Tigudega saab nüüd telefoni abil tuttavaks


Avaldaja:Madli Leikop26. Juuli 2016

Nutikas „Eesti Looduse teoaabits“ aitab bioloogia- või õuesõppetunnis orienteeruda vähetuntud Eesti kojaga maismaatigude maailmas. Rakenduse kasutamisega peaks ühtmoodi hästi hakkama saama nii väikesed kui suured teohuvilised.

"Kui kaks aastat tagasi nägi trükivalgust esimene Eesti kojaga maismaatigude määraja, olin selle üle väga õnnelik. Peagi aga jõudsin tõdemuseni, et alati kui aias võis siis metsas marjul, seenel või niisama kolades mõne suurema või pisema huvipakkuva teoga kohtusin, ei olnud seda väärt tarka raamatukest kunagi kaasas. Nõnda mõtlesingi, et kui seened, konnad, linnud, kalad ja pilvedki on määrajatena nutitelefonidesse mahtunud, siis miks ei võiks tigudega sama teha. Telefoniga on nad ju alati taskus kaasas!“ kirjeldab Ulvar Käärt MTÜ-st Loodusajakiri, kust tuli tal pool aastat tagasi mõte nutika tigudemääraja tegemine ette võtta.

Teoaabits111.jpg

Esimene omataoline mobiilirakendus

Kuna Keskkonnainvesteeringute Keskus pani idee teostamisele rahaliselt õla alla, valmiski nüüd esimene omataoline mobiilirakendus, mille abil saab lähemalt tuttavaks ühtekokku 71 Eestist leitud kojaga maismaateoga. Liigikirjelduste kõrval pakuvad „Eesti Looduse teoaabitsas“ määramisabi suurepärased Henn Timmi tehtud fotod ja Jaanika Sokmani joonistused erinevate tigude kodadest. Ühtlasi on aabitsas eraldi pildiliselt lahti seletatud kodade peamised liigitunnused. 

Tigude liigid on seejuures jagatud vastavalt koja kujule kolme gruppi: kuhikjad, lapikud ja pikliku kojaga teod. „Nõnda on kasutajal võimalik mõnda tigu leides ja määrates kerge vaevaga vaid ühe „nupulevajutusega“ liikide valikut, kelle hulgast seda „õiget“ otsida, väiksemaks muuta,“ kirjeldab Käärt. 

Rakenduse kasutamisega peaks ühtmoodi hästi hakkama saama nii väikesed kui suured teohuvilised. Kaasaegse õppevahendina, mis töötab nii Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonis kui ka tahvelarvutis, saab seda tigudemäärajat kasutada ka koolis – nii loodus-, bioloogia- kui ka õuesõppetundides.

Teoaabits222.jpg

Tigusid tasub igalt poolt otsida

Teoaabitsa tekstide üks koostajaid, Annelie Ehlvest, ütleb, et kuigi teod on looduses üsna eksimatult äratuntav loomarühm, siis laiemalt ei tunta neid kuigi hästi. „Põhjust, miks tigusid kehvemini tuntakse kui näiteks linde, pole raske leida. Enamjagu tigudest on tillukesed ja varjulise eluviisiga. Vaid mõned neist on piisavalt suured, et meie tähelepanu köita. Üle poole meie kojaga tigude koja mõõtmed ei ületa täiskasvanuna poolt sentimeetrit,“ osutab Ehlvest.

Teoaabits333.jpg

Suuremaid teoliike on kerge leida ja märgata, ent lõviosa väiksematest teoliikidest eelistab elada taimestiku varjus või metsakõdus. Kui suuremad teod on silmaga määratavad, siis väiksemate kindlakstegemiseks on vaja kasutada abivahendeid – luupi või binokulaari.

Ehlvesti sõnul tasub praegu tigusid igalt poolt otsida. „Teokooslused on üldiselt liigirikkamad ja arvukamad niisketes ja varjulistes kohtades. Liigirikkad on ka metsad, eriti salumetsa tüüpi metsad, kuid tegelikult leidub tigusid nii aias, lähimas pargis kui ka iga kraavi kaldal ja teeservas,“ viitab ta.
Eesti üks tavalisemaid ja ka tuntumaid kojaga tigusid on kiritigu, kes on tülikas pea kõikjal aedades. Aastakümneid tagasi oli see liik aga harvaesinev. Näiteks aastal 1979 märkis zooloog Juhan Vilbaste kiriteo leviku kohta järgmist: „Suhteliselt haruldane. Tavalisem on ta läänesaartel, kus on levinud peaaegu üle kogu saarestiku. Maismaalt on vähem leida.“

viinamäetigu.JPG

Äpi allalaadimine on tasuta

„Eesti Looduse teoaabits“ töötab Androidi operatsioonisüsteemiga nutitelefonis või tahvelarvutis. Tänu Keskkonnainvesteeringute keskuse toetusele on kõigil huvilistel võimalik rakendus GooglePlay veebipoest alla laadida tasuta. Käärt kinnitab, et teoaabitsast on plaanis teha ka Apple'i nuhvlites töötav versioon.  

Allikas ja fotod: MTÜ Loodusajakiri.

Samal teemal: