Vaata animeeritud jõulutervitust siit.

Loodusteaduste ja -tehnika valdkonna huviringe on meil vähe ja selleks, et anda ideid ning lihtsustada uute ringide käivitamist, on loodud üheksa näidisõppekava, mis on abimaterjaliks teadushuviringide läbiviimiseks. Sealt leiab nii õppeprotsessi kirjeldusi kui metoodilisi juhendeid huviringi tegevusteks. Lisaks on õppekavade juures ka vajaminevate materjalide loetelu ning abimaterjalid juhendajale ja viited taustainfole.

Õppekavad on vabalt muudetavad ja kohandatavad, materjali võib kasutada valikuliselt. Näidisõppekavade eesmärk on luua huviringe, kus toimub avastamine koos õpilastega.

1. 1.-3. klassile on erinevad loodusringid „Loomariiki avastamas – esimesed tutvused“, „Maa ja teadus“ ja „Igapäevane teadus lastele“.

2. 4.-6. klassile on valida loodusringide materjale „Seiklused loomariigis – lõputu mitmekesisus“ või „Geoloogiaring ehk tunne Eestimaad“ aga ka kosmoseringideks „Uurime Universumi“ või „Astronautika akadeemia“.

3. Tehnikavaldkonnast huvitatutele on ideid inseneeria huviringiks ja audio- ja videoproduktsiooniga tegelemiseks 7.-9. klassides.

Enamuse näidisõppekavade maht on 210 tundi, mis on jaotatud kolmele õppeaastale ja kasutatavad huviringitegevuseks nii huvikoolis kui üldhariduskoolis. 

Õppekavad on kättesaadavad lingilt  www.etag.ee/teadushuviharidus/.

Näidisõppekavad on tehtud Euroopa Regionaalfondi TeaMe+ programmi raames. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri info. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Teadushuvi väärib võimalust
• Riik parandab lisatoetusega noorte huvihariduse- ja tegevuse kättesaadavust ja mitmekesisust
• Uuring: noorte huvitegevuse kättesaadavust pärsivad transpordiolud ja juhendajate nappus

Info saatis Koolielule algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz. 

Kõik projektis osalevad haridusasutused leiate siit kaardilt.

Projekti peatoetajad on Telia Eesti ning Haridus- ja Teadusministeerium, teised toetajad on Avita kirjastus, HITSA, Foxcademy, TeBo Õpiveeb, Microsoft Eesti, Targalt Internetis SIC, Tallinna Ülikooli digiturbe labor, Eesti 2.0, Huvitav Kool, Loquiz 360.ee, eTwinning, Droon.ee, Eesti Teadusagentuur, Tallinna Haridusamet, Tartu Linnavalitsus. Täname teid, et olete Eesti hariduselu uuendamisel meiega kaasas!

Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi tegus toimkond tegi "Nutitund Igasse kooli!" algatusest ka väikse väljavõtte: üle 100 õpetaja loo, üle 200 nutitunni loo ja 8 videolugu on leitavad siit. Projektitoetus e-raamatu/veebi tegemiseks on saadud SA Innove ESFi programmist "Õpetajate ja koolijuhtide professionaalse arengu toetamine. Pädevad ja motiveeritud õpetajad ning haridusasutuste juhid".

Detsember

Postitusi tehti 270 ja osales 76 asutust (sh kaks uut). Tublimad postitajad olid Tartu Kutsehariduskeskus (29 postitust), Tartu Lasteaed Krõll 19, Tallinna Kristiine Gümnaasium 17, Tallinna Pae Gümnaasium 16, Põlva Gümnaasium 14, Tartu Tamme Kool 12, Tallinna Kesklinna Vene Gumnaasium 12, Räpina Ühisgümnaasium 10, Elva Gümnaasium 9 postitust. Suur tänu teile!

Et kõik saaks rahulikult pidada jõule, viisime läbi loosimise 16. detsembri hommikul. 
Telia Eesti auhinna Lenovo IdeTab 4 saab Audentese Erakool, Tiia Pällo. Palju õnne! 

Tartu Linna haridusasutuste hääled on edastatud hääletuskotti. Auhindade kätteandmine toimub jaanuaris 2018. Auhinnafondi väärtus on 5000 €. Häälekaimad Tartu postitajad olid Tartu Kutsehariduskeskus, 61 postitust, Tartu Tamme Kool 38, Tartu Lasteaed Krõll 28 postitust. Kokku saime teada 20 haridusasutuse nutitundidest. Oleme teie üle uhked!

Telia Eesti, Eesti Informaatikaõpetajate Selts ja Birgy Lorenz soovivad teile kõikidele imelisi jõule, lõbusat aastavahetust ning indu uueks aastaks! Jätkame toimetamisega jaanuaris.

Projekti üldülevaade: https://sites.google.com/view/nutitund/avaleht

JUHIS OSALEMISEKS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uut kooliaastat alustab ka projekt "Nutitund igasse kooli!"
• Õppimine aktiivseks ja õue!
• Cody.ee õpetab Pythoni programmeerimiskeelt

Tehnikaajakirjanik Hans Lõugas, kes päeva juhtis, sõnas, et igaühel on mälestus ja teadmine koolimajast oma kooliaja põhjal, koolimaja oli ja on rohkem kui lihtsalt maja. Kas see peaks olema nutikoolimaja, on aastal 2017 muidugi oluline ja moodne küsimus. Kui meie kodud muutuvad järjest targemateks ja isemõtlevamateks, peavad muutuma ka koolihooned. 

„Võrgustik võrgutab“ sarja ajalugu meenutati videolõigu vahendusel. HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan tõdes, et väikselt alanu on suureks kasvanud, nüüd saab seminare jälgida ka üle veebi. „Saame osa uuest teadmisest, ilma et peaksime füüsiliselt kohal olema,“ sõnas ta ja lisas, et lõppev aasta oli Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse jaoks omamoodi restardi-aasta. „HITSA strateegia on paika saanud, aitame kaasa, et aastaks 2020 oleks IKT-õpe kättesaadav kõigis Eesti õppeasutustes.“  

Tallinna Ülikooli doktorant, SmartEducationi koolitaja Marge Kusmin andis alustuseks kuulajatele kiire ülevaate, kuidas on maailmas mõistetud ja arendatud nutikat koolimaja, nutikat klassi, nutikat õppimist ja õpetamist (smart teaching, smart schoolehause, smart learing, smart classroom). 1997 alustati esimesena maailmas Malaisias nutika koolimaja kontseptsiooni juurutamist, ennekõike tähendas see koolide varustatust arvutitega. Siis oli maailmas levinud arvamus, et kui õpe on 100% e-õpe, siis ongi meil kõik nutikas, nii klassiruum, koolimaja kui õpilased-õpetajad. 2012 võeti USAs, New Yorgis nutika koolimaja kontseptsioon käsile, aga jälle tehnoloogiat silmas pidades. „Kui kasutame tehnoloogiat samal vanal viisil nagu kriiti ja tahvlit, ei ole lootust, et õpitulemus paraneb. Nutikas haridus – see on kuidas luua nutikaid õpikeskkondi, kuidas neid keskkondi ja tehnoloogiat kasutada õppeprotsessis, erinevad õpetamismeetodid ja -strateegiad,“ sõnas Marge Kusmin. 

Väätsa Põhikooli direktor Marko Sootla rääkis Väätsa kogemusest: kuidas targa maja funktsionaalsust õppetöösse siduda. Kaks aastat tagasi otsustati koolihoone renoveerida liginullenergiaga hooneks. „Maja on tõesti päris nutikas, soojus-, niiskus- ja õhurežiim on seadistatud sellisel viisil, et inimene enam väga sekkuma ei pea. Samas oleme ka mõisakool. Mõis on väärikas, aga tänapäevases mõistes mitte eriti tark keskkond. Nii et mõlemad on meil olemas,“ ütles koolijuht. Väätsa kooli põhiväärtused on innovaatilisus, professionaalsus ja praktilisus. Eesmärk on, et Väätsa Põhikooli lõpetanu on pisut rohkem keskkonnateadlik ja teadlik IKT kasutamisest. „Kooliruumid on kujundatud nii, et kõiki saab kasutada õppimiseks, kaasa arvatud koridore, ja et õpetajatel ka oleks kena olla, mitte ainult õpilastel. Digivahendid ei ole mitte laboris, vaid kooliruumi(de)s,  asjade interneti oleme lastele kättesaadavaks teinud nii palju kui võimalik.“ Liginullenergiaga hoone tähendab ka seda, et süsteem väljastab ja kontrollib pidevalt andmeid õhuniiskuse, temperatuuri jms kohta. Neid andmevooge saab  kasututada õppetöös: seoste loomine igapäevaeluga, analüüsi-  ja probleemilahendamise oskuste arendamine, teemad uurimis- ja loovtöödeks. „ Kui koolimajast ära tulin,  jäid 9. klassi õpilased tegema õppefilmi, mis on kõige tähtsamad omadused sellel targal koolimajal,“ tõi Marko Sootla näiteks. 

Edasi sai kuulata lugu GAGi uue õppehoone valmimisest: Sirlet Viilas, Gustav Adolfi Gümnaasiumi projektijuht ja Eero Ääremaa, Gustav Adolfi Gümnaasiumi IT-juht rääkisid teemal "Ühe kooli lugu õppehoone renoveerimisest: millisest tegevusest algab ühe koolipere jaoks õppehoone renoveerimine, kes saavad olla sellesse kaasatud, mida tuleb arvestada, kuidas hoida fookus õpilastel, mis võib minna valesti ja kuidas seda vältida?"

Kolm praktilist näidet tulid Paikuse Lasteaiast Mesimumm, Tallinna Südalinna Koolist ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolist. 

Lasteaiaõpetaja Helin Laane tõi näiteid, kuidas musilased nutikalt õpivad. „Meil on interaktiivne tahvel, BeeBotid,  Makey-Makey´id, tahvelarvutid, videokaamera, diktofon, fotoaparaadid. Lapse roll on õppeprotsessis muutnud. Tahvelarvutid on 12 lapsele, kahe peale üks. Valik oli teadlik, soovisime arendada koostööoskust. Tahvli kasutamise reeglid panime rangelt paika. Kaks kuud võttis aega, et koostöö sujuks. Lisaks õppisid lapsed üksteise pealt, hakkasid õpetama oma paarilist. Lapsed muutusid iseseisvamaks, õppeprotsess soodustas seda. Õpetaja seletav osa vähenes. Kaasame lapsevanemaid, saadame linke, mis oleme teinud, virtuaaldsed näitused paneme üles Google Draivi. Lapsed õpetasid vanavanematele, kuidas teha multifilmi,“ kirjeldas Helin Laane tehtut. 

Südalinna Kooli IT-juht Jaanus Paasoja sõnas, et neil on küll renoveeritud koolimaja, aga uue tehnika vajalikkusega renoveerimisel ei arvestatud. Tehnikat on soetatud hiljem tasapisi. „Tegime konkursi õpilastele, millisena lapsed näevad tuleviku klassiruumi. Maketid valmisid vanal moel paberi, liimi, pliiatsite abil, lisaks tekst juurde. Fantaasiast puudu ei olnud, isegi veemaailm pakuti välja. Toredamad ideed valisime välja ja hakkasime tulevikuklassi ehitama,“ rääkis Jaanus Paasoja. See tähendab, et üks klassiruum sisustati põhjalikult ümber. „Panime klassiruumi lihtsaid lahendusi nagu näiteks kellad, mis näitavad eri ajavööndeid. Muretsesime huvitavad toolid, kus saab asju hoida, on mugav istuda ja nendega saab klassiruumis n-ö ringi sõita; 3D-printerid, televiisorid, kuhu suunata tehtud töid ja neid teistele näidata; kott-toolid. Klassi kasutatakse päris tihti. Kolm aastat tagasi avasime selle klassi, nüüd on aeg täiustada.Tahame lisada virtuaalreaalsuse keskkonna ja avada klassi nii, et ka koridorist saaks õppimise ruum.“

Tartu Tervishou Kõrgkool teenuste ja koostöö koordinaator Grete Jeltsov tutvustas uut ja koolile nii vajalikku tehnoloogilist õppevahendit: anatoomilist lauda. Õppevahendi abil saab anatoomia ja füsioloogia õpetamiseks tõetruu kolmemõõtmelise pildi inimkehast tervikuna, selle elundsüsteemidest ja üksikutest organitest. Tekkivat kujutist saab kuvada kihtidena, seda lõikuda ja vaadelda eri suunast. Samuti leiab anatoomiline laud kasutust embrüoloogia, histoloogia ja patoloogia õpetamisel.

Nutikat koolimaja ja selle mõju õppimisele-õpetamisele käsitleti seminaripäeval veel mitme kandi pealt, muuhulgas paneeldiskussioonis ("Praktilised kogemused ja soovitused. Kuidas muudab nutikoolimaja, kaasaegne koolimaja õppeprotsessi? Millised on nõuded ruumile, tehnikale ja taristule?" Osalesid Mathias Mõttus, Tartu Tamme Gümnaasiumi IT-juht; Lauri Läänemets, endine Väätsa vallavanem; Mihkel Laar, Tartu Raatuse Kooli haridustehnoloog; Ülle Matsin, Viljandi Gümnaasiumi direktor). 

Seminaripäevast jäi kõlama mõte, et nutikas koolimaja ei tähenda üksnes hoonet või klassi, olulisem on sisu. Ja et Eestist on juba tuua piisavalt häid näiteid, kus nutikas ruum toetab nutikat õppimist.

Võrgustik Võrgutab seminari "Nutikoolimaja" ettekanded on järelvaadatavad siin>>

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Eesti õpetajad panid Euroopa kolleegid programmeerima
• Kutsekoolid digipöörlemises – kolme kooli kogemus
• Video: Kuidas panna õpetaja nutitelefoni armastama?

Arutame, kuidas rakendada nutikoolimaja õppeprotsessi ja tänapäevase õpikäsituse teenistusse. Tutvume nutikate lahendustega lasteaiast kutsekoolini, samuti asjade interneti võimalustega. Uurime ka ühe kooli lugu õppehoone renoveerimisel - millisest tegevusest algab koolipere jaoks õppehoone renoveerimine ja kes on sellesse kaasatud. Seminari teises pooles toimub paneeldiskussioon, kus koolijuht, IT-juht, haridustehnoloog ja vallavanem arutavad nutikoolimaja praktiliste kogemuste üle. Päeva modereerib tehnoloogiaajakirjanik Hans Lõugas.

Vaata kava siit >>>

Vaata otseülekannet, mis algab kell 10.00 HITSA kodulehelt >>>

Soovitame otseülekannet jälgida Mozilla või Google Chrome'i veebibrauserit kasutades.

2018. aasta talveülikooli programmi on koondatud lai valik päevakajalisi koolitusteemasid juhtimisest, teatriteadusest, religioonist, kultuuride erinevusest, psühholoogiast, spordist, isikuandmete kaitsest, ajajuhtimisest, reklaammaterjalide kujundamisest jpm.

Valik talveülikooli kursustest:

TARTU

18.–19.01 Teatri tähendus ja mõju: „Praktiline Eesti ajalugu", Anneli Saro
1.02 Isikliku- ja tööelu dilemmad - karjääriplaneerimine muutuvas Eestis, Signe Reppo
1.02 Eesti lapse esimesed 100 sõna, Astra Schults
5.02 Psühholoogilise esmaabi kursus, Angela Jakobson
8.–9.02 Juhi tööriistad tiimis varjul oleva potentsiaali avamiseks, Kaupo Saue, Kulno Türk

TALLINN

26.01 Praktiline motiveerimine: Laste ja noorsportlaste motivatsiooni kujundamine, Aave Hannus
1.02 Isikuandmete kaitse töösuhetes, Karin Sein, Gaabriel Tavits
9.02 Probleemne käitumine või oskuste puudumine? Oskuste õppe meetod, Angela Jakobson
16.02 Jooksukool: valmistumine jooksuvõistlusteks, Harry Lemberg

PÄRNU

25.01 Ajajuhtimine argipäevaks, Liina Puusepp
1.–2.02 Praktiline nõustamisoskus ja stressiennetus õpetaja töös, Liina Puusepp
2.02 Ürituse paketi koostamine ja kalkulatsioon, Liis Juust
7.02 Kliendikäitumisele tuginev teenuste arendamine ja loomine, Anne Roosipõld
10.02 Turundusmaterjalide kujundamine veebipõhiselt, Maarja Pajusalu

VILJANDI

13.01–5.05 Hiiu kandle valmistamine ja sissejuhatus mängutehnikasse, Janne Suits, Indrek Roosi
16. ja 30.01 Selge ja veenev slaidiesitlus, Katri Smitt

Kõik talveülikooli kursused aadressil http://www.ut.ee/talveulikool

Juba sellel laupäeval, 2. detsembril kl 12.00 „Jõuluaja lood ja laulud vanaproua Hernesta põlletaskust“.

Seekordne perehommik aitab häälestuda  eesseisvale jõuluajale. Kavas on jutuvestmine, vanade jõuluviiside ühislaulmine ning kuusekaunistuse meisterdamine. Lisategevuseks seltskondlik mäng, mis pakub põnevust nii lastele kui täiskasvanutele. Oodatud on pered 5–12-aastaste lastega.
Osavõtt: 3 € üksikpilet / 6 € perepilet.

9. detsembril meisterduslaupäev – advendikaunistused ja -kalendrid.
Töötoad kl 11.00-12.30 ja 13.00-14.30.
Lastele vanuses 5–12 aastat.
Osavõtt: 3 € üksikmeisterdaja / 6 € perepilet.

Muude ürituste kohta vaata lähemalt muuseumi kodulehelt!

Allikas: muuseumi info. 

Samal teemal:

• Linnalaager "Sukeldume paberisse" Kalamaja lastemuuseumis
• Meisterduslaupäev Kalamaja lastemuuseumis Miiamilla 7. novembril

ProgeTiigri programmi eesmärk on toetada tehnoloogilise kirjaoskuse arendamist, lõimides need oskused õppetöösse eri ainevaldkondandes aga ka tõsta noorte huvi, oskusi ning kaasatust tehnoloogia valdkonnas. ProgeTiigri programmijuhi ülesandeks on välja töötada ja viia ellu programmi tegevusi ning arendada koostööd programmi partneritega.

„Kristi Rahn on ProgeTiigri programmiga olnud seotud juba aastaid, nii õpetaja kui ka koolitajana,“ ütles HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan. „Lisaks on tal pikaaegne õpetajatöö kogemus üldhariduskoolist ning teda on 2014. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tunnustatud aasta klassiõpetaja tiitliga.“

Kristi Rahn on varasemalt töötanud klassiõpetajana Kristiine Lasteaed-Algkoolis ja Gustav Adolfi Gümnaasiumis, juhtinud Gustav Adolfi Gümnaasiumi Koolituskeskust ning olnud Gustav Adolfi Gümnaasiumi algõpetuse õppetooli juhataja. ProgeTiigri programmis on Kristi Rahn osalenud töörühma liikme, koolitaja ning õppematerjalide väljatöötajana alates 2012. aastast.

Samal teemal:

• Selgunud on ProgeTiigri seadmete taotlusvooru tulemused
• Kas sinus on peidus ProgeTiigrit?

Euroopa Komisjoni ning Haridus- ja Teadusministeeriumi tunnuskirja parimale võõrkeele õpetamise uuendajale andis üle ministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner.

Game Clubi kursus JUKU õpetab mängulise kogemusõppe kaudu vene keelt kõnelevatele lastele eesti keelt ning BARANKA eesti lastele vene keelt. Kursused õpetavad lapsi igapäevases elus võõrkeeles suhtlema ja annavad juurde julgust, kasutamaks keeleoskust ka väljaspool kooli.

Keeleõppe tunnuskirja žürii tegi valiku 12 kandidaadi hulgast.

Lisaks Euroopa keeleõppe tunnuskirja saajale märkis žürii tänukirjaga ära veel kaks projekti: Tartu Annelinna Gümnaasiumi multikultuurne luulepäev ja Tallinna 21. Kooli eestvedamisel korraldatud üleriigiline tõlkevõistlus projekti „Saksa Kevad“ raames saksa keelt B- või C-võõrkeelena õppivatele 7.-12. klasside õpilastele.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Samal teemal:

• Aasta parimad võõrkeelealased teod on seotud õpilasvahetuse, muusika ja Skype’iga
• Viis võõrkeelt, mille õppimist tulusaks peetakse