Tehnikaülikooli insenerid tutvustavad nutika tootmise uut taset 21. novembril kell 12-13, kui avatakse paindtootmise ja robootika demolabor, samuti suurte metallist objektide 3D-printimise 3D-labor ProtoLab. Laborid on osa ülikooli digialgatusest TalTechDigital. 

Demolaboris on ühendatud robootika, kõrgtehnoloogiline töötlemine, automaatladustamine ja virtuaal-liitreaalsus.

Protolaboris on Eestis ainulaadne 3D-metalliprinter, millega saab printida erinevatest metallidest, näiteks roostevabast terasest, titaanist ja alumiiniumist suuri prototüüpe ja objekte. 

Printer on väga mitmekülgne, selle abil saab analüüsida digitaalset tootmist ja modelleerida ülikergeid konstruktsioone, aga ka töötada välja uusi komposiitstruktuure ja teha andmemudelite võrdlevat analüüsi. 

Tehnikaülikooli 3D-metalliprinter on ühtses süsteemis Eesti Maaülikoolis asuva 3D-kompuutertomograafiga. Selle abil saab metallidest ja muudest materjalidest valmistatud tooteid mittepurustavalt mõõta ja kihthaaval punktiparvena kuvada.

TTÜ professor Tauno Otto kinnitab, et on plaanis panna seadmed tööle selliselt, et mõlema ülikooli teadlased saavad neid ka distantsilt ning liitreaalsuse vahendeid kasutades ristkasutada. „Digitaalsete kaksikute kontseptsioon võimaldab tulevikus vähendada kulutusi teadus- ja tootmistaristutele, ja seadmete vaba ressurssi jagada partneritega. Kui seadmed panustavad esmajärjekorras ülikoolide teadustöö kvaliteedi parandamisse digitaalses tootmises, siis väiksemas mahus saab nendega ka ettevõtteid aidata,“ rõhutab professor Otto.

AVAMISE KAVA
Kell 12.00–13.00 paindtootmise ja robootika labori ning Protolabi avamine.
Ringkäigud laborites ning robotite, paindtootmise, virtuaal-liitreaalsuse seadmete, 3D-metalliprintimise demod. Avamisel osaleb ka inseneriteaduskonna isejuhtiva auto projekti väikeprototüüp.

Protolabi sisustamist rahastatakse Archimedes projektist „Nutika tootmise tuumiktaristu (Smart Industry Centre (SmartIC))“). Meede: riikliku tähtsusega teaduse infrastruktuuri toetamine teekaardi alusel.

Demokeskuse sisustamist rahastatakse ASTRA meetmest, inseneriteaduskonna vahenditest, mehaanika ja tööstustehnika instituudi projektidest ning partnerettevõtete poolt.

Avamisele järgneb kell 13.00 nutika tootmise seminar. 

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Avatakse maaülikooli ja tehnikaülikooli koostöös valminud nutika tootmise tuumiktaristu labor Tartus
• TTÜ 99: ülikool kavandas digitaalse kiirtee TTÜ 100. aastapäevani

Euroopa ühtse kõrgharidusruumi kujundamine ehk Bologna protsess on kestnud pea 20 aastat ning selle aja jooksul on liitunud riigid muutnud oma kõrgharidust rahvusvahelisemaks ja ühtlustanud kõrgharidussüsteemide ülesehitust, kuid kokkulepitu elluviimise kiirus on riikides endiselt ebaühtlane. 

Tartus toimunud kahepäevase kohtumise keskmes oli Bologna protsessiga liitunud riikide kõrghariduse edasist arengut suunava dokumendi – Pariisi kommünikee ettevalmistamine.

Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse osakonna juhtaja Margus Haidak märkis, et Bologna protsessi kriitiliseks teemaks on kujunenud seatud sihtide elluviimine. „Dokument, mida praegu ette valmistame, kujutab endast jõulist sõnumit kõigile liitunud riikidele, et võetud kohustused tuleb täita ja muudatused ellu viia, eelkõige 3+2 süsteemi rakendamine, ühtsete kvaliteedikindlustamise põhimõtete järgimine ja vastastikune kvalifikatsioonide tunnustamine,“ ütles Haidak.

Kasvamas on kõrgkoolide roll üliõpilastest vastutustundlike ühiskonnaliikmete kujundamisel ja kohtumisel arutleti ka põhiväärtuste üle, mida kõrgkoolid loovad oma organisatsiooni sees ja mis on seotud näiteks akadeemilise vabadusega, kaasamisega, õppeasutuse autonoomiaga jne.

Kohtumisel osalesid Bologna potsessiga liitunud 48 riigi esindajad, samuti Euroopa Komisjoni, Euroopa Nõukogu, UNESCO jt rahvusvaheliste organisatsioonide esindajad.

Bologna kohtumine oli viimane EL Nõukogu eesistumise sündmus, mida Haridus- ja Teadusministeerium Eestis korraldas. Eestilt võtab tööjärje üle Bulgaaria kui järgmine Euroopa Nõukogu eesistujariik.

TAUST

• Bologna protsess algas 1999. aastal, mil 29 riigi haridusministrid allkirjastasid kokkuleppe Euroopa ühtse kõrgharidusruumi loomiseks.
• Välja toodi kuus tegevussuunda: võrreldavad kõrgharidusastmed ja -kvalifikatsioonid; bakalaureuse- ja magistriõppele tugineva kõrgharidusmudeli kasutuselevõtt; Euroopa ainepunktide ülekande süsteemi rakendamine; üliõpilaste ja õppejõudude mobiilsuse edendamine; koostöö kvaliteedi kindlustamisel ning Euroopa mõõtme soodustamine kõrghariduses.
• Praeguseks on Bologna protsessiga liitunud 48 riiki ja tegevussuundasid on laiendatud. Lisandunud on mitmed teemad, näiteks võrdsete võimaluste loomine ja laiendamine kõrgharidusele juurdepääsul, lõpetajate tööhõive jne.

Allikas: Haridus- ja Teadusministeerium

Tartu ülikooli arvutiteaduste instituudi ning Johan Skytte poliitikauuringute instituudi koostöös toimuva häkatoni eesmärgiks on andmete abil ühiskondlikele probleemidele tähelepanu juhtida, teadlikkust tõsta ning lahendusi pakkuda. Häkatoni ühe korraldaja, TÜ infosüsteemide professori Marlon Dumas’ sõnul peaks ühiskond oluliselt rohkem suurandmete võimalusi ära kasutama: „Me kuuleme kõikjalt, et andmed on võim. Seda kasutatakse ettevõtluses oma äri kasvatamiseks ja tulu tootmiseks, kuid miks mitte panna andmeid ühiskonna heaks tööle?“

Häkatonile on esitatud mitukümmend arendusideed mitmesugustel ühiskondlikel ning sotsiaalsetel teemadel, nagu näiteks laste heaolu, rahvaalgatuste korraldamine, kohtulahendite ja valimistulemuste ennustamine või korruptsioonijuhtumite avastamine. Osalejad valivad kõigepealt väljapakutud teemade hulgast endale meelepärased ning seejärel asutakse tööle nende arendamise kallal kuni pühapäevani, mil esitletakse tulemusi ja valitakse parimad meeskonnad.

Kokku on häkatonile registreerunud üle 200 osaleja, kelle seas on nii IT-spetsialiste ja andmeteadlasi, politolooge, ajakirjanikke, majandusteadlasi, haridustöötajaid, juriste, sotsiaaltöötajaid kui humanitaarteadlasi.

Social Impact Data 2017 toimumist toetatakse Euroopa Komisjoni H2020 programmist projekti „SoBigData teaduse infrastruktuur“ raames.

Rohkem infot häkatoni kohta leiab selle kodulehelt ning üritust kajastatakse jooksvalt ka Facebookis.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Võrumaal toimub esimene hackathon põhikooli noortele
• Aasta haridusteoks kuulutati tehnoloogia ja disaini hackathonid

Samuti promoveeritakse 19 uut doktorit. Aktusel antakse üle Eesti Maaülikooli teenetemedalid ning tunnustatakse teadus- ja õppetöös silma paistnud ülikoolipere liikmeid.

Professor Erik Jeppesen on juhtiv teadlane järveökosüsteemide valdkonnas, töötades NERI madalate järvede ökoloogia ja Aarhusi ülikooli bioloogiainstituudi õppetooli ja Aarhusi ülikooli Arktika keskuse professorina ning külalisprofessorina Hiina Teaduste Akadeemias. Jeppesen juhib Aarhusi ülikoolis järveökoloogia töörühma ning tal on 20 aasta pikkune töökogemus rohkem kui 90 uurimisrühmaga üle kogu maailma. Ühe enimviidatud järveökoloogina on Jeppesen avaldanud üle 350 uurimuse ISI Web of Science’i ajakirjades ning tema artikleid on tsiteeritud üle 17 000 korra (h indeks = 67). Viimaste kümnendite jooksul on Jeppesen keskendunud mageveeökosüsteemides üleilmsete kliimamuutuste tõttu toimuvatele protsessidele Arktikast troopikani, hõlmates uurimistööga üle 3000 järve ja veekogu maailmas. Lisaks on rahvusvaheliselt aktiivne professor esinenud kutsutud kõnelejana enam kui 130 rahvusvahelisel kohtumisel ja konverentsil, juhendanud rohkem kui 70 magistri- ja 28 doktoritööd, neist 13 väljaspool Taanit, ning juhendanud ka seitset Marie Curie’ stipendiaati. Eesti Maaülikooli limnoloogid on ühiselt professoriga osalenud mitmes Euroopa Liidu raamprogrammi projektis ning avaldanud kaheksateist ühisartiklit ISI Web of Science’i ajakirjades. Jeppesen on panustanud palju Eesti limnoloogia arengusse, eelkõige tipptasemelisse vee-elustiku uurimistöösse Eesti Maaülikoolis. Tema koostöö maaülikooli limnoloogiakeskusega jätkub ka tulevikus mitmesuguste ühiste ettevõtmiste kaudu.

Akadeemilisel aktusel antakse kätte Eesti Maaülikooli teenetemärgid, mille laureaatideks on professor Marika Mänd, professor Tiina Nõges ja raamatukogu juhataja Tiina Tohvre. Aktusel esitletakse teaduskonkursside võitjaid ning nimetatakse aasta vilistlaseks põllumajandusettevõtja Madis Ajaots. Aktusel kuulutatakse välja ka Eesti Maaülikooli Aasta Tegu 2017, mille pälvib veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse instituut Euroopa Loomateaduste Föderatsiooni 68. aastakongressi korraldamise eest. Ühtlasi pärjatakse aasta parima õppejõu tiitliga dotsent Kadrin Meremäe ning aasta täienduskoolitajaks nimetatakse professor Kadri Karp. Vilistlaskogu juhatus tunnustas vilistlaskogu liikme Arnold Rüütli elutööd Eesti Maaülikooli vilistlaskogu auliikme nimetusega.

Eesti Maaülikool on ainus ülikool Eestis, mille vastutus seisneb põllumajanduse ja maamajanduse, metsanduse, keskkonnateaduste, veterinaarmeditsiini ja loomakasvatuse, tehnika ja inseneriteaduste koostoimes. Maaülikool kuulub põllumajanduse ja metsanduse valdkonnas maailma 100 parima ülikooli edetabelisse, olles 51.–100. kohal. Taime- ja loomateaduste ning keskkonna ja ökoloogia valdkonnas on kõrgkool maailmas 1% enim viidatud teadusasutuste hulgas.

Allikas: Eesti Maaülikool

Samal teemal:

• Eesti Maaülikooli õppekavagrupid läbisid edukalt kvaliteedihindamise
• Eesti Maaülikool valis esimesena Eestis tenuuriprofessorid

„See hõlmab digitaalsete kaksikute arendamist. Protsessid modelleeritakse digitaalselt ja seadmete tööd kaugjuhitakse telemeetriliselt, kaasnev tavaarvutitele üle jõu käiv mahukas andmetöötlus viiakse superarvutusklastri abil teaduspilve. Maaülikooli uus 3D kompuutertomograaf võimaldab metallidest valmistatud tooteid mittepurustavalt mõõta ja kihthaaval punktiparvena kuvada. TTÜ-sse on soetatud sellega koostööks mõeldud uudne metalli 3D printimissüsteem, mis võimaldab 3D printida küllaltki suuri prototüüpe ja katsekehasid näiteks roostevabast terasest, alumiiniumist või titaanist. Samas saab ülitäpselt monitoorida kogu laserpaagutusprotsessi,“ tõi TTÜ tootmistehnika professor Tauno Otto näite.

Maaülikooli labori ainulaadse röntgenkompuutertomograafia skanneriga saab analüüsida mistahes metallidest objekte. Kasutusvõimalusi on seadmel palju: näiteks saab uurida materjalide sisestruktuuri ning kontrollida detailide valmistamistäpsust. Röntgenkiirgusega läbivalgustamisel saadakse kahemõõtmelised kujutised, millest luuakse skaneeritud objektist kolmemõõtmeline mudel. Selline objekti mitte-purustav uurimine ja mõõtmine leiab üha enam rakendust näiteks elektroonikatööstuses ning erinevais masinaehitusvaldkondades.

Allikas: Tallinna Tehnikaülikool

Samal teemal:

• Maaülikooli uus "Rohelise ülikooli strateegia" puudutab ühiskonda laiemalt
• TTÜ 99: ülikool kavandas digitaalse kiirtee TTÜ 100. aastapäevani

10. aastapäeva tähistaval "Võrgustik võrgutab" seminaril lahkame nutikoolimaja anatoomiat - mis teeb targast majast või tänapäevasest koolimajast nutikoolimaja. Arutame, kuidas rakendada nutikoolimaja õppeprotsessi ja tänapäevase õpikäsituse teenistusse. Tutvume nutikate lahendustega lasteaiast kutsekoolini, samuti asjade interneti võimalustega. Uurime ka ühe kooli lugu õppehoone renoveerimisel - millisest tegevusest algab koolipere jaoks õppehoone renoveerimine ja kes on sellesse kaasatud. Seminari paneeldiskussioonis arutavad koolijuht, õppejuht, IT-juht, haridustehnoloog, õpetaja ja vallavanem nutikoolimaja praktiliste kogemuste üle. Päeva modereerib tehnoloogia-ajakirjanik Hans Lõugas.

Seminarile ootame õpetajaid, haridustehnolooge, haridusasutuste juhte jt haridustöötajad kõikidelt haridusastmetelt. Seminari alguses ja lõpus on huvilistel võimalik tutvuda TTÜ Mektory nutikate võimalustega.

Seminar on osalejatele tasuta!

Vaata kava ja registreeru siin!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides
• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis
• Kuidas luua digitaalset õppematerjali

Sel kuupäeval korraldatakse radioloogiat tutvustavaid üritusi kogu maailmas ning üks üritustest toimub ka Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis.

Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis räägitakse homsel tähtpäeval magnetresonantstomograafia (MRT) ajaloost. MRT on tänapäeval saanud valikmeetodiks paljude erinevate haiguste diagnoosimiseks. Selle abil saab uurida aju, seljaaju, luu- ja lihaskonda, südant, loodet, rindasid, soolestikku, kõhukoopa ja väikese vaagna organeid, kuvada artereid ja veene. Antud uuringul ei kasutata ioniseerivat kiirgust, vaid tugevat magnetvälja ja raadiolaineid. Seega on uuring ohutu lastele ja rasedatele alates raseduse 2. trimestrist.

Avalikul loengul tutvustatakse MRT ajalugu läbi humoorika etteaste, sest lisaks kostümeeritud tudengitele võib näha ka lõbusat videot, mis on filmitud Tartu Ülikooli Kliinikumis. Lisaks jagatakse ka sõõrikuid, sest MRT ja sõõrikud on omavahel mingil viisil seotud. Kuidas, sellest juba lähemalt homsel avalikul loengul.

Üritus toimub 8. novembril Tartu Tervishoiu Kõrgkoolis (Nooruse 5, ruum 011) algusega kell 11.45.

Allikas: Tartu Tervishoiukõrgkooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Ligi 400 tulevast tervishoiutöötajat alustavad õpinguid
• Esimene tervishoiukõrgkooli magistriõppekava sai heakskiidu

„Juba traditsiooniks saanud Gustav Adolfi päev kinnitab ka käesoleval juubeliaastal hariduse, kõrgemate ideaalide poole püüdlemise ja koostöö olulisust. Aegade jooksul on need olulised universitase põhimõtted jäänud peaasjalikult samaks,“ rääkis TÜ skandinavistika osakonna juhataja Kristina Mullamaa.

Kell 14 avatakse Johan Skytte poliitikauuringute instituudis (Lossi 36) näitus „Rändajate portreed“.

Kell 15 peab Uppsala ülikooli kirjanduse professor ja ülikooli raamatukogu direktor Lars Burman ettekande teemal „Talutarest uhkesse paleesse. Neli edulugu 17. sajandist“. Järgneb Kristi Viidingu, Underi ja Tuglase kirjanduskeskuse vanemteaduri loeng „Ajaloo kujundamine luule kaudu: Friedrich Meniuse ladina- ja saksakeelsed epikeediumid Gustav Adolfile“. Loengud toimuvad aadressil Jakobi 2-114.

Kell 17.20 asetatakse lilled Johan Skytte monumendi juurde Toomemäel ning Gustav II Adolfi mälestusmärgi juurde ülikooli peahoone taga.

Päev lõpeb kell 18.00 algava barokkmuusika kontserdiga. Kavaga „Kuninganna Kristiina ja tema aeg. Muusikalised sillad 17. sajandi Euroopas“ esinevad ülikooli aulas Pirjo Jonas (sopran), barokkansambel koosseisus Meelis Orgse (barokkviiul), Villu Vihermäe (viola da gamba, barokktšello), Kristo Käo (teorb, barokk-kitarr). Kõlavad Corelli, Monteverdi, Purcelli, Baltzari jt barokiaja meistrite säravad muusikapärlid. Kontsert on kõigile tasuta.

Gustav Adolfi päeva ja Academia Gustaviana 385. asutamispäeva tähistamine saab teoks Tartu Ülikooli, TÜ skandinavistika osakonna, Rootsi suursaatkond Eestis ja Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse koostöö tulemusel.

Allikas: Tartu Ülikool. Foto: TÜ, Andres Tennus.

Samal teemal:

• Tartu Ülikooli arvutiteaduse kõrge tase pälvis rahvusvahelise tunnustuse
• Tartu Ülikool tähistab Gustav Adolfi päeva ja ülikooli asutamispäeva

Tallinna Tehnikaülikooli ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse koostööleping tähendab tihedama strateegilise koostöö algust kahe organisatsiooni vahel.

Tihedam strateegiline koostöö võimaldab nii NATO Küberkaitsekoostöö Keskusel kui ka tehnikaülikoolil tõsta rahvusvahelise teadustöö taset.

Leppes on oluline osa tööstusdoktorantuuri edendamisel. Tegu on tehnikaülikooli uusima initsiatiiviga, kus ettevõttes või muus asutuses töötava tehnikaülikooli doktorandi teadus- ja arendustöö vormub teaduspublikatsioonideks ja doktoritööks. 

„See koostöö on heaks näiteks, kus tehnikaülikooli doktoriõppe ametlik uus vorm - tööstusdoktorantuur - annab võimaluse teha tipptasemel teadustööd põhitöö raames.  See ongi teadmistepõhise majanduse üks tugisambaid,“ kinnitab TTÜ küberkaitse dotsent ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse ausaadik Rain Ottis.

Lisaks tähendab tehnikaülikooli ja NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse partnerlus ka koostööd teaduspublitseerimisel, ligipääsu teadusandmebaasidele, ülikooli teadlaste osalemist keskuse õppustel, keskuse töötajate loenguid ülikoolis. 

Strateegilisest partnerlusest räägivad lepingu sõlmimise pidulikult tseremoonial 31. oktoobril TTÜ rektor Jaak Aaviksoo ning NATO Küberkaitsekoostöö Keskuse juht Merle Maigre.

Allikas: TTÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Kümme noort küberkaitse talenti Eestist osaleb võistlusel European Cyber Security Challengel
• TTÜ teadlased alustavad koostööd küberturbeettevõttega CybExer Technologies

Oma töös jätkusuutliku arengu põhimõtteid rakendada oskavate ülikoolilõpetajate koolitamine on vaid üks tulemus, mille nimel Eesti Maaülikool järgnevad kaheksa aastat töötab. Just keskkonnateadlik mõtlemine nii ülikoolis, Tartu linnas kui ka Eestis laiemalt on eesmärk, mis näitab, kui kaugele rohelised mõtted tegelikult pürgivad.  

Rohelise ülikooli soov on teha koostööd Tartu linnavalitsusega, et suurendada sidusust Tähtvere linnaku ja Tartu linnaosade vahel, mis soodustaks omakorda keskkonnasõbralikke liiklemisviiside kasutuselevõttu. „Kuna asume ülikooliga Tartu linna piiril, on siia jõudmiseks vaja mugavaid ühendusteid – et ühistransport, jalgratta- ja kõnniteed oleksid kasutajasõbralikud. Loodetavasti aitab jalgrattaliikluse arengule kaasa ka linna plaanitav jalgrattalaenutussüsteem,“ rääkis rohelise ülikooli projektijuht Elen Peetsmann. 

Peetsmann lisas, et üks prioriteete on maaülikooli linnaku keskkonnasõbralik haldamine. „Näiteks soovime vähendada linnakus niitmist ja tutvustada võimalusi, kuidas tuua elurikkus tagasi linnaruumi." Eesmärk omaette on linnarahvale näidata, millist teadus- ja arendustööd maaülikoolis tehakse. „Selleks plaanime rajada näiteks jalgtee koos õunapuude alleega, et tutvustada Eesti Maaülikooli aretatud puuviljasorte,“ kommenteeris Peetsmann. 

Olulisemad märksõnad, millega maaülikool soovib uues tegevuskavas tegeleda, on kasutajasõbralik õpi- ja töökeskkond, sündmuste keskkonnasõbralik korraldamine, paberikasutuse vähendamine, jäätmete sorteerimine jmt.

Uue strateegiaga on võimalik tutvuda siin: https://goo.gl/3TZiWz.

Allikas: Eesti Maaülikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti Maaülikooli õppekavagrupid läbisid edukalt kvaliteedihindamise
• Maaülikool on ainsana Eestis oma valdkonnas maailma 100 parima seas