„Apollo 11“ on paljukiidetud dokumentaalifilm, mis on kokku pandud hiljuti avastatud seninägematust ning ülimalt kvaliteetsest videomaterjalist, millest avaneb detailne pilt inimkonna tähtsaimale avastusretkele. Forum Cinemase kinodes on film olnud eriti populaarne „Klassiga kinno“ programmi raames, kus endale eelistatud ajal saab terve klass koos õpetajaga filmi näha. 

„Seni on käinud meil mitmeid gruppe näiteks füüsikatunni raames või siis erinevate robootika- või tehnikaringide koosseisud. Ja just seepärast sai see film ka „Klassiga kinno“ programmi sisse pandud, et saaksime tavafilmide kõrval pakkuda ka harivamat sisu,“ selgitas Forum Cinemas turundusjuht Katre Kärner. 

Kärner lisas, et ühiskülastuste raames on üllatavalt populaarseks osutunud ka film „Ükssarvik“, mida käivad vaatamas just paljud töökollektiivid. Seni on suurima korraga kinos käinud kollektiivi suuruseks 155 inimest. „See on film, mis oleks kindlasti väga põnev ka just vanematele klassidele ja just näiteks ettevõtlus- ning majandusõpetuse raames.“ 

„Klassiga kinno“ programmi raames pakub Forum Cinemas oma Tallinna, Tartu ja Viljandi kinodes klassidele ja gruppidele soodustingimustel võimalust kinosid külastada. Lisaks soodsamale piletihinnale pääsevad õpilaste saatjad/õpetajad filmi vaatama tasuta ning seanssi saab broneerida ka ajale, mil näiteks ülejäänud kino on veel teistele külastajatele suletud. „Mõnele grupile on näitkeks hommikused ajad sobinud just seepärast, et siis pole veel popkorni müük avatud ja seansi ajal popkorni krõbistamine jääb siis ära,“ lausus Kärner. 

Kärner lisas, et Tallinnas ja Viljandis korraldatakse soovi korral klassidele kinos ka ekskursioone, et tutvustada natuke kinomajade telgitaguseid. 

“Apollo 11”on kokku pandud alles hiljuti avastatud materjalist, mis digitaliseeriti ja mis on mõeldud just suurel ekraanil vaatamiseks. Suurem osa videost on salvestatud ainulaadsele 70mm filmilindile, mis on toona peamiselt kasutatud 35mm filmilindist märksa kvaliteetsem ja seega võimaldab dokumentaali näidata ka tänapäeval lausa 4K formaadis. 

Apollo 11 missioon viis kuule ja ajalukku astronaudid Neil Armstrongi ja Buzz Aldrini. Film näitab, mis toimus ajalooliste hetkede eel, milline oli astronautide enda perspektiiv, tegevus kontrollruumis ja miljonite pealtvaatajate seas. See on pilguheit ajaloolistele päevadesse ja tundidesse aastal 1969, mil inimkond astus suure sammu tulevikku. 

Klassiga kinno: 

https://www.forumcinemas.ee/Events/klassigakinno/

Allikas: korraldajate info

“Õpitunni” raames jäädvustati ühe tunni jooksul uute oskuste või teadmiste omandamist, et olla insipratsiooniks teistele täiskasvanutele ning rõhutada elukestvas õppes osalemise vajalikkust.

Haridus- ja teadusministri täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidaku sõnul on täiskasvanuna õppimine tänapäeval möödapääsmatu. „Rõõm on küll näha, et juba iga viies Eesti täiskasvanud elanik osaleb elukestvas õppes, kuid meil on võrreldes Põhjamaadega veel kahtlemata arenguruumi. Me kõik peame end järjepidevalt täiendama, et arenevas maailmas tööturul hakkama saada ja oma elukvaliteeti parandada.“

Haidak ärgitab kõiki täna õppitunnis osalevaid täiskasvanuid registreerima enda tegemisi ETKA Andras kodulehel õpitundide kaardil.

11.-18. oktoobril toimuv täiskasvanud õppija nädal on saanud traditsiooniliseks üle-eestiliseks täiskasvanuharidust populariseerivaks ja õppimisvõimalusi tutvustavaks sündmuseks, mille raames toimub erinevais Eestimaa paigus arvukalt tegevusi – loengud, õpitoad, näitused, avatud uste päevad, koolitused, ekskursioonid. Sündmustega saab tutvuda ETKA Andras kodulehel.

Lisaks pakub Haridus- ja Teadusministeerium koolide vahendusel tasuta kursusi, mis on suunatud täiskasvanutele, kes pole saanud erialast ettevalmistust või kelle oskused vajavad kaasajastamist. Tasuta kursuste info on leitav ministeeriumi kodulehel.

Täiskasvanud õppija nädala lõpetab 1. novembril toimuv tänusündmus, kus kuulutatakse välja ja tunnustatakse väljapaistvamaid täiskasvanud õppijaid ning õpitegusid üle Eesti.

Allikas: HTMi pressiteade

Veebiseminari viis läbi Tartu Hiie Kooli õpetaja, HITSA koolitaja ja eTwinningu ekspert Mari Tõnisson. Kuulajaid oli üle 70, peamiselt Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli õpetajaõppe üliõpilased. Kiire küsitlus näitas, et tugevalt üle poole kuulajatest kas on juba ka ise õpetajad või on õpetajatööga praktiliselt kokku puutunud. 

Veebiseminari eesmärk oligi tutvustada tulevastele õpetajatele eTwinningut kui projektitöö võimalust, kui võimalust teha rahvusvahelisi projekte, elavdada õppetööd ja arendada lastes nii vajalikke oskusi nagu töö meeskonnas, aja planeerimine, võõrkeeled, digioskused, loomingulisus, kriitiline mõtlemine jpm. Vaid üks veebiseminaril osalenu oli juba eTwinninguga kokku puutunud, teistel oli küll mõningane projektitöö kogemus, aga siiski vähene. 

Õpetajaks õppija saab luua oma konto

Mari Tõnisson selgitas lühidalt, mis on eTwinning ning et 2019. aastast saavad keskkonnaga liituda ka üliõpilased.

eTwinning on Euroopa koolide virtuaalne kogukond, mis on töökeskkonnaks ennekõike õpetajatele. Koolid saavad seal suhelda, koostööd teha ja projekte luua. eTwinning käivitati 2005. aastal Euroopa Komisjoni e-õppe programmi raames ning on alates 2014. aastast osa Erasmus+ programmist.

Praegu on eTwinninguga liitunud rohkem kui 700 000 õpetajat üle Euroopa. Kõik üliõpilased, kes õpetajaks õpivad, saavad eTwinningus samuti luua oma konto. See on küll vähemate võimalustega, aga eTwinningut saab ikkagi teha. Hiljem, tegevõpetajana, on eTwinningu ja eTwinning Live keskkonnas tegutsemiseks kõik õigused. 

Alusta lihtsa projektiga

Mari Tõnisson tutvustas kuulajatele lihtsaid, aga tõhusaid projekte, mis aastate jooksul eTwinningus tehtud. Näited olid sellised, et andsid hea ülevaate eTwinningu võimalusest, samas kedagi keerulisuse või liiga suure mahu pärast eemale ei peletanud. 

Näiteks mitme kooli ühistöös valminud virtuaalne kunstinäitus. Teema oli lihtne, „Minu kodu“. Kaasatud oli ka kunstiõpetaja. Lühike, lihtne projekt, mis andis õppetööle palju juurde. 1. klassi õpilased tutvusid huviga piltidega, omavaheliseks suhtluseks ei läinudki. Samas tuleb rõhutada, et kui kasutada õpilaste loovtöid, peab nende avaldamiseks enne alati vanematelt luba küsima. 

eTwinningu projekti saab alustuseks teha ka ainult Eesti koolidega. Filmi tegemine Scratch Junior keskkonnas nii käiski. Osalesid kaks kooli, suheldi (kohtuti) üle veebi. Grupid olid koolideülesed. Filmid pandi hiljem eTwinningu keskkonda ülesse. Mari Tõnisson rõhutas, et selliselt võib alustada, aga kindlasti tuleks minna edasi rahvusvaheliste projektide juurde, sest just üle-euroopaline suhtlus on üks eTwinningu põhimõtteid. 

Näide kutsekoolist

Üks näide oli ka kutsekoolide õpilaste rahvusvahelisest projektist, kus osalesid16-20aastased noored.  Nad jagasid veebis toiduretsepte ja küpsetasid teiste maade retseptide järgi. Tulemusi-kogemusi jagati samuti veebis. Kokanduseriala õpilased said seda projekti edukalt rakendada õppetöös. 

Ligi pooletunnine, väga asjalik veebiseminar „eTwinningu parimad projektid“ on järelvaadatav siit.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Uus õppeaasta on alanud ning eTwinning on uuteks seiklusteks valmis
• eTwinningu multiprojektid tulevad taas!
• eTwinningu kool – tunnustus kogu kooliperele

Saatejuhid on Karin Tõevere ja Signe Varendi.

Kuula saadet:
SoundCloud: http://bit.ly/310PIDv
YouTube: https://youtu.be/IPPkaAcuuP8

Asendusõpetajad
https://www.asendusopetaja.ee/et/asendusopetajale

Õpime koos 

Instagram@opimekoos
Twitter@opimekoos
Apple Podcasts: https://apple.co/2lHsXoY
Podcastid.ee: https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Taskuhääling "Õpime koos" võtab jutuks Noore Õpetaja Huviklubi tegemised
• Taskuhääling "Õpime koos" uuel kooliaastal uue hooga!

Lisaks saab ülevaate ka sisekliima, teedeehituse, materjali-, keskkonna-, energia- ja keemiatehnoloogia, tootearenduse ning elektroenergeetika ja mehhatroonika põnevatest maailmadest. Kokku on kahel päeval kuus töötuba. 

Oktoobri lõpus tulevad TalTechi külla 7.-8. klasside õpilased, et tutvuda ülikooli laboritega ja osaleda töötubades.

Rakett 21 jätkub novembrist veebruarini e-võistlusena, kus meeskonnad lahendavad e-õppes erinevaid inseneriülesandeid. E-võistlustega selgitatakse välja mõlemas vanuseklassis (7.–8. ja 9.–12. klass) kolm parimat, kes pistavad rinda märtsikuises finaalis TalTechi Mektorys. E-võistlustel osalevad ka Tallinna 21. Kooli sõpruskooli Goethe-Gymnasium Schwerin gümnasistid.

Projekti rahastab Tallinna Haridusamet. 

Tallinna 21. Kool koostöös Tallinna Tehnikaülikooli inseneriteaduskonnaga korraldavad juba teist aastat projekti Rakett 21, et tutvustada arusaadavas, praktilises ja põnevas vormis õpilastele inseneeriat ja insenerivaldkonna erialasid. Töötoad ja võistlus rikastavad õpilaste teadmisi ja mitmekesistavad õppetööd loodus- ja täppisteaduste valdkonnas. Projektis osalevad lisaks Tallinna 21. koolile 7.-12. klasside õpilased Tallinna Reaalkoolist, Tallinna Prantsuse Lütseumist, Gustav Adolfi Gümnaasiumist ja Tallinna Inglise Kolledžist, kokku üle 100 õpilase.

Töötoad:

Energiatehnoloogia 

Siin saab ise ehitada töötava auruturbiini. Laiemaks teemaks on elektri tootmine ja energia muundamine. Vastust otsitakse ka küsimustele, mis on termodünaamika? Kas soojusel on jõud ja mis on soojusjõumasin? Kas elektri kilovatt on võrdväärne soojuse kilovatiga?

Materjalitehnoloogia 

Valmis ehitatakse superkondensaator, millega kulub telefoni laadimiseks aega alla minuti. Töötoas õpitakse koduste vahenditega valmistama lihtne süsinikupõhine superkondensaator. Nuputatakse, kuidas toimub energia talletamine, milliseid materjale kasutada ning mis kondensaatori sees toimub.

Elektroenergeetika ja mehhatroonika 

Siin saab kokku panna helivõimendi, mis sobib nutitelefonist muusika võimendamiseks. Võimendi koosneb reaalsetest elektroonikakomponentidest. Vastavalt koostaja võimetele saab koostada ühe, kahe või kolme transistoriga võimendi. Mida suurem on transistoride arv, seda valjemalt saab esitada muusikat.

Robootika 

Töötoas saab ülevaate programmeerimise algtõdedest, roboti komponentidest ja nende kasutamisest ning loomulikult ise roboti valmis programmeerida. Siin saab teada, kuidas robootikainsener loob mehhaanikast, elektroonikast ja tarkvarast ühtse intelligentse süsteemi. 

Teedeehitus ja geodeesia 

Selles töötoas ühendatakse tervikuks teooria ja praktika. Eesmärk on veenduda füüsikareeglite paikapidavuses koormuskatse näitel – puidust talale lisatakse koormust ja fikseeritakse tala käitumine. 

Ehitusinsener

Siin tehakse käed märjaks ja liimiseks ning viiakse läbi palju praktilisi katseid: konstruktsiooni vastupidavus tulekahjus; ehitatakse veekell, millega näiteks lõhkamist ajastada ja toaõhu jahutamise süsteem.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikooli info. Foto: Photo by Nicolas Thomas on Unsplash.

Samal teemal:

• Haridusedendajad kutsuvad otsima sõnale STEAM eestikeelset vastet
• STEM Discovery Week 2019 – aprillis on tähelepanu loodus- ja reaalainetel

25. septembril toimunud veebivoorust võtsid osa 4-liikmelised võistkonnad neljateistkümnest Tartu linna koolist.  

Veebivoorus pidid õpilased kirjelduse ning lehtede järgi ära arvama õiged puuliigid, nimetama metsloomi, teadma puu osasid, paiga- ning rändlinde ja erinevaid lilleliike. 

Veebivooru tulemuste põhjal pääsesid katsete vooru seitsme kooli võistkonnad. Nendeks olid Tartu Katoliku Hariduskeskus, Tartu Kesklinna Kool, Tartu Luterlik Peetri Kool, Tartu Tamme Kool, Tartu Veeriku Kool, Tartu Erakool ja Descartes´i Kool.

Katsete voor toimus 2. oktoobril Tartu Kivilinna Kooli õuealal. Selles voorus pidid võistkonnad lahendama järgmisi põnevaid ülesandeid: tundma ära ning uurima pillirootaime (mõõdeti tõlviku, varre ja lehe pikkusi); selgitama toore muna abil välja, missuguses veetopsis on soolane merevesi; silpidest kokku panema lindude nimetused ning paigutama linnuliigid tabelisse vastavalt sellele, kas ta on paigalind või rändlind;  mõõtma erinevate puuliikide ümbermõõtu 1.2 m kõrguselt; kalapiltide abil välja selgitama, missugustele kalaliikidele need sabad kuuluvad ning ennustama, mitu tammetõru mahub 100 grammi sisse, kui kaks tammetõru  kaaluvad kokku 10 grammi. 

Keskustes juhendasid väikeseid loodushuvilisi Tartu Kivilinna kooli 8.b klassi õpilased.  Võistlus oli äärmiselt põnev ja tasavägine.

1.-2. kohta jäid jagama Tartu Veeriku Kool ja Tartu Luterlik Peetri Kool ning 3. koha saavutas Tartu Tamme Kool. Väga tublid olid kõik võistlusel osalenud õpilased! Tänu- ja kiidusõnad õpilasi juhendanud õpetajatele!

Suur tänu asutustele, kes toetasid võistlust „Loodus lummab“ auhindadega. Nendeks olid Tartu Linnavalitsuse haridusosakond,  Aura Keskus, Tartu infokeskus, Eesti Ornitoloogiaühing, Ahhaa Teaduskeskus, Kirjastus Koolibri ning Eduring Koolitused.

Helis Hani ja Merilin Bereznjov, „Loodus lummab“ korraldajad

Samal teemal:

• Teadlaste Öö eksperimendid Tartu Kivilinna Koolis

Teadlaste Öö festival on Eesti (ja kogu Baltikumi) suurim teadust populariseerivate sündmuste sari. 2019. aastal toimus festival juba 14. korda. Festivali peakorraldaja ja "maaletooja" on Teaduskeskus AHHAA.

Teadlaste öö toimus Ülenurme Gümnaasiumis 27. septembril. Toimusid erinevad töötoad ja katsed, oli teadlaste disko ning eksperiment-kohvik. Osales 98 õpilast 1.-4.klassini.

Töötubade eest vastutasid õpetajad, kuid vahepalade, muusika ning disko eest hoolitsesid 5. klassi õpilased.

Teadlaste ööl oli võimalik osaleda kuues erinevas töötoas - kuiv jää, värvilised pannkoogid, tajutuba, ajude ragistamine, helituba ja digituba ning üllatustuba.

Töötoas “Kuiv jää” tehti erinevaid katseid ning keedeti nõiajooki. Õunamahlale lisatud süsihappegaas pani topsi mõnusasti aurama ning mullitama. Õpilased olid väga elevil ning rahul oma uhke joogiga.

“Värviliste pannkookide” töötoas eksperimenteeriti erinevate toiduainetega. Saadi vastused küsimusele, et mis juhtub, kui lisada pannkoogitaignale punapeeti? Osalejad meisterdasid hoolega pannkooke ning isegi kõige kahtlasema värviga pannkook pisteti pintslisse.

Tajutoas puudutati pimesi erinevaid objekte, vedelikke, limasid ning prooviti aimata, mis need olla võiksid. Õpilased olid osavõtlikud ning ideed lennukad. Katsudes leiba, pakuti, et see on muld. Riis oli seemned ning erinevaid vedelikke katsudes oli reaktsiooniks lihtsalt “väkk”.

Ajusid ragistati erinevaid ülesandeid lahendades. Töötuba pani nuputama ja mõtlema ka kõige suurema krutski. Soov mõista ning end ületada oli iga osaleja silmis.

Helid on kõikjal meie ümber, kas tahame või ei. Kas meeldib või mitte. Helitoas oli võimalik kuulata erinevaid helisid meid ümbritsevast maailmast ning arutleda, kas heli on nauditav või ärritav. Õpilastel oli võimalus ehitada endale “sääsepill”, et ka sügisel sääsepininat nautida.

Digitoas said õpilased võimaluse olla  nii stsenaristid, režissöörid kui operaatorid. Õpilased said katsetada erinevaid filmi loomise etappe.

Töötuba “Üllatus” jäi osalejatele teadmatuks kuni töötoa toimumiseni. Õpilased registreerusid nii, et nad ei teadnud mida nimetatud töötoas tehakse. Üks oluline oskus on kuulata ning panna tähele teisi, siis sellest lähtuvalt katsetasid õpilased, mis tunne on end sõnadeta väljendada.

Tarkus kogutud ja katsed tehtud, oli aeg lõbutseda ning kaaslaste seltskonda nautida. Teadlaste disko oli väga lustlik ning õpilaste teadlaste kostüümid leidlikud.

2.a klassi vanemad tõid kohviku jaoks erinevaid küpsetisi, mis kadusid letilt nagu soojad saiad. Kogu kohviku tulu annetatakse heategevuseks.

Täname kõiki õpetajaid, lapsevanemaid ja  osalejaid, kes aitasid üritust korraldada ja läbi viia.

Pille Granovski, Ülenurme Gümnaasiumi õpetaja

Loe eTwinningu portaalist, mida uut sealt leida võib. 

Tule eTwinningusse!

Samal teemal:

• eTwinningu multiprojektid tulevad taas!
• Rahvusvaheline tunnustus Metsküla Algkoolile

Pooled vaimse tervise probleemidest saavad alguse enne 14. eluaastat, mistõttu on oluline panustada ennetustegevustele laste ja noorte seas.  

Kindlustamaks, et rakendatud ennetustegevused ka reaalselt kasu toovad, tuleb nende mõju põhjalikult hinnata. Tervise Arengu Instituut (TAI) viis 42 Eesti koolis läbi ennetusprogrammi VEPA mõju hindava uuringu, milles selgus, et metoodika avaldab positiivset ja pikaaegset mõju laste käitumisele ning vaimsele tervisele. Mida laiemalt metoodikat kasutada, seda paremad on tulemused. 

VEPA Käitumisoskuste Mäng on rahvusvaheliselt tunnustatud ja tõenduspõhine ennetusprogramm, mis vähendab noorte käitumisprobleeme ja toetab laste arengut ja edasijõudmist koolis. Programmi rakendatakse algklassides, kuid selle mõju avaldub ka nooruki- ja täiskasvanueas – pikaaegsete  uuringute järgi ennetab programm alaealiste õigusrikkumisi, uimastite tarvitamist ja vaimse tervise probleeme. VEPA arendab õpilaste enesejuhtimise oskust ja sotsiaalseid oskusi ning tegevusi saab kasutada nii koolis kui kodus ning sellest võidab terve ühiskond.

Eesti koolides on VEPA kasutusel 2014. aastast. Programmis on tänaseks osalenud üle 4500 õpilase ja üle 250 õpetaja enam kui 100 koolist üle Eesti. Kuigi programmi tulemuslikkust on teistes riikides hinnatud, ei pruugi mujal töötavad ennetustegevused olla sama tõhusad meie kultuuriruumis. Seega viis Tervise Arengu Instituut aastail 2016-2018 Eesti koolides rakendatava VEPA metoodika mõju hindamiseks läbi juhuvalimi ja kontrollgrupiga uuringu. Uuringus osales 42 Eesti kooli ja 708 1. klassi õpilast, kelles pooled õppisid sekkumis- ja pooled kontrollklassides. Laste käitumise ja vaimse tervise kohta koguti andmeid kolmel erineval ajaperioodil – enne sekkumist esimese kooliaasta alguses, 1. ning 2. kooliaasta lõpus. Andmeid koguti nii õpetajatelt, lastevanematelt kui ka lastelt. 

Uuring näitas, et õpetajate poolt iga lapse kohta täidetud küsimustike alusel vähenesid VEPA metoodikat kasutanud klassides 1. kooliaasta lõpuks laste käitumise ja tähelepanu-keskendumisega seotud raskused ning paranes laste vaimne tervis. 2. kooliaasta lõpuks kasvas metoodika positiivne mõju veelgi. 

Kõige abistavam oli VEPA metoodika õpilastele, kellel 1. klassi alguses oli rohkem vaimse tervise raskusi. Kasvas ka õpetajate tõhusus klassi suunamisel ja õpilaste kaasamisel. Kontrollklassides, kes VEPA-t ei rakendanud, taolisi muutusi ei toimunud. 

Lastevanemate hinnangute alusel oli näha muutusi VEPA-ga kokku puutunud laste prosotsiaalses käitumises, kasvas hoolivus ja abivalmidus. Lastevanemate hinnangul vähenesid oluliselt ka õpilaste emotsionaalsed raskused, nagu muretsemine, nukrameelsus ja ärevus. Uuringu tulemused näitavad, et VEPA metoodika töötab ka Eestis ning metoodika mõju laste käitumisele ja vaimsele tervisele on pikaaegne. Mida laiemalt metoodikat kasutada – näiteks lisaks koolikeskkonnale ka kodus - seda paremaid tulemusi on võimalik saavutada. Uuring soovitab VEPA programmi Eesti koolides laialdasemalt kasutada. 

VEPA Käitumisoskuste Mängu programmi elluviija on TAI, kes korraldab VEPA metoodika koolitust, annab välja koolitusmaterjale ja viib läbi hindamistegevust. VEPA kohta saab täpsemalt lugeda www.vepa.ee. 

Allikas: Tervise Arengu Instituudi pressiteade

„Toetuse abil saame luua paremad tingimused noortele: kavas on välja töötada nutikaid lahendusi noorte paremaks kaasamiseks ning luua lisavõimalusi poolelijäänud haridustee jätkamiseks ja tuge karjäärivalikute tegemiseks. Samuti saavad kohalikud omavalitsused toetust, et aidata vältida noorte väljalangemist haridussüsteemist,“ sõnas minister Mailis Reps. „Mul on hea meel, et koos rahvusvaheliste partneritega saame Eestis elu noorte heaks paremaks teha,“ lisas ta.

Kutseõppeasutused saavad taotleda toetust kutsevaliku õppekava rakendamiseks, et toetada noori, kes on kooli pooleli jätnud ega tööta ning vajavad elukutse või edasise õpitee valikul abi. Toetuse abiga saab tagada sujuvaid üleminekuid ühelt haridustasemelt teistele ja tõsta teadlikkust tööturule sisenemiseks. Kutsevaliku õppekavad keskenduvad õpilaste võtmepädevuste arendamistele ja oma tugevuste tundmaõppimisele, et hõlpsamini teha teadlik karjäärivalik. Õppekavad on individualiseeritud ning tuginevad iga õppija võimetele ja vajadustele.

Tegevused on osa programmist „Kohalik areng ja vaesuse vähendamine“, mida viivad Eestis ellu koos Haridus- ja Teadusministeeriumiga veel Sotsiaalministeerium, Justiitsministeerium ja Kultuuriministeerium. Lisaks investeeringutele üld- ja kutseharidusse ning noorsootöösse toetatakse programmi raames ka muuhulgas kohalikku arengut ja kultuuripärandi säilitamist. Programm viiakse ellu koos Norra partneritega. Toetuste taotlemiseks kuulutatakse välja avatud taotlusvoorud.

Programmi maht on 21,1 miljonit eurot, millest 10,6 miljonit moodustab Euroopa Majanduspiirkonna toetus, 7,4 miljonit eurot Norra Kuningriigi toetus ning 3,2 miljonit eurot Eesti panus. Programmi tegevused käivituvad täies mahus 2020. aasta alguses ning kestavad kuni 2024. aasta keskpaigani. Projektide taotlusvoore aitab läbi viia riigi tugiteenuste keskus.

Kõigi programmi raames kavandatud tegevustega saab tutvuda veebilehel: https://www.sm.ee/et/norra-toetused-2014-2021.

Allikas: HTMi pressiteade