„Digivõtmes“ on viis erinevat ainevaldkonna koolitust: lasteaia- ja klassiõpetajatele; eesti keele ja kirjanduse, võõrkeelte ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajatele; matemaatikaõpetajatele; loodusainete ja inimeseõpetuse õpetajatele; kunsti-, tehnoloogia ja kehalise kasvatuse õpetajatele.

Kõik koolitused on veebipõhised ning lähtuvad õppijate digipädevuse mudelist. „Koolitustel läbitakse (ja omandatakse) viis põhilist digipädevust: teabe haldamine, suhtlemine digikeskkondades, sisuloome ehk oskus digivahenditega uusi asju luua, internetiturvalisus ja probleemilahendamise oskus. Kaks viimast on igasse koolitusse läbivalt kaasatud. Koolituse pikkus on kaheksa nädalat,“ selgitas HITSA projektijuht Triin Kaasik.

Veebipõhine koolitus võimaldab õpetajatel õppimiseks kuluvat aega planeerida. Kindlust koolituse headusest annab ka see, et HITSA-l on pikaajaline kogemus veebipõhiste koolituste korraldamisega ja kogemustega koolitajad ning seda võetakse arvesse ka Digivõtme koolitustel. Kaheksast nädalast on ajaliselt enim aega pühendatud sisuloome koolitusele. „Püüame arendada seda poolt, et digi jõuaks õpetaja kaudu õpilaseni. Mitte nii, et õpetaja oskab ja näitab õpilastele ka, et ta oskab, vaid et õpetaja oskaks õppijat toetada ning suunata digivahendeid eesmärgipäraselt ja hariduslikult kasutama ning digivahenditega looma,“ sõnas Triin Kaasik.

„Digivõti“ on mõeldud õpetajatele, kes on digioskustes kesktasemel. Ehk siis aineõpetajale, kelle arvutikasutamise oskused on rahuldavad või head ning kes kasutab digitehnoloogiat õppeprotsessis episoodiliselt. Ta kasutab digitehnoloogiat pigem esitlemiseks, õppijatelt tagasiside kogumiseks, aga loob aeg-ajalt koos õpilastega ka uut sisu. Ta on mõnikord digitehnoloogia võimaluste osas skeptiline, aga üldiselt usub, et digitehnoloogia aitab tal oma ainet paremini õpetada ja on valmis digitehnoloogiat õppeprotsessi senisest enam integreerima. Üldiselt ei karda ta ka uusi asju õppijatega katsetamast.

„Ootame alushariduse ja üldhariduse õpetajaid ja kutseharidusest üldainete õpetajaid. Ainespetsialistidest arendusmeeskonnad teevad tööd, et koolitus igati hea saaks. Piloteerimisse läheme sügisel. 2020 on koolitusprogramm valmis ja plaanis on teha 25 koolitust aasta jooksul, igas ainevaldkonnas viis koolitust. Koolituse lõpuks peab õpetajal valmima õpilugu tema enda poolt valitud teemal, see peab valmima digivahendite abil  ja õpeprotsessi osana. Õpilugu peab olema rakendatav ja koolituse jooksul katsetab õpetaja oma õpilastega õpiloo osi,“ selgitas Triin Kaasik.

Seega aineõpetajad, pange vaim valmis, uuel õppeaastal saab registreeruda „Digivõtme“ koolitustele!

Foto: Unsplash, Jason D

Samal teemal:

• Opiqu digiõpikutega õpiti mööduval kooliaastal ligi 450 koolis üle Eesti
• DigiKiirendi mõjuks hästi igale koolile