Euroopa Ettevõtliku Kooli Auhind on Euroopa ettevõtlikemate koolide tunnustamissündmus, millel osalevad eelnevalt välja valitud 22 Euroopa riigi parimad õppeasutused. Tiitli pälvib kool, kus ettevõtlusõpe hõlmab suuremat hulka õpilasi, kus on olemas selge visioon ja plaan ettevõtlusõppe rakendamiseks, kool aitab kaasa õpetajate professionaalsele arengule ettevõtlusõppes ning kaasab õppesse praktikuid ärimaailmast. 

„Tabasalu Ühisgümnaasium on tõesti väga eeskujulik, sest seal on majandusõpe integreeritud kõikidesse vanuseastmetesse ning ettevõtlust hakatakse õppima juba esimeses klassis,“ märkis JA Eesti direktor Kersti Loor. „Kui nii mõneski tavakoolis on gümnaasiumi astmes olemas õpilasfirmade programm, tublimates koolides on lisaks veel minifirmad ehk 7.-9. klasside õpilasfirmad, siis Tabasalus on olemas ka mini-minifirmad ehk seal luuakse õpilasfirmasid juba alates 5. klassist.“

Loor selgitas, et lisaks enda koolis toimuvale arendavad Tabasalu Ühisgümnaasiumi tublid õpetajad ettevõtlusõpet terves regioonis ning pakuvad võimalusi ka teiste koolide õpilastele. „Kohalike elanike rõõmuks korraldatakse mitmeid õpilasfirmade laatu, kust võtavad osa ka teiste koolide õpilas- ja minifirmad,“ lausus Loor. Eelmisel aastal korraldas Tabasalu Ühisgümnaasium esmakordselt üle-eestilise mini-minifirmade laada, kus oli osalejaid kümnest koolist.

Tabasalu Ühisgümnaasiumi ettevõtlusõpetaja Krista Savitsch rõõmustas, et pikaajaline ja usin töö, mida on varasemalt ka maakonna ja riigi tasemel tunnustatud, on nüüd jõudnud ka sellise rahvusvahelise tiitlini. „See innustab meid kindlasti jätkama sama usinalt ettevõtlusmaastikul ja soovime olla sellega eeskujuks ka teistele ning vajadusel mentoriks koolidele, kes sooviksid samuti ettevõtlusõppega alustada,“ kommenteeris Savitsch. 

Fotol: Caroline Jenner, JA Europe tegevjuht, Krista Savitsch, Tabasalu Ühisgümnaasiumi ettevõtlusõpetaja, Jane Tamm, Tabasalu Gümnaasiumi arendusjuht, Joao Santos, Euroopa Komisjonist

Auhind anti üle 16. oktoobril pidulikul sündmusel Helsingis. Kokku pälvis Euroopa Ettevõtliku Kooli tiitli 34 õppeasutust 22 riigist. Eestist on varem Euroopa Ettevõtliku Kooli nimetuse pälvinud Kiviõli I Keskkool, Tallinna 21. Kool ning Kuressaare Ametikool.

Allikas ja foto: korraldajate info

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama ettevõtlikke õppureid ja õpetajaid
• Kutsekoolide õpilasfirmad: ettevõtlusõpe kõrvuti erialaõppega

„See auhind, poliitikakujundamise Oscar, on kõigile Eesti noortele, noorsootöötajatele ja noorte heaks tegutsejatele,“ sõnas kantsler Mart Laidmets. „See on tunnustus Eesti riigile selle eest, et meie noortepoliitika on olnud teadmistepõhine, kaasav, süsteemne ja sealjuures ka tulemuslik – noorte elu on Eestis paremaks muutunud. Eesti noortepoliitika on teistele riikidele eeskujuks ja inspiratsiooniks – seda nii täna kehtiva kui tulevase noortevaldkonna arengukava näol,“ lisas Laidmets.

Eestit tunnustatakse noorte ühiskondliku kaasamise ja osalusvõimaluste loomise eest. Tunnustus on kehtivale noortevaldkonna arengukavale, mis pälvis hindamiskomisjoni tähelepanu. Eriliselt toodi esile noortevaldkonna ühtset ja koordineeritud tegevust noortele võrdsete võimaluste ja eneseteostuse tagamisel.

Ka eelmisel aastal pälvis Eesti noortevaldkonna arengukava tunnustuse, kui OECD raport „Youth Stocktaking Report“ tõi esile Eestit kui üht vähestest OECD riikidest, kus noorte usaldus riigi vastu on suurem kui 50-aastaste ja vanemate seas. OECD hinnangul saab seda seostada just teadliku noortepoliitika edendamisega, tuues nii esile Eesti senist lähenemist ja valikuid. OECD raportis tõdeti, et noorte võimestamiseks on vaja selget visiooni ja strateegiat, mis aitavad noortel omandada pädevused ühiskonna ja majanduse mõjutamiseks. Seetõttu on oluline noorte-keskne lähenemine kõikides eluvaldkondades ning seda on võimalik saavutada vaid teadliku strateegilise planeerimisega.

Koos Eestiga pälvivad tunnustuse Future Policy Awardi veel Euroopa Nõukogu noorte laialdase kaasamise eest ning Nepaal noorte õiguste tagamisel ja võimaluste laiendamisel. Tegemist on esimese korraga, kui Eesti Future Policy Awardi pälvis. Future Policy Award on kutsutud ellu, et tunnustada valitsuse poliitikaid, mis lahendavad ühiskonna kõige akuutsemaid kitsaskohti. Igal aastal tuuakse tunnustusega esile erinevaid valdkondi. Näiteks on tunnustatud riike naiste ja laste õiguste eest seismisel, aga ka põllumajandus-, metsandus-, liigirikkus- või toiduohutuse poliitikate eest.

Auhinnad antakse üle 141. parlamentidevahelise liidu (Inter-Parliamentary Union, IPU) kohtumisel Belgradis, Serbias. Tunnustuse annavad välja World Future Council (WFC), IPU ja ÜRO Arenguprogramm (United Nations Development Programme, UNDP), ÜRO peasekretäri noortesaadik, Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO) ja mõttekoda Youth Policy Labs. Auhinda antakse välja alates 2010. aastast.

Auhinna üleandmisest saab otseülekannet vaadata homme, 16. oktoobril kell 16.00 siin.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Reps: Praegu on Eestis hea olla noor

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps ütles oma kõnes, et õpetajate panust on raske, et mitte öelda võimatu üle hinnata. „Õpetajaid on väga vaja olnud kõikidel aegadel kõikides ühiskondades. Nii jääb see ka tulevikus,“ sõnas Reps. Elutööpreemia laureaati tutvustades tõi minister esile tema mitmekülgse ja järjepideva panuse Eesti haridusse ja kultuuri. „Lauri Leesi on kindlasti inimene, kes jääb Eesti rahvuslikku ajalukku hariduse ja kultuuri kujundajana.

Laureaadid:

Aasta lasteaiaõpetaja Kersti Kuusk, Tallinna Endla Lasteaed, Kopli Lasteaed

Aasta klassiõpetaja Annika Tõnurist, Sillaotsa Kool, Tartumaa

Aasta klassijuhataja Kadi Kaja, Saue Gümnaasium, Harjumaa

Aasta põhikooli aineõpetaja Rasmus Kits, Tallinna 21. Kool

Aasta gümnaasiumiõpetaja Lauri Mällo, Tartu Jaan Poska Gümnaasium

Aasta kutseõpetaja Meeta Heinaste, Tallinna Ehituskool

Aasta tugispetsialist Larissa Tsõganova, Narva Lasteaed Tareke

Aasta õppejõud Kaido Kikkas, Tallinna Tehnikaülikool

Aasta õppeasutuse juht Maarja Merigan, Tallinna 32. Keskkool

Aasta hariduse sõber Hannes Maripuu, Tallinna Loomaaed

Aasta haridustegu Liikuma kutsuv kool: pilootkoolist mentoriks, Antsla Gümnaasium, Võrumaa

Riiklik haridustöötaja elutööpreemia Lauri Leesi.

Üheksa kategooria laureaadid pälvisid riikliku preemia suurusega 10 000 eurot. Elutööpreemia laureaadi preemia on 65 000 eurot.

Aasta Õpetaja konkurss algas kevadel, mil kandidaate said esitada kõik soovijad. Kokku esitati 1389 kandidaati. Järgmise sammuna asusid tööle maakondlikud komisjonid, kelle arutelude tulemusel jõudis finalistide vooru 189 õpetajat ja haridustöötajat. Nende seast valisid riiklikud komisjonid iga kategooria kolm nominenti, kelle seast selgusid laureaadid täna. Elutööpreemia kandidaate esitati konkursile 46.

Tunnustussündmuse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Haridustöötajate Liit.

Allikas ja foto: HTMi info

Samal teemal:

• Aasta Õpetaja konkursile esitati rekordiline arv kandidaate
• Neljapäevani saab esitada tunnustamiseks parimaid haridustöötajaid 

Tiitli väljaandmise eesmärk on väärtustada kooliperede ennetamis- ja sekkumistegevusi ehk teisisõnu soovib sihtasutus täiendavalt tunnustada neid koole, kes kasutavad maksimaalselt ära uuringutega kontrollitud programmi ja süsteemi, pingutades selle nimel, et kiusamist jääks aina vähemaks.

“Kalmetu Põhikool on kool meie täitsa esimesest lennust. Kool julges juba 2013. aastal võtta vastu väljakutse katsetada kiusuennetusprogrammi, mille mõju oli põhjalikult tõestatud küll Soomes, ent Eestis polnud midagi nii süsteemset koolidele varem võimaldatud,” sõnas sihtasutuse Kiusamisvaba Kool tegevjuht Triin Toomesaar. “Ja kuigi kuue kasutusaasta jooksul on loomulik, et tuleb ette väsimust ja motivatsioonikadu, tegi Kalmetu Põhikool 2018/2019. õppeaastal väga eeskujulikku ja põhjalikku tööd. Kalmetu kool on hea näide, et ka väikestes koolides on süsteemne kiusuennetus väärtuslik, aidates kujundada nii täiskasvanute kui laste hoiakuid ning seda - nagu näitavad kooli õpilasküsitluse tulemusedki - mõjusalt.”

“Tunneme uhkust ja suurt rõõmu, et meie tehtud tööd ja pingutusi on märgatud. Saadud tiitel annab veelgi rohkem energiat, et minna vastu uutele väljakutsetele, tagamaks kõigile lastele koolirõõm,” ütles Kalmetu Põhikooli KiVa-tiimi juht Hestia Mirka. “Meeldiv on kuuluda KiVa-koolide toetavasse perre ja tegutseda ühise eesmärgi nimel.”

Aasta kiusuennetaja kooliks sai kandideerida iga vähemalt kaks aastat KiVa programmi kasutanud kool, kes selleks ise soovi avaldas. Tiitlisaaja välja selgitamiseks võeti arvesse nii kooli õpilasküsitluse tulemusi, KiVa rakendamise näitajaid personali tagasiside põhjal kui ka osalemisaktiivsust Kiusamisvaba Kooli täienduskoolitustel. Boonuspunkte andsid ka kõik koolipoolsed lisategevused KiVa teadmiste ja oskuste laiemaks levitamiseks.

Lisaks Kalmetu Põhikoolile tõsteti esile ka eelmisel aastal kiusuennetaja tiitli pälvinud Kuusalu Keskkooli ning Rocca al Mare Kooli, kes on möödunud õppeaastal pühendunult kiusuennetusega tegelenud ning KiVa programmi rakendanud.

Aasta kiusuennetaja kooli tiitliga pärjatud Kalmetu Põhikooli KiVa-meeskonda tunnustas auhinnakruiisiga Stockholmi hea koostööpartner Tallink. Samuti aitasid äramärgitud koolide KiVa-tiime auhindadega tunnustada Telia Eesti AS ja Linea Shop. SA Kiusamisvaba Kool tänab suvekoolis osalenute füüsilise ja vaimse heaolu toetamise eest ka Viljandi Kutseõppekeskust ning ASi Kalev. 

Kalmetu Põhikooli KiVa-meeskond

Aasta kiusuennetaja kooli tiitlit annab SA Kiusamisvaba Kool välja igal aastal alates 2018. aasta suvest.

SA Kiusamisvaba Kool asutati 2012. aastal missiooniga muuta Eesti koolid kiusamisvabaks. Selleks töötatakse välja tõenduspõhised meetmeid, aidatakse koole kiusamisvastaste meetmete kasutusele võtmisel ning tegeldakse teadlikkuse tõstmisega kiusamise, selle vähendamise ja ohjeldamise viiside kohta.

Allikas ja foto: SA Kiusamisvaba Kool pressiteade.

Samal teemal:

• Heategevuslike harilike ostuga saab toetada kiusamise vähendamist Eesti koolides 

Suveakadeemia esimese- päeval jagavad oma kogemusi viimasel ajal silmapaistnud keskkonnaaktivistid ja ekspertühenduste esindajad. Osalejad saavad teada, kuidas iga inimene saab end keskkonnakaitse teemadel kuuldavaks teha ning kaasa rääkida otsuste tegemisel. Arutleme, kas keskkonnahariduses oleks vaja rohkem mässajaid ja kuidas seda teha nii, et sellest kasu oleks.

Teisel päeval on kavas vabas vormis kogemuste jagamise õpitoad. Igaüks, kes soovib teistega jagada oma teadmisi, oskusi, muljeid ja kogemusi, saab registreerimisel teada anda soovist õpituba läbi viia. Ootame 45–90 minuti pikkuseid praktilisi õpitubasid, mänge, loodusretki, vaatlusi, katseid, lugude jutustamisi, väitlusi ja muus formaadis tegevusi. Eriti teretulnud on keskkonnaaktivismiga seotud tegevused.

Pärast ametlikku programmi saavad osalejad külastada Väätsal asuvat jalgrattamuuseumi, Paides toimuvat Arvamusfestivali või korraldada ise vaba aja tegevusi. Soovijatele pakume majutust Väätsa koolis ka teiseks ööks.

Keskkonnahariduse suveakadeemia on 9.–10. augustil Väätsa mõisas ja põhikoolis Järvamaal. Vaata kava. Registreeruda saab 5. augustini veebivormi kaudu: https://forms.gle/QjWnmJqsQgqTrssh7.

Osalustasu 20 eurot sisaldab programmi, põrandamajutust koolimajas ja toitlustamist. Lisatasu (20 eurot) eest saab broneerida majutuskoha külalistemajas Vana Tall. Osalustasu maksmine kinnitab lõplikult ka registreerumise.

Keskkonnahariduse suveakadeemiasse on oodatud keskkonnahariduse spetsialistid, õpetajad, koolijuhid, huvijuhid, noorsootöötajad, keskkonnaorganisatsioonide töötajad ja liikmed, tudengid ja teised huvilised.

Toetab Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eva-Liisa Orula
Eesti Keskkonnahariduse Ühingu projektijuht
Tel 5342 2139
ekhyhing@gmail.com
www.facebook.com/eestikeskkonnahariduseyhing/
www.keskkonnaharidus.ee/

Foto: Unsplash, Danielle Macinnes

Peagi lõppeval õppeaastal oli koolidel esimest korda tasuta ligipääs erinevate kirjastuste digiõpikuid koondavale platvormile Opiq. Pea poole tuhandes koolis kasutas digiõpikuid iga kuu keskmiselt 7500 õpetajat ning 40 000 õpilast.

„See, et õpetajad aktiivselt digiõpikuid kasutavad, annab lootust, et järgnevatel õppeaastatel jõuab järjest rohkem õpilasi digiõpikute juurde,“ ütles Opiqu asutaja ja ettevõtte StarCloud tegevjuht Antti Rammo.

Ida-Virumaal asuva Illuka kooli õpetaja Anneli Dietrich on üks paljudest õpetajatest, kes Opiqu digiõpikuid iga päev kasutas: „Mina oma ainetest sel õppeaastal paberõpikuid koju ei andnud ja ma näen, et lapsed hindavad koolikoti kergust,“ rääkis Dietrich, kes annab 78 õpilasega põhikoolis viite õppeainet – bioloogiat, keemiat, füüsikat, ajalugu ja inimeseõpetust.

Anneli Dietrich

Dietrichi sõnul teeb Opiq õpetaja elu kergemaks: “Saan tunnis lapsed kiiresti tööle panna ja näen kohe, kas nad said aru. Kui vaja, saan kiiresti saata teise ülesande, mis neile rohkem sobib,“ kirjeldas Dietrich, kuidas ta digiõpikuid õppetöös kasutab.

„Digiõpikud annavad mulle õpetajatöös vabaduse tunde,“ ütles Dietrich: “Mulle meeldib see, et ma ei pea kinni olema ühes paberõpikus, kus on ühed ja samad ülesanded.“  Ta lisas, et liigub Opiqus kiiresti erinevate digiõpikute vahel: „Olen kasutanud gümnaasiumi bioloogia õpiku ülesandeid üheksanda klassi bioloogiatunnis, või siis keemia õpiku ülesannet inimeseõpetuse tunnis,“ tõi õpetaja näiteid.

Antti Rammo lisas, et koolide innukas vastuvõtt ei tähenda, et platvormil pole arenguruumi. „Oleme alles digiõpikute kasutuse algusjärgus ning koolide igapäevane tagasiside on praegu kõige olulisem Opiqu arengu mõjutaja,“ sõnas Rammo.

Opiq asub aadressil www.opiq.ee ning on kasutuslitsentsipõhine platvorm, mis koondab erinevate kirjastuste 1.-12.klassi digiõpikuid pea kõikides õppeainetes. Platvormi interaktiivse õppesisu kasutamiseks on igal õpilasel ja õpetajal isiklik konto ning õpetaja saab õpilastele saata Opiqu kaudu tunni- või kodutöid ja neid hinnata. Opiqu omanik on 2015. aastal asutatud tehnoloogiaettevõte StarCloud.

Digiõpikute kasutuslitsentse toetati 2018/2019. õppeaastal Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“.

Opiqu FB lehel (link SIIN) on pikemalt juttu, kuidas Anneli Dietrich digiõpikuid igapäevaselt kasutas.

Samal teemal:

• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida
• Haridus- ja Teadusministeerium avas digitaalse õppevara portaali e-Koolikott

Võistkonda kuulusid Toomas Roosma, Kertu Liisa Lepik ja Paul Erik Olli. Nende juhendaja oli Kerli Orav-Puurand.

Õpilaste Euroopa statistikavõitluse rahvusvahelisse vooru pääsenutel tuli teha 2-minutiline video teemal „Europe reflected in statistics“. Võistlejad pidid riiklikku statistikat kasutades näitama, milline on nende riik Euroopa teiste riikide või piirkondadega võrreldes. 

Videoid hinnanud rahvusvahelise žürii esimees Tim Allen Eurostatist tõi esile, et videos on Eesti võrdlus Euroopa naabritega edasi antud nutika kaadrivaliku ja väga hea animatsiooniga. „Sõnum on ärgas ja positiivne – see tagaski Eesti kolmikule esikoha,“ märkis Allen. 

„On rõõm näha, et meie õpilased paistavad rahvusvahelisel võistlusel silma nii hea analüütilise mõtlemise kui ka loovusega,“ sõnas Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna juhataja Mihkel Rebane. Ta tunnustas ka õpetajaid, kes ärgitavad õpilasi teadmisi ja oskusi mitmekülgselt rakendama.

Vaata Eesti võiduvideot

Auhinnatseremoonia toimub 11. juunil Luksemburgis Eurostatis. 

Euroopa Liidu statistikaameti Eurostat eestvedamisel toimus õpilaste Euroopa statistikavõistlus 2018/2019. õppeaastal 15 Euroopa riigis. Nooremas vanuserühmas lõid kaasa 14–16-aastased ja vanemas vanusrühmas 16–18-aastased. Eesti osales võistlusel esimest korda.

Võistlus koosnes kahest rahvuslikust voorust ja rahvusvahelisest Euroopa voorust. Üle 12 000 õpilase 15 riigist registreerus riikide rahvuslikku vooru, et lahendada matemaatikaülesandeid ja teha reaalseid andmeid kasutades statistiline uurimus. Iga riigi kummagi vanuserühma kaks parimat said võimaluse osaleda Euroopa voorus. 

Euroopa voorus hindas rahvusvaheline žürii ligi 50 videot ja valis kummagi vanuserühma kolm parimat. Tim Allen tõdes: „Valik oli raske, kui kuid võitjad ilmutasid võimet rääkida olulisi ja lõbusaid statistilisi lugusid.“ 

Euroopa statistikavõistluse eesmärk on äratada õpilastes huvi statistika vastu ja julgustada õpetajaid kasutama statistika õpetamisel uusi materjale. Samuti levitada statistilist kirjaoskust ning näidata õpilastele ja õpetajatele statistika tähtsust ühiskonnas.

Eestis korraldasid võistlust Statistikaamet, Haridus- ja Teadusministeerium, SA Innove ja Tartu Ülikool.

Vaata Euroopa vooru tulemusi ja vanuserühmade kolme parimat videot Eurostati veebilehelt. 

Allikas: Statistikaameti pressiteade 

Samal teemal:

• Noored statistikud Pärnu Rääma Põhikoolist tegid vabariigis tugeva tulemuse
• Selgusid õpilaste Euroopa statistikavõistluse Eesti võistlusvooru võitjad

Datelist saab TalTechi tudengisatelliitide kuldsponsor.

Algselt oli TalTechi tudengitel kavas saata kosmosesse üks kosmosesatelliit, kuid hiljuti tekkis soodne võimalus saata orbiidile kaks. Nüüd saadavadki tudengid kosmosesse satelliidid nimedega Koit ja Hämarik. Satelliidi Koit lennutab kosmosesse Soyuz rakett juba sel suvel. Teine satelliit – Hämarik – on valmimas ning see saadetakse kosmosesse sel sügisel Vega raketiga.

Datel toetab TalTechi Mektory kosmosekeskust arvutus- ja esitlustehnikaga ning mõlemat satelliiti tarkvaraga.

Dateli tarkvaraarendus- ja tehnoloogiadirektori Agu Leinfeldi sõnul on ettevõte kosmose valdkonnas järjepidevalt oma haaret laiendamas. “Meie mõned aastad tagasi alanud partnerlus Euroopa Kosmoseagentuuriga oli selle esimeseks kinnituseks ning rahvusvahelisele turule suunatud teenused on tänaseks juba reaalsus. Usun, et Dateli ja TalTechi teadmistepõhine koostöö aitab luua praktilisi rakendusi, mis inimeste elu lihtsamaks ja turvalisemaks teevad. Kuigi kosmos võib tunduda midagi kauget ja kättesaamatut, toob arendustegevus maailmaruumis innovatsiooni täiesti maapealsetesse teemadesse. Olgu selleks siis takjaribaga asjade kinnitamine, tuubist toitumine või kosmosest infrastruktuuride seisukorra hindamine," sõnas Agu Leinfeld.

TalTechi tudengisatelliitide Koit ja Hämarik missiooniks kosmoses on peamiselt Maa seire liitvärvi- ja lähi-infrapuna kaameraga. TalTechi kosmosevaldkonna juht Rauno Gordon selgitas: “Põhimõtteliselt saame teha kosmosest detailseid värvipilte Maast ja nende piltide abil maakera kaardistada. Ka saame jälgida detailsemalt mingis piirkonnas toimuvaid muutusi, näiteks geoloogilisi protsesse või ilmastikunähtusi. Lähi-infrapuna ja värvikaamerad annavad võimaluse jälgida taimestikku ehk seda, kui heas eluvormis on taimed mingis piirkonnas – kas nad kasvavad jõudsalt või on kuivanud.”

Kõige tähtsamaks ja innovaatilisemaks katseks on niivõrd väikesel satelliidil kõrgsagedusliku andmeside kasutamine. Satelliidil on väike x-riba raadiosaatja ning sellele on Maal kuulajaks seatud suur 5-meetrise diameetriga kõrgsageduslik paraboolantenn, mille ehitus veel käib ja tõenäoliselt saab selle tööle sel suvel. Teiseks oluliseks testiks on tõrkekindla arvuti-arhitektuuri katsetamine, mis peaks kosmoses radiatsioonist tulenevatest arvutusvigadest hoolimata suutma edasi töötada. Lisaks on satelliidil seadmed optilise side ja andmeside turvalisuse katsetusteks.

Satelliit hakkab sidet pidama sel suvel valmiva maajaamaga.

Satelliit Koit asub juba Saksamaal ettevõttes EXOLAUNCH GmbH ning on integreeritud orbitaalkonteinerisse kosmoseraketi Soyuz tarvis, mis stardib Vostochny kosmodroomilt Venemaal 5. juulil 2019 kell 7.50 Eesti aja järgi.

Satelliidi Hämarik start Kourou kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas on kavas 5. septembril 2019 kell 4.45 Eesti aja järgi. Hämariku viib orbiidile kanderakett Vega, mille tarvis sõlmiti möödunud aastal leping Itaalia ettevõttega SAB Launch Services Srl.

Datel on üks Eesti vanimaid IT-ettevõtteid, mis on tegutsenud juba aastast 1990. Satelliitide Koit ja Hämarik ehitusega alustati Tallinna Tehnikaülikoolis aastal 2014. Samuti osalesid Tallinna Tehnikaülikooli tudengid ka Eesti esimese satelliidi Estcube-1 projektis.

Allikas ja foto: Tallinna Tehnikaülikooli pressiteade

Samal üritusel tunnustati ka e-kursuse kvaliteedimärgiga pärjatud kursuste autoreid.

Aasta e-kursuse 2019 tiitliga pärjatud kursusel “Kliiniline farmaatsia” on traditsiooniline auditoorne õpe kombineeritud edukalt e-õppega, mis annab üliõpilastele head võimalused iseseisvaks tööks loengu- ja seminarimaterjalidega. Kursuse selge struktuur, õppejõudude tagasiside üliõpilaste töödele ja tähelepanu pööramine enesereflektsioonile tagavad üliõpilastele hea õpikogemuse.

“Kursuste häid kogemusi jagades võidab terve ülikool, võidavad kõik ja ennekõike õppijad,” märkis tunnustust vastu võttes kursuse üks autoreid Marika Saar.

Kokku esitati Aasta e-kursuse 2019 nominentideks kuus kursust. Kõik need on süsteemsed ja sisukad, visuaalselt meeldivad ning lihtsalt järgitava struktuuriga. Eraldi esiletõstmist väärib, et e-kursuste autorid on andnud kursustele lisaväärtust põhjalikult läbimõeldud metoodika abil, edukalt õppijate tööde tagasisidestamise süsteemi või e-õppe keskkonna pakutavaid võimalusi kaasates. Kõik nomineeritud kursused on huviga jälgitavad ka neile, kel eriteadmisi nendes valdkondades pole.

Koos tiitliga Aasta e-kursus 2019 kaasneb ka 2000 euro suurune stipendium kursuse autoritele. 

Lisaks parimate e-kursuste tunnustamisele arutleti seminaril e-Ülikooli võimalike arengusuundade teemal. Tartu Ülikooli õppeprorektori Aune Valgu sõnul on ülikoolide vahel ühiseid olulisi koostöökohti. E-Ülikooli nõukogu hinnangul võiks e-Ülikooliga jätkamisel olla selle eesmärk toetada ühiselt kasutatavate infosüsteemide ja tarkvara kasutuselevõttu ning olla e-õppe arendaja, vahendaja ning kvaliteedi hoidja.

E-kursuse kvaliteedimärk 2019

Ühtekokku esitati tänavu e-kursuse kvaliteedimärgi saamiseks 42 e-kursust nii üldharidus-, kutse- kui ka kõrgkoolide õpetajate ja õppejõudude poolt. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati kokku 32 kursust. Tänavused kvaliteedimärgi saajad leiab HITSA kodulehelt. 

Aasta e-kursus 2019 

Tiitli nominentideks esitati kuus kursust, lisaks tiitliga pärjatud kursusele “Kliiniline farmaatsia” kandideerisid veel: 

Auditing water issues. Tuuli Rasso, Kaire Kesküla, Krislin Kivi, Viire Viss, Airi Andresson, Akis Kikas, Aulent Guri, Heinrich Lang, Michael Stassart / Tartu Ülikool, Riigikontroll.

Ehitusinfo modelleerimise alused. Raido Puust / Tallinna Tehnikaülikool.

Juhtimine. Krista Jaakson, Maaja Vadi, Kulno Türk, Toomas Haldma, Veronika Krassavina, Eneli Kindsiko, Maret Ahonen / Tartu Ülikool.

Philosophical Disagreements. Kadri Simm, Bryan Frances, Mats Volberg, Endla Lõhikivi, Jaana Eigi, Toomas Lott, Bruno Mölder, Francesco Orsi, Ave Mets, Edit Talpsepp-Randla, Eva Piirimäe, Alex Davies, Pärtel Piirimäe / Tartu Ülikool.

Programmeerimine. Eno Tõnisson, Reimo Palm, Merilin Säde, Jaan Janno, Aivar Annamaa, Varmo Vene, Helle Hein / Tartu Ülikool.

Avafotol on Marika Saar, aasta e-kursuse 2019 üks autoritest.

Samal teemal:

• E-kursuse kvaliteedimärgi saajad on selgunud
• Kvaliteedimärgi saab üha rohkem e-kursuseid 

„Täna tunnustame viimase aasta tugevamate kasvatusteaduslike tööde autoreid. Soovin kasvatusteadlastele silmapaistvaid ideid ja kõrget mõttelendu juba järgmiseks aastaks, et järgmisel konkursil eristuks tugevate tööde seast veelgi rohkem tippusid ning aasta pärast saaksime välja kuulutada esikohad kõigis kategooriates.“

Sel aastal anti välja üheksa preemiat neljas kategoorias.

Doktoritööde kategoorias esitati kaheksa tööd, mille seast otsustas hindamiskomisjon anda teise preemia Maire Tuule Tallinna Ülikoolis kaitstud doktoritööle „Lasteaiaõpetajate arusaamad õppekavadest ja laste õppimisest ning hinnang õpetaja pedagoogilisele tegevusele lapsekeskse kasvatuse kontekstis“. Töö autori sõnul muutusid seoses Eesti taasiseseisvumisega küll ühiskonna ootused õpetajate tegevusele, kuid sageli ei kajastunud need õpetajate tegevuses. Töö annab esindusliku vaate sellele, kui lapsekeskne on tänases Eestis koolieelne õpe ja õppekavad.

Magistritööde kategoorias oli konkurents tihe ning 20 laekunud töö hulgast valiti sel korral välja üks esimene ja kaks teist preemiat.

Esimese preemia vääriliseks osutus töö „Õpetajate psühholoogiliste baasvajaduste alase teadlikkuse tõstmise programmi mõju õpilaste tunnetatud psühholoogilistele baasvajadustele“, mille autor on Piret Oppi Tallinna Ülikoolist. Selle töö jaoks koolitati õpetajaid psühholoogiliste baasvajaduste toetamise teemal ning töötati välja kaks praktikute jaoks olulist väärtust omavat materjali: tunnivaatlusleht, et tuvastada psühholoogiliste baasvajaduste toetamise kvaliteeti õpetajate seas ning küsimustik, et teada saada, kuidas õpilased seda tuge tajuvad. Lisaks uuris töö, kuidas mõjutab õpetajapoolne baasvajaduste toetamine õpilase motivatsiooni. Töö sisuks olnud praktilise sekkumise tulemusena õppisid õpetajad paremini toetama õpilaste autonoomsust ning selle tulemust tundsid ka õpilased.

Teise preemia pälvisid Tartu Ülikooli magistrandi Kärt Kao töö „Lastevanemate tegevused koduõppes ja nende arvamused koduõppe eelistest, kitsaskohtadest ja arendusvõimalustest“ ning Tallinna Tehnikakõrgkoolis töötava Britt Petjärve töö „Enesejuhitud õppimise toetamine võimekususkumuste mõjutamisega inseneeria valdkonna üliõpilaste näitel“.

Loe ülejäänud auhinnatud tööde kohta Eesti Teadusagentuuri kodulehelt. 

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Kasvatusteaduslike tööde riiklikule konkursile saab töid esitada 15. veebruarini
• Kasvatusteadlased ja koolipraktikud vaagisid teaduse ja kooli suhteid