Suurel linnuõhtul teeb ühing kokkuvõtte lõppevast tuttpütiaastast, kuulutab välja aasta linnu digijoonistusvõistluse võitjad ning tutvustab 2021. aasta lindu kuldnokka.

Veebiülekannet saab jälgida 8. detsembril algusega kell 18.00 Tartu Ülikooli televisiooni lehel www.uttv.ee.

Linnuõhtu toimub koostöös Tartu Ülikooli loodusmuuseumiga, toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee/tuttpytt

Euroopa ettevõtliku kooli auhind on Euroopa ettevõtlikemate koolide tunnustamissündmus, millel osalevad tänavu 25 Euroopa riigi eelnevalt välja valitud parimad õppeasutused. Tiitli pälvivad koolid, kus ettevõtlusõpe hõlmab suuremat hulka õpilasi, kus on olemas selge visioon ja plaan ettevõtlusõppe rakendamiseks, kool aitab kaasa õpetajate professionaalsele arengule ettevõtlusõppes ning kaasab õppesse praktikuid ärimaailmast. 

Eesti ettevõtlusõpet juhtiv Junior Achievement Eesti tegevjuht Kersti Loor selgitas, et iga riik saab esitada kaks kandidaati ja seekord vääris Eestist tunnustust nii Värska Gümnaasium kui ka Viljandi Kutseõppekeskus. „Värska Gümnaasiumis on ettevõtlusõpe integreeritud kõikidesse vanuseastmetesse ning ettevõtlust hakatakse õppima juba esimeses klassis,“ märkis JA Eesti direktor Kersti Loor. „Eriti eeskujulik on see, et enamik sealseid õpetajaid kasutab majandusõpetuse meetodeid igas tunnis, mida nad annavad, teisisõnu loovad nad ainete vahel elulisi seoseid ettevõtlusega.“

Loor tõi esile ka väga populaarset Värska õpilasfirmade laata, kuhu tulevad kohale õpilasfirmad üle Eesti. „Kokkuvõtlikult võib öelda, et Värska Gümnaasium kasutab kõiki neile pakutud võimalusi ja loob aktiivselt ise uusi lahendusi, et harida uut ettevõtlikku põlvkonda.“

Viljandi Kutseõppekeskus paistab silma ülimalt suure õpilasfirmade arvuga. Viimased neli aastat on kool olnud selles vallas Eestis teisel kohal, olles suurima õpilasfirmade arvuga kutseõppeasutus. Nelja aastaga on seal loodud kokku lausa 69 õpilasfirmat.

„Viljandi Kutseõppekeskuses on suurem osa õpetajaid läbinud õpilasfirma programmi koolituse, et õpilased saaksid igas tunnis küsida nõu vastavalt nende vajadustele. Lisaks on edukalt kaasatud mentoriteks kohalikku äriringkonda,“ selgitas Loor. 

Euroopa ettevõtliku kooli tiitlid antakse tänavu üle veebiseminari vahendusel. Kokku pälvis tunnustuse 39 õppeasutust 25 riigist. Eestist on varem Euroopa ettevõtliku kooli nimetuse pälvinud Kiviõli I Keskkool, Tallinna 21. Kool, Kuressaare Ametikool ja Tabasalu Ühisgümnaasium.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv 

Samal teemal:

• Konverents annab ideid ettevõtlikuks ning ettevõtlus- ja karjääriõppeks

Kõik ettevõtlikud koolid ja lasteaiad vajavad partnereid, sest ainult üheskoos saab kaasa aidata ettevõtliku inimese kasvamisele. Tänu partnerite panusele saavad õppeasutused muuta oma õppetegevuse päriselu toetavamaks. Partnerite abiga antakse noortele võimalus olla kursis ja eakohasel tasemel tutvuda piirkonna ettevõtluse ja ettevõtmistega.

Kuldpartner on tunnustus, mida jagatakse ühele üleriigiliselt olulisele Ettevõtliku Kooli partnerile kord aastas. Kuldpartnerit tunnustatakse õpilaskonkursi korras valminud meenega ning antakse üle 4.-5. novembril 2020 toimuval Hariduskonverentsil "Ennast juhtiv väärtust loov noor ei ole imeloom!" (https://ettevotlusope.edu.ee/konverents/).

Meeneks on majakana kujundatud valgusti, mis näitab suunda. Ettevõtliku Kooli Kuldpartner on suunanäitaja õpilastele ettevõtlikkuse teekonna. Valgusti ülemine serv on kui kroon ning alus kui tammelehtedest pärg. Disainis on õpilane inspiratsiooni saanud Ettevõtliku Kooli sõnapilvest, milles välja toodud omadused aitavad partneril ettevõtlikkuse teekonnal kindlamalt suunda näidata.

Info ja foto saatis Koolielule Viivika Vilja, noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht SA-st Pärnumaa Arenduskeskus.

Projektis „Õpikodade loomine“ osaleb viis kooli: Antsla Gümnaasium, Lüllemäe Põhikool, Tsirguliina Kool, Osula Kool ja Kuldre Põhikool. Projekt on suunatud viie kooli õppe- ja ainekavaliste tegevuste tulemuslikumaks muutmiseks läbi praktilise ja uuendusliku õppekeskkonna.

Projekti käigus teevad koolid üksteisele väljakutseid. Lüllemäe kool tegi ettepaneku osaleda PRÜGIJOOKSUS. Prügijooks ehk plogging on keskkonnateadlik liikumistrend, mis kombineerib jooksmise ning keskkonnahoiu: liikuja eesmärgiks on teel ettejääva prügi korjamine, et see hiljem nõuetekohaselt ära anda. 

Antslakad haakusid mõttega ja korraldasidki 13.10.20 klassijuhataja tunni ajal ürituse.

Alguses jagasid direktor ja õppejuht lastele prügikorjamiseks ja orienteerumiseks tänavanimede ahela, kuidas ning milline linnaosa läbida. Kaasa anti ka kilekotid ning kindad. Kilekottidesse tuli prügi panna sorteeritult. Sorteerida tuli pandipakendiga prügi, pandipakendita prügi ning olmeprügi.

Paralleelklassid liikusid koos ning abituriendid aitasid prügi korjata 1. klassi õpilastel.

Prügi koguti kokku ning toodi koolimaja taha, kus see pandi kolme erinevasse kohta: olmeprügisse, pakendiprügisse ja pandipakendi tünni.

Korda sai 30 erineva nimega teed, 4 parki, mänguväljakud, staadion, terviserada, lauluväljak, bussijaama ümbrus, kahes suunas Antslast välja minevad kergliiklusteed ning terviserada.

Üritus on piltidena jäädvustatud Marietta Lõo poolt aadressil: https://aglkk.blogspot.com/2020/10/prugijooks.html

Antsla Gümnaasiumi Loodusteaduste koda ning VUNK meeskond tänavad üritusel osalejaid; TOREkaid, kes PRÜGIJOOKSU rajad planeerisid; kooli juhtkonda ning koolitöötajaid.

Kohe kriisiolukorra ja distantsõppe alguses otsustasid Anna Gramberg, Triinu Pääsik ja Mari-Liis Nummert – kes kõik erinevaid teid pidi kooli- ja hariduseluga seotud – luua FB-grupi “Kodune distantsõpe”.

“Selge oli see, et just lapsevanem saab suure kolinaga kogu krempli endale kaela ehk tuleb korraga väga palju muudatusi igal rindel. Mis ühtlasi tähendab, et kõigi Facebooki seinad täituvad ohtrate soovitustega, kuidas laste kodust kooli korraldada. Mulle tundus, et oleks hea, kui koduse õppega seonduv kanaliseeruks rohkem ühte voogu, kus lapsevanemad saavad ventileerida, jooksvalt kogemusi jagada, küsida ja üksteisele nõu anda,” meenutas Anna Gramberg. Ta märkas õpetajatele suunatud FB-grupis “Koduõpe tehnoloogia abil” Triinu Pääsikut, kes samuti aruteludes küsis – aga lapsevanemad? Mõeldud, tehtud. Päevaga oli Facebooki loodud lastevanematele mõeldud kriisiaegne toetus- ja nõuandegrupp. 

Anna Gramberg: Esimese nädalaga sadu liitujaid, jagatud muresid, segadust, abipalveid, sekka pahameelt, aga ka läbivalt toetavat õlga teistelt “kaasvõitlejatelt” ning mis peamine, elutervet huumorit nii pildis kui sõnas. Suur abi oli Mari-Liis Nummerti liitumisest varases etapis, kes ennast tänuväärselt moderaatoriks pakkus ja aitas ohjata paisuvaid arutelusid. 

Triinu Pääsik: Võtsin enda jaoks eesmärgi luua grupis inimestele, kes üksteist ju ei tunne, turvaline, õppimist võimaldav õhkkond. See oli parasjagu hea väljakutse, kuid kriisiolukorra alguses oli tunda pigem üksteise abistamise soovi, mitte ärapanemist... Ühelt poolt ise koolis töötades (sh õpetajana), teisalt lapsevanemana soovisin olla sillaks kahe maailma vahel. Tore oli jälgida, millise õhinaga lapsevanemad gruppi tormasid. See oli minu jaoks märk, et koos on kergem ning ühises inforingis ja ühiste väärtuste järgi tegutsemine on väga oodatud.

Tohutult tormiline algus

Nii Anna kui Triinu meenutavad, et algus oli lapsevanemate FB-grupis tormiline. Liikmeid tuli juurde tohutu kiirusega, postituste hulk oli meeletu. Otsustati, et kolmekesi hoitakse vahetustega grupis toimuval silma peal. “Algatasin mitmeid mõtteharjutusi, et suunata liikmeid (lapsevanemate rollist) mõtlema ka sellele, mismoodi haridussüsteemi võiks/tuleks muuta ja mis võiksid olla tulemused,” sõnas Triinu Pääsik.

“Kohe alguses said paika pandud reeglid, grupi põhimõtted ja nende kommunikeerimine nii grupis kui ka vajadusel personaalselt. Töötasime läbi sõnumid, kuidas sõbralikult, kuid kindlal moel “korda hoida”. Eriti alguses tuli rohkem kaasa lüüa ka aruteludes, nendel silma peal hoida ja vajadusel meelde tuletada, et siin grupis on toetav, hinnanguvaba suhtumine ning fookus lastevanemate distantsõppe teemadel,” rääkis Anna Gramberg. Grupp oli selles osas ka kenasti isetoimiv, et liikmed andsid üksteisele märku, kui keegi liiga isiklikuks või hinnanguliseks läks. 

Triinu sõnas, et tema jaoks oli märgiks see, kui hakati välja tooma koolide ja õpetajate puudujääke, hakati süüdistama teisi. “Sel ajal kirjutasin pikema postituse ka õpetaja eriolukorrast, et rõhutada eriolukorra erilisust kõikide jaoks. Peale seda hakkas olukord pisut leevenema. Samuti jälgisime kolmekesi grupi emotsionaalset taset ja seda, et hoitakse kinni viisakast toonist.”

Mille üle lapsevanemad kõige rohkem arutlesid, kus oli rohkem abi ja toetust vaja?

Anna Gramberg: Kuumemad arutelud olid ikkagi teemadel, kuidas nüüd lapsevanemana seda kodus õppimist korraldada ja kogu elukorraldusega hakkama saada. Selgelt tuli välja, kui erinevad on olukorrad ja võimalused (nt üksikvanemad, palju eri vanuses lapsi peres, mitte kõik lapsevanemad ei saanud koju jääda, erivajadustega lapsed; lapsevanem, kes on ise õpetaja või kes ise näiteks kõrgkoolis õppija rollis). Lisaks peegeldus ka erinev lähenemine koolide poolt, mida nõuti, mida ei nõutud. Ja muidugi paljud avastasid, et on nüüd justkui õpetaja rollis ja on vaja orienteeruda erinevates õpikeskkondades. Arvan, et innustasid hakkama saamised ja erinevad loovad lähenemised. Näiteks video, kuidas laps koduõuel endale kehalise kasvatuse kava teeb või kuidas suurest igavusest oma toas suurpuhastust tegi. Samuti jagati ägedaid ja tegelikult väga lihtsaid lahendusi, näiteks kuidas päevakava koostada, rolle jagada või lihtsalt meeldetuletused, et võiks ka vahepeal chillilt võtta.

Triinu Pääsik: Subjektiivselt jäi mulje, et lapsevanemad teevad väga palju õpetaja tööd distantsõppe ajal ära, mida näitas ka see, et püüti leida n-ö õigeid vastuseid ja lahenduskäike avalikust grupist. Õpetaja seda ei tea ning näeb vaid laitmatut tööd, mis talle esitatakse. See omakorda loob aga illusiooni, et laps valdab mingit teemat väga hästi. Selle kõrval aga visati kive õpetajate kapsaaeda, sest õpet ei toimunud. Ühelt poolt olen nõus – õpetajad püüdsid samuti n-ö ellu jääda ning valida enda jaoks kõige säästlikuma variandi, mis tähendaski, et ülesandeid anti, kuid õpet ei toimunud.

Teisalt näitas kogu grupis toimunud arutelu, et õppijad on muutunud õpetajast nii sõltuvaks, et iseõppida ei oska. Minu jaoks oli see märgiline tähelepanek nii õpetajate, lapsevanemate kui kogu haridussüsteemi osas – see, mida praegu (tavaõppes) koolides viljeletakse, ei tooda iseõppivaid õppijaid. Oli aga ka neid õpetajaid, kes pakkusid distantsõppe ajal õpilastele põnevaid ülesandeid, mida kasutati kogu pere tegutsemiseks.

Mind rõõmustas just lapsevanemate pool - leiti võimalusi, kuidas olukord enda kasuks pöörata ning nautida perega koos veedetud aega. Näis, et olukorda nautisid need õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, kellelt oli vähemalt üks kohustus tavaolukorra mõttes ära võetud. Õppijad, kes ei saanud trennis käia, said rohkem aega koolile pühendumiseks ja õpetajad, kes muidu olid täiskoormusega tunnist tundi rapsimas, olid nüüd kodus ja said aega mõtisklemiseks. Selle kõrval hullusid aga need, kes olid sunnitud kõike korraga suutma - sinna hulka kuulusin ka mina. Eriolukorras olin täiskohaga tööl, sessioonõppes ülikoolis ning jagasin kodukontori aeg-ruumi 4,5 aastase tütrega, kes pole harjunud nägema emmet koguaeg ekraani vahtimas ning tundis tähelepanust puudust.

Anna Gramberg: Meil oli väga toetav ja orgaaniliselt toimiv tiim. Tekkisid ka aktiivsed grupi liikmed, kes postitasid, aruteludes osalesid. Alguses proovisime rohkem jagada, kes mis ajal saab postitustel silma peal hoida, hiljem toimis see sujuvalt: usalda gruppi, usalda protsessi. 

Mida te ise distansõppest õppisite?

Anna Gramberg: Mõtle ette, aga ära üle mõtle; rahu, ainult rahu; anna aega atra seada; usalda last, kooli ja iseennast. Küsi abi ja kasuta teiste häid nippe. Minu põhiline äratundmine: tegelikult ma ei pea olema õpetaja rollis, sest laps ja õpetaja said selle poolega kenasti omavahel asjad aetud (kui juba süsteemid hakkasid paika loksuma). Eriti armas oli, kui noorem laps võttis endale virtuaalselt seltsi klassiõe, kellega koos nad igapäevaselt õppisid ja vahepeal ekraani vahendusel mängisid. Mina sain jätkuvalt olla toetav lapsevanem. 

Triinu Pääsik: Õppisin, kui olulise väärtusega on see, mida me ütleme ja see, mida me teeme – kas käitume oma sõnade järgi või on need lihtsalt sõnad. Selle aja jooksul leidsin üles mitmed teemad, mille kohta leiab minu arvamuspostitusi ning artikleid ja need omakorda on toonud mu juurde mitmed põnevad inimesed ning koostööpakkumised. Oluline on leida üles inimesed, kellega jagatakse sarnaseid väärtusi. Koduse distantsõppe grupp oli samuti üks võimalus jagada enda väärtusi nii sõnades kui tegudes, et leida uusi mõttekaaslasi. Ma ei tunne Annat ja Mari-Liisi väga palju, kuid tean, et jagame sarnaseid väärtusi ning teadsin, et neid saab usaldada. Minu soov oleks, et sama toimuks ka koolides ning kooli ja kodu koostöös.

Foto: Photo by NeONBRAND on Unsplash

Aasta e-kursus „History of the Baltic Sea Region“ annab ülevaate Läänemere regiooni ajaloolisest kujunemisest ning selle rahvaste arengutest viikingiajast Euroopa Liidu laienemiseni 2004. Hindamismeeskonna hinnangul on kursusel parimal viisil kombineeritud auditoorne ja e-õpe, kasutatud on interaktiivseid õppematerjale ja loodud arvamusvabadust soosiv õppekeskkond. 

Foto: Marko Ojakivi

„Minu jaoks on tegemist suurepärase tunnustusega. Veebipõhise kursuse väljatöötamine on ajamahukas protsess. Kindlasti jätkan arendustöödega ning sügissemestril saavad tudengid jätkata teadmiste omandamist minuga seotud õppekavadel kui ka ainetes nii auditoorselt kui ka distantsilt,“ ütles kursuse autor, Läänemere maade poliitika lektor PhD Heiko Pääbo.

Koos tiitliga Aasta e-kursus 2020 kaasneb ka 2000 euro suurune stipendium kursuse autorile.

Kokku esitati Aasta e-kursuse nominentideks kuus kursust. Kõik need on süsteemsed ja sisukad, meeldiva kujunduse ning lihtsalt järgitava struktuuriga. Eraldi väärib esiletõstmist, et autorid on andnud kursustele lisaväärtust, kasutades läbimõeldud metoodikat õpilaste kaasamiseks, loonud süsteemi individuaalseks ja õppijakeskseks tagasisidestamiseks või kasutanud edukalt e-õppekeskkonna pakutavaid võimalusi. Kõik nomineeritud kursused on huviga jälgitavad ka neile, kel puuduvad valdkonna eriteadmised.

E-KURSUSE KVALITEEDIMÄRK 2020
Kvaliteedimärke antakse e-kursustele alates 2008. aastast. Seekord esitati 42 taotlust nii üldharidus- kui ka kõrgkoolide õpetajate ja õppejõudude poolt e-kursusele kvaliteedimärgi saamiseks. Eriolukorra tõttu toimus esmakordselt kogu hindamisprotsess veebipõhiselt. Kvaliteedimärgi vääriliseks hinnati 34 kursust. Tänavused kvaliteedimärgi saajad leiab HITSA kodulehelt

AASTA E-KURSUS 2020 NOMINENDID

Lisaks tiitliga pärjatud kursusele “History of the Baltic Sea Region” olid nominendid veel:

Teadusandmete haldus ja publitseerimine. Tiiu Tarkpea, Urmas Kõljalg, Allan Zirk, Veljo Runnel / Tartu Ülikool

How to Identify and Support Older Victims of Abuse. Anastasiia Turusinova, Hector C. Pagan, Pille Tsopp-Pagan, Sirkka Perttu, Mari Puniste, Mari Tikerpuu / Tartu Ülikool

Ravimitest maakeeli (MOOC). Janne Sepp, Ain Raal, Karin Kogermann, Kersti Teder, Daisy Volmer / Tartu Ülikool

Hügieeninõuded ja personali hügieen ilu- ja isikuteeninduses. Kadrin Meremäe / Eesti Maaülikool

Suuõõne anatoomia ja füsioloogia. Riina Runnel / Tartu Ülikool  

Tiitlit Aasta e-kursus ja e-kursuse kvaliteedimärke annab välja Hariduse Infotehnoloogia SA.

Samal teemal:

• Auhinnatud e-kursus „Õiguse alused mittejuristile“ algab taas

73 protsenti kõikidest 4.-6.klassi õpilastest ja 81 protsenti kõikidest 7.-9.klassi õpilastest õpivad Opiqu digiõpikutega.

“Koolide koduõppe periood algas Opiqu jaoks väga suure koolide huvi ning kiire kasutajate arvu kasvuga,” ütles Opiqu tegevjuht Antti Rammo. “Tänu eKooli ja Stuudiumi e-päevikutele õnnestus väga lühikese ajaga kaasata suur hulk õpetajaid ja õpilasi,” lisas Rammo. 

Rammo sõnul tulevad senisest palju selgemalt esile Opiqu digiõpikute head omadused ja koos nendega ka arenguvõimalused: “Meil on hea meel, et saame õpetajatele ja õpilastele abiks olla ning see paneb Opiqu meeskonda koostöös õppematerjali loojatega parema keskkonna loomise nimel veel rohkem pingutama.” Rammo tänas kõiki õpetajaid, õpilasi ja lapsevanemaid heade küsimuste, tähelepanekute ja tagasiside eest.

Kuna koroonakriisi ajal on nõudlus haridusvaldkonna veebirakenduste järele kasvanud, siis on Antti Rammo arvates saanud ka nende olulisus hariduses palju selgemaks.

Interaktiivne õpiplatvorm Opiq (www.opiq.ee) koondab erinevate kirjastuste digiõpikuid pea kõikides õppeainetes, kokku ligi 250 digiõpikut. Opiqu digiõpikud aitavad koolidel distantsilt olulisi õppetegevusi jätkata mitmel erineval moel. Lisaks interaktiivsetele õppeaine materjali läbi töötamise võimalustele saab õpetaja Opiqu kaudu saata õpilastele tunni- või kodutöid ja neid hinnata. 

1.-9. klassi Opiqu digiõpikute kasutamist koolides toetatakse sel ja järgmisel õppeaastal Euroopa Sotsiaalfondi meetmest „Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“. Seoses eriolukorraga pakub Opiq koolidele tasuta gümnaasiumi digiõpikuid ja soodustusega eelkooli digiõpikuid.

Opiqu omanik on 2015. aastal asutatud tehnoloogiaettevõte StarCloud. Lisaks Eestile on Opiqu platvorm jõudnud ka Soome ja Kasahstani, kus tehakse koostööd mitme kohaliku õpikukirjastusega.

Samal teemal:

• Opiqu digiõpikutega õpiti mööduval kooliaastal ligi 450 koolis üle Eesti
• Riiklik õppekava – õpik – e-õppematerjal on loogiline rida

Konkursikomisjoni esimees, Eesti Rahva Muuseumi teadusdirektor Pille Runnel tõi esile, et selle aasta konkursil oli silmapaistvaid töid palju väga mitmes valdkonnas ja seda on näha ka preemiate jaotumisest. “Praegu, ülemaailmses senikogematus kriisiolukorras selgus üsna kiiresti, et maailmas ei ole vaja mitte lihtsalt arvajaid, vaid professionaalseid ja hea väljaõppega eksperte, sealhulgas teadlasi, kes oskavad küsida õigeid küsimusi ja neile usaldusväärsel viisil vastuseid otsida. Teadust on maailmas seisvate küsimuste lahendamiseks vaja järjest enam. Seepärast loodan, et uurimistööde kirjutajate huvi teaduse vastu jätkub ka tulevikus ja nad asuvad sarnaselt praeguste uurijatega neile paljudele meie ees seisvatele küsimustele vastama,” ütles Runnel.  

Välja antakse 12 riiklikku preemiat põhikooli- ja gümnaasiumiastmes. Parimate seast valiti välja ka kolm Eesti esindajat sel sügisel Hispaanias toimuval Euroopa Liidu noorteadlaste konkursil. 

Tänavu juba 19. korda toimunud konkursil osales selle ajaloos rekordiline arv uurimistöid – 195 tööd 218 õpilaselt. 

Varasematel aastatel on õpilaste teadustööde konkursi lõppvoor toimunud aprilli keskel õpilaste teadusfestivalil, kus 100 parimat on esitlenud  oma töid stendiettekannetena.  Kuna 14. ja 15. aprilliks kavandatud õpilaste teadusfestivali eriolukorra tõttu ei toimu, jäävad sel aastal ära nii stendiesitlused kui ka pidulik autasustamine. Pille Runnel tõdes, et kuna tööde autoritega ei olnud seekord võimalik silmast silma kohtuda, oli hindamistöö keerukam. “Õpilaste teadustööde konkursi puhul on ainulaadne see, et tekkinud lisaküsimustele saab vastuse teadusfestivali otse töö autoritelt endile. Näiteks, miks püstitati uurimisküsimus ühel või teisel viisil, miks kasutati ühte või teist uurimismeetodit, kas ja kuidas uurimisteemaga saaks edasi liikuda ja nii edasi,” selgitas ta tavapärast protsessi. 

Kuna festivali toimumise aeg on valitud kooskõlas konkursside ajakavade ja koolide õppetöö korraldusega, ei oleks üritus selle edasilükkamisel oma eesmärki täitnud. 

Konkursi eesmärk on tõsta laste ja noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu, toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba koolis uurima probleeme, mille lahendamine oleks oluline ka teistele.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused

Gümnaasiumiastmes

I preemia (1100 eurot)

Hipp Saar (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Eesti lemmikloomanimed koolipärimuse 2018. aasta kogumisvõistluse andmete põhjal“ eest. Juhendaja Karin Soodla. 

Anna Pauliina Rumm (Tallinna Reaalkool) töö „Eakate inimeste tsütomegaloviiruse-vastane immuunvastus ja selle seos põletikuliste haigustega“ eest. Juhendajad Pärt Peterson ja Kersti Veskimets. 

II preemia (800 eurot)

Paul Erik Olli (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Metall-õhk patarei“ eest. Juhendaja Eha Paabo. 

Liisa-Maria Komissarov (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „A. H. Tammsaare pentaloogia „Tõde ja õigus“ ning V. Mobergi tetraloogia ‾Väljarändajad“ võrdlev analüüs“ eest. Juhendaja Kristiina Punga. 

III preemia (600 eurot)

Ingrid Alla (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö ”Inimesed ajaloo keerdkäikudes: Andres Luige (1864–1938) suguvõsa lugu” eest. Juhendajad Marju Kõivupuu ja Kristiina Punga. 

Johanna Juhkami (Rocca al Mare Kool) töö ”Mikroplastiku mõju vetikale Raphidocelis subcapitata” eest. Juhendajad Kristel Mäekask ja Elise Joonas. 

Põhikooliastmes

I preemia (850 eurot)

Anni Hipp Visla (Risti Põhikool) töö „Läänemere reostuse muutused Nõva piirkonnas 13 aasta jooksul lestade (Platichtys Flesus) näitel“ eest. Juhendajad Tuul Sepp ja Pille Pirk. Juhendaja 

Kristin Poopuu (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Kobras (Castor fiber): bioloogia, levik, tema kasulikkus ning kahjulikkus looduses ja inimese elus ning kopra arvukuse muutustest Saare maakonnas“ eest. Juhendajad Inge Vahter ja Cathrin Benita Poopuu. 

II preemia (550 eurot)

Merit  Matt (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Kliimakatastroof: selle olemus ja teadlikkus Saaremaa Ühisgümnaasiumi 8.-9. klasside õpilaste hulgas“ eest. Juhendaja Inge Vahter. 

Linda    Lees  (Tallinna Nõmme Põhikool) töö „Jutustuse "Rukkipõldudega risti kirjutamine“ eest." Juhendaja Kadri Suigusaar. 

III preemia (350 eurot)

Lisete Vahu ja Liisa Viljaste (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Saaremaa Ühisgümnaasiumi 7.-9. klassi tüdrukute teadlikkus emakakaelavähist ja seda ennetavatest meetmetest“ eest. Juhendaja Inge Vahter. 

Mihkel Kotta (Pirita Majandusgümnaasium) töö „Kasvatame suurvetikaid ja teeme Läänemere puhtamaks“ eest. Juhendajad Jonne Kotta ja Anne Reinkort. 

Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil:

Anna Pauliina Rumm, Paul Erik Olli ja Johanna Juhkami.

Õpilaste teadustööde eduka juhendamise eest auhinnati esimese preemia pälvinud tööde juhendajaid (725 eurot):

Karin Soodla (Hugo Treffneri Gümnaasum) Hipp Saare töö juhendamise eest. 

Pärt Peterson (Tartu Ülikool) ja Kersti Veskimets (Tallinna Reaalkool) Anna Pauliina Rummi töö juhendamise eest.

Tuul Sepp (Tartu Ülikool) ja Pille Pirk (Risti Põhikool) Anni Hipp Visla töö juhendamise eest.

Inge Vahter ja Cathrin Benita Poopuu (Saaremaa Ühisgümnaasium) Kristin Poopuu töö juhendamise eest.

Allikas: Eesti Teadusagentuuri info. Foto: Photo by Alex Kondratiev on Unsplash

Aasta tegu 2019 on õppeprogramm Cleveroni Akadeemia ning aasta läbimurdjaks 2019 nimetati esimene avalik proaktiivne automatiseeritud e-teenus, mille tellija on Sotsiaalkindlustusamet.

„Aasta tegija 2019 Ralf-Martin Soe otsustas soomlaste eeskujul meie digiühiskonda tuua tarkade linnade valdkonna,“ ütleb ITL-i juhatuse liige Seth Lackman. „Sellesse, et Eestisse tekiks e-riigi arengut hoogustav ning ettevõtete teadus- ja innovatsioonikoostööd tugevdav teadusarenduskeskus, pani Ralf-Martin Soe kogu oma energia. Targa linna tippkeskuse idee põhineb tema Ragnar Nurkse instituudis kaitstud doktoritööl, algse idee toetajate seas on kümneid IKT ettevõtteid nii Eestist kui ka Soomest.“

Pärast mitmeaastast ettevalmistustööd ning ühte eitavat rahastusotsust õnnestus lõpuks Tallinna Tehnikaülikooli eestvedamisel koostöös partneritega Eestist ja Soomest taotleda toetus Euroopa Komisjoni programmist Horizon 2020: Euroopa Komisjon toetab tippkeskust FINEST Twins 15 miljoni euroga, riik toetab aastatel 2020-2027 keskust 17 miljoni euroga.

Ralf-Martin Soe selgitab, et Mustamäel 2020. a lõpus avatavas tippkeskuses käivitatakse esimesed pilootprojektid järgmise aasta alguses. „Hakkame arendama uudseid andmetel põhinevaid teenuseid, mis nii siinsete kui ka teiste riikide linnaelanike tegelikke probleeme lahendavad.“ Soe meenutab, et uudis idee rahastusest üllatas teda, kuna esimesel korral see taotlus läbi ei läinud. „Me olime lihtsalt ajast ees. Nüüd saan pikemaajaliselt keskenduda ühele suurprojektile ning kaasata teadlasi, ettevõtteid, aga ka linnu ja linnaelanikke.“ 

Aasta tegu 2019 Cleveroni Akadeemia on 3-aastane õppeprogramm, mille Cleveron AS lõi koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkooliga Mainor. Tudengeid õpetavad eelmise aasta sügisest robootikatarkvara arendamise erialal kõrgkooli õppejõud, erialaeksperdid ning Cleveroni tippspetsialistid. ITL-i juhatuse liikme Ivo Lasni sõnul võib Cleveroni ja Mainori koostöös korraldatavat töökohapõhist õpet tuua eeskujuks teistelegi, kellel puudus spetsiifilise kompetentsiga töötajatest. „Ei ole vaja ise kõike teada ja teha, tuleb leida õige koostööpartner. Usume, et selline koostöömudel innustab teisigi ettevõtteid töötama koos kutse- ja kõrgkoolidega.“

Cleveron AS-i juht Arno Kütt on rahul. „Oleme selle aasta jooksul saanud kinnitust, et sellisel kujul akadeemia õppeprogrammi loomine oli õige otsus. Meie tudengitel on väga kõrge motivatsioon – neid innustab, et esitatud väljakutsete lahendamiseks ei ole seatud raamistikku, kõik lahendused tuleb noortel ise välja töötada.“ Kütt leiab, et riik peaks tasuma õppe eest ka siis, kui tudeng soovib eriala omandada erakõrgkoolis. „Rahastus ei tohiks piirduda ainult avalik-õiguslike kõrgkoolidega. Ja kui arvestada seda, et kõrgharidus on Eestis tasuta, peaks riik rohkem erinevatel mudelitel põhinevat õpet toetama.“  

Aasta läbimurdja 2019 tiitli sai Sotsiaalkindlustusamet esimese avaliku proaktiivse automatiseeritud e-teenuse eest. ITL-i presidendi Andre Krulli sõnutsi tähendab vahetult suurt hulka Eesti rahvastikust puudutav proaktiivne teenus päris elus seda, et lapsevanem ei pea ise peretoetuse taotlust esitama, mis omakorda vähendab perehüvitiste valdkonna ametnike taotluste menetlemise ja otsuste koostamise koormust. „Fookus on sellel, et lapsevanem saab talle ettenähtud toetused lihtsalt ja kiiresti pangakontole ning kõik ametnike erilist tähelepanu vajavad juhtumid saavad oluliselt kiiremini lahendatud.“ 

„Meil on hea meel, et Eesti esimene sündmuspõhine teenus valmis just peretoetuste valdkonnas,“ ütleb Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe. „Oleme avalikus sektoris üks esimesi asutusi, kes muutis teenuste IT arhitektuuri – ühtselt monoliitselt terviksüsteemilt, mida on raskem paindlikult muuta ja edasi arendada, läksime üle mikroteenuste põhisele IT arhitektuurile. See tähendab, et teenuseid on lihtsam nn moodulitena arendada, tellija saab hea ülevaate arenduse seisust. Arendusprotsessis on meile heaks partneriks meie Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskus (TEHIK). Klientide tagasiside on e-teenusele väga positiivne, mis annab meile kindlust jätkata edasiste teenuste puhul sama kontseptsiooniga.“

Kandidaate aasta auhindadele said esitada ITL-i liikmed ning koostööpartnerid, lõpliku otsuse tegi ITL-i juhatus. IKT-sektori auhinnad kuulutati välja 22. korda.

Allikas ja fotod: ITLi pressiteade 

Stipendiumiga soovitakse esile tõsta ja väärtustada IT-alase hariduse andmise olulisust ning samuti elanikkonna digioskuste omandamist võimalikult kõrgel tasemel. 

Kolm kategooriat ja innustusauhind

2019. aasta silmapaistva noore IT valdkonna koolitaja stipendiumid anti välja kolmes kategoorias:

Üldharidus: Alar Voomets (27), Haanja ja Krabi kooli õpetaja ja IT-juht
Kutseharidus: Kadri Riis (30), Kuressaare Ametikooli haridustehnoloog
Kõrgharidus: Andri Soone (23), Tartu Ülikooli IT 3. kursuse tudeng ja õppejõud

Lisaks otsustati anda välja noore talendi innustusauhind, mille pälvis Tabasalu Ühisgümnaasiumi õpilane Robin Lek (16).

BCSi stipendiumi „Silmapaistev noor IT valdkonna koolitaja“ puhul hinnati eelkõige stipendiumikandidaadi tegevuste innovaatilisust, kui paljude õppuriteni on koolitused jõudnud ning koolitusteemade olulisust Eesti ühiskonna arenguks.

BCSi juhatuse liige Ants Sild: “Eesti ühiskonna areng, konkurentsivõime ja isegi õnn sõltub meie inimeste teadmistest ja oskustest. Neist ühed olulisemad on head ja õiged digioskused, mille omandamiseks vajame häid õpetajaid – meie arengu suunajaid ja toetajaid. Just seepärast on noored IT-õpetajad ja -lektorid ühed kõige olulisemad inimesed kogu Eesti arengus!”

HITSA juhatuse esimees Heli Aru-Chabilan: “Mul on väga hea meel, et eraettevõte BCS valdkonna koolitajaid stipendiumi väljaandmisega väärtustab. Et e-Eesti edulugu kestaks, väärib õpetajate tänuväärne töö IT-hariduse valdkonnas laiemat märkamist!”

Stipendium „Silmapaistev noor IT valdkonna koolitaja“. 1000 euro suuruste stipendiumitega toetatakse kuni 30-aastaseid noori, kes töötavad koolis IT valdkonna õpetaja, ringijuhi, õppejõuna ning samuti alles õppivaid õpilasi ja tudengeid, kes löövad kaasa kaas- ja nooremate õppurite koolitamises. Stipendiumit annavad välja Baltic Computer Systems ja BCS Koolitus koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega.

Samal teemal:

• Stipendiumid noortele IT valdkonna koolitajatele
• Õpetajad ja tugispetsialistid saavad kandideerida haridusstipendiumile