Humanitaarteaduste ja kunstide valdkonnast sai tiitli vene keele õpetaja Natalija Joonas, sotsiaalteaduste valdkonnast inglise õiguskeele õpetaja Reet Talpsepp, meditsiiniteaduste valdkonnast kirurgiliste haiguste dotsent Margot Peetsalu ja loodus- ja täppisteaduste valdkonnast taimefüsioloogia dotsent Joachim Matthias Gerhold.

Tartu Ülikooli üliõpilaskonna esimees Taavi Vanaveski sõnul tunneb üliõpilasesindus uhkust, et ülikoolis on tublid õppejõud, keda üliõpilased kiidavad. „See on suur töö olla hea õppejõud. Õppejõul kulub palju aega just teabe edastusele ja selle lahti seletamisele üliõpilase jaoks. Leian, et oluline on õppejõu ning üliõpilase vaheline kommunikatsioon ja personaalse visaduse näitamine," ütles Vanaveski.

„Üliõpilastena hindame tihti just neid õppejõude kõrgelt, kelle moodi ise tahaksime olla. Õppejõu töös on oluline omada ülevaadet õpetamise metoodikatest ja mitte karta proovida uusi, olgu siis selleks videoloengud või lausa reaalajas konverentsikõned. Oluline on personaalne lähenemine ja partneri mõistmine. Kui kohelda üliõpilasi võrdse partnerina, siis on võimalik mõista ka teist osapoolt paremini. Üliõpilasesinduse esimehena rõhutan, et ka meie kui üliõpilased saame rohkem õppejõududele vastu tulla. Üliõpilastena peame ise soovima ja nõudma paremat haridust," lisas Vanaveski.

Aasta õppejõudude tiitlid anti võitjatele üle ülikooli tunnustusüritusel, mis toimus 1. detsembri õhtul Vanemuise kontserdimajas. Neli parimat said endale mälestuseks erikujundusega hõbedast kihilise rinnamärgi, mille autor on ehtekunstnik Katrin Veegen. Auhinnamärgile lisandub ka rahaline preemia.

1. detsembri üritusel anti üle veel kaks teistki tunnustust. Õppekvaliteedi edendamise auhinna võitis sel aastal esimest korda meditsiiniteaduste valdkonna üksus, kliinilise meditsiini instituut. Teiseks tugevaks nominendiks oli matemaatika ja statistika instituut. Mõlemale struktuuriüksusele antakse välja tunnustuskiri. Programmijuhtidest pärjati tänavu aasta programmijuhi tiitliga Vivian Puusepp, Alar Kilp, Merike Ristikivi, Ilona Faustova ja Ain Raal.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Auhinnaga tunnustatakse isikuid, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. 

Jüssi kandidatuuri ülesseadjad rõhutasid tema rolli looduse populariseerijana ning tema otsesest ja kaudset mõjule Eesti looduse tundmisele ja tutvustamisele. Jüssi teenete kirjeldamisel ollakse veendunud, et Fred Jüssi nimi on aastakümnete jooksul muutunud Eestis looduseuurija ja -tutvustaja sünonüümiks. Tegemist on Eesti ühe tuntuima inimesega selles valdkonnas ning samalaadse märgilise tähendusega loodusmõtte kandjaid Eestis ei ole.

Teises esildises lisatakse: „Fred Jüssi on Eesti rahva loodusmõtte eeskõneleja juba aastakümneid. Tema mõte ja hääl, tema vahendatud loodushääled, looduspildid ning kirjasõna on kujundanud loodussõbralikku maailmavaadet meie rahva mitmele põlvkonnale. Loodusmehena on ta meie Rahvusmõtte vormija.“  

Rektor Volli Kalm rõhutas auhinda üle andes, et Fred Jüssi tegevus puudutab väga laia osa ühiskonnast, tema eeskuju on ühtviisi oluline kõikide erialade ja eagruppide esindajatele. “Fred Jüssi on kui usaldusväärse loodusmõtte kehastus. Tema panus Eesti rahva loodusteadlikkuse kasvatamisel omandab eriti märgilise tähenduse praeguses ebakindlas ajas, kus loodushoiu ja looduse mõistmise teemad on teravalt päevakorral nii Eestis kui kogu maailmas,“ mõtestas Kalm Fred Jüssi rolli rahvusmõtte kandjana. 

Fred Jüssi on sündinud 29. jaanuaril 1935 Aruba saarel. Ta lõpetas 1958 Tartu Ülikooli bioloogina, zooloogia erialal. 1958–1960 töötas Hiiumaal Emmastes õpetajana, 1960–1962 ENSV TA eksperimentaalbioloogia instituudis ning 1962–1975 metsamajanduse ja looduskaitse ministeeriumis, peamiselt looduskaitseinspektorina. 1976–1983 oli ta Eesti Raadio kaastööline, lindistas lindude, konnade jt loomade hääli. Just raadio saatesarja „Looduse aabits“ (1979–1986) autorina on ta mõjutanud tohutut hulka kuulajaid, neid saateid lindistati tihtipeale raadiost ja kasutati ka õppetöös. Aastal 1980 kirjutas ta alla 40 kirjale.

Fred Jüssi on olnud mitme põlvkonna jaoks Eesti tuntuim loodusfotograaf ja looduse populariseerija. Tema sulest on ilmunud rohkesti loodust tutvustavaid pildi- ja juturaamatuid, millest paljud on ilmunud tõlgetena ka teistes keeltes: „Kajakad kutsuvad“ (1966), „Fotoaparaadiga loodusesse“ (1965), „Rebasetund“ (1977, 1981), „Jäälõhkuja“ (1986, 2007), „Sügis“ (1995), „Ajamustrid“ (2003), „Maailma mõte“ (2005), „Kivimustrid“ (2015), „Rajamustrid“ (2017) jpt ning loendamatu hulga kirjutisi ajakirjanduses. Ta on teinud raadio- ja telesaateid, avaldanud heliplaate lindude, konnade jm loodushäältega, olnud hinnatud esineja loodusõhtutel jne.

Fred Jüssi teeneid väljendavad ka talle omistatud tunnustused: ta on pälvinud 1984. aastal Eesti eluteaduse hoidja tiitli, 1989 Kumari preemia, 1997 Eesti Taassünni auhinna, 1998 Valgetähe IV klassi teenetemärgi ning 2006 Riigivapi III klassi teenetemärgi. Jüssi on ka Eesti Looduskaitse Seltsi asutaja ja selle auliige.

Eesti Looduses 2015. aasta veebruaris ilmunud intervjuus märgib Jüssi oma rolli kohta ise: „Kord küsisid mu Soome sõbrad, et kas oled mõjutanud Eesti riigielu. See küsimus üllatas mind, ei osanud vastata. Hakkasin mõtlema, et paljud täiskasvanud või kõrgetel ametikohtadel olnud inimesed on öelnud, et mu pildid või tekstikesed on nende mõtlemist muutnud. Kui niisugune mees istub praegu riigikogus või kõrgel postil hierarhiapüramiidis ja tal on kunagi lapsena loetust või kogetust jäänud sete, siis kui sinna tiigipõhja vits torgata, võib sealt hakata mulle tõusma. See on moraalne kapital, mille inimesed elu jooksul koguvad. Selle tõeline tähendus võib end ilmutada väga palju hiljem.“ 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Kaheksandat korda peetaval kokkusaamisel on olulisema teemana vaatluse all põllumajanduse valdkonna digitaliseerimine. „Paljudel Eesti põllumajandustootjatel on moodne masinpark, mis loob eeldused täppisviljeluse rakendamiseks. Suurem osa põllumehi kasutab juba põllutarkvara andmete haldamiseks. Kõigi nende võimaluste senisest komplekssem kasutamine aitaks kaasa põllumajanduse jätkusuutlikule arengule,“ selgitas tänavuse konverentsi suunda Eesti Maaülikooli mullateaduse professor ja mullateaduse õppetooli juht ning VIII mullapäeva peakorraldaja Alar Astover. 

Astover lisas, et kuigi kaasaegsed info- ja kaugseiresüsteemid on mullaandmete kogumisel ja põllumajanduses laiemalt muutumas üha tavapärasemaks, on nende tehnoloogiate ja andmestike täisväärtuslik rakendamine veel kõikjal suureks väljakutseks. Sellest tulenevalt on mullapäeva üks läbiv teema põllumajanduse digitaliseerimine tulevikus. 

Samuti käsitletakse konverentsil, milline on mulla olulisus kliimakokkulepetes ning keskkonna- ja põllumajanduspoliitika kujundamises nii ametkonna kui ka põllumajandustootjate vaatepunktist lähtuvalt. 

Konverents toimub 5. detsembril algusega kell 10.00 Eesti Maaülikooli aulas. Konverentsi korraldab Eesti Maaülikool koostöös Eesti Mullateaduse Seltsiga. 

Allikas: EMÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikool tähistab akadeemilise aktusega 66. aastapäeva
• Maaülikooli uus "Rohelise ülikooli strateegia" puudutab ühiskonda laiemalt

Tähistamisega alustas kolmapäeval, 28. novembril, TÜ Pärnu kolledž. Tartus saavad üritused alguse kolmapäeval, 29. novembril. Mitmekülgsest kavast leiavad sobiva ürituse kindlasti kõik Tartu ülikooli tudengid, vilistlased ning linnakodanikud ja huvilised.

Tartu ülikooli rektor Volli Kalm rõhutab oma aastapäevapöördumises rahvusülikooli olulisust riigi ja rahva püsimisel: „Eesti riik ja ühiskond elab omariikluse sajanda sünnipäeva ootuses, samamoodi valmistub peatseks Eesti ülikooli, Eesti kõrghariduse, Eesti haritlaskonna sajanda sünnipäeva tähistamiseks ka Tartu ülikool. Ühe väikese rahvuse jaoks oma riigi ja oma(keelse) rahvusülikooli omamine eriline privileeg. Selle eesõigusega kaasnevaid võimalusi ja vastutust tajub kogu ülikool. Kutsume ka kõiki Eesti inimesi ja heatahtlikke koostööpartnereid üles rahvusülikooli missiooni teostamisele tuge pakkuma.” Rahvusülikooli sajanda aastapäeva ettevalmistustesse on kõigil võimalik oma panus anda muuhulgas ka annetuskampaaniates osaledes.

Rahvusülikooli sünnipäeva pidulikul aktusel promoveeritakse 5 audoktorit ja aktusele eelneva aasta jooksul kraadi kaitsnud 141 doktorit. Tartu ülikooli audoktoriteks saavad Mihály Hoppál, Ungari teaduste akadeemia habiliteeritud teadusdoktor (folkloristika ja semiootika audoktor), Salme Näsi, Tampere ülikooli professor (majandusteaduse audoktor), Kauko Antti Markku Kaste, Helsingi ülikooli emeriitprofessor (neuroloogia audoktor), Eske Willerslev, Kopenhaageni ülikooli professor (loodusteaduste audoktor) ja Vladimir Veksler, Pariisi XI ülikooli professor (farmakoloogia audoktor). Ülikool nimetab auliikmeks pikaajalise toetaja Harry Huge’t. Teatavaks tehakse TÜ Rahvusmõtte auhinna laureaat – isik, kes on ülikooli hinnangul oma loominguga silmapaistvalt edendanud Eesti rahvuslikku ja riiklikku eneseteadvust. Aktusel peab akadeemilise loengu „Rahvusülikool digiühiskonnas“ sotsiaalse kommunikatsiooni professor Marju Lauristin. Aktuse otseülekannet ning järelvaatamise võimalust pakub UTTV.

Tänavune 98. sünnipäev tähistab eestikeelse Tartu ülikooli sündi 1919. aastal ning seda tähistatakse kolmes linnas – Tartus, Pärnus ja Viljandis. Ürituste kavast leiab nii avalikke loenguid, näituse avamise, raamatuesitluse, pikkade traditsioonidega tõrvikrongkäigu kui ka balli.

Allikas: Tartu Ülikool

Foto: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Rahvusülikool näitab sünnipäeva puhul oma sadat nägu
• Kuus TÜ teadlast on maailma mõjukaimate seas

Tartu Ülikooli muuseumi direktori ja näituse idee autori Mariann Raisma sõnul oli projekti aluseks soov dokumenteerida inimesi, kes täna ülikooli vaimu kujundavad, ning teha seda kunstiprojekti vormis. „Soov oli portreteerida eri valdkondade tegijaid koos mõne ajaloolise esemega, rõhutades selle kaudu ülikooli ajaloolist järjepidevust ning selle inimese seotust teadusvaldkonnaga.“ Portreedele valitud objektid pärinevad valdavalt Tartu Ülikooli muuseumi kogudest, kuid kasutatud on ka pildistatute isiklikke esemeid.

Eesti üks tuntumaid portreefotograafe Birgit Püve jäädvustas 2017. aastal umbes poole aasta jooksul sada Tartu Ülikooli väljapaistvat teadlast ja õppejõudu koos põneva esemega, mis pildistatud isikute tööd või suhet ülikooliga iseloomustab. Näituse jaoks pildistatud inimeste seas on nii emeriitprofessoreid, praeguseid tipptegijaid kui ka noori andekaid teadlasi kõigist neljast valdkonnast. Keerulise valiku, keda pildistada, on teinud valdkonnad ise ning tulemus iseloomustab ülikooliperet oma erinäolisuses. 

Fotograaf Birgit Püve sõnas, et on väga rõõmus, et tal oli võimalus projektis osaleda. „Projekt andis ainulaadse võimaluse kohtuda ja tutvuda ülikooli niivõrd värvika ja huvitava osaga. Iga portreteeritav oli omaette isiksus, mistõttu oli protsess väga põnev, aga nõudis ka loomingulist lähenemist eri karakteritele. Keerukamaks tegi pildistamise kindlasti see, et iga inimest portreteerisime tema valdkonda esindava või sümboliseeriva (või ka isiklikuma) esemega. Lisaks inimese enda tabamisele tuli jälgida ka tema suhet/suhestumist objektiga – seda enam, et kasutasime keskformaadi filmikaamerat. Pildistasime projekti fotofilmile ja tulemust kohe näha ei olnud.“ Püve lisas, et projekt oli ka professionaalsel tasemel väga õpetlik.

Näitus avatakse 30. novembril vahetult rahvusülikooli 98. sünnipäeva eel peahoone esimesel korrusel. Fotod jagatuna kahte gruppi on üleval Tartu Ülikooli peahoone fuajees ning Tartu Ülikooli muuseumi valges saalis kuni jaanuari lõpuni, mil toimub portreede vahetus. Peahoones ja ülikooli muuseumis on portreed üleval kuni 30. märtsini 2018. Aprilli algusest hakkab rändnäitus liikuma mööda erinevaid Tartu Ülikooli ja avalikke hooneid nii Tartus kui mujal Eestis.

Näituse tiim koosnes fotograaf Birgit Püvist, idee autorist Mariann Raismast, projektijuhtidest Karoliina Kaldast, Mariann Raismast ja Mairo Rääskist; graafiline kujundaja oli Maarja Roosi, keeletoimetaja Anu Lepp, tõlge inglise keelde Juta Ristsoo poolt ning trükkis OÜ Digifoto. 

Muuseum tänab: Peeter Burk, Raul Eamets, Margus Lember, Tanel Nõmmik, Tarmo Rämmi, Andres Soosaar, Margit Sutrop, Maris Tuuling, Mare Isakar, Ivo Paalits ja Okupatsioonide Muuseum. 
 
Näitust toetab Eesti Kultuurkapital. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

28. novembril Tallinna Tehnikaülikooli (TTÜ) Mektorys algavale festivalile on tulemas enam kui 400 osalejat ettevõtjate ja teadlaste hulgast. 

Mikk Mihkel Vaabel tehnoloogiaettevõttest Cleveron on olnud ettevõtete ja ülikoolide koostöös mõlemal poolel. „Näen, et Eesti kõrgkoolidel on pakkuda palju lahendusi, kuid koostöö saab paremaks minna. Koostööks vajalikus veebikeskkonnas Adapter saab ettevõtja vastuseid ka kiireloomulistele päringutele. Näiteks Cleveroni uute toodete arendamisel on oluline kiirete lahenduste leidmine probleemidele. Eesti kõrgkoolides on vajalik teadmine kindlasti olemas, on oluline, et lahenduseks vajalik kontakt oleks kiire ning tulemuslik,“ kinnitab Vaabel. „Loodan festivalil leida uusi kontakte ning saada ülevaade tänastest tegevusvaldkondadest."

Koostööfestival toimub kolmandat korda ja sel aastal on märksõnadeks inimene, keskkond, ressurss.

Festival toob kokku igapäevaselt innovaatilisi tooteid ja teenuseid loovad ettevõtjad ning Eesti teadlased, kes töötavad välja uusi tehnoloogilisi arendusi.

Teadlased tutvustavad oma tööd lühikeste liftikõnedega, SA Archimedes ning SA Eesti Teadusagentuur tutvustavad NUTIKA spetsialiseerumise ning ELi teadusuuringute ja innovatsiooniprogrammi Horisont 2020. Ettevõtjad saavad luua otsekontakte teadlastega ning kaasa mõelda töötubades, mis keskenduvad ettevõtlusprobleemidele ning arengutele ühiskonnas.

Festivalil esinevad näiteks tunnustatud TTÜ biotehnoloogiaprofessor Raivo Vilu ja mõtiskleja Valdur Mikita. Globaalsete turgude vallutamisest räägib ingelinvestor Yrjo Ojasaar, rahastamisvõimalustest äriinglite võrgustiku Estban juhatuse liige Ivo Remmelg. Töötubade teemad on seekord tehisintellekt, ringmajandus, biomajandus ning andmete ristkasutus.

Koostööfestivali korraldavad TTÜ, TÜ, TLÜ, EKA, EMTA, EMÜ, TTK, Tartu observatoorium, KBFI, STACC ja TFTAK, kes on koondunud võrgustikku ADAPTER.ee.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Lee Campell, Unsplash.

Samal teemal:

• Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds toob ettevõtluse noortele lähemale
• TTÜs avatakse 21. novembril paindtootmise ja robootika demokeskus

Juttu tuleb näiteks sellest, kas astronoomia on Eestis rahvusteadus ja kuidas on meedikute ja tehnikute koostöö meid kosmosesse aidanud. Samuti on konverentsil ettekandeid matemaatika, bioloogia ja teiste loodus- ning täppisteaduste teemadel.

“Loodus- ja täppisteaduste valdkond toob tänasel päeval Tartu Ülikoolile palju kuulsust ja sellega seotakse meie riigi ja majanduse jaoks suuri lootusi. Saja aasta eest polnud asi hoopiski nii, siis olid esiplaanil humanitaarsed rahvusteadused. Loodus- ja tehnikateaduste võidukäik algas 1960. aastatest, ja just siis said alguse mõned tänini esiplaanil olevad alad nagu geenitehnoloogia või biofüüsika. Nagu varasematelgi sajanditel on Tartu Ülikooli edulood seotud interdistsiplinaarsusega – ülikool lihtsalt on piisavalt väike ja mitmekülgne,“ tutvustab muuseumi teadusdirektor ja konverentsi peakorraldaja Lea Leppik.

Sündmus on tasuta nind kõik huvilised on oodatud. Lisainfo ja täpsem ajakava on leitav siit. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Konverentsi korraldavad Eesti Teadusagentuur koostöös ülikoolidega, Haridus- ja Teadusministeerium ning meediapartneritena Science|Business ja Euroopa pealinnade ülikoolide võrgustik (Network of Universities from the Capitals of Europe, UNICA).

Konverentsil arutletakse teadusandmete vaba liikumise rolli üle ühiskondlike väljakutsete lahendamisel. Kasvava teadusandmete hulga juures muutub olemasolevate andmete uuesti kasutamine järjest olulisemaks. 

Arutelus käsitletakse ka digitaalsete lahenduste omaksvõttu ühiskonnas ning peamisi takistusi uuenduslike lahenduste kasutusele võtmisel. Digitaalsed lahendused, mis ühiskonda ulatuslikult muudavad, puudutavad e-valitsemist, e-tervishoidu, nutikat võrku ja mitmeid teisi digilahendusi.

Konverentsi avavad Euroopa Komisjoni teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni volinik Carlos Moedas ja haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Sõna saavad teadlased ja ettevõtjad nii Eestist kui Euroopast, mitmete ELi institutsioonide ja valdkonna erialaorganisatsioonide esindajad. 

Konverentsile registreerumine on avatud 4. detsembrini siin: http://www.etag.ee/uritus/konverents-embedding-digital-societal-challenges/ 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri info. 

Samal teemal:

• Eesti Euroopa Liidu eesistumise hariduskonverents valgustas tulevikuõppimist
• Euroopa teadusministrid soovivad vähendada innovatsioonilõhet ja tugevdada koostööd Vahemere riikidega

Konstantin Shibin töötab oma doktoritöö raames välja meetodit, mis võimaldab teha kaasaegseid keerukaid digitaalseid süsteeme vastupidavamateks. Mobiilside mastid maapinnal ning navigatsioonisatelliidid kosmoses, juhtimisplokid autodes, valgusfooride juhtimisseadmed – paljud süsteemid, millest sõltume ja mille olemasolu peame endastmõistetavaks, tuginevad mikrokiipidele. Meie igapäevaelu kvaliteet meid ümbritsevas digikeskkonnas sõltub aga elektroonikakiipide töövõimest ja elueast, mis lüheneb iga uue kiipide põlvkonna ilmumisega. Kiipide järkjärguline degradeerumine aja jooksul väljendub tõrgetes, mis mõjutavad elektroonikasüsteemide korrektset talitlust.

„Minu doktoritöö pakub uue meetodi, mille abil saab kiiresti ennustada ja avastada vigu keerukates mikrokiipides nende töö ajal, andes vigadest teada, nii et süsteem saaks jätkata tööd – ehkki mõnikord madalama jõudlusega – rivist väljalangemise asemel. Lõpptulemusena muutub süsteem töökindlamaks ja vigadele vastupidavamaks ning võib töötada kauem ja odavamalt,“ selgitas Konstantin Shibin. „Selle põhimõtte lihtsaim näide oleks nutitelefon 8-tuumalise protsessoriga. Kui üks protsessori tuum lakkaks töötamast, võiks nutitelefon lihtsalt keelduda sisse lülitumast, kuna süsteem on rikkis. Selle asemel aga tuvastab tark süsteem rikke ja jätkab tööd seitsme alles jäänud tuumaga, nii et nutitelefoni omanik ei märkagi, et üks tuum ei tööta.“

Stipendiumikomisjon tõi stipendiaadi töö tugevusena välja selle praktilisuse. „Mis selle töö puhul sai otsustavaks, oli see, et ta oli selgelt seotud Eesti ettevõtetega ja sellel oli olemas ka praktiline väljund koostöö näol mitme ettevõttega nagu näiteks Ericssoniga,“ ütles stipendiumikomisjoni esimees Aho Augasmägi.

ITL-i Ustus Aguri stipendium on mõeldud avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks IKT õppekaval. Stipendiumi andmisel arvestati kandidaadi doktoritöö teema oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis ning senist erialast tegevust. Stipendiumi suurus on 2000 eurot, seda annab välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. ITL-i Ustus Aguri nimelist stipendiumi antakse välja 2003. aastast.

Fotol tänavune stipendiaat Konstantin Shibin. Foto: Kristel Irval

Samal teemal:

• Doktorandid teevad teaduse kolme minutiga selgeks
• Uuring: Eesti kõrgkoolide vilistlased on läbitud õpingutega rahul, kuid oleks soovinud rohkem praktikavõimalusi

Robotexi kaaskorraldajad on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Vabariik 100.

Kolme päeva jooksul saavad Robotexi külastajad osa robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest. 

"Ootame sellel aastal Robotexile ligi 1600 robotit, mis on pea poole rohkem eelmisel aastal osalenud robotitest. Nii kiire kasv seab kindlasti ka suuri väljakutseid korraldajatele, samas näitab, et Robotex on omanäoline ja unikaalne üritus terves maailmas. Meil on väga hea meel võõrustada osalejaid 26st erinevast riigist. Külalisi tuleb pea igalt kontinendilt. See on suurepärane võimalus tähistada Eesti 100ndat sünnipäeva nii uhkete külaliste seltsis," kommenteerib Robotexi tegevjuht Ave Laas.

Tartu Ülikooli robootika spetsialist Heilo Altini sõnul võiksid noored senisest enam robootikaga tegeleda. “Robootika on valdkond, kus õpilased õpivad tulevikuoskuseid, mida ükski teine õppeaine ei suuda nii kompaktselt edasi anda. Robootika, see on treening ülakorruse musklile. Näiteks rakendavad õpilased teadmisi matemaatikast, arvutades roboti ratta ringjoone pikkuse kaudu läbitud teepikkusi. Tiimitöö käigus arendatakse meeskonnatöö- ja sotsiaalseid oskuseid. Robootikaga tegelevad õpilased on need, kellest saavad tulevikus võtmeisikud!"

Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika professor ja teadusajakirjanike sõber aastal 2017 Maarja Kruusmaa kinnitab, et robotid on kiiresti saamas meie igapäevase elu osaks. „Meil on vaja üha enam häid insenere, kes oskaksid sellist tehnoloogiat arendada ning nutikalt enda kasuks tööle panna, kuid samas ka oskust laiemalt mõtestada, kuidas robotite areng muudab ühiskonda tervikuna ning kuidas selleks kõige paremini valmistuda,“ kinnitab Robotexi üks asutajatest professor Maarja Kruusmaa.

Robotexi Tehnoloogianäitus, mida saab külastada kõigil kolmel päeval,  on ainulaadne võimalus tutvuda uusimate tehnoloogiliste lahendustega robootika-, tööstuse- ja IT-valdkonnast. Näitusele tuleb üle 70 põneva eksponaadi, mida oma käega proovida või katsetada.

24.-25. novembril toimub teist korda ka Robotexi Tehnoloogiakonverents. Tänavusel konverentsil arutavad robootika ja tehnoloogia tulevikutrendide üle mitmed põnevad kodumaised ja rahvusvahelised kõnelejad.

Seoses ürituse kasvuga ning vältimatu eelarvelise muudatusega on Robotexi meeskond otsustanud kohapeal kehtestada üritusele pileti. Kõik külastajad, kes registreeruvad enne 24. novembrit Robotexi üritusele Eventbrite keskkonnas ning näitavad kohapeal kassas ette sealt saadud PDF pileti (kas paberil või nutitelefonis) saavad tasuta ligipääsu! Pilet tuleb kohapeal osta nendel külalistel, kes varasemalt Eventbrite’ist tasuta piletit ei ole lunastanud. Piletihind kohapeal on 2€ laps (0-2 aastased lapsed tasuta) ning 5€ täiskasvanu.

•  Robotexi koduleht: http://robotex.ee

Allikas: Robotex

Samal teemal:

• Tasuta Robotexi pileti saamiseks registreeru Eventbrite’is enne 24. novembrit!
• Uued haridusrobotid InO-Bot ja SPRK+