Koolitusi sarjast „Digiajastu haridusjuht“ on HITSA juba mõnda aega pakkunud. Kolm moodulit – muutuste juhtimine koolis, (digi)taristu arendamine ja õpetajate digipädevused – on ilmselt tuttavad nii mõnelegi koolijuhile ja -meeskonnale.

„Leidsime, et tähelepanuta on jäänud see, kuidas kooli juhtkond ja õpetajad saavad toetada õpilaste digipädevuse arengut,“ sõnas HITSA innovatsioonikeskuse projektijuht Piret Lehiste neljanda mooduli sünni kohta. 

9. oktoobril algavale koolitusele oodatakse 3-liikmelisi koolimeeskondi. Koolitajad on Piret Lehiste ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Koolitusel koostab iga meeskond oma kooli digiainekava ning korraldab ühe digipädevusi arendava õpilasürituse oma koolis. 

Miks sai valik just selline? Koolitusel tuginetakse eelkõige õppija digipädevuse mudelile, mis peaks aitama koole digipädevusi aineõppesse lõimida. Piret Lehiste ise töötas varem Järveküla Koolis haridustehnoloogina. Uue koolina tuli Haridus- ja Teadusministeeriumile esitada ainekavad ülevaatamiseks, et saada tähtajatut koolitusluba. „Digipädevused pidime lõimima ainekavadesse, seda meilt oodati. Mõtlesime koos välja, kuidas samm-sammult selles suunas liikuda. Kõigepealt kaardistasime, mis on juba tehtud erinevates ainetundides ning kooliastmetes. Seejärel võtsime ette HITSA digipädevuse mudeli ja vaatasime, kas kõik mudelis toodu on kaetud. Järveküla koolis on ainult 7. klassis üks informaatikatund, ülejäänud digipädevused tuleb omandada ainetundides,“ tutvustas Lehiste oma praktilist kogemust. 

Gustav Adolfi Gümnaasiumis on samuti digipädevused lõimitud aineõppesse, seal pole eraldi informaatikatundi üheski kooliastmes ette nähtud. Nii et praktiline kogemus ka teiselt koolitajalt. Samuti tutvustatkse koolitusel sellise kooli kogemust, kus rõhk on rohkem informaatikatundidel ja ainetundides omandatakse digipädevusi juhuslikumalt. 

Piret Lehiste selgitas, et praegu kirjutavad nad koolituse tarvis lahti õpilaste digipädevuse hindamiskriteeriume. „Näiteks mida see tähendab, et õpilane on omandanud teabehaldamise oskuse esimese kooliastme lõpuks. Mida laps siis oskab? Sellised abimaterjalid anname koolimeeskondadele ette ja nemad peavad kursuse jooksul algust tegema digiainekavaga: kuidas digipädevused on aineõpetuse lisa. Muidugi mitte kõikides ainetes, alustuseks piisab kolmest. Ja lisaks genereerivad ideid õpilasürituse tarvis.“ 

Koolituse lõpus teevad kõik meeskonnad posterettekanded. "Siin koolitusel lükkame tegevustele hoo sisse, digipädevuste lõimimine ainekavadesse on pidev protsess,“ sõnas Piret Lehiste. 

Pilootkoolitusele pääseb maksimaalselt kuus-seitse kooli. Aga järgmisel aastal on koolitust „Õppijate digipädevuse arendamine“ rohkem kordi plaanis, kasulik on end järjekorda panna. 9. oktoobril algavale koolitusele saab praegu veel registreeruda siin: https://koolitus.edu.ee/training/3089.

Foto: Photo by Mometrix Test Prep on Unsplash

Samal teemal:

• Eesti koolide IT-õpe viiakse uuele tasemele
• HITSA veebiseminar "Tehnoloogiakompass: kuidas suurandmeid ja andmeanalüütikat õppetöösse rakendada"
• eTwinningu koolitused sügisel