Peaminister keskendub oma loengus riigi- ning haldusreformi osas seni tehtule ning edasistele sammudele. „Suuri reforme ei tohi kunagi teha üksnes reformi enese pärast, vaid peame alati nende keskmesse seadma Eestimaa inimesed. Meie kõigi huvides on riigi võimekuse säilitamine ja arendamine, aga see peab jääma meile ka jõukohaseks pidada. Otsuste tulemusel peavad muutuma meie avalikud teenused kiiremaks ja kvaliteetsemaks ning kodukant konkurentsivõimelisemaks – nii suurtes linnades kui ka väikestes valdades,“ ütles peaminister Jüri Ratas.

TTÜ rektori Jaak Aaviksoo sõnul on peaministri riigi- ja haldusreformidele pühenduv ettekanne tehnikaülikoolis igati päevakohane: „Oleme ka ülikooli ümberkorralduste peamiseks eesmärgiks seadnud Eesti heaolu kasvatamisele kaasaaitamise. See sünnib läbi tööviljakuse kasvu, mida aitavad tõsta tehnikaülikooli inseneridest ja ökonomistidest vilistlased. Ühiskonna vajadus just nende valdkondade parimate lõpetajate järele kasvab iga päevaga,“ kinnitas rektor Aaviksoo.

Jüri Ratas on tehnikaülikooli vilistlane – ta on lõpetanud bakalaureuseõppes ärikorralduse eriala ning hiljem kaitsnud magistrikraadi majandusteaduses. Ta on 2016. aasta sügisest Eesti Vabariigi peaminister ning on enne seda pidanud Riigikogu aseesimehe ja Tallinna linnapea ameteid.

Otseülekannet loengust saab vaadata SIIT.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Tallinna Tehnikaülikool tutvustab avatud uste päeval abiturientidele põhjalikult uuendatud erialasid ning uuendusi sisseastumisel
• TTÜ Mektory tehnoloogiakool avab koolinoortele inseneeria instensiivõppe programmi NIP

Eesti Teadusagentuuri, Eesti Teaduste Akadeemia ning Haridus- ja Teadusministeeriumi korraldatud teaduse populariseerimise konkursil 2017 pälvis  Horisondi meeskond ajakirja digiteerimise ja avalikkusele kättesaadavaks muutmise eest teadust ja tehnoloogiat populariseerivate tegevuste ja tegevuste sarjade hulgas II preemia. 

Enne kõikide ajakirjanumbrite digiteerimist olid Horisondi kodulehel kättesaadavad vaid valitud artiklid. Nüüd on kõikide aastakäikude numbrite sisu aastase viibega DIGAR-is huvilistele vabalt sirvida, süüvida, lugeda ja vaadata. 

Peatoimetaja soovitab

Horisondi peatoimetaja Ulvar Käärt, millal võiks õpetaja Horisondi lugemist õpilastele kindlasti soovitada ja ajakirja ainetunnis kasutada?

Mäletan oma põhi- ja keskkoolipõlvest ehk 1990. aastate teisest poolest, kuidas Horisondid olid bioloogias, geograafias, füüsikas  ja ajaloos õppetöö lahutamatu osa. Seda eeskätt uurimistööde ja referaatide allikmaterjalina. Samas, kuna mul tuli väisata omal ajal ikka ja jälle ka geograafia ja ajaloo olümpiaade, siis tuli ka nendeks valmistumisel virnade viisi Horisontidest valitud lugusid lugeda. Tean, et vahepeal pole midagi muutnud ja Horisondid on tänasel infouputuse ajastul tänu usaldusväärsusele õppetöös endiselt au sees. Tõsi, asi on  selle poolest lihtsamaks läinud, et nüüd ei pea tingimata raamatukokku ajakirjadest vajalikke artikleid otsima minema, vaid ajakirjanumbreid saab tänapäevasel moel vabalt ka digiarhiivi DIGAR keskkonnas (www.digar.ee) nii koolis kui kodus elektrooniliselt sirvida ja alla laadida.  

Horisontide leidmine digitaalarhiivist on väga lihtne: piisab ainuüksi pealkirja sisestamisest digar.ee otsinguväljale. Ühtlasi on ajakirja võimalik leida DIGAR-i perioodika loodus- ja täppisteaduste rubriigist või perioodika alajaotuse tähestikulisest ülevaatest. Samas viitavad lingid DIGAR-is arhiveeritud Horisontidele ka Eesti rahvusbibliograafia andmebaasis (erb.nlib.ee) ning elektronkataloogis ESTER (ester.ee). 

DIGAR-is on võimalik teha Horisondi sisuotsingut nii väljaande avatud numbri siseselt kui kasutada detailsemat otsingut rohkemate ajakirjanumbrite sisus. Viimasel juhul tuleb märkida pealkirja lahtrisse Horisont, määrata ilmumisaeg, millisest ajavahemikust on soov otsingut teostada, ning teksti väljale tuleks sisestada otsitav autor, artikli pealkiri või näiteks mõni artiklis esinev fraas.

Märkimist väärib, et DIGAR-i vaaturis on võimalik avatud Horisondi lehekülgi ka kordades suurendada ning vaadelda näiteks piltide või jooniste huvitavaid detaile täpsemalt, kaotamata seejuures pildi teravuses. 

DIGAR-is olevate Horisontide kasutamiseks ei ole huvilisel tingimata vaja digitaalarhiivi sisse logida ega ennast Rahvusraamatukogu kasutajaks registreerida. Sel juhul ei ole aga võimalik kasutada digitaalarhiivi isikustatud teenuseid (järjehoidjate lisamine, lugemisriiul). Näiteks lugemisriiulit on võimalik ka teistega jagada – riiuli nägemiseks ning kasutamiseks ei pea viite saajad olema rahvusraamatukogu lugejad. Just seda võimalust kasutavadki õppejõud tihti oma õpilastele õppematerjalide jagamiseks.

Praeguseks on selgunud, et rahvas on digiteeritud Horisondid väga suure huviga vastu võtnud. Kõik ajakirjad said DIGAR-isse üles mullu jaanuaris ning Rahvusraamatukogu andmetel  on selles keskkonnas Horisonte sirvitud või alla laetud enam kui 21 000 korda. Kui keskmiselt on iga ajakirjanumbrit alla laetud 20 korda, siis paljusid numbreid isegi üle 100 või 700 korra.

Õpetaja kogemus

Jõhvi Gümnaasiumi keemiaõpetaja Kristelle Kaarmaa on Horisonti oma tundides sageli kasutanud. „Olen tegev keemiaõpetaja ning kasutan ajakirja Horisont oma töös pidevalt. Ajakirjast olen leidnud täiendavat informatsiooni, huvitavaid näiteid, fotosid, fakte jne tundide ettevalmistamiseks. Samuti olen õppeotstarbel mõnda artiklit paljundanud ja oleme seda tunnis koos õpilastega analüüsinud või lasknud rühmadel arutleda ja diskuteerida loetu üle. Ühtlasi on ajakiri õpilastele abiks näiteks referaatide ja esseede koostamisel. Lisaks nimetatule sobib ajakirja kasutada ka olümpiaadiks valmistudes,“ jagab ta oma kogemust. 

Seitse ajakirja tunnis

Ulvar Käärt, miks Horisondi digiteerimisega nii kaua aega läks? 

Kõige keerulisem ja ajamahukam protsess oligi kõikide ajakirjade viimsest kui ühest kaane- ja leheküljest ehk kokku ligi 25 000 küljest skanneri all elektroonilise koopia tegemine. 

Kogu protsess hakkas pihta sellega, et ajakirjad tuli välja kärutada Rahvusraamatukogu keldrikorrusel asuvast arhiivkogust. Kuna trükiseid hoitakse seal jahedas, tuli lasta ajakirjadel enne digiteerimist nelja tunni jagu soojeneda, et paber toatemperatuuriga kohaneks. Alles siis sai Horisondid digiteerimiskeskusesse tuua ja neist skanneriga esikaanest tagakaaneni lehekülg lehekülje haaval digitaalkoopia teha. Lehekülgede keeramine käis käsitsi. Tõsi, tänapäeval on juba olemas ka robotskannereid, millel lehekülgi pöörab „vaakumnäpp“, kuid viimaste töö jätab siiski soovida. Inimese näpp olevat selliseks tööks ikka kõige parem!

Keskmiselt jõudsid rahvusraamatukogu nobedad digiteerijad digiteerida seitse ajakirja tunnis.

Kui digitaalkoopiad tehtud, oli vaja nende esialgseid faile enne DIGAR-is avaldamist töödelda ja sobivasse mõõtu lõigata. Samas kontrolliti digiteeritud materjale ka spetsiaalse  arvutiprogrammiga. Mõnigi kord tuli välja, et osadest digiteeritud Horisontidest olid üksikud leheküljed puudu – keegi oli huvipakkuva loo kunagi ajakirjast lihtsalt välja rebinud. Sel juhul tuli välja otsida uus Horisont, millest sai ka puuduolevate külgede koopiad teha.

Kogu suur ettevõtmine oleks jäänud tegemata, kui seda  poleks toetanud Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Teadusagentuur.

Oleme Koolielus varem tutvustanud ka kahte tasuta äppi – Horisondi pileveaabitsat ja Eesti Looduse teoaabitsat. Kas äpid on oma kasutajaskonna leidnud?

Horisondi pilveaabitsa on endale nutitelefonisse tõmmanud ligi 5000 kasutajat, Eesti Looduse teoaabits on leidnud ligi 1000 kasutajat.

Fotod: Ulvar Käärt.

Samal teemal:

• Kutsume osa võtma teaduse populariseerimise projektikonkursist 2018
• Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene Ergma

Viiendat korda toimuva arendusnädalavahetuse ehk häkatoni ajal saab Tartu ülikooli Physicumi õppehoone 48 tunniks loovuse, meeskonnatöö ja prototüüpimise arengulavaks. Selliste ürituste eesmärk on tuua kokku erinevate elualade asjatundjad, et anda neile võimalus viia ellu suure potentsiaaliga riistvaraideid.

Nelja aastaga on Garage48 „Hardware & Arts“-sarja häkatonidest saanud inspireeriv ja toetav keskkond ideede elluäratamiseks ning disainerite ja tehnoloogiaspetsialistide koostööks. Tartust on arendusnädalavahetus laienenud ka Lätti ja Gruusiasse.

Näiteks eelmise aasta häkatoni võitis akude monitoorimise seadme loonud tiim CBMS (Centralized Battery Monitoring System). Välja töötatud seade vähendab nende asutuste aja- ja rahakulu, kes peavad hoolitsema suurearvulise masinapargi eest, sest see aitab mugavalt teada saada, kui mõne seadme aku hakkab tühjenema.

Sel nädalavahetusel valmivate prototüüpide esitluste finaalile saab kaasa elada Physicumis kohapeal või otseülekande vahendusel Garage48 veebilehel pühapäeval, 4. märtsil algusega kell 17.

Garage48 kaasasutaja Priit Salumaa sõnul on „Hardware & Arts“ kujunenud üheks oodatuimaks Garage48 häkatoniks. „Need nädalavahetused tõestavad riistvaraliste prototüüpide loomise olulisust ja võimalusi. Samuti annavad need indu uute Garage48 esemeliste häkatonide sünniks, nagu olid näiteks 2017. aasta sügisel korraldatud puiduhäkaton ja ekspositsioonide hack,“ lisas Salumaa.

Tartu ülikooli tehnoloogiainstituudi professor ja Garage48 kaasasutaja Alvo Aabloo rõhutas, et selline üritus on loonud eeldused valdkondadevaheliseks koostööks nii Eestis kui ka rahvusvahelisel tasandil. Häkatonil osalevad tema sõnul loodusteadlased, disaini- ja loomeasjatundjad, insenerid ja ärijuhid kogu Baltikumist, lisaks paljude ülikoolide tudengid.

„Need üritused on näidanud, et disainerid ja tehnoloogid on õppinud tänu neile üksteise tegevusmaailma paremini tundma. See on loonud võimaluse teha koostööd tõhusamalt ja inspireerivamalt,“ märkis Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskonna vanemteadur ja häkatoni mentor Renee Puussepp.

Kaitseväe ühendatud õppeasutuste rakenduskeskuse ülem kolonelleitnant Sten Allik sõnas, et nende kui Garage 48 partneri jaoks teeb ürituse huvitavaks ja vajalikuks kolm asjaolu. Esiteks saab sõjaväelastele ja kaitseliitlastele sel viisil näidata, et lühikese aja jooksul on võimalik pakkuda välja tehnilisi lahendusi ka lahinguväljal tekkivate küsimuste lahendamiseks. Teiseks kohtuvad häkatonil sõjaväelased ja tehnoloogiaarendajad, et demonstreerida selliste omamoodi ebatavaliste ja värvikate koosluste tõhusust olukorras, kui on vaja intensiivselt lahendada ühist probleemi. Kolmandaks kasvavad häkatonidest kui talgutest välja teostamist väärivad lahendused.

„Oleme eelmiste aastate talgute osa tehnilisi lahendusi edasi arendanud ja investeerinud neisse märkimisväärseid summasid,“ selgitas Allik. „Minu jaoks on kaitseväe osalemine Garage48-l justkui laiapindse riigikaitse elluviimine par excellence.“

Garage48 „Hardware & Arts 2018“ häkatonil saavad osalejad kasutada mitmesuguseid elektroonika- ja disainmaterjale ning töövahendeid. Kogu ürituse vältel toetavad prototüüpide ehitamist tehnilised mentorid, laupäeval ka erialased ja äriarendusmentorid.

Häkatoni korraldavad ühiselt Tartu ülikool, Eesti kunstiakadeemia ja Garage48 koostöös „EstLat-Accelerate’i“ programmi ja Estronicsi klastriga. Üritust rahastavad Euroopa liidu Euroopa regionaalarengu fond (ERDF) ja ERDF Interreg Estonia-Latvia, ERDF-i meetmetest kaasrahastatav ja EAS-i klastriprogrammi kuuluv Estronicsi klaster, Tartu ülikool, Eesti kunstiakadeemia ning kaitseväe ühendatud õppeasutused, Tartu linn ja Eesti kultuurkapital. Toetajad on Farnell, sTARTUp Day, Mass Portal, Hedgehog, Rizart, Balti Uuringute Instituut (BIA), Garage48, TechHub Riga, Tartu ülikooli Ideelabor, Startin.LV ja MadeBy.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Aasta haridusteoks kuulutati tehnoloogia ja disaini hackathonid
• Teaduse populariseerimise projektikonkurss viib õpilased polaarjoone taha

Akadeemilist testi saab teha suuremates linnades üle Eesti. Selle sooritamine vähemalt 65-punktisele tulemusele võimaldab asuda õppima enamikule Tartu ülikooli bakalaureuse- ja rakenduskõrgharidusõppe õppekavadele.

„Eelmisel aastal tegi akadeemilise testi 966 inimest ja 190 neist said suvele vastu minna teadmisega, et Tartu ülikool ootab neid õppima. Need, kelle tulemus jäi alla 65 punkti, kandideerisid ülikoolikohale riigi- ja sisseastumiseksamite tulemuste alusel suvel. See põhimõte kehtib ka tänavu,“ rääkis Tartu ülikooli vastuvõtutalituse juhataja Tuuli Kaldma. „Meie käest uuritakse tihti, kuidas akadeemiliseks testiks valmistuda. Eraldi õppida selleks ei saa, kuid me soovitame lahendada proovitesti, mis on kuni 23. märtsini kättesaadav ülikooli kodulehel. See annab võimaluse tutvuda tüüpülesannetega ja nii peaks kulgema 24. märtsil testi tegemine sujuvamalt.“

Akadeemilise testi saab teha ühe korra aastas. See võimalus on neil, kellel on õigus astuda Tartu ülikooli sel aastal, st abiturientidel ja varem keskhariduse omandanud inimestel. Nooremaid gümnasiste ootab ülikool testi tegema gümnaasiumi lõpuaastal, seni saavad nad kätt harjutada proovitestil.

Akadeemilises testis on 150 valikvastustega küsimust. Testiga ei kontrollita mitte gümnaasiumis omandatud teadmisi, vaid pannakse proovile üliõpilaskandidaadi valmisolek ja oskus kasutada etteantud infot ning leida loogilisi seoseid. Testi saab teha eesti või vene keeles ja selleks on aega kolm tundi. Tulemused avalikustatakse hiljemalt 31. märtsil ja need kehtivad Tartu ülikooli kandideerimisel 2018. aastal.

Erandina on neil, kes kandideerivad tänavu Tartu ülikooli psühholoogia või hambaarstiteaduse õppekavadele, võimalik akadeemilist testi teha ka 4. juulil. Nendel õppekavadel on akadeemiline test kohustuslik sisseastumiseksam.

Akadeemilisele testile registreerumine, viide proovitestile ja lisainfo on kättesaadavad Tartu ülikooli kodulehel.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Õppeinfosüsteem Tahvel kutse- ja kõrgkoolidele
• Tartu Ülikoolis alustab käesoleval sügisel õpinguid ligi 4000 üliõpilast

Tänased gümnaasiumilõpetajad tundsid aktiivset huvi lävendipõhise vastuvõtu, erialade ja erialaainete vastu, samuti soovisid nad teada, milliseid stipendiume ja välismaiseid praktikakohti pakutakse ning milline töökoht neid pärast lõpetamist ees ootab. 

Abituriendid tundsid huvi kõikide tehnikaülikooli inseneri-, IT, majandus- ja loodusteaduskonnas, Eesti Mereakadeemias ja Tartu kolledžis õpetatavate erialade vastu.

Palju tähelepanu jagus just tehnikaülikooli tugevuseks peetavatele IT õppekavadele, mille praegustel ja tulevastel tudengitel on oluline roll tehnikaülikooli digialgatuses TalTechDigital. Algatuse eesmärk on viia ülikool digirevolutsiooni esiritta kasutades kõige kaasaegsemaid tehnoloogilisi võimalusi oma igapäevase tegevuse – õppimise, õpetamise ja uurimistöö – paremaks korraldamiseks. 

Üks osa TalTechDigitali algatusest on ka avatud uste päeval demonstreeritud tehnikaülikooli teadlaste ja tudengite loodav iseauto. Samuti huvitas gümnasiste ülikooli laborid, raamatukogu, ühiselamud, sportimisvõimalused. Suurenenud on noorte huvi keskkonnaga seotud erialade vastu.

Pilku püüdsid ka üliõpilaste enda tehtud seadmed – näiteks võileivamasin, generaatoriga õnneratas, robotkäsi ning joogiautomaat.

Järgmise sammu tehnikaülikooli sisseastumisel saab teha märtsikuus, kui 11 esimese astme erialale saab teha sisseastumiskatseid. Katsetele saab registreeruda 9. märtsil kella 16-ni TTÜ veebis. See on Eestis esmakordne võimalus teha tavapäraselt suvel toimuvaid eriala sisseastumiskatseid talvel ning selle eesmärgiks on anda edukale sisseastujale kindlustunne sissesaamise osas juba enne suve. Kokku saab sel aastal valida 34 bakalaureuse-, integreeritud ja rakenduskõrgharidusõppe eriala vahel. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tallinna Tehnikaülikool tutvustab avatud uste päeval abiturientidele põhjalikult uuendatud erialasid ning uuendusi sisseastumisel

Sisuka päeva jooksul on võimalus tutvuda kõikide TÜ erialade ja õppekavadega, osaleda ligikaudu 100 töötoas ja infotunnis ning saada vastused küsimustele sisseastumise kohta.

Tartu Ülikooli lahtiste uste päev on traditsiooniks saanud suursündmus, mida külastab igal aastal üle 1500 noore kõigist Eesti paigust ja välismaalt. „Lahtiste uste päeval saab osaleda kõige põhjalikumas programmis, mille TÜ aasta jooksul välja pakub. Nii saab potentsiaalne sisseastuja valida just talle huvi pakkuvad loengud ja infotunnid, et saada tulevasest erialast parim ettekujutus,“ selgitas päeva olulisust TÜ Eesti turunduse ja vilistlastegevuse juht Teele Arak.

Arak lisas: „Paljude abiturientide jaoks on üks painavamaid küsimusi edasine haridustee. Meie meelest on teadliku kõrgharidusvaliku tegemisele kaasaaitamine määrava tähtsusega, sest nii saame anda oma panuse tulevaste maailmamuutjate arengule.“

Sel aastal on lahtiste uste päeva kavas esimest korda eraldi programm ingliskeelsesse õppesse astujatele nii Eestist kui ka välismaalt. Veel saab päeva üldises osas tutvuda TÜ uue videolavastusega, osaleda sisseastumise infotunnis ja laiendatud alal toimuval infomessil ning jälgida tudengite väitlust teemal „Kas parem on olla õnnetu progeja või õnnelik filosoof?“.

Ülikooli neli valdkonda pakuvad kokku ligikaudu 100 töötuba, loengukülastust ja seminari, mille vahel saab iga potentsiaalne sisseastuja valida. Sisuka päeva jooksul saab muu hulgas külastada lahangusaali, juhtida nutirobotit, arendada virtuaalreaalsust, tutvuda maapõue sügavustega, proovida kätt diktorina ja joonistada kirjandust. Tartu ainulaadse tudengielu tajumiseks on võimalik külastada ka TÜ ühiselamuid, muuseume ja spordiklubi.

Tartu Ülikooli lahtiste uste päeva toetab Swedbank.

Üle Eesti toovad huvilised Tartusse kohale tasuta eribussid. Sinna saab koha broneerida kuni 26. veebruarini ülikooli kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Tartu Ülikool ootab laste joonistusi: milline näeb välja emakeel?
• Tartu Ülikooli teadlased uurisid doktorikraadiga inimeste karjääriteed

Lahtiste uste päeva raames on võimalus end simulaatoris proovile panna helikopteri ja lennuki piloodina või juhtida lennujuhina kõiki õhusõidukeid ning külastada lennukite hooldusangaari Tartu Lennujaamas.

Lahtiste uste päev algab hommikul kell 10 eeltestide tegemisega kõikidel Lennuakadeemia õppekavadel. Õppeosakonna juhataja Signe Vankeri sõnul pakub akadeemia esmakordselt nelja eri kuupäevaga võimalust eelkatsete tegemiseks, sest see võimaldab õppuritel suvist sisseastumisperioodi paindlikumaks muuta ning vajalikud eelkatsed juba kevadel ära teha. Eelteste on võimalus teha nii Lennuakadeemias kohapeal Tartumaal kui ka Tallinnas, aadressil Suur-Sõjamäe 10a.

Päev jätkub loengute ja töötubadega, kus õppurid saavad ise programmeerida, õppida lennuettevõtte majandamist või panna Tartu Lennujaama hooldusangaaris käed külge Ameerika äriklassi lennukile Learjet 25B. Lisaks on avatud kõik Lennuakadeemia populaarsed simulaatorid, kus saab end piloodi või lennujuhina proovile panna ning kogeda töötamist pilvedest kõrgemal.

Täpsem kava Lennuakadeemia lahtiste uste päeva kohta 1. märtsil 2018 asub aadressil http://lennuakadeemia.ee/sundmused/lahtiste-uste-paev-2018

Eesti Lennuakadeemia on rahvusvaheliselt tunnustatud lennunduskõrgkool, mis ainukesena Eestis koolitab spetsialiste nii Eesti kui ka rahvusvahelistele lennundusettevõtetele. 2018. aastal tähistab Lennuakadeemia oma asutamise 25. aastapäeva.

Allikas: Lennuakadeemia pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ avatud uste päeval saab registreeruda ülikooli märtsikuistele sisseastumiskatsetele
• Tartu Tervishoiu Kõrgkool avab uksed kahes linnas

Tänavu on konverentsil 26 ettekannet. Traditsiooniliselt antakse üle ka Lotmani-nimelised stipendiumid teadustööde konkursi võitnud TÜ üliõpilastele – ühele semiootikule ja ühele slavistile. 

„Tartu-Moskva koolkonnas toimub põlvkonnavahetus. Vanem generatsioon koolkonna asutajaid lahkub, kuid teadusteed alustavad uued jõud. Noored pakuvad välja uusi teemasid, ideid ja meetodeid,“ sõnas seminari korraldaja, Tartu Ülikooli slavistika osakonna juhataja Ljubov Kisseljova. „Iga seminarist osavõtja esineb teemal, mille kallal ta parajasti töötab. See on hea võimalus tutvustada oma projekte asjatundjatele ja nõudlikule publikule. Seminari iseloomustab elav diskussioon nii saalis kui ka kuluaarides. Tihti kasvavad nendest aruteludest välja uued ettekanded ja artiklid.“

Interdistsiplinaarse ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadusfoorumina ühendab Lotmani seminar kirjandusteadlasi, ajaloolasi, semiootikuid ja folkloriste. Mainekate teadlaste kõrval Šveitsist, Soomest, Ukrainast, Valgevenest, Venemaalt ja Eestist esinevad seminaril noored teadlased, kes on hiljuti kaitsnud TÜs doktoriväitekirja. On kujunemas heaks tavaks, et koos oma juhendajatega peavad ettekande ka praegused doktorandid. Selline koostöövorm on arendav ja pakub algajale teadlasele vajalikku kogemust.

Seminari korraldamist toetavad Tartu linnavalitsus, haridusteaduste ja kunstide valdkonna dekaan professor Margit Sutrop ja Zimini fond.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liit tähistas Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva üleriigilise koguperefestivaliga „Noor insener“. Festival virgutab noorte loovust ja ettevõtlikkust ning arendab nende oskusi probleeme lahendada.

Sündmusel osalejate ülesanne oli panna tööle 100 masinat nii, et igas masinas käivituksid mitmed ahelreaktsioonid. Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse esimehe Mart Soobiku sõnul sümboliseerib ahelreaktsioonimasinate ehitamine Eesti noorte aktiivsust ja nutikust: „Võimekus panna ühiselt tegutsedes kokku väikestest asjadest suur ja keeruline teos on kahtlemata tõestus meie noorte andekusest ja nutikusest.“

Soobiku sõnul oli noorte huvi festivali vastu suur. Festivalil osalesid meeskonnad Eestimaa erinevatest piirkondadest. Samuti osalesid nii põhikoolide, huvialakoolide, kutseõppeasutuste kui ka ülikoolide meeskonnad.

Festivali eesmärk on kasvatada noortes huvi tehnoloogia, tehnikateaduste ning inseneri elukutse vastu. Festivali korraldamisele panid õla alla tööriistafirma Stokker ja tehnoloogiaettevõte Net Group, pidades oluliseks noorte inseneride tuleviku ja hariduse edendamist.

„Usume, et noortes tuleb huvi tehnoloogia- ja inseneriteaduste vastu äratada juba noores eas. Peame oluliseks aidata kaasa noorte nutikate talentide leidmisele ja toetamisele, kellest võiksid saada tuleviku tipptegijad,“ sõnas Net Groupi tegevjuht Priit Kongo.

Festival toimus Tallinna Lauluväljaku sammassaalis. Kohapeal said külastajad esitada noortele masinate kohta küsimusi ja hääletada parima meeskonna poolt. Festivalil tunnustati rahva lemmikut ja kõige ökonoomsemat masinat.

Lisainfo:

Mart Soobik, Eesti Tehnoloogiakasvatuse Liidu juhatuse esimees

Kõikide veebiseminaride viited leiad HITSA kodulehelt>>

HITSA korraldab õpetajatele ja haridustöötajatele veebiseminare alates 2013. aastast. Kõik toimunud veebiseminarid ja ka muud salvestused on järelvaadatavad HITSA YouTube kanalis.  

Samal teemal:

• Registreeru Võrgustik Võrgutab seminarile "Koostöös peitub jõud"
• Tule testi uusi veebikeskkondi!