Lisaks peavad TalTechi teadlased kaks avalikku loengut küberkaitsest ja targast linnast.

Samuti tutvustatakse TalTechi ja selle maailmatasemel tegevusvaldkondi ja saavutusi, räägitakse Eestist ning luuakse veelgi paremaid suhteid oma Soome kolleegidega. 

„Aalto ülikool on TalTechile väga oluline partner, kellega on koostööd tehtud juba pikalt ning kes on nii teaduse, õppetöö kui turunduse valdkonnas meile väga heaks eeskujuks. Pop-up-ülikooli Aaltosse viimine on taolise rahvusvahelise koostöö suurepärane näide,“ rääkis TalTechi turundus- ja kommunikatsioonijuht Anne Muldme ning selgitas, et tehnikaülikooli 100. juubeliaastal soovib ülikool tähtsündmust jagada ka oma sõpradega teistest linnadest ja riikidest. „Eesmärk on ka Eesti riigi tutvustamine maailmale – Aaltos on ligi 2000 välistudengit, kellest nii mõnigi võiks meie kohalolekust saada inspiratsiooni Eestiga tutvumiseks ja miks mitte tulevikus koostöö tegemiseks,“ lisas ta.

Pop-up-ülikooli raames tutvustatakse TalTechi põnevamaid ja suurimaid saavutusi: lisaks Iseautole ja tudengivormelile ka nano-satelliiti, liginullenergia maja, robotkilpkonna ja Eesti esimest 5G võrku. 

Avalikud loengud keskenduvad küberkaitse ja targa linna teemadele. Esimest loengut teemal „Cyber hygiene - How to survive and be safe in the cyberspace? Best practices from cybersecurity students“ viivad läbi TalTechi küberkaitse õppekava tudengid Kristiina Konno (Eesti) ja Andrew Roberts (Austraalia). Teine pühendub targale linnale – teadur Ralf-Martin Soe keskendub enda loengus „Smart City: How to connect cities digitally? The case of Finland and Estonia” Helsingi ja Tallinna näitel mobiilsetele linnadevahelisele koostöövõimalustele. 

TalTechi pop-up-ülikooli messiala on avatud Aalto ülikoolis, Dipoli hoones teisipäeval, 27. novembril kell 10-17. Loengud toimuvad Lumituuli auditooriumis. TalTechi pop-up-ülikooli ja Eesti tippteadusega Aaltos on lisaks tudengitele ja õppejõududele tutvuma oodatud ka kohalikud ettevõtjad, ametnikud ja kõik huvilised. 

Allikas: TalTechi pressiteade

Aktusel said tänukirjad tööjuubeleid tähistavad õppejõud ja töötajad ning õppurid, kes on koolile uhkust toonud aktiivse osalemise eest väljaspool õppetööd. Lisaks tunnustas kõrgkool esmakordselt õppurite poolt tagasisideküsitluses esile tõstetud praktikajuhendajaid.
  
„Tervishoiuharidust pakkuva kõrgkoolina ei saa me ülehinnata praktikabaaside ja -juhendajate panust meie õppurite kujunemisel tervishoiuvaldkonna spetsialistideks. Kui suureks murekohaks Eesti tervishoius on tööjõupuudus, siis peame kindlustama, et tööleasuvad inimesed on saanud parimad võimalikud teoreetilised ja praktilised teadmised. See ei oleks võimalik ilma praktikajuhendajate ja -baasideta,“ märkis Tartu Tervishoiu Kõrgkooli teenuste ja koostöö koordinaator Grete Jeltsov.
  
 Tunnustuskirja said järgnevad praktikajuhendajad: SA Tallinna Lastehaigla anesteesia ja intensiivravi osakonna õde Virge Tõnise, Terviseameti Lõuna talitusest Krista Pärnapuu, SA Pärnu Haigla Sisekliiniku füsioterapeut Jaanika Kukk, Tartu Laste Turvakodust Keit Lippi. Parima välisüliõpilaste praktikabaasina tunnustame sel aastal SA Tartu Ülikooli Kliinikumi Ühendlabori kliinilise mikrobioloogia osakonda.
  
Sünnipäevanädala raames toimub ka Tartu Tervishoiu Kõrgkooli rahvusvaheline nädal, millest võtab osa 21 väliskülalist Lätist, Leedust, Hispaaniast, Portugalist, Poolast, Alžeeriast, Saksamaalt, Kreekast, Türgist, Šveitsist ning esindatud on ka Jamaica.

Allikas: Tartu Tervishoiu Kõrgkooli info

Andmebaasi Clarivate Analytics Web of Science teadlaste mõjukuse ülevaates „Highly Cited Researchers report 2018“ on nimetatud üle 6000 viimase kümnendi mõjukaima loodus- ja sotsiaalteadlase, kelle andmed põhinevad Web of Science’i andmebaasil.

Kui mullu loetleti ülevaates üle 3300 teadlase, kellest kuus olid seotud Tartu Ülikooliga, siis tänavu on selles 6000 maailma tippteadlast, kellest Tartu Ülikooliga on seotud kolmteist.

6000 maailma enimviidatud teadlase hulgas on järgmised Tartu Ülikooli teadlased:
•geneetikateadlased Andres Metspalu, Tõnu Esko, Reedik Mägi ja Markus Perola;
•loodusteadlased Urmas Kõljalg, Leho Tedersoo, Martin Zobel (kahes valdkonnas: taime- ja loomateadustes ning keskkonnateaduses ja ökoloogias), Meelis Pärtel, Mari Moora, Kessy Aberenkov ja Mohammad Bahram;
•füüsik Heikki Junninen;
•statistik Krista Fischer.

Sel aastal ülevaates esimest korda mainitud taimeökoloogia vanemteadur Mari Moora leiab, et see on väga rõõmus üllatus. „Teatav annus uhkust on muidugi ka, aga pigem on see seotud sellega, et oleme oma töörühmaga aastaid suutnud hoida oma teadustegevuse eesliinil. Seda just temaatika ja kontseptuaalse lähenemise mõttes: meie ideed ja tegemised pakuvad huvi ja leiavad järgijaid,“ ütles Moora, kes on ühtlasi üks neljast ülevaates nimetatud Tartu Ülikooli naisteadlasest.

Eesti teadlaste, sealhulgas Tartu Ülikooli teadlaste arv kahekordistus ülevaates juba teist aastat järjest (2017 seitse teadlast Eestist, sh kuus Tartu Ülikoolist). Peale Tartu Ülikooli teadlaste tõsteti tänavu esile ka Eesti Maaülikooli teadlane Ülo Niinemets ning kolm Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudi teadlast: Angela Ivask, Anne Kahru ja Kaja Kasemets.

Eesti teaduse edukust ja kõrget taset näitab ka see, et naabritega võrreldes oleme palju paremal kohal – Lätist ei ole mainitud ühtegi teadlast, Leedust üks teadlane, Venemaalt seitse ja Poolast kuus teadlast ning Soomest 36 teadlast, kellest kaks on seotud Tartu Ülikooliga. Eesti mõjukaima teadusmeetria eksperdi ja eksperimentaalpsühholoogia professori Jüri Alliku sõnul näeb Eesti välja nagu teaduse superriik. „Soomest on kokku 36 nime, mis on kolm korda rohkem kui Eestist, kuid kuna rahvaarvu suhe on suurem, siis oleme ka selles suhtarvus Soomest ees,“ lisas akadeemik Allik.

Metoodikat on 2017. aastaga võrreldes muudetud. Kui varem keskenduti analüüsis ainult kindlates valdkondades väga mõjukaks saanud teadlastele, siis sel aastal on koostajad arvestanud ka viimase kümne aasta jooksul rohkem kui ühes valdkonnas mõjukaid publikatsioone avaldanud teadlastega. Ülevaate koostajad lähtuvad teadlase mõjukuse määramisel sellest, kui palju kasutavad tema teadustöid teised teadlased, st kui kõrge on neile viitamise määr. Mida sagedamini teised teadlased kellegi töid enda oma toetuseks kasutavad, vaidlustavad või aluseks võtavad, seda mõjukam on teadlane Clarivate’i analüüsis. Lisaks igas valdkonnas viidatavuse poolest tipus olevatele teadlastele arvestatakse nimekirja veel need, kes pole ühes valdkonnas läve ületanud, kuid on kahes või enamas valdkonnas lävele väga lähedal.

Allikas: TÜ pressiteade

„Uus iseauto on optimeeritud konstruktsiooniga ja uuendatud juhtelektroonikaga analoogne sõiduk, mis on mõeldud juba reaalselt inimeste veoks linnatänavatel,“ sõnab Sell.

Silberauto AS juhatuse esimees Väino Kaldoja lisab, et uue iseauto ehitamisel on kõige olulisem funktsionaalsus: „Kõik on võimalik, kui on olemas algoritmid ja seadmed, siis võib sellele ehitada just sellise sõiduki, nagu õigeks peame.“

Iseauto tiim on eelmisel sõidukil testinud erinevaid lahendusi, mida nüüd uue tänavalegaalse iseauto ehitamisel saab kasutada. „Uut iseautot on just sellepärast lihtsam ehitada, et vorm on olemas. Teisalt on aga tarkvara-arendusega palju tööd. Näiteks juhtarvuti tuleb teine, ka alusraam ja mootori kontrollerid saavad olema teistsugused. Välimuselt aga ei pruugi neil kahel erinevust üldse märgata,“ sõnab Sell.

Uut iseautot hakkavad ehitama TalTechi inseneri- ja infotehnoloogia teaduskonna tudengid ja teadlased koostöös Silberauto tipp-spetsialistidega.

Väino Kaldoja rõhutab, et Silberauto soovib äratada noortes huvi ja näidata just neile, et ka Eestis on võimalik suuri asju teha: „Kui suudame noortes seda tahet ja emotsiooni luua ning hoida, siis suudame tulevikus veel suuremaid asju teha.“

TalTechi rektor akadeemik Jaak Aaviksoo ja Silberauto AS juhatuse esimees Väino Kaldoja sõlmisid iseauto projekti uuendamise lepingu 14. novembril. 

Allikas ja foto: TÜ pressiteade

Samal teemal:

• TalTechi ülikoolilinnakus on võimalik isesõitvat autot uudistada

Näitusel on välja pandud Tartu Ülikooli tudengite fotolood, mis valmisid loovkirjutamise ainekursuse raames. Näituse kuraatorid on Kõrgema Kunstikooli Pallas rektor Vallo Nuust ja fotograafia osakonna õppejõud Vallo Kalamees.

Vallo Nuusti sõnul keskendub näitus visuaalsele ja tekstilisele mõtlemisele. „Pimedad sügisõhtud pole just parimad tingimused välifotograafia harrastamiseks, aga just siin tuli mängu tudengite oskus siduda loovus tekstilise mõtlemisega.“ 

Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala tudengi Sander Kameniku sõnul on tegemist väga põneva ja igapäevaelust mõtteid eemale viiva ainega. „Kõik, mis me igapäevaselt loome, on kunst. See tuleb endas lihtsalt üles leida,“ leiab Kamenik.

Näitusel saab näha Tartu Ülikooli erinevate erialade tudengite töid. Nooruse galeriis on fotonäitus üleval 8. detsembrini, hiljem on võimalik töödega tutvuda Tartu Ülikooli ühiskonnateaduste instituudis.

Allikas: galerii info

Samal teemal:

• Rahvusvahelist noortepäeva tähistatakse fotokonkursiga
• Üleeuroopaline fotokonkurss kutseõppuritele

Uudne veebirakendus nimega funcExplorer aitab geeniteadlastel märgata varem tähelepanuta jäänud geene, mis võivad olla haigustega seotud. See on võimalik tänu sarnase aktiivsusega geenide automaatsele kirjeldamisele, milleks rakendus kasutab juba teadaolevaid bioloogilisi seoseid.

„Meie loodud veebirakendus vähendab teadlaste tehnilist vaeva ja pakub andmetele tuginevat analüüsi,“ ütles rakenduse arendaja, Tartu Ülikooli bioinformaatika doktorant Liis Kolberg. „Sisuliselt tähendab see seda, et automatiseerisime geeniteadlase jaoks väga ajamahuka protsessi – funcExplorer teeb selle töö ära tema lõunapausi ajal.” 

FuncExploreri töötas välja Tartu Ülikooli arvutiteaduse instituudi bioinformaatika teadusrühm BIIT, kes on avaldanud sel teemal ka artikli teadusajakirjas BMC Genomics (https://bmcgenomics.biomedcentral.com/articles/10.1186/s12864-018-5176-x).

Teadustööd juhtinud arvutiteaduse instituudi vanemteadur Hedi Peterson rääkis, et valminud veebirakendust võivad kasutada teadlased üle maailma ja see võimaldab uurida samal ajal tuhandete geenide aktiivsust. „Nii saame teada, millised geenid on kaasatud teatud haiguste, näiteks vähi avaldumisse,” sõnas ta. 

Peterson selgitas, et kui uurida suuremahulisi geeniandmeid tavameetoditega, jäävad neis esinevad seosed ja mustrid nägemata.

Sellepärast rakendavadki arvutiteadlased geeniandmete analüüsimiseks masinõppe meetodeid. Üks neist on klasterdamine. Nii saab rühmitada geene selle alusel, kuidas need erinevates tingimustes käituvad. Seejärel on abiks varasemad teadmised geenide ülesannete kohta, mille põhjal saab leitud geenide rühmi kirjeldada. 

Klasterdamise teel saavad teadlased leida näiteks igale kasvajatüübile iseloomulikud geeniavaldumise põhijooned. Nii tuvastatakse geenid, mis avalduvad kasvajarakkudes ja tervetes rakkudes erinevalt.

Analüüsi tulemuste alusel saab ennustada seni vähem uuritud geenide ülesandeid. Selliste geenide parem tundmaõppimine võib aidata avastada ka uusi geene, mis võivad seonduda mingi haigusega. „Näiteks on võimalik nii avastada kasvaja tekkega seotud geene,“ sõnas Peterson.

Allikas: TÜ pressiteade

Kuidas EENet 25 aastat tagasi alguse sai, sellest räägivad Õpetajate Lehe artiklis Anne Märdimäe, Tarmo Ainsaar, Raivo Hirmo ja Urmas Lett, kes kõik on töötanud EENetis juba 20 aastat või enamgi. Oma tööst räägivad nad praegugi pühendunult, rutiini siin ei tunta.

Eesti ühines internetiga 1990. aastate alguses. „Teadlased vajasid oma tööks internetiühendust. Eesti biokeskus ning TA keemilise ja bioloogilise füüsika instituut (KBFI) võtsid initsiatiivi ja panid üles kaks satelliiditaldrikut, ühe Tartus tähetorni ja teise Tallinnas KBFI katusele,“ meenutab võrguhaldur Anne Märdimäe. Esimene internetiühendus Eestist välja oli KBFI ja Rootsi kuningliku tehnikaülikooli vahel.

Aga teadlased tahtsid tegelda teadusega, mitte olla võrguoperaatorid. Nii loodigi aastal 1993 Eesti hariduse ja teaduse andmesidevõrk EENet. Kakskümmend aastat hiljem, aastal 2013 oli EENet Tiigrihüppe SA ja Eesti Infotehnoloogia SA kõrval üks neist kolmest alussambast, millest kokku sündis Hariduse Infotehnoloogia SA ehk HITSA.

„Internetiühendus tuligi algul EENeti kaudu, teisi pakkujaid ei olnud. E-post jõudis kohale hetkega nagu tänapäevalgi, aga mahud olid olematud. Samas keegi ei tahtnudki suuri faile saata,“ meenutab teenuste osakonna insener Raivo Hirmo. „Ka kodulehed olid algul väga lihtsad,“ täiendab osakonna juhataja Tarmo Ainsaar. „Esimesed kodulehed tulid 1995, lihtsad ja ilusad. Mõne üksiku pildiga, mitte nagu tänapäeval, et avad mõne portaali ja alustuseks tuleb 200 megabaiti spämmi ja alles siis hakkab tasakesi tekst ekraanile ilmuma. Toonased veebilehed mahtusid kitsastest internetikanalitest läbi ja ka inimestel oli rohkem kannatust veebilehe avanemist oodata.“

Loe artiklit täismahus Õpetajate Lehest!

Samal teemal:

• HITSA strateegia 2018–2020 toetab digipädevuste kasvu ühiskonnas tervikuna
• EENetil on külas noored töövarjud

Maailmapanga rahastatud projekt lõpeb 2020. aastal.

Konsultatsiooniprojekt toetab Tadžikistani haridus- ja teadusministeeriumi, kohalikku kvaliteediagentuuri ja kõrgkoole kõrghariduse kvaliteedi infosüsteemi väljaarendamise lähteülesande väljatöötamisel ning lisaks viib EKKA läbi piloothindamised kolmes Tadžikistani kõrgkoolis. EKKA roll on toetada projekti sisemise ja välise kvaliteedikindlustuse süsteemi arendamisel ning Euroopa kõrgharidusruumi kvaliteedikindlustuse standardite ja suunistega vastavusse viimisel.

Euroopa kvalifikatsiooniraamistiku ning kvaliteedikindlustuse põhimõtete ülevõtmist aastaks 2020 näeb ette ka Tadžikistani haridusstrateegia. 

“Esimese põhjalikuma visiidi käigus novembri alguses kohtusime aseministri ja teiste ministeeriumi vastutavate töötajatega, samuti järelevalveosakonnaga, kelle haldusalasse kuulub täna kõrgkoolide välishindamine,” kommenteeris EKKA juhataja Heli Mattisen.

Lisaks viisid EKKA eksperdid läbi esimesed koolitused ülikoolide esindajatele, kes said ülevaate Euroopa ja Eesti kõrghariduse kvaliteedistandarditest ja hindamise põhimõtetest. Kuigi Tadžikistan ei ole veel liitunud Bologna deklaratsiooniga, vastab sealsete õppekavade struktuur Bologna põhimõtetele, kasutusel on ainepunktisüsteem ning Eesti kogemus kõrghariduse kvaliteedi tagamisel pakkus osalejatele siirast huvi.

Maailmapanga finantseeritud projekt kestab kokku kaks aastat ning selle eelarveline maht on 210 650 eurot.

Eesti Kõrg- ja Kutsehariduse Kvaliteediagentuur loodi Sihtasutuse Archimedes koosseisus 2009. aastal. EKKA on juhtiv kompetentsikeskus Eestis kõrg- ja kutsehariduse välishindamise alal.

Varasemalt on EKKA viinud läbi rahvusvahelisi kvaliteediprojekte nii Moldovas kui Aserbaidžaanis.

Allikas: SA Archimedese pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kristjan Jaagu stipendiumiprogramm tähistab 15. tegevusaastat
• Noore õpetlase stipendium anti tänavu 20 noorele

Ministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom märkis, et nii kogukondlikud kui ärilised teod on saanud alguse nii koolist kui laste initsiatiivil. „See näitab, et koolil on ettevõtlikkuse kujundamisel oluline roll ja õppetöö käigus tekkinud ideest, tehtud loovtööst või projektist võib sündida mõni elu edasiviiv lahendus,“ ütles Ploom. „Õpetajate roll on toetada ja suunata ideede genereerimist, arendamist ja elluviimist. Kui esimene samm on tehtud, kannustab eduelamus noori ka edaspidi tegutsema.“

7-10-aastaste õpilaste tehtud tööde seas on Tapa Gümnaasiumi 4.a klassi korrastustööd Naistevälja kivikalmetel, mis on osa Pärandivaderite projektist. Rakvere Gümnaasiumi 3.a klassi õpilased kaunistasid oma koolimaja esise lilledega projekti „100 lille, 100 sõpra“ käigus. Jõhvi Vene Põhikooli 4. klassi poiss Dmitri Šaronov meisterdas oma koduaeda ja ka naabritele linnupeletajad.

11-15-aastaste seas pääses finaali Võru Kreutzwaldi kooli 7.b klass, kes koostab, harjutab ja esitab luulekavasid. Finaali pääsesid ka Pärnu Rääma põhikooli õpilased Ketter Hiiemäe, Rihard Järvesaar, Remo Raiesmaa, Joonas Leemet, Häli Palmiste ja Karl-Joosep Raudkivi koguperemänguga „Ettevõtlikud nutimunad“ ning Rakvere Gümnaasiumi 5. ja 2. klassi õpilaste ühiselt korraldatud loterii Rakvere Haigla lasteosakonna toetuseks.

16-26- aastaste rühmas on finaalis Changemakers Academy, üliõpilased Erkki Kuber (Tartu Ülikool) ja Dan Tõnus (University of Groningen), kes korraldavad sotsiaalsetele ettevõtetele turundusideede loomise konkursse. Finaalis on ka Läänemaa Ühisgümnaasiumi õpilase Maria Palgi loodud kaardimäng Mälukas noortele uimastite kahjulikkuse teadvustamise teemal, viie gümnaasiumiõpilase – Katarina Raud, Anastasia Beljajeva, Anna Aron, Silvaliis Karu ja Greete Kõrvel – projekt vaimse tervise probleemide teadvustamise teemal „Ma Ei Ole Uhhuu“, Valga Gümnaasiumis UNESCO üldkoolide võrgustiku raames loodud kinoklassi Avasilm sisseseadmise eestvedamise eest Kristiina Saaron ning Nõo Reaalgümnaasiumi õppurid Danvar Lendre ja Mattias Laose liikumissarjade korraldamise eest.

Äritegudest on nooremas vanusegrupis finaalis Jõhvi Vene põhikooli 4. klassi õpilane Emili Matjušenko kilekotist helkuritega, TERA Peedu kooli õpilane Pauliina Luure oma Paula poega, Valga põhikooli 9. klassi õpilased Morris Tann, Janely Rein ja Rasmus Susi oma toodetud meevõidega, Anna Haava nimelise Pala kooli õpilased Urmet Kaur, Rasmus Lille ja Henri Põld kohalikust puidust valmistatud Memo kelladega ja Türi põhikooli õpilane Kirke Perillus, kes pakub mängujuhtimise teenust.

Vanemas rühmas on finaalis internetikeskkonna „Eesti tooted maailma“ loonud Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased Brandon Undrus, Siim Kokkota, Maru Arukask, Anette Gertrud Pello ja Triinu Amboja, Tallinna 21. Kooli õpilased Merilin Priilinn-Türk, Triin Mänd, Bert Palts ja Kristjan Pekk, kes toodavad Best Ice Kalevi kommidega jäätist ja Põlva Gümnaasiumi õppurid Hanna Maria Lanne, Evar Valentin Pereseld ja Katrin Piirimaa Meerikunno rabajärvest pärit rabavee toonikuga.

Konkurss toimub ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames, mida toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: HTMi pressiteade

Samal teemal:

• Edu ja Tegu programm toetab ettevõtlusõpet
• Nädalavahetusel osaleb suurimal õpilasfirmade laadal 260 noorte ettevõtet

Parim praktikant kutsehariduse koolipõhises õppes on Aleksandr Petrov, kes läbis praktika Enefit Solutions AS-is ja kes õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses metallitöötlemispinkide töötajaks. Parima praktikandi tunnustuse töökohapõhises õppes pälvis Kelly Vokk, kes läbis töökohapõhise kutseõppe Espak Paide OÜ-s ning kes õpib Järvamaa Kutsehariduskeskuses müüja-klienditeenindajaks. Parim praktikant kõrghariduse kategoorias oli aga Lauri Jõeäär, kes õpib Sisekaitseakadeemias politseiteenistuse erialal ja kes sooritas praktika Politsei- ja Piirivalveametis. 

„Tööandjate jaoks on noortele reaalse töökogemuse võimaldamine ühelt poolt missiooniprojekt, teisalt aga hea võimalus leida uusi töötajaid,“ ütles Eesti Tööandjate Keskliidu juhataja Toomas Tamsar. „Konkursi hindamiskomisjonil oli valida hulga tublide noorte vahel ning võitja selgitamine polnud üldse mitte kerge ülesanne, eriti kõrghariduse kategoorias,“ sõnas ta. 

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul on praktika hea võimalus enda arendamiseks nii osalejale kui tööandjale. „Praktika annab ettevõttele võimaluse oma organisatsiooni uuendada, praktikandile hindamatuid kogemusi ja tema õppeasutusele parema arusaamise sellest, mida tööjõuturul vaja on. Täna auhinnad saanud särasilmsed noored on just see eeskuju, mida Eestis praegu tarvis: inimesed, kes on valmis õppima, arenema ja oma kogemusi jagama.“

Tööandjate sõnul olid selleaastased praktikandid hästi ette valmistunud, suhtusid oma ülesannetesse tõsiselt, julgesid esitada küsimusi ning tulla välja ka oma ettepanekutega. 

Parima praktikandi tunnustuse pälvinud õppurid said Estonian Business Schoolilt  auhinnaks karjäärinõustamise ja võimaluse läbida omal valikul kursuse, mis toetab nende õpinguid ja edasist tööelu. 

Eesti Tööandjate Keskliidu parima praktikandi konkursil „Praktik Cum Laude“ osales sel aastal 43 noort.  

Kolmandat aastat korraldatavale konkursile said kandidaate esitada kõik organisatsioonid, kes pakkusid 2017. aastal praktika- või töökohapõhise õppe kohti.

Konkursi võitjad välja valinud hindamiskomisjoni kuulusid Eesti Tööandjate Keskliidu, Haridus-ja Teadusministeeriumi, SA Innove ja erialaliitude esindajad ning arvesse võeti ka „Praktik Cum Laude“ Facebook´i lehel toimunud avaliku internetihääletuse tulemusi. 

„Praktik Cum Laude“ projekti toetab Euroopa Sotsiaalfond. 

Allikas ja foto: Eesti Tööandjate Keskliidu pressiteade

Samal teemal:

• Ettevõtlike koolide parimad edulood on selgunud
• Õppeasutused saavad Innovest toetust taotleda praktikasüsteemi arendamiseks