Uuring näitab, et üle kogu Eesti on noortele kõige kättesaadavamad huvialad kaunid kunstid ehk muusika, tants ja kunst, samuti sport. Vähem tegelevad noored matemaatika ja tehnikaga. 

Kõige enam pakutakse muusika, tantsu ja kunsti alast huvitegevust üldhariduskoolides toimuvates ringides. Üldhariduskoolides pakutavad tegevused on noortele kõige paremini kättesaadavad – huviringid tegutsevad pea kõigis koolides.

Kohalike omavalituste andmetel on huvitegevusse ja -haridusse kaasatud ligikaudu 40% kõigist 7-26-aastasest noorest ehk umbes 106 000 noort üle Eesti.

Huvitegevust pakub noortele ligikaudu 3500 asutust, huviharidust 711 asutust. Parema finantsvõimekusega omavalitsustes on rohkem huvihariduse ja -tegevuse asutusi saja noore kohta.

Noorsootöö valdkonnas töötab kokku ligikaudu 5000 inimest. Küsitlusest selgub, et umbes 80% neist on naised ja peaaegu kolmveerandil on kõrgharidus. Vanuse järgi jagunevad noorsootöötajad üsna võrdselt kolme vanusegrupi vahel: 27-36-aastased, 37-46-aastased ja 47-56-aastased, vähem on alla 27-aastaseid ja üle 57-aastaseid.

Uuringu „Huvihariduse ja huvitegevuse pakkujad ning noorsootöötajad kohalikes omavalitsustes“ viis läbi Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus 2016. aastal.

Uuringu käigus korraldati kaks veebiküsitlust: üks küsimustik saadeti kõigile 213 kohalikule omavalitsusele, noorsootöötajaid puudutav küsimustik edastati üldhariduskoolidele, huvikoolidele, noortekeskustele ja teistele noorsootöö asutustele. Lisaks kasutati uuringus väljavõtteid Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS), rahvakultuuri valdkondlikust andmekogust, Eesti Laulu- ja Tantsupeo registrist, spordiregistrist, äriregistrist ning Eesti Teadusagentuuri poolt 2015. aastal üldhariduskoolidest kogutud huvitegevuse andmeid.

Uuringu lõpparuanne

Lühikokkuvõte

TAUST

Huviharidus ja huvitegevus on noorsootöö valdkonnad. Huviharidust pakutakse Eesti Hariduse Infosüsteemis (EHIS) registreeritud huvikoolides, näiteks muusika-, kunsti- ja spordikoolid ning õpe neis on õppekavapõhine. Huvitegevus toimub enamasti koolide huviringides ning noortekeskuste ja noorteühingute juures. 
Riigikogu menetluses on praegu noorsootöö seaduse muudatused, millega luuakse alus noorte huvihariduse ja huvitegevuse täiendavaks riigipoolseks toetamiseks. Riikliku lisatoetuse eesmärk on parandada huvihariduse ja –tegevuse kättesaadavust ning pakkuda noortele mitmekesisemaid osalusvõimalusi. Riiklik toetus on täienduseks kohalike omavalitsuste panusele ning vastutus huvihariduse ja huvitegevuse korraldamise ja toetamise eest jääb ka edaspidi omavalitsuste kanda. 

Statistikaameti andmetel oli 2016. aasta alguses Eestis kokku 283 207 noort vanuses 7-26 aastat. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.