Igal semestri kava on ainulaadne, sel kevadel saab valida rekordilise 12 kursuse vahel. Neid viivad läbi ülikooli õppejõud, aga ka praktikud mujalt. Õppetöö kestab 17. veebruarist 5. maini ja toimub viiel-kuuel päeval nädalavahetuseti.

Ühe kursuse maht on 2 ainepunkti (EAP-d). Lõpetaja saab TLÜ täiendõppe tunnistuse, mille alusel on võimalik ainepunkte tulevaste õpingute ajal üle kanda. Kursuse maksumus on 25 eurot (kui ei ole märgitud teisiti).

Rohkem infot õpilasakadeemia kodulehelt. 

Allikas: Tallinna Ülikool

Samal teemal:

• Tartus õppimise võimalustest huvitub rekordiliselt palju noori
• Üle tuhande koolinoore kaasanud oskuste aasta jõudis lõpule

Rahvastiku kestlikkus, raseduse katkemise geneetilised põhjused, kliimamuutuste mõju metsahaigustele ning taastuvenergiaallikate vooluvõrguga liitmise parandamine – need on vaid mõned näited probleemidest, mida uurimistoetuse saajad hakkavad lahendama.

Suurema osa personaalsete uurimistoetuste 2018. a eelarvest moodustavad juba varem alanud uurimisprojektid. Lisaks 42 uuele alustavale projektile tehakse teadusuuringuid veel 188 varem alanud projekti (raames neist 27 järeldoktori-, 63 stardi- ja 98 otsinguprojekti, kokku 8 617 722 eurot). Seega on personaalsete uurimistoetuste kogumaht 2018. a  12 410 234.

2018. a  alustavate projektide taotlusvoorus hinnati 317 personaalse uurimistoetuse taotlust kogusummas 31 809 857 eurot. Esitatud projektidest olid 46 järeldoktori-, 104 stardi- ja 167  rühmaprojektid. Taotluste hindamisel osales 549 retsensenti ligi 40 riigist. 317 taotlusest rahuldati 42 taotlust ehk 13,2%.

Toetuse saanud 13 järeldoktori-, 16 stardi- ja 13 rühmaprojektist on

–        11 bio- ja keskkonnateaduste valdkonnas;

–        18 loodusteaduste ja tehnika valdkonnas;

–        6 terviseuuringute valdkonnas;

–        7 ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas.

Hindamisnõukogu esimees Andres Koppel ütles taotlusvooru kommenteerides: „Tänavu algavad uurimisprojektid on väga olulised nii uurimisraha saanud teadlastele kui ka Eesti teadussüsteemile. Grandi saanud teadlastel on võimalik oma uurimistööks  kasutada senisega võrrelduna rohkem raha, uurimistoetuste kasutamine on paindlikum ja väiksema bürokraatliku koormusega. Teadussüsteemile tähendab tänavune aasta aga ülemineku algust uuendatud ja senisest kooskõlalisemale  teaduse rahastussüsteemile. Selle taotlusvooru juures oli rõõmustav taotluste väga kõrge tase.  Paraku annab see teiselt poolt  ka põhjust muretsemiseks, sest piiratud uurimistoetusteks kasutatava raha hulga kohta oli konkurss väga kõrge ja palju tugevaid taotlusi jäid rahastamata.  Vähemasti sama palju projekte, kui raha sai, väärinuks oma hea taseme poolest samuti toetust.“

Personaalse uurimistoetuse 2017. a taotlusvooru tulemused

Näiteid 2018. a alustavatest uurimisprojektidest

Rein Drenkhan (Eesti Maaülikool)
Stardiprojekt: Metsapatogeenide mass-invasioonid Põhja-Euroopasse: uute patogeenide varane tuvastamine, nende saabumisteede ja -viiside määratlemine ning tõkestusvõimaluste otsimine

Kliimamuutuste lainel ja globaliseeruva kaubanduse taustal on jätkumas uute invasiivsete taimehaiguste sissetung Põhja-Euroopasse. Selle metsamajandusele, linnahaljastusele ja loodusele tervikuna tõsise ohu tõkestamiseks on vajalikud igakülgsed uuringud, biogeograafilisest kuni patogeenide kaasaegse molekulaar- ja populatsioonigeneetikani. Projektis uuritakse invasiivsete patogeenide populatsioone, nende levikuteid Põhjalasse ja puude vastuvõtlikkust neile; luuakse efektiivsemaid DNA-põhiseid markereid patogeenide kiireks tuvastamiseks ning analüüsitakse tervete ja haigete puude mikrofloorat eesmärgiga leida antagoniste haiguste biotõrjeks.

Lauri Kütt (Tallinna Tehnikaülikool)

Stardiprojekt: Pooljuhtmuundurite väljundvoolukuju süntees taastuvenergiaallikate võrguga liitmisvõimaluse suurendamiseks

Kaasaegsed elektriseadmed, sh ka päikeseinverterid ja akuseadmed, toovad kaasa võrgupinge kuju – mis on ideaalis võimalikult siinuseline - moonutused. Nende mõju võrgule on sarnane autole, millel on rehvid tasakaalust väljas – kui raputavaid komponente on liiga palju, võib ka elektrivõrk „kraavi sõita“, heites võrgust pea kõik sellega ühendatud seadmed. Kohustuslike ligi-nullenergiahoonete (suurem osa energiast toodetud kohapeal) võrguga liitmisel kasvab suure võimsusega, kuid pinget moonutavate seadmete hulk kordades ja võrgu piirangute oht suureneb. Antud uurimisprojekti eesmärk on töötada välja taastuvenergia tootmisseadmete nutikama käitumise ja koostöö meetodid. Selleks analüüsitakse nii muundurite (inverterite) juhtimise kriteeriumeid kui ka teiste võrku ühendatud seadmete reageerimist. Arendatavate meetodite rakendamisel on võimalik tagada võrgupinge moonutuste vähendamine, seega ka töökindlus ja valmidus suurema hulga seadmete liitmiseks võimalikult odavalt ja võrgu vähima ümberehitamise vajadusega.

Triin Laisk-Podar (Tartu Ülikool)
Järeldoktoriprojekt: Raseduskatkemiste geneetilise komponendi selgitamine suuremahuliste biopankade andmete abil

Peaaegu iga viies rasedus võib lõppeda varase katkemisega. Raseduse katkemine põhjustab palju kannatusi, suurenenud terviseriske, aga ka arvestatavaid tervishoiuga seotud kulusid. Raseduse katkemise põhjused on väga mitmekesised, hõlmates nii loote- kui vanematepoolseid tegureid, paljudel juhtudel jääb aga põhjus teadmata. Suurenenud raseduse katkemise riski on seostatud mitmete teiste naistehaiguste ja erinevate antropomeetriliste tunnustega. See viitab raseduse katkemise, erinevate naistehaiguste ja teiste tunnuste võimalikule ühisele (geneetilisele) taustale. Samas on praegu põhjus-tagajärg seosed ebaselged. Katkenud rasedusega naiste geenide uurimine võib anda infot bioloogiliste mehhanismide kohta, mida saaks rakendada ennetuses või nõustamiseks.

Allan Puur (Tallinna Ülikool)
Rühmaprojekt: Eesti rahvastiku nüüdisareng: kestlikuma ühiskonna poole viiva tee otsingul

Projekt käsitleb Eesti demograafilist nüüdisarengut keskendudes madalale sündimusele ja rahvastiku vananemisele. Uurimistöö eesmärgiks on Eestis 21. sajandil aset leidnud muutuste ja kujunenud rahvastikumustrite teaduslik mõtestamine, teistes Euroopa riikides toimunud arengu taustal, pidades silmas nii individuaalseid tegureid kui konteksti. Projekti andmestik pärineb Eesti administratiivregistritest ja üle-Euroopalistest võrdlusuuringutest. Uurimistöö tulemused on olulised rahvastikupoliitika kujundamisel Eestis ja toetavad meie rahvastiku püsimajäämist.

Kursuse projektijuht Tiina Mikk väljendas heameelt, et kursus on osutunud nii populaarseks ja et osalejate tagasiside on olnud positiivne. “Väga suureks tunnustuseks oli loomulikult ka see, et saime ära märgitud Selge sõnumi konkursil,” lisab Mikk.

Õiguse aluste e-kursus pälvis 2017. aastal selge sõnumi auhinna ning aitab osalejatel õigust tervikuna paremini mõista ja õigusteemadel kaasa rääkida. Gümnaasiumõpilastel aitab kursus teha erialavalikut ning otsustada, kas õigusteadus võiks olla nende eriala. Teistele huviliste pakub kursus võimaluse saada teadlikuks oma õigustest ning seeläbi ka nende eest paremini seista.

Kursusele saab registreeruda kursuse kodulehel kuni 26. jaanuarini. Gümnaasiumiõpilastele on osalemine endiselt tasuta, kuid teistele on osalemistasu 48€.

Kursusel avatakse õiguse põhitõed lühidalt, kuid terviklikult; keerulistest küsimustest räägitakse mitte-juristile arusaadavalt, rohkete õppematerjalide ja videoklippide abil. Õppematerjalid ja videoloengud on ette valmistanud Tartu ülikooli õigusteaduskonna õppejõud ning õigusameteid tutvustavad näiteks riigisekretär Heiki Loot, õiguskantsler Ülle Madise, patendivolinik Almar Sehver, notar Tarvo Puri, advokaat Hannes Vallikivi, riigi peaprokurör Lavly Perling, riigikohtunik Priit Pikamäe ja õigusteadlane Lauri Mälksoo.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Raamat "Õigus igaühele" selgitab lugejale õiguse ja õigusteaduse põhitõdesid
• Tartu Ülikooli õigusteaduskonnale tehti 10 000-eurone annetus

Samuti saavad tugispetsialistid alates käesolevast aastast taotleda lähtetoetust.
  
Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul kuulub Eesti haridus maailma parimate hulka ja haridustöötajad väärivad suuremat tunnustamist. „Me teame, et uuringu kohaselt peetakse õpetaja ametit väärtuslikuks, kuid tunnustamisele peaks enam rõhku pöörama. Sama on ka tugispetsialistide ja õppejõududega. Usun, et õpetajate ja ka teiste haridustöötajate tunnustamine riigi kõrgeimal tasemel aitab kaasa nende ameti suuremale väärtustamisele ja avaldab mõju ka kooliõpilastele, et nad oleks rõõmsamad ja edukamad,“ ütles Reps.

Seadusemuudatustega loodi õpetajate, õppejõudude ja tugispetsialistide ameti väärtustamiseks riiklikud preemiad. Iga-aastaselt antakse välja üks elutööpreemia, kaks aastapreemiat õpetajatele, üks aastapreemia õppejõule ning üks aastapreemia tugispetsialistile. Elutööpreemia kandidaadiks võib esitada lisaks õpetajatele, õppejõududele, tugispetsialistidele ka teisi haridusvaldkonna töötajaid. Preemiad antakse esmakordselt välja tänavu oktoobris riiklikul tunnustusüritusel „Aasta õpetaja gala“.

Lisaks on õpetajatel nüüdsest võimalik taotleda stipendiumit. Iga-aastaselt antakse välja kuni viis stipendiumit hariduspoliitika seisukohalt oluliste arendustegevuste toetamiseks. See võimaldab õpetajal kasutada näiteks vaba semestrit koostööks ülikooliga, minna enesetäiendamisele välisriiki, osaleda hariduspoliitika kujundamises.

Täiendavalt laiendati seadusemuudatusega lähtetoetuse saajate ring. Lähtetoetust on olnud võimalik taotleda õpetajatel alates 2008. aastast. Nüüd on lisaks esimest korda kooli tööle asuvatele õpetajatele lähtetoetust taotleda ka eripedagoogidel, logopeedidel, psühholoogidel ja sotsiaalpedagoogidel. Seadusemuudatusega sätestatakse ka õpetaja ja tugispetsialisti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise üksikasjalik kord. Lähtetoetuse suurus on tänavu 12 783 eurot.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Aaron Burden, Unsplash.

Samal teemal:

• Aasta haridusteoks kuulutati tehnoloogia ja disaini hackathonid
• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub tunnustama ettevõtlikke õppureid ja õpetajaid
• Lauri Vilibert: kuni naudin oma tööd, jään õpetajaks

Kõrghariduspäeval „Õpi Tartus!” kohtuvad tulevaste tudengitega oma ala parimad spetsialistid ning 27 töötoas saavad õppurid jõuda selgusele, millise erialaga enda tulevikku siduda.

Kolmandat aastat toimuv kõrghariduspäev on osutunud üle ootuste menukaks: päeva jooksul võtab Tallinnas Kultuurikatlas toimuvatest töötubadest ja konverentsist osa üle 1500 noore.

Lisaks Tartu Ülikoolile tutvustavad end Eesti Maaülikool, Tartu Kõrgem Kunstikool, Eesti Lennuakadeemia ja Tartu Tervishoiu Kõrgkool. Esmakordselt avab kõrghariduspäeval uksed mitmekesine erialade tuba, kus praktilisi näpunäiteid ja kogemusi enda igapäevast jagavad tudengid ise.

„Eesti noortel on edasiõppimiseks tohutult valikuid ja õige eriala leidmine on suur vastutus,“ rääkis „Õpi Tartus!“ projektijuht Karin Kustavus. „Tahame olla õpilastele selguse leidmisel abiks, sest paljud ei pruugi isegi teada, milliseid valikuid ülikoolilinn Tartu pakub ja et just siin saab omandada maailmatasemel haridust.”

Kõrghariduspäeva konverentsile tulevad noortele häid nõuandeid jagama teiste seas endine õiguskantsler Allar Jõks, motoringrajasõitja Anastassia Kovalenko, 2017. aasta Eesti parima ettevõtte tiitliga pärjatud Magnetic MRO juht Risto Mäeots ja Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst Ilmar Kaur.

„Õpi Tartus!“ päev toimub neljapäeval, 11. jaanuaril kell 10-15 Tallinna Kultuurikatlas. Päeva juhivad Jim Ashilevi ja Henri Laumets.

Noored, kes seekordsele kõrghariduspäevale ei jõua, saavad Tartu Ülikooli õppimisvõimalustega tutvuda 28. veebruaril ülikooli lahtiste uste päeval.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Jessica Ruscello, Unsplash.

Samal teemal:

• Video: tulevaste matemaatikute, IT- ja majandusspetsialistide uus õppehoone
• TÜ tudengid pääsesid maailma mainekaima programmeerimisvõistluse finaali
• Maaülikool tunnustab väljapaistvaid tegijaid

Ühe nime alla koonduvad senine teadus- ja arendusosakonna tehnoloogiasiirde talitus, TÜ idufirmade tegevust koordineeriv TÜ Ideelabor ning enne EIK-i nime all tegutsenud konsortsium.

Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse loomisega jõuab lõpule protsess, millega täpsustati TÜ tugiüksuste rolle. EIK-i põhiülesanne on TÜ kui ettevõtliku ülikooli edendamine, üle-eestilise eestvedaja rolli kindlustamine majanduse teaduspõhise arengu toetamisel ning ülikooli kui rahvusvaheliselt nähtava ja innovaatilise partneri esindamine globaalses teadus- ja innovatsiooniruumis. Eestisiseselt pakub EIK lahendusi, et võimaldada ettevõtjal kaasa rääkida kõrghariduselus ja leida koostöövõimalusi.

„Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskus hakkab koondama endas kõiki ettevõtliku ülikooli tugifunktsioone,“ rõhutas keskuse juht Kristel Reim. „Me oleme partneriks ja kontaktpunktiks nii Eesti kui ka välisettevõtjatele, toetame tudengeid-teadlasi nende ideede ja ettevõtluspotentsiaali arendamisel ning kaitseme ja otsime rakendusi TÜ-s loodud tehnoloogiatele. Läbi ADAPTERi koostöövõrgustiku veame eest kõigi Eesti teadus- ja arendusasutuste panustamist Eesti majandusse,“ kommenteeris Reim uue tugiüksuse väljakutseid.

Tudengite kontaktpunktiks jääb Ideelabor, mille tegevusi juhib Maret Ahonen. Teadlastele pakub intellektuaalomandi kaitse ja kommertsialiseerimise tuge EIK-i tehnoloogiasiirde üksus, mida juhib Jane Luht. Suhtlust ettevõtetega koordineerib TÜ partnerlusprogramm, mille tegevusi juhib EIK-i juhataja Kristel Reim.

Ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse kohta leiab täpsemat infot kodulehelt.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Video: tulevaste matemaatikute, IT- ja majandusspetsialistide uus õppehoone
• Tartu Ülikooli talveülikool 2018

"Õppetöös osalemiseks pole vaja oma arvutisse installeerida vajalikke e-teenuseid, need on keskkonnas olemas. Näiteks küberturbe õppimiseks on liivakast, kus on olemas nii küberkurikaelad kui ka arvutikasutajad, et õppida kaitsma ja looma teenuseid meie digitaalseks eluks," kinnitas Margus Ernits TTÜ IT kolledžist.

Õpiruumide kasutamise võimalusi tutvustatakse 16. jaanuaril kell 14 TTÜ  IT Kolledžis seminaril. Õpiruumide kasutamine on tasuta ning nende loomist on rahastanud Euroopa Regionaalarengu Fond.

Uutes õpiruumides saab viia läbi praktilist IT õppetööd, milles osalemiseks on vajalik vaid internetiühendusega arvutit. Vajalik infrastruktuur on olemas virtuaalses õpiruumis. Selline töökorraldus muudab õppetöö paindlikumaks ning selles saab osaleda ka näiteks kodust lahkumata.

„Õppetöös osalemiseks pole vaja oma arvutisse installeerida vajalikke e-teenuseid, need on keskkonnas olemas. Näiteks küberturbe õppimiseks on liivakast, kus on olemas nii küberkurikaelad kui ka arvutikasutajad, et õppida kaitsma ja looma teenuseid meie digitaalseks eluks,“ kinnitab Margus Ernits TTÜ  IT kolledžist.

Lisaks on need õpiruumid mugavad ka õppejõule, kes saab anda kohest ning interaktiivset tagasisidet, ka on süsteem käepärane kaugõppijale.

Nii saab näiteks õpetada IT süsteemide administreerimise, arendamise või küberturbe õppureid nii kutse- kui ka kõrgkoolide päevases ja kaugõppes.

Õpiruume on juurde loonud ka neid kasutanud tudengid.

Esimesed IT kolledži virtuaalsed õpiruumid loodi 2016. aasta augustis arendusprojekti „Virtuaalsete õpiruumide ja simulatsioonikeskkonna loomine ja juurutamine“ (VÕSA) raames ning seda on kasutanud rohkem kui 400 tudengit. VÕSA õpiruume saavad kasutada Eesti kõrg- ja kutsekoolide õppejõud praktiliste IKT laborite läbiviimiseks muutes seeläbi IKT õpet praktilisemaks, paindlikumaks ja õppijat toetavamaks.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Tallinna Tehnikaülikool käivitab mahuka digireformi
• TTÜ matemaatika ja füüsika õpitubade linnalaager 6. ja 7. klasside õpilastele

Hoone ehitus algab 2018. aasta jaanuaris ja õppetöö algab seal hiljemalt 2020. aasta alguses.

Vaata videot loodavast õppehoonest siit.

Allikas: ERR Novaator

Samal teemal:

• TÜ tudengid pääsesid maailma mainekaima programmeerimisvõistluse finaali
• Tartu Ülikooli talveülikool 2018

Vaata animeeritud jõulutervitust siit.

Samuti hinnata ise oma oskusi, kasutada oskusi tõendavate dokumentide hoidmiseks e-portfooliot, jõuda erinevate tööpakkujate ja tööpakkumiste keskkondadeni, saada infot koolitus- ja õppevõimalustest Euroopas.

Pärast pool aastat kestnud intensiivseid läbirääkimisi liikmesriikide, Euroopa Parlamendi ja Euroopa Komisjoniga jõudis Eesti eesistujana kauaoodatud kokkuleppeni. „Kuigi kõigi osapoolte huvides oli, et kokkulepe sünniks mõistlikus ajakavas, võtsid läbirääkimised oodatust kauem aega. Ettepaneku laiemas eesmärgis olid kõik osapooled algusest peale ühel meelel, kuid eelnõu algne sisu ei vastanud  riikide huvidele ja ootustele. Oleme lõpptulemuse üle väga rõõmsad, sest tegemist on töövõiduga, mille nimel pidi hulk inimesi kõvasti pingutama,“ ütles Europassi raamistiku üks pealäbirääkijatest haridusnõunik Ülle Kurvits.

Uue portaali kasutajatele soovitakse luua nüüdisaegsed e-vahendid  oma oskuste ja kvalifikatsioonide, õpi- ja töökogemuse dokumenteerimiseks ja esitlemiseks. See lihtsustab õpi- ja tööalast liikuvust kogu Euroopas. Kokkulepe tulemusena nõustus Euroopa Parlament arvestama valdavat osa liikmesriikide parandusettepanekuid, mis ühtlasi tagab liikmesriikide õiguse olla Europassi platvormi arendamise ja elluviimisega seotud otsuste tegemisse lähedalt kaasatud. Euroopa Komisjon saab Europassi platvormi loomisega alustada nüüd juba 2018. aasta alguses.

TAUST:
Eile saavutatud kokkulepe tähistab umbes aastapikkuse läbirääkimiste protsessi lõppetappi. 
Euroopa Komisjon tuli algse eelnõu ettepanekuga välja 2016. a oktoobris tuginedes Euroopa Liidu uute oskuste tegevuskava ettepanekutele. Varemalt hõlmas Europass vaid dokumentide paketti, mis sisaldas elektroonset Europassi CV vormi, keelepassi, mobiilsustunnistust ning diplomi ja kutsetunnistuse lisasid.  Näiteks Eestis on Europassi senise rakendamise 8 aasta jooksul koostatud ligi 300 000 Europassi CV-d. 
Euroopa Komisjon tegi ettepaneku Europassi kaasajastada, laiendades oluliselt pakutavaid teenuseid ning kujundades välja üleeuroopalise e-teenuste platvormi. Lisaks käepärasemaks muudetavale elektroonsele CV-le peaks uus teenuste pakett sisaldama ka näiteks võimalust oma oskusi ise hinnata, kasutada oskusi tõendavate dokumentide hoidmiseks üleeuroopalist e-portfooliot, võimalust jõuda erinevate tööpakkujate ja tööpakkumiste keskkondadeni, saada infot koolitus- ja õppevõimalustest Euroopas. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti Euroopa Liidu eesistumise hariduskonverents valgustas tulevikuõppimist
• EL-i kutsehariduse juhid arutavad Tallinnas tuleviku töö ning kutsehariduse tuleviku üle