Kuidas luua digitaalset õppematerjali


Avaldaja:Madli Leikop12. Märts 2016

HITSAs on valmis saanud juhend „Digitaalse õppematerjali loomise soovitused“, mida tutvustati ka „Võrgustik võrgutab“ sarja seminaril „Kvaliteet pole veel muidugi mitte kõik, kuid ilma kvaliteedita poleks kõik midagi väärt”.

HITSA seminar, mis toimus neljapäeval, 10. märtsil IT Kolledžis, keskendus digitaalse õppematerjali loomise praktilisele küljele: tehniline ja kujunduslik pool, mida hea e-õppematerjali juures silmas pidada, kasutajasõbralikkus, eakohasus, lausestuse tähtsus, õppematerjali eesmärk, digitaalse õppematerjali jagamine. Kõike räägiti-näidati mõttega, kuidas teha kvaliteetset digitaalset õppematerjali ning et toetada „Digitaalse õppematerjali loomise soovituste“ kasutamist.

pilt1.jpg

Inga Kõue HITSAst tutvustas alustuseks valminud juhendit. „2013 oli selge, et Koolielu õppevara õppematerjalide kvaliteedikriteeriumid vajasid uuendamist. Teiseks on tehnoloogia nii laialt juba levinud, õpetajad teevad ise digitaalseid õppematerjale ning ka jagavad neid; kuidas saaks õpetajatele anda soovitusi, mida üks digitaalne õppematerjal sisaldama peaks,“ selgitas Inga Kõue. Mõte oli ka koostada juhend, mida huviline saaks iseseisvalt kasutada.

pilt2.jpg

Ta rõhutas, et juhendi näol ei ole tegu kvaliteeditingimustega, et täpselt nii peab olema nagu kirja sai. „Need on soovitused, igaüks leiab sealt endale vajaliku. Meie eesmärk on, et kui olete õppematerjali loonud, et see siis tõesti toetaks õpetamist ja õppimist, muutuvat õpikäsitust,“ ütles Inga Kõue.

Juhend on koostatud veebiraamatuna, seda on lihtne sirvida ning peatükkide kaupa lugeda. Näiteks on digitaalsete õppematerjalide põhitüüpide juures lühidalt ja selgelt, koos rohkete näidetega selgitatud, mis on ja millal kasutada esitlust, enesekontrollitesti, juhendmaterjali, simulatsiooni jne.

Juhendi „Digitaalse õppematerjali loomise soovitused“ koostas töörühm koosseisus Anne Villems, Laine Aluoja, Lehti Pilt, Madli-Maria Naulainen, Marge Kusmin, Veronika Rogalevitš, Urmas Tokko. 

„Ega see kerge töö ei olnud, kohati tundus, et pidime hõlmama hõlmamatut,“ ütles Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituudi lektor Anne Villems veidi hiljem oma ettekandes. Kuna soov oli, et juhendit saaksid kasutada kõigi haridustasemete õpetajad, siis ainuüksi terminoloogia ühtlustamine oli paras pähkel. Nagu ka see, et töörühmas oli igaühel oma ettekujutus, missugune on digitaalne õppematerjal. „Teid on täna siin saalis 140 inimest, ja teil on ka igaühel oma ettekujtus sellest, mis on digitaalne õppematerjal. Ühist ettekujutust on raske leida,“ ütles Anne Villems.

pilt3.jpg

Mariann Rikka Haridus- ja Teadusministeeriumist tuletas kuulajatele meelde õppematerjalide sisukriteeriume. „Mistahes õppematerjali alus on riiklik õppekava. Õppematerjal peab toetama õpetajat tema töös õpilaste pädevuste arendamisel,“ ütles Mariann Rikka. „On välja pakutud mudel nelja komponendiga, mis peaksid õppematerjalis sisalduma: missuguseid teadmisi õppematerjaliga edastatakse, missuguseid hoiakuid kujundatakse, kuidas materjal toetab ainest arusaamist, milliste oskuste arendamisele õppematerjal kaasa aitab. Hea õppematerjal peaks üheselt ja järjekindlalt toetama neid nelja aspekti.“

Anne Rudanovski Tartu Kunstikoolist tutvustas kvaliteetse digitaalse õppematerjali visuaalseid põhimõtteid. „Tänased õppijad on väga muutunud, viis, kuidas nemad soovivad infot kätte saada, on väga muutunud. Me ei tea, missugused on õppevahendid kümne aasta pärast, kui juba täna kunstikoolis õpilased modelleerivad virtuaalselt. On siiski ka midagi jäävat, üks printsiip, mis on kujundusprintsiipide ülene: kujutlusvõime,“ selgitas Anne Rudanovski. Ta soovitas õppematerjali tegijal kujutleda end õppematerjali kasutaja rolli, siis hakkavad asjad muutuma.

Praktilisi näiteid jagati veel digitaalsete õppematerjalide autoriõiguse, materjalide interaktiivsuse, tehniliste põhimõtete jpm kohta.

Tutvustati häid digitaalseid õppematerjale: e-kursus "Andme- ja tekstitöötlus" (Anne Uukkivi, Tallinna Tehnikakõrgkool),  ajaloo õppevara "Vana-Kreeka" (Madli-Maria Naulainen, Kuressaare Gümnaasium), kehalise kasvatuse õppevara (Tiina Lall, Valga Priimetsa Kool), abimaterjal läbivate teemade käsitlemiseks põhikoolis (Mare Hallop, Pärnu Vanalinna Põhikool).

pilt4.jpg

Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased rääkisid kuulajatele aga sellest, mida õpilane õppevaralt ootab, kuidas talle meeldib õppida. Selgus, et kõrgelt hinnatakse ikkagi ka otsest suhtlust õpetajaga, õppimist õpetaja selgituste ja jutu põhjal.

Seminari salvestust täispikkuses saab mõne aja pärast näha siit: http://www.innovatsioonikeskus.ee/et/vorgustik-vorgutab-seminarid

Samal teemal: