Allikas: Tammerraamatu info

Suvisel juubelilaulupeol laulsid tuhanded lauljad laulukaare all Doris Kareva sõnade ja Tõnis Kõrvitsa muusikaga „Emakeelelaulu“. See laul puudutas ja pani mõtlema. Eesti Lastekirjanduse Keskus ootab noori oma mõtteid meie emakeelest esseekonkursil kirja panema.

Tallinna Lastekaitse Ühingul on 1992. aastast head sõprussidemed Rootsis asuva Björn Oker-Blom Fondiga (B.O.B). Esseekonkurss toimub fondi asutaja abikaasa, suure kirjandushuvilise ja Eesti laste toetaja Inga Oker-Blomi mälestuseks. Esseekonkursi võitjad kuulutatakse välja kahes vanuseastmes: põhikool (8.–9. klass) ja gümnaasium. Fond toetab võitjaid nelja 200 euro suuruse stipendiumiga. Aktiivselt osalevate klasside vahel läheb loosimisele ühiskülastus õiguskantsleri juurde.

Konkursil osalemiseks tuleb saata essee hiljemalt 4. novembriks 2019 eesti keeles aadressile elk@elk.ee. Essee pikkus on kuni 3 lehekülge (5400 tähemärki). Konkursile esitatud tööle tuleb märkida õpilase nimi, kool ja klass ning e-posti aadress.

Esseid hindab žürii koosseisus:

Ene Tomberg, Tallinna Lastekaitse Ühing

Jaanus Vaiksoo, kirjanik

Triin Soone, Eesti Lastekirjanduse Keskus

Anneli Kengsepp, Eesti Lastekirjanduse Keskus

Võitjatega võetakse ühendust individuaalselt ja neile saadetakse kutse tunnustamisüritusele, mis toimub 20. novembril 2019 kell 12 Eesti Lastekirjanduse Keskuses (Pikk 73, Tallinn).

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskuse pressiteade

Samal teemal:

• Õpilaste teaduskiri ootab uusi uurimistöid igast kooliastmest
• Haridusedendajad kutsuvad otsima sõnale STEAM eestikeelset vastet

Konkursil osalejad saavad valida kolme elulise kaasuse seast ja nende lahendamisel võib õigusaktidest tugineda üksnes Eesti Vabariigi põhiseadusele. 

Riigikohtu halduskolleegiumi ja selleaastase kaasuskonkursi žürii esimehe Ivo Pilvingu sõnul on põhiseadus meie riigi DNA ja kõigi seaduste ema. „Ilma põhiseaduseta ei oleks demokraatlikku ega vaba riiki. Põhiseadus on ka vaba inimese ustav relv kiusliku, ebaõiglase või lihtsalt rumala seaduse vastu, mida vahel ka meie riigis ette tuleb.“

Seepärast on konkursi fookus seekord väga selgelt suunatud põhiseadusele ning osalejad peavad püüdma tuletada oma argumendid sealt. „Päriselus me ei saa lahendada ühtegi vaidlust ainult põhiseaduse ja üldise õiglustunde alusel, sest õigussüsteem on tervik ja kohus peab seadusi austama. Aga võistluskaasuses võib õpilane lubada luksust ja lusti vabastada enda julge mõttelend tavaseaduste kammitsaist,“ märkis Pilving.

Kaasuskonkursil saab muu hulgas arutleda selle üle, kas saab keelata lapse koolis käimist, kui laps pole vaktsineeritud (halduskaasus), ning otsustada, kas puhkuse ajal õigust mõistnud kohtuniku peaks ametist vabastama (kriminaalkaasus). Tsiviilkaasus viskab aga õhku küsimuse, kas lapse lapsendamist mõjutab asjaolu, et lapsendajaks on tema vanema samast soost registreeritud elukaaslane.  

Konkursikaasuse lahendus tuleb vormistada sarnaselt kohtuotsusele: esitades esmalt mõlema poole argumendid ning seejärel tuues välja kohtuniku otsuse ja argumentatsiooni. On ka teine võimalus – vaidluse võib lahendada loovas vormis nagu essee, luuletus, joonistus, video vms. Ootame, et võistlustöödest tuleks hästi esile konkursil osaleja õiglustunne ja väärtushinnangud. 

Õpilastöid ootab Riigikohus hiljemalt 10. novembriks 2019. Parimate tööde autoreid tunnustab Riigikohtu esimees pidulikul aktusel jaanuaris 2020. Täpsemalt saab konkursitingimusi ning selleaastaseid kaasusi vaadata kaasuskonkursi veebilehelt. Eelmise aasta parimad tööd leiab siit. 

Tänavune kaasuskonkurss kannab järjekorranumbrit 15 ning on pühendatud Riigikohtu ja põhiseaduse 100. aastapäevadele. Kaasuskonkursi väljakuulutamine on osa õigusemõistmise nädalast, mille tegevuste kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Allikas: Riigikohtu pressiteade

Samal teemal:

• Riigikohus kuulutas välja õpilastööde konkursi 

Koolitusi sarjast „Digiajastu haridusjuht“ on HITSA juba mõnda aega pakkunud. Kolm moodulit – muutuste juhtimine koolis, (digi)taristu arendamine ja õpetajate digipädevused – on ilmselt tuttavad nii mõnelegi koolijuhile ja -meeskonnale.

„Leidsime, et tähelepanuta on jäänud see, kuidas kooli juhtkond ja õpetajad saavad toetada õpilaste digipädevuse arengut,“ sõnas HITSA innovatsioonikeskuse projektijuht Piret Lehiste neljanda mooduli sünni kohta. 

9. oktoobril algavale koolitusele oodatakse 3-liikmelisi koolimeeskondi. Koolitajad on Piret Lehiste ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Koolitusel koostab iga meeskond oma kooli digiainekava ning korraldab ühe digipädevusi arendava õpilasürituse oma koolis. 

Miks sai valik just selline? Koolitusel tuginetakse eelkõige õppija digipädevuse mudelile, mis peaks aitama koole digipädevusi aineõppesse lõimida. Piret Lehiste ise töötas varem Järveküla Koolis haridustehnoloogina. Uue koolina tuli Haridus- ja Teadusministeeriumile esitada ainekavad ülevaatamiseks, et saada tähtajatut koolitusluba. „Digipädevused pidime lõimima ainekavadesse, seda meilt oodati. Mõtlesime koos välja, kuidas samm-sammult selles suunas liikuda. Kõigepealt kaardistasime, mis on juba tehtud erinevates ainetundides ning kooliastmetes. Seejärel võtsime ette HITSA digipädevuse mudeli ja vaatasime, kas kõik mudelis toodu on kaetud. Järveküla koolis on ainult 7. klassis üks informaatikatund, ülejäänud digipädevused tuleb omandada ainetundides,“ tutvustas Lehiste oma praktilist kogemust. 

Gustav Adolfi Gümnaasiumis on samuti digipädevused lõimitud aineõppesse, seal pole eraldi informaatikatundi üheski kooliastmes ette nähtud. Nii et praktiline kogemus ka teiselt koolitajalt. Samuti tutvustatkse koolitusel sellise kooli kogemust, kus rõhk on rohkem informaatikatundidel ja ainetundides omandatakse digipädevusi juhuslikumalt. 

Piret Lehiste selgitas, et praegu kirjutavad nad koolituse tarvis lahti õpilaste digipädevuse hindamiskriteeriume. „Näiteks mida see tähendab, et õpilane on omandanud teabehaldamise oskuse esimese kooliastme lõpuks. Mida laps siis oskab? Sellised abimaterjalid anname koolimeeskondadele ette ja nemad peavad kursuse jooksul algust tegema digiainekavaga: kuidas digipädevused on aineõpetuse lisa. Muidugi mitte kõikides ainetes, alustuseks piisab kolmest. Ja lisaks genereerivad ideid õpilasürituse tarvis.“ 

Koolituse lõpus teevad kõik meeskonnad posterettekanded. "Siin koolitusel lükkame tegevustele hoo sisse, digipädevuste lõimimine ainekavadesse on pidev protsess,“ sõnas Piret Lehiste. 

Pilootkoolitusele pääseb maksimaalselt kuus-seitse kooli. Aga järgmisel aastal on koolitust „Õppijate digipädevuse arendamine“ rohkem kordi plaanis, kasulik on end järjekorda panna. 9. oktoobril algavale koolitusele saab praegu veel registreeruda siin: https://koolitus.edu.ee/training/3089.

Foto: Photo by Mometrix Test Prep on Unsplash

Samal teemal:

• Eesti koolide IT-õpe viiakse uuele tasemele
• HITSA veebiseminar "Tehnoloogiakompass: kuidas suurandmeid ja andmeanalüütikat õppetöösse rakendada"
• eTwinningu koolitused sügisel

Tasemetöö valimis olid 9. ja 12. klassi üldhariduskoolide õpilased ning kutsekoolide 3. kursuse õppurid. Lisaks valimis olevatele õpilastele said tasemetööd teha ka vabatahtlikud sooritajad. Vabatahtlikus testimises osalesid 8.–12. klassi õpilased, keda kool testile registreeris. Valimi põhjal sooritas testi 906 õpilast 9. klassist, 1106 õpilast 12. klassist ja 281 kutsekooli õpilast. Vabatahtlikus testimises osales 3898 õpilast.

Digipädevuse 2019. aasta tasemetöö töötasid välja SA Innove uuringute ja arenduskeskuse e-hindamise spetsialistid koostöös koolitöötajate ja erialaekspertidega, test toimus 1. aprillist 3. maini Eksamite Infosüsteemis (EIS).

Tasemetööna kasutatud test koostati HITSA õppijate digipädevuse mudeli alusel. Mudelis on oskused ja teadmised kirjeldatud viies alapädevuses: teabe haldamine, suhtlemine, sisuloome, turvalisus ja probleemi lahendus. Kokku oli testis 59 ülesannet, mis jagunesid teadmisi hindavateks ülesanneteks ning hoiakute ja käitumisküsimusteks.

Loe tasemetöö tulemustest lähemalt Innove kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Digiarengust kutsehariduses kolme kooli näitel
• Narva XVII pedagoogilisel konverentsil on põhiteemaks õpetajate digipädevused

30. septembrist kuini 11. oktoobrini on avatud spetsiaalne telefoniliin alustavatele õpetajatele. Lisainfo leiab plakatilt. 

Vaata infot ka FB-lehelt! 

Võtame koos Liisi Toomiga fookusesse õpetajaameti maine ning räägime persoonibrändist. Meie külaline jagab näpunäiteid, miks ja kuidas luua oma bränd. Õpime paremini sõnastama oma isikupära, oskusi, ambitsioone ning saame aimu, kuidas toimub turundamine.

Liisi Toom on  Persoonibrändi Agentuuri asutaja, persoonibrändi ja kommunikatioonijuhtimise nõustaja, ettevõtja ja elustiili blogija.

Saatest lähemalt: 

0:37 Persoonibrändi tekkelugu

2:47 Liisi lugu persoonibrändini

5:33 Persoonibrändi neljane mudel

10:38 Näide, taskuhääling “Õpime koos”

11:56  Turundus

15:41 Kuidas ja miks näidata, mis tööd ma teen

17:50 Minu unikaalsus, selle presenteerimine ning kanali valik

24:17 Persoonibränd õpetajale?

39:34 Brändi ohud

41:10 Mida õpetaks Liisi noorele iseendale?

48:50 Vahekokkuvõtte ja uus motivatsioon

1:00:32 Brändiga õpetajad

1:02:46 Digitaalne arengumapp

1:06:15 Millega võiks ajakirjanik sinu poole pöörduda ehk #kiidameõpetajat

"Õpime koos"

Kuula:

SoundCloud https://bit.ly/2kMLeB8 

YouTube https://bit.ly/2kQ2UMn

Apple Podcasts https://apple.co/2lHsXoY

Jälgi: 

Instagram https://www.instagram.com/opimekoos

Facebook https://www.facebook.com/opimekoos

Podcastid https://podcastid.ee/taskuhaalingud/haridus/opime-koos/

Samal teemal:

• Taskuhääling "Õpime koos" uuel kooliaastal uue hooga!
• Taskuhääling "Õpime koos" võtab jutuks Noore Õpetaja Huviklubi tegemised

Aasta tagasi olid Kuressaare Gümnaasiumis Nordplus programmi raames õpilased Gröönimaalt ja Fääri saartelt ning meie ühistegevuste oluliseks osaks oligi osalemine eestlaste initsiatiivil sündinud maailma suurimas kodanikuliikumises - maailmakoristuspäeval. Selle aasta juuni alguses kohtusime sõpradega juba Fääridel ning seal andsid noored oma ühise panuse mereprügi probleemi lahendamisse.

Eestis nähtu ja kogetu innustas gröönimaalasi oma kodus maailmakoristusega ühinema ja 21.septembril korraldasidki nad oma kodukohas suurema koristusaktsiooni.

Teatavasti on globaalse soojenemise mõju just Gröönimaal eriti tuntav ning sellel on oma mõju ka prügiprobleemile. Igal juhul innustas meie projekt noori innuiite kaasa lööma oma polaarjoone-taguse kodukandi elu edendamisel. Atuarfik Kristian Lundbladi kool asub väikeses, umbes300 elanikuga Niaqornaarsuki kalurikülas.

 Maailmakoristuspäev 21.09.2019 polaarjoone taga Niaqornaarsukis. Autor Julius Jeremiassen

Saarlased, fäärlased ja gröönlased 2018 maailmakoristuspäeval Ultima Thule maratonitrassi ümbrust koristamas. Autor Maidu Varik

Samal teemal:

• Kokkasime sportlikult! Tegus kevad Kuressaares, Budapestis ja Casargos
• Kuressaare riigigümnaasiumi rajamise kokkulepe sai allkirjad

Paljudesse vene õppekeelega lasteaiarühmadesse ja algklassidesse tuleb täiendavalt eestikeelne õpetaja. Teaduse rahastamine ei piirdu senise taseme hoidmisega, ees ootab rahastamise kasv.

„Järgmise aasta riigieelarves tehtud valikud kinnitavad rõõmustaval kombel tõsiasja, et just haridus on see valdkond Eestis, mis on maailma tipus ning seda on tarvis seda eelisarendada ka piiratud eelarvevõimaluste tingimustes,“ sõnas minister Mailis Reps.

Kavas on laiendada mullu alustatud ja edukaks kujunenud ettevõtmist, millega suunatakse eestikeelseid õpetajaid vene õppekeelega lasteaiarühmadesse. Kui eelmisel õppeaastal osales 53 rühma, siis aastal 2020 jõuab see kokku 150 lasteaiarühma ning lisaks ka üldhariduskooli esimestesse klassidesse. Selleks eraldatakse lisaraha 3 miljonit eurot. Eesmärk on jõuda kõikidesse lasteaiarühmadesse ja algklassidesse. Seega pole end tõestanud ettevõtmine enam projektipõhine: kohalikud omavalitsused saavad nüüd ja edaspidi riikliku toetuse abil tasuda eestikeelse õpetaja tööjõu- ja koolituskulude ning õppevahendite eest.

2020. aastal kasvab üldhariduskoolide õpetajate miinimumpalk 65 euro võrra 1250 eurolt 1315 eurole. Riik eraldab 2020. aastal õpetaja töö väärtustamiseks koolipidajatele alammäärast 17% enam raha, mis teeb õpetaja prognoositavaks keskmiseks palgaks 1540 eurot. Samuti jätkab riik 15 miljoni euroga omavalitsuste toetamist selleks, et lasteaiaõpetajate keskmine palk oleks sarnasel tasemel kooliõpetajate miinimumpalgaga. Järjepidev töö lisaks palgatõusule õpetajaameti väärtustamisel on ka tulemusi andnud: uuringute kohaselt on viie aastaga on nende õpetajate hulk, kes tunnevad, et nende amet on ühiskonnas väärtustatud, kahekordistunud.

Järgmise aasta eelarvega saab kõrgharidus 5 miljonit eurot lisaraha, mille abil saab kaasa aidata akadeemilise järelkasvule ja õppejõudude palkade konkurentsivõime tagamisele. Täiendava rahaga on võimalik suurendada õppejõudude töötasusid sarnaselt õpetajatele vähemalt 5% võrra. 

Teadus- ja arendustegevuse rahastamine kasvab riigieelarves 0,71%lt 0,74%ni sisemajanduse kogutoodangust. Rahastamine riigieelarvest kasvab järgmisel aastal võrreldes tänavusega mitme ministeeriumi eelarves kokku peaaegu 16 miljoni euro võrra. Uurimistoetuste ja teaduse baasfinantseerimine kasvab kokku 5,3 mln eurot. Riigieelarvest on kavandatud teaduse rahastamiseks 216 miljonit eurot.

Eelarvega panustatakse ka koolirahu tagamisse, digipöördesse ja noorsootöösse

Uuel aastal on kavas koolide IT taristute uuendamine, nutikate seadmete hankimine, e-õppevara loomine ja kasutajate digipädevuste suurendamine. Rajatakse või uuendatakse kokku 164 üldharidus- ja kutsekooli IT võrgud, aastatel 2021–2022 ülejäänud. Kõigile põhikooliõpilastele on kättesaadavad digiõpikud. Käivitub IT Akadeemia kutsehariduse pilootprojekt, et haridus oleks IT tööturu vajadustele vastav ja soodustaks lõpetajate edasiõppimist ülikoolis. Kokku panustatakse digipöördega seotud tegevustesse 14,9 miljonit eurot.

Senisest enam kui kolmandiku võrra suuremas mahus toetatakse koolirahu pakkuvate programmide levikut – kokku enam kui 500 000 eurot.  Koolid saavad valida sobiva seitsme erineva kiusamisvastase programmi hulgast.

Luuakse võimalus uute nutikate lahenduste arendamiseks noorsootöös, näiteks sotsiaalse tõrjutuse ennetamine ja noorsootööteenuste arendamine. Taotlusvooru maht on 1,7 miljonit eurot. Jätkub riigi toetus noorte huvihariduse ja –tegevuse arendamiseks, täiendavalt eraldatakse 15 miljoni eurot aastas.

Toetatakse eesti keele õpet väliseesti koolides ja kogukondades ning Üleilmakooli, kus õpib ligi 200 last ligi 20st riigist. Jätkatakse eesti keele e-õppe lahenduste arendamisega ning eesti keele ja kultuuri akadeemilise välisõppe programmiga: eesti keelt ja kultuuri õpetab rohkem kui 30 erineva riigi kõrgkoolis 100 õpetajat ja 50 lektorit. Kokku on selleks eelarves 0,9 miljonit eurot.

Allikas: HTMi pressiteade

Kõik asjast huvitatud õpilased, tudengid ja vilistlased on oodatud üritusele oma ideid esitlema või mõne meeskonnaga liituma.

Häkaton on mõeldud eelkõige tudengitele ja õpilastele, kes on huvitatud ettevõtlusest ning kellel on soov ideid ellu viia. Osalejad moodustavad meeskonnad ja teevad üheskoos intensiivset tööd, et leida esmane lahendus mõnele probleemile.

Tartu start-up-kogukonna juht Ermo Tikk tutvustab lähemalt Tartu iduettevõtlust ja räägib ettevõtlusega alustamisest. Esinejate seas on ka tervishoiuvaldkonna start-up’i asutaja Kadri Haljas, kes räägib ettevõtlusest tervishoiuvaldkonnas ja sellest, kuidas teadusprojektist sai idufirma Triumf Health. 

Juttu tuleb eri valdkondade ideedest ja osalejad saavad ka ise enda ideid välja pakkuda. Eriti on oodatud ideed tervishoiuvaldkonnast, sest parimal on võimalus sõita Poola Lódźi Meditsiiniülikooli üritusele „Forge of Talents“, et seal oma ideed kohalikele ekspertidele esitleda.

Kogu semestri vältel töötavad programmi Starter Tartu meeskonnad oma äriideede kallal. Neile korraldatakse mitmesuguseid interaktiivseid töötube, mida juhendavad kogenud idufirmade asutajad ja mentorid. Programm lõppeb äriideede konkursiga „Kaleidoskoop“, mille kümme parimat meeskonda saavad võimaluse esitleda oma ideed konkursi finaalis festivali „Startup Day 2020“ laval.

Eelmisel hooajal Starteri programmi läbinud ja „Kaleidoskoobi“ võitnud meeskonna juhil Elchin Aghazadal, kes õpib Tartu Ülikooli majandusteaduskonnas innovatsiooni ja tehnoloogia juhtimist, jätkub programmi kohta ainult häid sõnu. „Startup Labi programm Starter Tartu on suurepärane võimalus oma äriideega alustamiseks. Tänu mitmekülgsetele töötubadele ning mentorite abile ja juhendamisele katsetasime tiimiga oma ideed ja kujundasime sellest reaalse ärimudeli,“ rääkis Aghazadal. 

Üks Starter Tartu tähtsündmusi on mentorite tagasiside karussell, mis toob kokku kõik meeskonnad ja umbes 20 eri valdkondade eksperti. Meeskonnad saavad ekspertidelt tagasisidet ja nõuandeid. Ürituse lõpus valivad mentorid välja ühe meeskonna, kelle äriidees näevad nad kõige enam potentsiaali.

Ideede häkaton toimub 26. septembril kell 15 Spark Hubis (Narva mnt 3, Tartu) ja sellele on oodatud kõik huvilised. Lisateavet leiab Startup Labi veebilehelt ja Facebooki ürituse lehelt. Üritust toetab Euroopa Sotsiaalfond. 

Allikas: TÜ pressiteade