Tartu Ülikooli rektori Volli Kalmu sõnul arutatakse kohtumisel kahte suurt teemat - Euroopa Liidu kõrgharidusstrateegia tulevikku ning võrgustikku kuuluvate ülikoolide koostöövõimalusi Euroopa teaduspoliitika kujundamisel. Nii näiteks sõnastatakse võrgustiku soovitused ja tagasiside akadeemilise mobiilsuse programmile Erasmus Plus ja juulikuus avaldatud Lamy raportile, mis sedastab, et investeeringutel teadusesse ja innovatsiooni on keskne roll Euroopa tuleviku kujundamisel.

„Eelmisel nädalal arutasime Brüsselis juhatuse liikmetega Guildi tegevusstrateegiat ja leppisime kokku nii Guildi lähiaja ühistes koostööinitsiatiivides kui ka liikmesülikoolide võimalustes meie ühise Brüsseli esindushoone ja sealse tugimeeskonna kasutamisel,” kirjeldas Kalm. Tartu Ülikool on võrgustiku liikmena muutunud hinnatud kaasarääkijaks nii Euroopa teadusülikoolide kui ka EL-i institutsioonide poliitikakujundamise protsessis.

The Guild on 2016 suvel loodud uus Euroopa teadusülikoolide organisatsioon. Vaatamata oma lühikesele tegutsemisajale on The Guild end juba tõestanud aktiivse ja tõsiselt võetava kaasarääkijana Euroopa kõrgharidus- ja teadusringkondades. Liikmesülikoolid on ühiselt esitanud ettepanekud 9. raamprogrammi avamiseks, Horisont 2020 ning Erasmus+ vahehindamisteks.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Kirjastuselt Springer ilmuv Language Policy beyond the State seab küsimuse alla riigi keskse rolli keelepoliitikas ja kutsub lugejaid ümber hindama Eesti riigi ees seisvaid keelepoliitilisi väljakutseid. Vanemteadur Kadri Koreinik, kollektiivse monograafia üks toimetajaist, märkis, et üleilmastumine ja geopoliitika mõjutavad keelepoliitikat riigist sõltumatult, samuti ajavad oma, mõnikord vastuolulist keelepoliitikat perekonnad, ettevõtted ja teised organisatsioonid. „Eesti on suurepärane näide, kuidas riigivõimu kõrval tehakse keelepoliitikat ka rohujuure tasandil ja üle riigi pea,“ rääkis Koreinik.

Signs of Identity. The Anatomy of Belonging kirjastuselt Routledge esitab uudse teooria, mille kohaselt ei ole identiteedid inimese võõrandamatu osa, vaid eksisteerivad ühiskonnas valmis kujul olevate märkidena. Monograafia autor professor Martin Ehala selgitas, et inimesed omandavad erinevaid identiteete sotsialiseerumise käigus, mille tulemusena nad oma käitumisega hakkavad väljendama ühe või teise identiteedimärgi sisu. „Identiteedi märgiteooria võimaldab senisest paremini seletada, kuidas rahvused, subkultuurid ja muud identiteedirühmad tekivad ja hääbuvad,” rääkis Ehala. 

Tutvustatakse ka vastvalminud trükisooje eriotstarbelisi riigikeele õpikuid tasemele A1, A2 ja B1, mille on koostanud rakenduslingvistika õppejõudude töörühm.

Eesti keele ökoloogia uurimisrühm (www.ekkam.ut.ee) keskendub eesti keele seisundi uuringutele TÜ institutsionaalse uurimisteema „Eesti keele kestlikkus avatud maailmas” raames. Rakenduslingvistika osakond loodi TÜ eesti keele ja üldkeeleteaduse instituudis 1. septembril ja see ühendab endas eesti keele õppe rahvusprofessuuri emakeele ja teise keele didaktikaga, eesti keele võõrkeelena osakonda ning keeleökoloogia töörühma. Raamatuesitlus on ühtlasi rakenduslingvistika osakonna avaüritus.

Esitlus ja osakonna avamine toimub reedel, 15. septembril kell 16.00 TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituudi raamatukogus, Jakobi 2 ruumis 423.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Eesti keele päevade projekt toob eesti keeleteaduse koolidesse
• IV eesti teaduskeele konverents Tallinna Ülikoolis 2.–3. detsembril

Seminaril otsime vastust küsimustele, mis on digipööre õppeasutuses, kellest või millest see algab ning mis toetab digipöörde läbiviimist. Arutleme, millest peaks alustama digipöörde kavandamisel, kuidas kaasata õpetajaid ning kui palju digipöörasust koolis üldse mõistlik on.

Lisaks ettekannetele toimub sel korral ka paneeldiskussioon, kus Kristi Vinter (Tallinna Ülikool), Andres Laisk (Saue Vallavalitsus), Vanessa Vorteil (TechSisters), Riin Saadjärv (Puhja Gümnaasium) ning Joosep Kään (Eesti Õpilasesinduste Liit) arutlevad teemal "Kas ja kuidas pöörasus nakkab?".

Seminarile on oodatud õpetajad, haridustehnoloogid, haridusasutuste juhid jt haridustöötajad kõikidelt haridusastmetelt. Pauside ajal on soovijatel võimalus ka läbi virtuaalreaalsuse prillide meie planeeti avastada.

Vaata kava ja registreeru seminarile!
 
Seminari pealkiri on inspireeritud Ilmar Tomuski raamatust „Digipöörane kool“.

Samal teemal:

• Võrgustik Võrgutab seminar "Muutunud õpikäsitus" toimub 16. märtsil
• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis
• Kuidas luua digitaalset õppematerjali

Samas näitab ülevaade, et hoolimata väikestest klassidest ja õpetajate palgataseme lähenemisest kõrgharidusega spetsialistide tasemele ei ole õpetaja amet Eesti noorte seas populaarne. Vaid 6% üliõpilastest asub õppima hariduse valdkonda, mis on väiksem 9%-st OECD keskmisest. Eesti  õpetajaskond vananeb, kuna ligi pooled algklasside, põhikooli ja keskkooliõpetajatest on üle 50aastased, millega oleme Itaalia järel teisel kohal OECD riikide seas.

Minister Mailis Reps tõi välja, et kui üldhariduskoolide õpetajate töötasu on viimastel aastatel märkimisväärselt tõusnud, siis lasteaiaõpetajate palk on siiani jäänud vaeslapse rolli. "Selleks, et õpetajaamet muutuks andekatele noortele arvestatavaks karjäärivalikuks, on kahtlemata oluline muude meetmete seas ka õpetajate palgatõusuga jätkata," sõnas Reps. "Lisaks aitame jõuliselt järele lasteaiaõpetajate palkasid, et viia need samale tasemele kooliõpetajate töötasuga," lisas Reps.

Võrdsed võimalused kõigil haridustasemetel

OECD hinnangul on Eesti haridussüsteemi üheks tugevuseks võrdsete võimaluste tagamine kõigil haridustasemetel. Sarnaselt Põhjamaadele on meil palgaerinevused kõrg- ja keskharidusega täiskasvanute vahel rahvusvahelises võrdluses väikesed – kõrgharitud teenivad 24% enam keskharidusega töötajatest, mis on Rootsi järel madalaim palgaerinevus. Samuti ilmnes, et Eesti inimeste hõivatus tööturul on haridustasemete lõikes sarnane. "See kinnitab, et tööturul on hinnatud nii kutse- kui ka kõrgharidusega inimesed. Analüüsid näitavad ka, et iga järgmine haridustase ja koolis õpitud aasta suurendab inimeste sissetulekuid – õppimine tasub end ära," sõnas minister Reps.

Ülevaatest selgus, et Eestis ei ole kutsekeskharidus populaarne ning madal on ka nominaalajaga lõpetanute määr, kuigi lõpetanutel on head väljavaated tööturul.  "Kõik põhikooli lõpetajad peaksid olema võimelised õpinguid jätkama kas kutse- või üldkeskhariduse tasemel," rõhutas Mailis Reps. Ministri sõnul tuleb vähendada katkestajate hulka nii gümnaasiumides kui kutsekeskhariduses, mistõttu on ka algatatud diskussioon kohustusliku kooliea tõstmise ja gümnaasiumilävendi üle. "Tahame, et iga noor jõuaks eriala omandamiseni kas kutseõppeasutuses või gümnaasiumi lõpetamise järel kõrgkoolis, sest kõige nõrgemal positsioonil on tööturul just erialase ettevalmistuseta inimesed," ütles Reps.

Taust

Education at Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud kõrvutades teiste riikidega. 
Education at a Glance 2017 tehti ülemaailmselt samaaegselt avalikuks täna. 
Sellel aastal koostas OECD kolmandat korda Eesti kohta pikema ülevaate. 
Education at a Glance analüüsib 35 OECD liikmesriigi ning lisaks Argentiina, Brasiilia, Costa Rica, Hiina, India, Indoneesia, Kolumbia, Leedu, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi haridussüsteeme. 
Täies pikkuses ülevaade on kättesaadav OECD kodulehel www.oecd.org.

Education at a Glance 2017 OECD INDICATORS 
Haridus lähivaates 2017 OECD näitajad (eestikeelne kokkuvõte) 
Eesti andmete ülevaade 
OECD slaidid 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Terje Lepp. HITSA seminar "Digimeister 2017: kätelkõnd" Rakveres augustis 2017. 

Samal teemal:

• Mida õppida, et tulevikuks jaguks ka tööd?
• PISA 2015 heaolu raport: Eesti kool tagab õpilastele suurepärased teadmised ning hirmuvaba õpikeskkonna
• Milline peaks olema nüüdisaegne õpetajakoolitus?

Konkursi ehitustööde teostaja leidmiseks kuulutas Tartu Ülikool välja käesoleva aasta juunis ning septembriks on protsess jõudnud nii kaugele, et lepingule saab anda allkirjad ning täpsemaid uuendusi lähemalt tutvustada. Plaanis olevatest uuendustest annavad ülevaate Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm, linnapea Urmas Klaas, TÜ akadeemilise spordiklubi juhatuse esimees Harry Lemberg ning riigihanke võitnud ehitusfirmade AS Tartu Ehitus ja KRC Ehitus OÜ esindajad. 

Koos uue multifunktsioonilise saaliga ehitatakse sporditeaduste ja füsioteraapia instituudile uus õppe- ja teadushoone. Sporditeaduste ja füsioteraapia instituudi juhataja Priit Kaasiku sõnul mõjutab spordihoone juurdeehitus instituudi õppe- ja teadustööd väga olulisel määral. „Praegu on meil nii õppekavad kui ka laboratoorne tegevus eri hoonetes laiali ja seetõttu kannatab nii metoodiline koostöö teadustöö vallas kui tudengite sisuline osalemine instituudi elus. Eriti oluline on kaasaegse õppe- ja uurimiskeskkonna kujundamine füsioteraapia õppekavade tudengitele ja õppejõududele. Uus hoone loob reaalsed võimalused uurimis-metoodilise arsenali laiendamiseks nii alus- kui rakendusuuringute suunal,“ rääkis Kaasik.

Spordihoone ehitustööde maksumus on üle 10 miljoni euro. TÜ akadeemiline spordiklubi jätkab samas majas tegevust ka ehitustööde ajal. Uus multifunktsionaalne saal valmib 2018. a aprilli lõpuks. 2018. a novembri lõpuks valmib teaduskonna plokk ning rekonstrueeritakse vana pallisaal ja vana administratiivkorpuse osa. TÜ korvpallimeeskond saab tänu juurdeehitusele uue multifunktsionaalse kodusaali, kus lisaks spordiüritustele on võimalik korraldada ka konverentse, kontserte ning muid suurüritusi.
 
Lisaks lepingu allkirjastamisele astub 13. septembril esmakordselt avalikkuse ette uues koosseisus Tartu Ülikooli korvpalli esindusmeeskond. Esimesed kontrollkohtumised on uue peatreeneri Priit Vene käe all peetud ning ametlik hooaeg algab oktoobris. Üritusel tutvustatakse uusi mängijaid ning plaane-ootusi tulevaks hooajaks. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Ülikooli raamatukogu ehitustööd jätkuvad juba järgmisel nädalal

Islami ajalugu Euroopas ulatub 8. sajandisse. Araabia kevade revolutsioonilised sündmused, kodusõjad, Islamiriik aga ka PõhjaAafrika majanduslikud, sotsiaalsed ja demograafilised kriisid on kulmineerunud Euroopa jaoks suurte põgenike lainega. Euroopa on olukorras, kus lisaks põgenike abistamisele tegeletakse uute õiguslike ja sotsiaalsete probleemidega. Sekulaarne Euroopa kõneleb religioossetest probleemidest, spetsiifilisemalt islami religiooni „väljakutsetest“ sekulaarses ja avatud ühiskonnas. Moslemite kui religioosse vähemuse kaitse toob paljudes esile hirmu Euroopa sekulaarsuse kõikumise ees.  

„On õige aeg arutada meie sekulaarse ühiskonna ja islami kultuuri ja religiooni erinevusi ja väljakutseid ning küsida, kuidas me saame üksteise erinevusi arvestades koos elada,“ rääkis sümpoosioni sisust TÜ Aasia keskuse juhataja Elo Süld. 

Rahvusvaheline sümpoosion “Islam in Europe: Challenges of Diversity and Ways to Coexistence” toimub koostöös  TÜ Aasia keskusega, TÜ usuteaduskonnaga, TÜ õigusteaduskonnaga, TÜ kultuuride ja kunstide doktorikooliga (ASTRA programm) ning üritust toetab ka Sihtasutus Anna Lindh. 

Sümpoosionil osalevad õigusteadlased ja religiooniteadlased nii Euroopast kui islamimaadest.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Eesti Keele Instituut korraldab selge sõnumi võistlust ja konverentsi koos Eesti Keeletoimetajate Liidu, Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Eesti Kujundusgraafikute Liidu ja E-riigi Akadeemiaga. 2016. aastal sai selge sõnumi auhinna Maksu- ja Tolliamet. 

Selge sõnumi auhinna eesmärk on teadvustada Eestis selge ühiskondliku suhtluse väärtust ning tunnustada neid organisatsioone, kes edastavad avalikkusele oma sõnumit kõige selgemalt. Auhind antakse sellisele sõnumile, millest kasutaja leiab kiiresti talle vajaliku info, saab sellest aru ja oskab selle põhjal tegutseda. Hinnatakse sõnumi selgust ja kasutuskõlblikkust. Auhinnale võivad kandideerida kõigi Eesti Vabariigi avaõiguslike ja riigiasutuste, vabaühenduste, eraettevõtete ning eraisikute loodud tarbetekstid, tarbepildid ja tarbetekstid koos tarbepildiga. Võistlustööde esitamise tähtpäev on 30. september. Täpsem info ja tööde esitamine kodulehel www.selgesonum.ee. 

Võistluse patroon on õiguskantsler Ülle Madise

Võistluse kuulutas reedel, 8. septembril KUMUS toimunud selge sõnumi konverentsil alanuks õiguskantsler Ülle Madise, kes on selge sõnumi võistluse patroon. Oma avakõnes mõtiskles ta, miks kipuvad ametnikud sageli kasutama nii keerulist keelt, et kodanikud mitte midagi aru ei saa. Või siis nii ümmargusi ja ümber nurga seatud lauseid („Rulliv kõneviis,“ ütles selle kohta Ülle Madise), et öeldu mõte sõnahägusse ära kaob. „Levinud on mõtteviis, et kui räägin lihtsalt, siis ei peeta mind asjatundjaks. Aga suhtluses kasutatav keeruline ametniku- või juristikeel ei tekita kodanikus riigi vastu aukartust, vaid hoopis pahameelt,“ kõneles Ülle Madise. Ta tunnustas selge sõnumi võistluse algatust ning kutsus kuulajaid hea seisma selge ja ilusa eesti keele kasutamise eest nii kõnes kui kui kirjas. 

Oleks ettepanek rääkida lihtsas eesti keeles

Karin Aleksandrov Maksu- ja Tolliametist andis oma esinemises ülevaate, mida on nende asutuses tehtud, et sõnumid klientidele oleksid lihtsad, üheselt arusaadavad ja korrektses eesti keeles. 

Maksu- ja Tolliamet tegutseb valdkonnas, mis paratamatult on väga keeruline nii terminite kui seaduste poolest, ja ka sõnumeid välja saates ning klientidega suheldes peavad maksuametnikud lähtuma seadustest. See aga ei tähenda, et kirja tuleks panna kaheksa rea pikkune lause, mis koosneb peamiselt seaduseparagrahvide loetelust ja kui inimene jaksab kirja lõpuni lugeda, siis päris lõpus näeb ta ühte arusaadavat sõna: käibemaks. „Klientide tagasiside põhjal kirjutati ameti arengukavasse ka tegelemine selgete sõnumitega, e-kirjade sisu ja keele lihtsustamine. Nii muutus see kohustuslikuks kõikidele ametnikele. Alustati tekstidest, mis olid kõige rohkem kriitikat saanud,“ rääkis Karin Aleksandrov. Kriitikat said nn masskirjad, mille igaüks meist on ilmselt vähemalt korra postkasti saanud: maksutähtaja teavitus, olgu siis maa- või tulumaks. Muudeti mitte üksnes sõnumi keelt, vaid ka tooni. „Sõnumi toon võib mõjutada maksukuulekust,“ ütles Aleksandrov. Kogu protsessi juures oli ja on kõige raskem töötajate mõttelaadi muutmine. „Et kui ma kasutan kirjas sõna palun, siis ei võta inimene maksuteadet või muud dokumenti enam tõsiselt,“ tõi Aleksandrov näite. 

Soome näited

Et järgmisena kõneles kohe Soome maksuameti esindaja, siis oli hea võrrelda, kuidas naabrite juures selge sõnumiga tegeletakse. Elina Pallasvirta ettekanne kandis pealkirja „Rewriting the Finnish tax administration’s letters and decisions“ (vabas tõlkes: Soome maksuameti kirjade ja otsuste ümberkirjutamine). 

Soome maksuametis on palgal kuus keeletoimetajat, kelle igapäevatöö on jälgida ning toimetada ameti veebilehe tekste, maksude portaali ja maksuregistri tekste, kirjavahetust kodanikega, sh e-maile, samuti paberil dokumentatsiooni. Tekstide maht on tohutu. Kuidas korraldada keeletoimetaja tööd nii, et see oleks efektiivne, kuidas käsitleda suurt massi tekste, küsis Elina Pallasvirta. „Aitab meeskonnatöö ja kasuta arvutit nii palju kui võimalik,“ vastas ta ise. Keeletoimetaja töö näeb tavaliselt välja nii, et autor kirjutab teksti, saadab selle toimetajale, kes teeb parandused ja saadab autorile uue versiooni tagasi. Ehk siis kirjutaja ja toimetaja ei pruugi üldse kohtudagi. Tulemuslikum on, kui tekst (ametidokument, tekst kodulehele, kliendikiri jms) sünnib kohe kõikide asjaosaliste koostöös – inglise keeles on selle tegevuse nimi co-writing. 

Ka teised konverentsi ettekanded keskendusid selgele sõnumile (lihtsale keelele) ametlikus asjaajamises, eriti seadusandluses. Küll märgiti, et lihtsa keele taotlusega ei saa liiale minna: kui omavahel suhtlevad eriala professionaalid, on loomulik, et kasutatakse erialakeelt. 

Konverentsil esinenutest võib märkida veel Sissel Motzfeldti ja Ragnhild Samuelsbergi Norrast, kes algatasid projekti seaduste keele lihtsustamiseks (ettekanne „With a little help from my friends. Politicians, laws and rock and roll – changing the Norwegian law-making process“); samuti Päästeameti esindaja Kiira Udu esinemist, kes andis ülevaate, kuidas on muutunud Päästeameti sotsiaalkampaaniate sõnumid („Kuidas öelda vähesega palju ehk sotsiaalmeediaajastu väljakutsed Päästeametis“). Rootsi Keelenõukogu liige Ingrid Olsson tõi näiteid, kuidas on Rootsis lood ametitekstide lihtsusega ning nentis, et ehkki selle saavutamiseks on keeletoimetajad palju teinud, on asi nirvaanast veel kaugel („Sweden – plain language Nirvana?“). 

Foto: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Eesti keele päevade projekt toob eesti keeleteaduse koolidesse
• Esitletakse kolmandat köidet sarjast „Eesti keele varamu“

Seenenäituse korraldaja bioloog Külli Kalamees-Pani sõnul oli selle-aastase seeneretke saak liigirikas. „Palju oli pilvikuid, kivipuravikke ning ka näiteks pomerantspuravikke. Erinevalt varasematest aastatest saime aga ainult neli punast kärbseseent.”

Näitusel saab tutvuda nii söögi- kui mürgiseentega. Välja on pandud rahva lemmikud tõmmu riisikas ja kukeseen, 12 liiki pilvikuid, kuid ka valge helvell, verkjas vöödik, tammekakk ja liimikud, mida vähesed seenekorjajad tunnevad. Kärbseseente värvigamma on lai - pruunist roosani.

Näituse mõlemal päeval on kohal ka mükoloogid, kes jagavad seenenõu ja aitavad vajadusel seeni määrata.

Seenenäituse külastamine on muuseumipiletiga, mis neil kahel päeval on soodushinnaga: täispilet 4 eurot, õpilased, tudengid ja pensionärid 2 eurot. Rühmakülastused palume eelnevalt registreerida telefonil 737 6076 või loodusmuuseum@ut.ee.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Loodusmuuseumi virtuaalreaalsuse elamus kutsub kohtuma ürgsete elukatega
• Esmakordselt Eestis: Tartu ülikooli loodusmuusemis koorusid kuningpüütoni pojad

„Teadus 3 minutiga“ on suunatud 2017. aasta doktorantidele, sealhulgas kevadistele lõpetajatele, ja toimub videovormis. Kandidaatidelt oodatakse ühevõttelisi klippe, kus nende ülesandeks on oma doktoritöö teema võimalikult lihtsas keeles lahti seletada. Olulisel kohal on esineja kõnemeisterlikkus ning loovus, et ka keerukat temaatikat kaasahaaravalt tutvustada.

„Oma teadustööst inimkeeli rääkimise oskus on osa teadlaseks olemisest,“ sõnab Tartu ülikooli teaduskommunikatsiooni peaspetsialist Randel Kreitsberg. „Teadlase roll on üha enam osaleda ühiskondlikes aruteludes ja ta peab oskama end tavainimesele arusaadavalt väljendada. Praegused doktorandid on need arvamusliidrid, kes hakkavad tulevikus telekaamerate valguses teaduskommentaare jagama, seega on praegu veel viimane võimalus konstruktiivses ja arendavas keskkonnas end proovile panna, kogemust ja tagasisidet saada.“

Kolm parimat Tartu ülikooli doktoranti saavad koos konkursi ülejäänud finalistidega võimaluse ülikooli ja oma teadusvaldkonda esindada 27. oktoobril toimuval galaõhtul Eesti teaduste akadeemia saalis. Õhtust teeb otseülekande ERR Novaator ning finaali kaheksa parema esinemised jõuavad huvilisteni ka telepildis, ERR-i ja Postimehe teadusportaalides ning trükitud kogumiku vormis.

Kõigilt kandidaatidelt oodatakse 3-minutilist monteerimata videolõiku hiljemalt 1. oktoobriks meiliaadressile novaator@ut.ee.

2016. aastal Tartu ülikooli esindanud finalistid:

Kristi Krebs, „Miks mõni ravim suudab ühe terveks ravida, aga teist mitte?“
Ragnar Saage, “Värviline rauaaegne valu”
Maido Merisalu, “Kuidas võidelda nähtamatu vaenlasega?”

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Minister Mailis Reps andis ülevaate algava õppeaasta tegevustest ja eesmärkidest
• Algas kandidaatide esitamine teaduse populariseerimise auhinnakonkursile

Lisaks konverentsile toimub eriala juubeli puhul vilistlasüritus ja antakse välja ajakirja „Teater. Muusika. Kino” teatriteaduse erinumber, milles kirjutavad eriala õppejõud ning avaldatakse vestlusring teatriteaduse õppimise kogemustest eri riikides. 

Teatriteaduse eriharu avamisest Tartu Ülikoolis täitub tänavu 25 aastat. Eriharu avati toonases eesti filoloogia osakonnas 1992. aastal, kus teatri ja draamaga seotud aineid olid juba õpetanud vanema põlve õppejõud Ants Järv ja Ülo Tonts. Vastloodud eriala juhiks sai draama ja teatri uurimisele pühendunud Luule Epner. Peamine argument selle eriala avamiseks just Tartus oli ülikooli intellektuaalne keskkond ja erinevate erialade suhtlemisest tekkiv vaimne sünergia.

Alates 2010. aastast on eriala juht professor Anneli Saro, praegune Tartu Ülikooli õppeprorektor. Teatriteaduse eriala õppejõud on aktiivsed liikmed nii Eesti kui rahvusvahelistes erialaorganisatsioonides (Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühendus, International Federation for Theatre Research, Association of Nordic Theatre Scholars). Koostöös ETUKÜga on avaldatud mitmeid teoreetilisi ja kaasaegset eesti teatrit käsitlevaid artiklikogumikke. 

Teatriteaduse tudengeid ühendab 1993. aastal asutatud teatriteaduse üliõpilaste loož (TÜL), mis aitab tudengite teoreetilisi teadmisi praktikasse viia. TÜL korraldab aruteluõhtuid, loenguid, seminare ja iga-aastast kevadkooli.

Konverentsi korraldavad Tartu Ülikooli kultuuriteaduste instituut ning Eesti teatriuurijate ja -kriitikute ühendus koostöös Draama festivaliga. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Rahvusvaheline digiteemaline konverents uurib IT ja teatri alade ühendamise võimalusi