„Horisondi pilveaabitsa“ rohkete fotode ja kirjelduste abil on võimalik nii täiskasvanutel kui lastel lihtsalt ja kiirelt tundma õppida pilvi ning nende tähendust ilma ennustamisel. Lisaks 11 pilveliigile ja nende 34 alamliigile aitab „Horisondi pilveaabits“ lähemalt tuttavaks saada ka teiste atmosfäärinähtustega, näiteks erinevate sademete, vikerkaarte või halo vormidega.

„Horisondi pilveaabitsa” sisu koostasid ilmahuviline Jüri Kamenik ja Horisondi toimetaja Ulvar Käärt. Rakenduse tarkvara- ja tootearendusega tegeles Marko Peterson Walk & Learn OÜ-st. Äpi valmimist toetas Keskonnainvesteeringute Keskus. 

Aastaid pilvede vaatlemisega tegelenud Jüri Kameniku sõnul seati eesmärgiks, et kasutajasõbralikkuse huvides oleks rakendus võimalikult lihtne ning pilvede liike ja teisi nähtusi saaks määrata iseloomulike fotode abil. Eriliseks teeb rakenduse asjaolu, et pilveliikide tutvustuste juures on välja toodud ka nende tähendus ilma prognoosimise mõttes. Kas teadsite, kui näete taevas kiudpilvi, siis on suure tõenäosusega 6-12 tunni pärast sadu oodata?

Lisaks enam kui 150 fotole ja lühikirjeldustele sisaldab uus pilve-äpp ka sõnastikku.

„Horisondi pilveaabits” töötab enamikes Android-süsteemiga mobiiltelefonides ja tahvelarvutites ning see on kõigile huvilistele tasuta allalaaditav Google Play  veebipoes. Edasi plaanib äpi-meeskond arendada ka teistele mobiilsetele seadmetele sobivaid pilveaabitsa versioone. 

Loe lähemalt äpi Facebooki lehelt! 

Horisondi toimetaja Ulvar Käärt oli lahkelt nõus Koolielu küsimustele vastama. 

Kas nüüd on nii, et kui näen taevas huvitavat pilve, siis võtan pilveäpi lahti ja saan infot, mis pilveliigiga tegu, mis ilma see tähendab, kuidas pilv tekib jms? Ehk siis millal ja kellel soovitate äppi kasutada?

Pilveaabitsa tegemisel seadsime sihiks, et asi tuleks võimalikult lihtne. Ehk siis – jah, kui taevas hakkavad huvitama mõned pilved, siis neid äpis olevate piltidega võrreldes ongi võimalik täpsem liik määrata. Seejuures on ka selgitus, mida need pilved ilma prognoosimise mõttes tähendavad. Ühtlasi on välja toodud konkreetse pilveliigi iseloomulikud tunnused, tavapärane esinemisaeg, tekkimise tingimused ning seegi, milliseid sademeid need anda võivad.

Eeskätt soovitame pilveaabitsat kasutada neil, kes tahavad pilvi paremini tundma õppida, seda sõltumata huvilise vanusest või erialast.

Loomulikult on see ka üks võimalik mugav õuesõppevahend, mille abil koolijütsidele pilvi ja nende olemust lähemalt tutvustada.

Kas koolis sobib rakendus kasutamiseks 1.-12. klassini?

Kindlasti sobib koolis kasutada, kuid väiksematele lastele võib selle "näppimine" veidi keeruline olla. Kuigi võib-olla ma siiski alahindan esimeste klasside õpilaste oskust äppe kasutama õppida.

150 foto tegemine ja valimine ei olnud ilmselt kerge töö, samuti tekstide kokkupanek. Mis oli tööprotsessis kõige raskem, mis kõige huvitavam?

Tõsi, piltide valimine oligi tegelikult kõige suurem väljakutse . Palusin rakenduse tekstide autoril Jüri Kamenikul enda aastatega tehtud kümnete tuhandete pilvefotode hulgast äpi jaoks liigiti välja sõeluda paremad palad. Toimetajana eeldasin, et ta paneb iga pilveliigi kohta valikuks kokku kümmekond fotot, kuid tegelikult jättis ta n-ö viimase valiku tegemiseks tunduvalt enam fotosid. Iga üheteistkümne põhiliigi ja nende 34 alamliigi kohta oli valikuks sadakond või isegi üle paarisaja iseloomuliku foto! Nii et võite ette kujuta seda tööd!
Mulle kui seni mitte just väga teadlikule pilvede vaatlejale oli pilveaabitsa koostamisel nii mõndagi uut. Näiteks oli minu jaoks tõeline üllatus, et udu, mis suveõhtutel ja -hommikutel sageli heinamaad looritab, polegi lihtsalt udu, vaid hoopis kihtpilv.

Rünkpilved. Foto: Jüri Kamenik.  

Samal teemal:

• RMK mitmekesistab loodusõpet interaktiivse metsaviktoriiniga
• Digivõimalustest loodusainetes
• Otseülekanded loodusest: lisandus hiireviukaamera