötubades, kus saab valmistada jõulukingitusi. Koos pagarite ja kokkadega saab kaunistada piparkooke ning õpperestoran La Fourmi pakub maitsvaid jõuluroogi. Ehitajate töötoas “Dekoratiivviimistlus” on võimalik meisterdada, keevituseriala õpetajad ootavad huvilisi tegelema metallitöödega “Keevitussimulatsiooni” õpitoas, “Papa Carlo” töötoas saab tutvuda puidutöötlusega, IT-entusiaste tervitab fotolabor ning juuksurite juures saab sättida soengut ja teha jõulumeiki. Nii mõnigi üllatus on varuks erilises “Imede laboris”.

Laat toimub Jõhvi õppekoha F-korpuse 1. ja 2. korrusel, aadressil Kutse 13. Sisse pääseb Tammsaare tänava poolt.

Narva talvelaat

Ürituse korraldab Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus koostöös Narva linnaga. Talvelaat toimub Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Narva koolimajas, Kreenholmi 45 aadressil.

Talvelaadal pakuvad kohalikud ja Eesti naaberriikide kaupmehed ja käsitöölised oma tooteid igale maitsele.

Rohkem infot siin: http://narvalaat.ee/talvelaat/est/index.html.

Allikas. Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Saatejuhid on klassiõpetajad Signe Varendi ja karin Tõevere. Saate sisust lähemalt: 

00:30 tutvustus, algatus Huvitav Kool ja Pille Liblik

5:54 Jaak Aaviksoo artikkel “Kas Eesti kool on huvitav?” väljakutse kogu rahvale

10:27 Huvitav Kool tutvustab koolielu ja annab võimaluse koolielus kaasa rääkida (k.a elukestva õppe strateegia)

13:57 Huvitava Kooli koostöö ülikoolidega, järgmise perioodi märksõna “heaolu”

19:08 tänapäeva õpilased on tulevased lapsevanemad

21:16 õpetaja professionaalsus ja aeg

24:20 koolipere kriitilise mõtlemise võimekus ehk iga kool valib oma suuna, olenevalt sellest, millist arengutõuget vajatakse

27:21 õppimist soodustav õppekeskkond, kas vajame uut algatust

28:47 sõnumite edastamise tarkus

30:36 Huvitava Kooli koostöö lapsevanematega, heade näidete jagamine

33:19 kas õpilasele on võimalik luua huvitavat kooli

35:03 uue haridusstrateegia tegevused nõuavad aega

40:56 Huvitav Kool väljaspool Eestit

42:57 Huvitav Kool aitab leida lahendusi ja ootab ideid 

44:28 õpetajate maine

46:06 unistuste uus õppekava

52:48 kodused tööd, põhikooli lõpueksam, loovtöö

NB! Kui soovid taskuhäälingut “Õpime koos” toetada, siis täname sind annetuse eest MTÜ Tartu Loomemaja arveldusarve kontole EE437700771002831014.

 
Kuula taskuhäälingut "Õpime koos":

SoundCloud https://bit.ly/33ADene  

YouTube https://youtu.be/vR4vuKRrvqc

Apple Podcasts https://apple.co/2lHsXoY

Jälgi taskuhäälingu "Õpime koos" tegemisi:

Instagram https://www.instagram.com/opimekoos/

Facebook www.facebook.com/opimekoos

Podcastid.ee https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/

Samal teemal:

• Saates "Õpime koos" on külas SA Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar
• "Õpime koos" on koos asendusõpetajatega

Raporti autorid kasutasid riikide digiõppevalmiduse hindamisel kolme kriteeriumit:

- digitaalses õppes osalemise ulatus ja tulemused,
- digiõppe institutsioonid ja poliitikad,
- riikide pakutavad digiõppevõimalused. 

Suurima panuse selleks, et Eesti tulemused kokkuvõttes kõige paremaks osutusid, andsid meie innovaatilised programmid digivaldkonnas, eriti mis puudutab haridussüsteemi ja digitaalset infrastruktuuri. 

HITSAs toimuval esitlusel tutvustavad CEPSi esindajad uuringu metodoloogiat ning arutlevad raporti tulemuste üle. 

Lisainfo:
Eva Toome
kommunikatsioonijuht
eva.toome@hitsa.ee

Samal teemal:

• Uuring: noored suhtuvad autoriõigustesse netis vägagi kergekäeliselt
• Noorte teadlikkus digitaalse maailma riskidest on ohtlikult madal
• 17 kooli parandas DigiKiirendi programmis oma digioskusi

Koos sellega lõppeb nõu andva ja ühiskonda siduva maaülikooli kuratooriumi tegevus ning ühiskonna esindajad saavad endale koha ülikooli otsustuskogus ehk nõukogus.

Reedel, 29. novembril kogunes Eesti Maaülikooli kuratoorium Tartus viimast korda. Ülikooli tegevusele hinnanguid andes leiti, et antav haridus on muutunud praktilisemaks ning seda suunda tuleb kindlasti jätkata. Kuratooriumi esimees, ettevõtja Madis Ajaots lausus, et ainsana Eestis suudab maaülikoolis antav haridus ja tehtav teadus katta kogu põllult lauale tootmistsükli.

Viimasel koosolekul avaldasid kuratooriumi liikmed arvamust, et doktorantide ja teadlaste motiveeritust saab tõsta läbi veelgi tihedama koostöö ettevõtetega. Praktilised kohe ühiskonda rakenduvad lahendused pakuksid võrreldes teoreetilise tööga suuremat rahulolutunnet. Positiivsena toodi esile asjaolu, et kliinilise veterinaarmeditsiini õppe krooniline alarahastatus on saanud vähemalt osaliselt lahenduse. Kokkuvõttes andis kuratoorium ülikooli tegevusele hindeks "hea".

Uuest aastast rakendub maaülikoolis kahetasandiline juhtimismudel, kus otsustav roll saab olema nõukogul ning eriti nõukogu esimehel ülikooli strateegilist juhtimist puudutavates küsimustes. Seitsmeliikmelisse nõukokku saab kolm liiget valida ülikooli senat ehk ülikoolipere õppe-, teadus- ja arendustegevust puudutavate küsimustega tegelev esinduskogu, ühe liikme nimetab Eesti Teaduste Akadeemia ning kolm liiget nimetab valdkonna eest vastutav minister.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Toimunud töötoad märgiti ühtlasi ka üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week kaardile, Eesti saavutas ürituste arvu ja rahvaarvu arvesse võtvas edetabelis 488 üritusega tubli 4. koha.

“Tore on näha, et tulevikutegijaid tuleb aina juurde! Robootika ja programmeerimisega tehakse tutvust väga paljudes lasteaedades. Ma loodan väga, et need õpetajad ja lapsed, kes meie õpilasürituse raames esimesi samme tegid, jätkavad sama rada ning kasutavad tehnoloogiat õppeprotsessis ka edaspidi, seda erinevate teemade õppimisse kaasates ning seeläbi laste loovust ja loogilist mõtlemist arendades. Suur tänu ja tunnustus kõigile, kes kaasa lõid! Üritustel käies mõjus laste ja juhendajate rõõm ühisest tegutsemisest ja koos katsetamisest väga innustavalt! Tore on näha, et üha enam ollakse valmis laskma õpilastel õpetajatena kätt proovida: seda nii vanemaid, kaasõpilasi kui ka õpetajaid juhendades,” ütles HITSA ProgeTiigri programmi juht Kristi Salum.

Piirkondlikud üritused

Tänavu teist aastat toimunud õpilasürituse raames toimus piirkondlikke üritusi 19, mida on võrreldes möödunud aastaga enam kui poole rohkem. Mitmes maakonnas viidi läbi Digioskaja võistlused, kus pandi end proovile rühmadena. Laiusel said kokku 200 erinevas vanuses õpilast Jõgevamaalt ja Lääne-Virumaalt, et võistelda robotitega ja meisterdada ProgeTiigrile kratte. 

Pärnus kogunesid linna ja maakonna koolidest 750 3. klasside õpilast, et osaleda erinevates töötubades ning lahendada ohutuse-teemalist testi. Pärnu kooliõpilased viisid läbi tunde ka lasteaedades, juhendajaid ja juhendatavaid oli kokku üle 600. Võrus ja Jõhvis said kokku sajad lapsed, et koos uute põnevate vahenditega tutvuda ning neid töötubades katsetada. Kuressaares kohtusid Hiiu- ja Saaremaa koolid, et üheskoos töötubades uusi oskusi omandada ning end võistlustes proovile panna.

Kahe kuu jooksul pandi end proovile lahendades programmeerimise, robootika, digikunsti ja -ohutuse ülesandeid. Neid sai lahendada nii arvutite ja robotitega või täitsa ilma seadmeta. Noorimad osalejad olid päris väikesed lasteaialapsed, kes tegid esimesi samme programmeerimises legoklotsidega, kaaslastega koos mesilasroboteid või üksteist juhtides ning robotitega tantsu lüües. 

Suuremad õpilased lahendasid juba raskemaid ülesandeid, luues mänge ja animatsioone ning pannes proovile oma loovust ja oskust roboteid või droone juhtides. Ülesandeid lahendati matemaatikat ja eesti keelt õppides, kunsti- ja loodusõpetuse tundides, huviringis või ühisüritustel vanematega. Kõik ülesanded on lahendamiseks jätkuvalt ProgeTiigri kogumikus üleval.

LOOSIMISE TULEMUSED

Töötubade korraldajate vahel loositi välja ka auhindu. Loosiõnn naeratas järgmistele asutustele:

Risti Lasteaed - 1 x Matatalab
Vastemõisa lasteaed Päevalill - 1 x Matatalab
Võru Lasteaed Punamütsike - 1 x Matatalab
Võnnu lasteaed Värvuke – 1 x Matatalab
Vaivara Lasteaed – 1 x LEGO Coding Express
Tallinna Endla Lasteaed – 1 x LEGO Coding Express
Maardu lasteaed Sipsik - 1 x LEGO Coding Express
Tartu Lasteaed Tähtvere – 1 x LEGO Coding Express
Kuuste kool – 2 x Neuron leiutajakomplekt
Koeru Keskkool – 2 x Neuron leiutajakomplekt
Juurikaru Põhikool – 2 x Sphero
Aseri Kool – 2 x Sphero
Uuemõisa Lasteaed-Algkool – 2 x Sphero
Kambja Põhikool – 3 x Makey Makey Classic
Lasnamäe Põhikool – 3 x Makey Makey Classic
Tallinna Õismäe Vene Lütseum – 2 x mBot
Pärnu-Jaagupi Põhikoolis – 2 x mBot
Juhan Liivi nim Alatskivi Kool – 1 x Tello EDU programmeeritav droon
Tõrva Gümnaasium – 1 x Tello EDU programmeeritav droon
Haabersti Vene Gümnaasium – 3 x Raspberry Pi 3 Starter Kit
Ülenurme Gümnaasium – 3 x Raspberry Pi 3 Starter Kit

Kingituste kättesaamiseks kirjutage palun progetiiger@hitsa.ee.

Õpilasüritus “ProgeTiigri tulevikutegijad” toimus tänavu teist korda. Möödunud aastal lahendas ülesandeid ning osales õpitubades ning erinevatel üritustel üle 9000 õpilase.

HITSA ProgeTiigri programmi eesmärk on tõsta õppijate tehnoloogilist kirjaoskust ja digipädevusi. Programmi tegevusi toetab Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfond.

Hariduse Infotehnoloogia SA (HITSA) on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, kes toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös.

Programmeerimisnädal Code Week on Euroopa Komisjoni algatus, mille raames kutsutakse üles kõiki ettevõtteid, organisatsioone ja haridusasutusi rääkima programmeerimisest ja korraldama sellega seotud üritusi. Eestis koordineerib Code Weeki tegemisi HITSA.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Laste sügis möödub robotite ja progemisega