Kandidaate on võimalik esitada kolmeteistkümnes kategoorias: lasteaiaõpetaja, klassiõpetaja, klassijuhataja, põhikooliõpetaja, gümnaasiumiõpetaja, klassijuhataja, kutseõpetaja, õppejõud, tugispetsialist, õppeasutuse juht, hariduse sõber, haridustegu ja aasta kool.
  
Haridus- ja Teadusminister Mailis Reps julgustab kõiki hetkeks peatuma ja mõtlema, kus nad täna oleksid ilma oma tööd maailma tipptasemel tegevate õpetajateta. „Ma kordan taas kui tänulik olen kõikidele õpetajatele, õppejõududele,koolijuhtidele, tugispetsialistidele ja teistele hariduse toetajatele. Oma elu pühendamine teiste harimisele väärib lakkamatut kiitust ja tunnustust.“
 
Ministri sõnul unistab ta sellest, et ankeetidesse kirjutatud kiidusõnu öeldaks haridustöötajatele iga päev. „Loomulikult ei tee õpetajad oma tööd rikkuse ja kuulsuse pärast, kuid inimlikud tänusõnad peaksid jõudma nendeni kas siis konkursi abil või ilma."
  
Aasta Õpetaja gala “Eestimaa õpib ja tänab” on haridusvaldkonna aasta tippsündmus, mille eesmärk on riiklikul tasemel tõsta esile haridustöötajaid ja hariduse toetajaid, kes panustavad noorte heasse käekäiku ning kelle töö on teistele eeskujuks. Tunnustuse saajad on viimase kolme aasta jooksul silmapaistvalt aidanud kaasa õpilaste individuaalsele ja sotsiaalsele arengule ning kelle kogemus väärib esiletõstmist ja jagamist.

Pärast kandidaatide esitamist alustavad parimatest parimate väljaselgitamiseks tööd maakondlikud komisjonid ja kõrghariduse komisjon. Seejärel asub tööle riiklik hariduspreemiate komisjon, kuhu kuuluvad haridusega seotud organisatsioonide esindajad.

Auhinnad antakse välja 5. oktoobril Jõhvi Kontserdimajas toimuval Aasta Õpetaja galal “Eestimaa õpib ja tänab“, millest teeb otseülekande Eesti Televisioon. Tunnustusürituse eestvedajateks on Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Haridustöötajate Liit ning SA Innove.

Kandidaatide esitamine ja statuudid

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Aasta Õpetaja 2018 konkursile esitati ligi 1300 õpetajat ja haridustöötajat

Festivalil näitavad oma tööd 99 parima uurimistöö ja 23 algkooli teadusprojekti autorid. Pääs teadusfestivalile on prii ja oodatud on kõik huvilised. Festivali on külastama  registreerunud juba enam kui 130 õpilasgruppi (ligi 4000 õpilast ja õpetajat) koolidest üle Eesti. 

Teaduspeo ajal saab festivali käepaelaga Tartu linnaliinibussides tasuta sõita ja ERMis soetada näitusepääse soodushinnaga. 

46 teadust populariseerivat asutust või üksust pakuvad võimalusi uurimiseks ja isetegemiseks, toimub põnevaid etteasteid, mänge ja katseid, esinevad „Rakett 69“ ja teadusteatrid, osaleda saab töötubades ning kohtuda suurel laval teadlaste ja inseneridega. Muuhulgas on igaühel võimalus end proovile panna lasertakistusrajal, näha läbi liitreaalsuse sadu miljoneid aastaid tagasi elanud loomi ja meid ümbritsevat mikromaailma, õppida robotite programmeerimist ja proovida kätt robotite mängus ning vaadata filmi krüptoraha võimalustest ja ohtudest. 

„On suur rõõm näha meie noorte sedavõrd suurt huvi teaduse vastu. Teadusega tegelemisest tõuseb peale avastamisrõõmu ka tulu kogu ühiskonnale. Maailm muutub üha keerukamaks ja vaid teaduse, või nagu üks nupukas eesti teadlane ütles, tarkusetöö, abil on uutele ja suurtele inimkonna ette kerkivatele probleemidele või ka väiksematele küsimustele võimalik lahendusi leida,“ ütles Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees Andres Koppel. 

17. aprillil  kell 14.15 algaval õpilaste teadustööde riikliku konkursi autasustamisel annab Haridus- ja Teadusministeeriumi teaduse asekantsler Indrek Reimand üle konkursi 12 riiklikku preemiat. Eripreemiaid annavad ligi 30 organisatsiooni, nende seas Kaitseministeerium, Maaeluministeerium, Keskkonnaministeerium, Siseministeerium, Sotsiaalministeerium, Tervise Arengu Instituut, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Keele Instituut, ülikoolid, muuseumid ning mitmed teised teadust ja selle populariseerimist oluliseks pidavad organisatsioonid. 

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärk on toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ning tunnustada uurimistööga tegelevaid noori ja nende juhendajaid. 18. korda toimuvale konkursile esitati sel aastal 180 tööd 67 koolist. Konkursi auhinnafond on 11 400 eurot  ja riiklike preemiatega tunnustatakse nii tööde autoreid kui nende juhendajaid. Oma lemmikud saavad valida ka teadusfestivali külastajad. 

Teadusfestivali meediapartner on Eesti Rahvusringhääling. ERR Novaatorist saab lugeda õpilaste teadustööde konkursil osalejate lugusid ja jälgida otseülekannet autasustamisest: https://novaator.err.ee/k/opilaste-teadusfestival.

Festivali rahastab Euroopa Regionaalfondi toel TeaMe+. Täiendava info leiab teadusagentuuri festivali veebilehelt ja õpilaste teadustööde konkursi veebilehelt. 

Allikas: Eesti Teadusagentuuri pressiteade. Foto: Unsplash, Alex Kondratiev

Samal teemal:

• AHHAA tutvustas muusikanädalal Euroopa teadusprojekte
• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis

Võistlusel tegeleti kolmel tasemel krüpto- jms ülesannetega, kus lahendusi otsiti nelja tunni jooksul.  

Eesti meeskonnad esindasid meid suurepäraselt. Esikoha sai CyberSpike: Jasper Rebane (Pelgulinna Gümnaasium), Johannes Kadak (TTÜ Tartu Kolledž), Rao Zvorovski (Tartu Ülikool) ja Joonatan Jakobson (Laagri Kool). Neljanda koha sai Eestist Find the Flag: Julian Dinovski (Tallinna Polütehnikum), Vjatšeslav Maspanov (Tallinna Polütehnikum), Ervin German Žitnikov (Tallinna Laagna Gümnaasium), Dmitri Plotnikov (Tallinna Laagna Gümnaasium).

USAs osalesid kohapeal ka Paide Hammerbacki Põhikooli kaks meeskonda (lauljad ja tantsijad), kes nägid esimest korda võistlusele saabudes Linuxit. Kokkuvõttes jäid ka nemad edukatele 15. ja 17. kohale, mis on algajatele väga hea tulemus. 

Täname juhendajaid ja korraldajaid: Aleksei Talisainen, Triin Muulmann, Birgy Lorenz, Oliver Kikas, Liia Opmann, Marje Meenov. Suur tänu Carroli kogukonnale, kes toetasid Eesti meeskondade osalemist nii Eestis kui USAs, ja Thomas Beyardile, kes meile sellist osalemise võimalust tutvustas. 

Vaata sündmuse kodulehte.

Võistluse korraldajate info

Samal teemal:

• Küberkaitse suvekool toetab rahvusvahelist koostööd
• KüberPähkli võistlus aitas leida noori küberkaitse talente

IT Akadeemia programmist toetatakse eelkõige mahukaid ja strateegiliste eesmärkidega IKT-projekte.

Asjade internetist uute kursuste loomiseni

Tallinna Tehnikaülikool sai tänavu toetust asjade interneti praktikumide keskkonna, telemaatika ja arukate süsteemide õppekava arendamise ning õppejõudude ja üliõpilaste andmeanalüüsi alase kompetentsi suurendamiseks. Tartu Ülikool töötab välja uued õppematerjalid sotsiaalteaduse üliõpilaste andmeanalüüsi oskuste taseme tõstmiseks ning suurendab humanitaarvaldkonna üliõpilaste ja õppejõudude IKT-oskusi. Tallinna Ülikoolil on plaanis arendada inimese ja arvuti interaktsiooni õppekava, järgides ettevõtetes rakendatavaid tööprotsesse. Tallinna Tehnikakõrgkool arendab toetuse abiga kursusi, mis on seotud arvjuhtimisega koordinaatmõõtemasinatega. Selliseid masinaid kasutatakse tööstuses kvaliteedikontrolli alusena. Eesti Kunstiakadeemias töötatakse välja uued tööstus- ja digitootedisaini kursused, et IKT-sektorile vajalikke digitootedisainereid koolitada. 

Uus taotlusvoor juba sügisel

“IT Akadeemia programmist toetatakse arendustegevusi, et tuua haridusse uuenduslikku lähenemist ja suunata koole tooma infotehnoloogiat sisse kõikide erialade õppesse,” ütles IT Akadeemia programmi nõunik Indrek Ots. “Hindamisel eelistati konkreetse väljundiga ja uuenduslikke projekte, millel on kõrghariduse kvaliteedile laialdane mõju."

Kokku soovisid toetust saada üheksa kõrgkooli, kes esitasid 34 taotlust. Hindamises osales 12 eksperti erinevatest ettevõtetest ja avaliku sektori organisatsioonidest. Taotlusvooru maht oli 592 665 eurot, seega eelarves raha veel on ja uus taotlusvoor korraldatakse juba sügisel. 

Näide elust: teoks sai õppekavaarendus

Toetust saanud projektid on tavaliselt väga töömahukad. Võib minna aasta, poolteist, isegi kaks, enne kui on tulemused ette näidata. Tartu Ülikooli arvutiteaduste instituut taotles 2017. aastal IT Akadeemia programmist toetust 52 000 eurot avatud ülikooli magistriõppekavade „IT mitteinformaatikutele“ ning „Matemaatika- ja informaatikaõpetaja“ arendamiseks.

„Õppekava “IT mitteinformaatikutele” alustas 2016. aastal ja osutus kohe väga populaarseks. IT Akadeemia taotlusvoor oli esimene võimalus õppekava arendamiseks toetust saada,“ sõnas TÜ arvutiteaduste instituudi infotehnoloogia mitteinformaatikutele magistriõppekava programmijuht, hajussüsteemide õppetooli juhataja Eero Vainikko. Kogu protsess koos taotluse esitamise, sisulise töö ja kokkuvõtte tegemisega võttis aega ligi kolm aastat. 

Projekti peamine eesmärk oli õppekavaainetele kvaliteetse e-õppe toe loomine. Võimalus kasutada e-õppematerjale on avatud õppes väga oluline. Kokku valmis 17 uut e-õppematerjali, autoriteks valdavalt TÜ arvutiteaduste instituudi enda õppejõud. „E-õppematerjali saab mitu aastat kasutada, tulevikus on vaja vaid kohendada ja kaasajastada. Aga e-õppematerjalide tegemine on ressursimahukas ja võtab inimestelt palju aega,“ sõnas Eero Vainikko ja oli nõus tõdemusega, et inimeste väärikas töö sai tänu toetusele väärilise tasu. Nii on nüüd olemas e-õppematerjal “Programmeerimine”, “Programmeerimise alused”, “Objektorienteeritud programmeerimine”, „Andmebaaside alused“, “Turvalise tarkvaradisaini põhimõtted” jpt. Lisaks tehti mitmeid tehnilisi arendusi, mis täiustasid MOOCide kasutamist, programmeerimiskeskkond Thonny ja privaatpilve kasutust.

Biomeditsiinitehnika insenerid saavad head IKT-oskused

Tallinna Tehnikaülikooli projekt „Nutikama meditsiinitehnoloogia poole läbi kõrgemate IKT-oskuste“ sai IT Akadeemia programmist 2017. aastal toetust 8 116 eurot õppekava analüüsiks.  

Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika magistriastme ühisõppekava loodi 2014. aastal. Biomeditsiinitehnika ja meditsiinifüüsika on interdistsiplinaarne tehnoloogiavaldkond, mis seob insenerialad, füüsika, bioloogia ja meditsiini. Õpe toimub Tallinna Tehnikaülikooli ja Tartu Ülikooli ühendatud jõududega. Lõpetajad saavad mõlema ülikooli ühisdiplomi, neile omistatakse tehnikateaduse magistrikraad ning biomeditsiinitehnika inseneri esmakutse. Tööd leiavad lõpetanud valdavalt haiglates, meditsiinitehnika ja -aparatuuri müügiga tegelevates firmades, aga ka arendusettevõtetes.

Pärast nelja aastat ühisõppekava toimimist tuli selgusele jõuda ja üksmeelne otsus langetada, kuidas tudengite IKT-oskuseid suurendada ning mis suunas õppekava arendamisega edasi minna. “Kui varem oli meditsiinitehnoloogias suurem rõhuasetus keeruka kuvamisaparatuuri nagu magnetresonantstomograafia või kompuutertomograafia füüsikaliste mõõtepõhimõtete arendusel, siis nüüd tuleb järjest rohkem sisse infotehnoloogiat,“ selgitas Tallinna Tehnikaülikooli tervisetehnoloogiate instituudi professor Ivo Fridolin. Süsteemid on digitaalsed, meditsiiniliste andmete salvestamine ja ülekandmine toimub digitaalselt, patsientide andmed on digitaalsed. „Meie oleme klassikaliselt õpetanud meditsiinifüüsikat ja biomeditsiinitehnikat, kus on palju inseneritöö aluseid, füüsikat, matemaatikat, signaalitöötlust. Nüüd on haiglates ja meditsiinisüsteemis tervikuna järjest rohkem andmevahetust, mängu tuleb tehisintellekt ja suurandmete töötlus. Paratamatult peame õppekava uuendama,“ sõnas Fridolin. 

Selleks viidi läbi uuring tööandjate seas, korraldati arendusseminar, tehti õppekava audit, koguti ekspertarvamusi Skandinaavia ülikoolide sarnaste õppekavade programmijuhtidelt ja analüüsiti neid sisendina uue õppekava loomiseks. Kinnitust leidis vajadus tudengite IKT-oskuseid parandada ja lisaks võeti suund uue, iseseisva õppekava loomiseks, mis käivituks sügisest. „Tahtsime teada saada, kas meie mõtted uue õppekava arendamisega seoses on kooskõlas sellega, mida tööandjad meilt ootavad.“ sõnas Fridolin. 

Ta pidas väga oluliseks ekspertide toetust õppekava arendamise ja uuendamise protsessis. „Praegu on meie õppekava eestikeelne. Arendame välja ingliskeelsetest ainetest koosneva mooduli, kuigi välisriikide eksperdid nägid, et inglise keelt võiks õppekavas  rohkem olla. Siin meie arvamused kokku ei läinud. Kui insener töötab eestikeelses haiglakeskkonnas, siis on eesti keele oskus vajalik. Dokumentatsioon on eesti keeles, riigihanked on eesti keeles jne. Me ei tagane sellest, et biomeditsiinitehnikas ja meditsiinifüüsikas oleks endiselt eestikeelne õpe, aga lisaks püüame tuua sisse rahvusvahelist mõõdet,“ selgitas professor Ivo Fridolin. 

Ka tööandjad leidsid, et õppekava võiks olla eestikeelne, kuna selles valdkonnas läheb eestikeelseid tehnikaspetsialiste rohkem vaja. Tööandjate uuringust tulenevalt on praegu arendamisel täiesti uued õppeained, nagu näiteks „Andmevahetus haigla infosüsteemis“ ja „Tehisintellekt tervishoius“. Ka tööandjad peavad oluliseks tudengite IT-oskuseid parandada, aga just tervishoiuspetsiifilisi IT-oskuseid.

Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Küberkaitse suvekool toetab rahvusvahelist koostööd
• Kõrghariduse IT Akadeemia edulugu stardib ka kutsehariduses

Juba neljandat aastat aset leidev kirjandusmäng on suunatud 3.–4. klasside õpilastele ja selle eesmärk on noortes lugemishuvi tekitamine ning süvendamine. Osalejad loevad mänguks valmistudes viimaste aastate jooksul ilmunud teoseid, mille on välja valinud lastekirjanduse eksperdid. Sel aastal esitati lastele küsimusi Põhjamaade autorite raamatute põhjal.

Finaalis osales 16 kolmeliikmelist võistkonda Harjumaalt, Hiiumaalt, Ida-Virumaalt, Jõgevamaalt, Järvamaalt, Läänemaalt, Lääne-Virumaalt, Põlvamaalt, Pärnumaalt, Raplamaalt, Tallinnast, Tartust, Tartumaalt, Valgamaalt, Viljandimaalt ja Võrumaalt.

Võitjaks kuulutati Pärnumaa võistkond koosseisus Loretta Orav, Stella Volmer ja Anneliis Lõhmus. Teise koha pälvis Põlvamaa võistkond (Steffi Carlotta Pukk, Katriin Põder ja Karolin Saare). Kolmandale kohale võitles end Tartumaa võistkond (Mirtel Marran, Arlo Leon Tuvikene ja Leelo Leinberg). Võitjaid ootasid toredad auhinnad.

Pärnumaad esindanud Anneliis luges mängu jaoks läbi 10 raamatut. Tema lemmikuks oli Maria Parri "Vilgukivioru Tonje". Anneliis ütles mängu järel, et tema tiimikaasased tegid väga head tööd ja talle meeldis kirjandusmängul väga.  Anneliis soovitas kõikidel lugemishuvilistel ka järgmisel aastal mängust osa võtta: "Kirjandusmäng on nii tore ja siin saab targemaks ka."

„Kirjandusmäng annab hea võimaluse tutvustada noorele kirjandushuvilisele uusi ja põnevaid teoseid ning väike võistlusmoment lisab lugemisele lusti ja hasarti. Sel aastal olid valikus Põhjamaade jutud, sest viimastel aastatel on tõlgitud palju kvaliteetset skandinaavia laste- ja noortekirjandust,“ kirjeldab mängu Eesti Lastekirjanduse Keskuse lugejateeninduse juhataja ja mängu üks korraldaja Anne Kõrge.  

Päeva juhtis rootsi lastekirjaniku Sven Nordqvisti raamatust tuttav Pettson (näitleja Karol Kuntsel) ning vaheajal oli lastel võimalik osaleda toredates töötubades. Peale mängu suunduti avastusretkele ning orelipooltundi lähedalasuvasse Niguliste kirikusse.

Kirjandusmängu korraldab Eesti Lastekirjanduse Keskus koostöös maakondade keskraamatukogude, Tallinna Keskraamatukogu ja Tartu Linnaraamatukoguga. Ettevõtmist toetavad Apollo, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Rahva Muuseum, Iloni Imedemaa, Eesti Meremuuseumi Lennusadam, Niguliste Muuseum, Põhjamaade Ministrite Nõukogu ja Tallinna Teletorn.

Allikas: Eesti Lastekirjanduse Keskuse info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Ilmus "Eesti lastekirjanduse kuldvara"
• Lastekirjanduse keskuses käsitletakse lastekirjanduse ja ajaloo suhteid

Konkursile on oodatud lühikesed videoklipid, mis vastavad vähemalt ühele nendest küsimustest:

Milline on sinu kõige lahedam projekt?
Miks sa teed eTwinningut?
Milline oleks sinu unistuste eTwinningu projekt?

KUIDAS OSALEDA?

Vali välja küsimus/küsimused, millele vastad.
Video pikkus peab jääma 1 minuti piiridesse.
Filmimiseks ja töötlemiseks võib kasutada nutiseadet. Vaata ka veebiseminari, kus tutvustame erinevaid rakendusi, millega saad nutiseadmes loodud videot otse seadmes ka töödelda: https://www.youtube.com/watch?v=FXImKOE4crQ&t=21s

Näide ühest digivitamiinist: https://youtu.be/2H9HpFOYJMw

NB! Kindlasti võib video loomisesse kaasata ka õpilasi, kuid pidage meeles - kui filmite lapsi, küsige vanematelt luba! Samuti ärge avaldage videos õpilaste täisnimesid.

Valminud digivitamiin postita hiljemalt 27. maiks 2019 eTwinningu Eestis gruppi: https://www.facebook.com/groups/510576889073244/

Samuti saad oma digivitamiini jagada enda sotsiaalmeedias, kooli lehel jm, et innustada oma kolleege ja jagada häid praktikaid. 

MIKS OSALEDA?

Sel kevadel turgutame oma kolleege digivitamiinidega ning kutsume neid eTwinninguga tutvust tegema lühikeste inspireerivate videoklippide abil.

Kõigi digivitamiinide loojate vahel loosime välja pääsme eTwinningu aastakonverentsile oktoobri lõpus Prantsusmaal. Parimaid vitamiine jagame HITSA sotsiaalmeediakanaleis, autoreid premeerime eTwinningu meenetega.

MILLAL?

Vitamiinide aeg on kevadel, ka digivitamiine kutsume looma kuni 27. maini. Parimad digivitamiinid teeme teatavaks eTwinningu projektivõistluse lõpuüritusel juuni alguses.

Foto: Unsplash, Israel Egio

Samal teemal:

• Rahvusvaheline tunnustus Metsküla Algkoolile
• Anname õpilaste mõtetele hääle ja tiivad
• Märgiga “eTwinningu kool” tunnustati Eestis kaheksat õppeasutust

Roboolümpiat korraldab Inspaly. Roboolümpial saavad lapsed ja noored panna proovile oma loovuse, meeskonnatööoskused ja probleemide lahendamise oskuse. Seda kõike lõbusalt ja mängides. Parimatele auhinnad! 

Roboolümpial osalemine on lihtne ja jõukohane kõigile lastele ning noortele üle Eesti. Vaja läheb sobilikku programmeeritavat robotit ja 2- kuni 5-liikmelist meeskonda koos ringijuhist või lapsevanemast juhendajaga. Võistlusel peavad meeskonnad läbima oma vanuseastmele mõeldud missioonid ehk siis lahendama praktilisi ülesandeid. Meeskonnad jäädvustavad, mida nad teevad,  ja hindavad ühiselt missiooni tulemust.

Roboolümpia algas 23. märtsil ja missioone on võimalik täita kuni 28. aprillini (k.a). Võitjad kuulutatakse välja 6. mail.

ROBOOLÜMPIAL OSALEMISE REEGLID

Võistluses saavad osaleda lapsed ja noored kolmes vanuseastmes: 
A. 5- kuni 7-aastased, algtase
B. 8- kuni 10-aastased, kesktase
C. 11- kuni 14-aastased, edasijõudnud

Iga meeskond peab valima lähtuvalt vanusest ja tasemest ühe roboti ja selle juurde käiva missiooni, mida lahendada. Meeskonnad võivad valida ka mitu robotit ja lahendada rohkem missioone, sellega suurenevad võiduvõimalused. Tutvu robotite valikuga siin! 

TUTVU AUHINDADEGA

LISAINFO JA REGISTREERUMINE 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Tulekul on insenerivõistlus Enginaator 2019
• Eesti õpetajad kasutavad enim Google Drive'i, Youtube'i ja Padletti
• Sajad lapsed ja noored esitlevad Robotexil oma iduettevõtteid

Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus algatas klassiekskursioonide konkursi  #MeieReis, mille raames kutsutakse õpilasi looma oma unistuste ekskursiooni. Peaauhindadeks on parimate reiside maksumuse tasumine, publiku lemmikule on eriauhind Eesti Rahva Muuseumilt.

Konkursi peamine eesmärk on edendada kooliõpilaste finantskirjaoskust ehk rahatarkust ning anda neile praktiline kogemus eelarve planeerimise, meeskonnana töötamise ja projekti koostamise vallas. Eelkõige viisid konkursi sünnini rahvusvahelised uuringud, mis näitavad, et finantsteadmiste poolest on meie õpilased esirinnas, kuid kui vaadata kogu elanikkonna käitumist ja hoiakuid rahaasjades, siis oleme viimaste seas. Kõige efektiivsem on õpilaste rahatarkust edendada läbi põneva ja praktilise ülesande, mis võimaldab neil õpitut ka reaalses elus kasutada.

”Korraldasime #MeieReis konkursi ka kaks aastat tagasi ja koolide huvi oli väga suur. Saime üle poolesaja põneva projekti ja nägime, et noored tahavad klassiekskursioonide planeerimisel kaasa lüüa. Oli rõõm näha, 
kui loovaid ja kuluefektiivseid reise kokku pandi,” avaldas Rahaasjade Teabekeskuse juht Kati Voomets.

Konkursil hinnatakse eelkõige ekskursiooni terviklikkust ja seda, milliseid õpiväljundeid see lastele loob. Oluline on ka eelarves püsimine ja võimalikult leidlike ja loovate lahenduste leidmine. Eelmisel aastal klassiga osalenud ja 4.-6. klasside arvestuses võitnud Konguta kooli klassijuhataja Liina Tamm kirjeldas konkurssi nii: „Mul on eriliselt hea meel selle üle, et tänu konkursile paranesid laste digioskused ja õpilased oskavad nüüd paremini kasutada näiteks GoogleDrive keskkonda, Delfi kaarti ja teha infootsinguid. Vähem tähtis 
pole ka see, et õpiti planeerima aega, eelarvet ja terviklikult kogu reisi.”

Osalemiseks pole vaja teha muud, kui täita ühes klassikaaslaste ja klassijuhatajaga reisi projekt veebileheküljel kukkur.swedbank.ee/meiereis, filmida üles klassi tutvustav video. Konkursile esitatud projekte hindab žürii, kes selgitab igas kooliastmes (1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass, 10.-12. klass) välja kõige 
terviklikuma projekti.
 

Konkursi on ellu kutsunud Swedbanki Rahaasjade Teabekeskus. Eriauhinnad on välja pannud lisaks Eesti Rahva Muuseumile ka Eesti Terviserajad, TalTech Mektory Tehnoloogiakool, Energia Avastuskeskus, Vudila Mängumaa, Nõmme Seikluspark, Kiviõli Seiklusturismi Keskus, Eesti Pank, Tervise Paradiis ja Lõunakeskuse Seikluspark.

Allikas: korraldajate info

Matamängude päeva eesmärk on tuua kokku õpilased üle Eesti ja Euroopa ning anda neile võimalus oma arvutamisoskused proovile panna eakaaslastega võisteldes. 

Pärnu Rääma Põhikooli 3.c klassi õpilased, keda juhendas õpetaja Signe Heindla, saavutasid Euroopas 3. klasside arvestuses auväärse 1. koha. 

“Lapsed olid tublid," sõnas õpetaja Signe Heindla, kes oli oma õpilaste saavutuse üle väga õnnelik. Siinkohal tasub mainimist, et 30. jaanuaril toimunud Eesti matamängude päeval saavutas õpetaja Signe Heindla koos oma õpilastega 3.c klassist vabariigis 3. klasside arvestuses 2. koha. 

Matamängude päeva korraldab idufirma 99math, kes loodab populariseerida matemaatikat ja muuta selle haaravamaks laiemale publikule. 

Teksti ja meemi autor: Mart Kimmel, Pärnu Rääma Põhikooli haridustehnoloog 

Artikli ja fotod saatis Koolielule Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse arendus- ja PR-juht Karén Sukiasyan

17.-22. märtsini osalesime esmakordselt kutsemeistrivõistlustel “Wellness & Zero Waste - Food & Beverage Contest Casargo” Itaalias, mida korraldas meie partner Casargo Teeninduskool. Kolmandat korda osalesime Ungaris rahvusvahelistel võistlustel, mis toimus 21.-23. märtsini Budapestis Gundel Karoly Teeninduskoolis. 2016. aastal toimunud Budapesti meistrivõistlused olid meie jaoks edukad, kus me saavutasime kolmanda koha.  

Võistlustulle Itaaliasse saatsime 4-liikmelise võistkonna kahest kutsekoolist: kokad Danila Gladkih ja Polina Koroljova Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest ning kaks teenindajat, Eleanora Kleine ja Indra Ottis Pärnumaa Kutsehariduskeskusest. Võime uhkusega öelda, et meie meeskonnas on parimad kokad ja teenindajad. See on suurepärane reklaam Eestile, me oleme väga tõsiseltvõetavad tegijad, lipp oli kõrgelt hoitud! Kokku osales Itaalia võistlusel 18 riiki ja pooled auhinnad kuuluvad meie võistkonnale:

- Best style and elegance team
- Best bar restaurant team
- Best kitchen team
- Team Trophy 2019

“Võistlus oli väga raske, õpilased olid tublid! Meie kui õpetajate töö oli oma õpilastele kaasa elada ja me saime neid ainult toetada. Võistlusel osalemisega saime palju uusi tutvusi. Itaalia kutsus meid tagasi ja samas tegi meile ka ettepaneku Läti esineda nende kokandusvõstlusel järgmisel aastal,” lisas IVKHK toitlustuserialde juht Ene Valgemäe.

Ungaris toimunud võistluse teema oli „Budapest - Euroopa  spordipealinn 2019”. Eestit esindasid kokad Taavi Zahharov ja Kerli Aun, pagar-kondiiter Jelizaveta Krasiy ja teenindajaks oli BVHSZC Gundel Karoly Teeninduskooli õpilane Greti Svab, mis tegi meie meeskonna rahvusvaheliseks. Budapestis saime kaks eripreemiat, nimelt kõige ilusam tort ja parim serveerimine, lisaks meie kondiiter Jelizaveta Krasiy saavutas 3. koha. Üldarvestuses oleme 4. kohal. 

„Meie õpilased Kerli Aun ja Taavi Zahharov osalesid 39. rahvusvahelisel noorte kokkade võistlusel ja saavutasid seal auväärt 4. koha. Võistlus oli pingeline ja professionaalne, võistkonnad olid kohale tulnud Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hollandist ja mujalt, kõik väga tugevad. Meie õpilased olid väga tublid, muidugi oli hetki millega juhendaja ei olnud rahul aga see on täiesti normaalne võistlusolukorras. Kiidan meie tublisid õpilasi edukalt sooritatud võistluse eest. Päris tühjade kätega tagasi ka ei tuldud, meie kondiitriõpilane Jelizaveta Krasiy sai eriauhinna kõige ilusama tordi eest ja sai kokkuvõtteks ka kolmanda koha. Kokaõpilased said eriauhinna kõige ilusama serveerimise eest. Kokkuvõttes jäime võistlustega vägagi rahule, õpilased said hea rahvusvahelise võistluse kogemuse ja kogemuse kogu eluks,“ kommenteeris Jõhvi õppekoha toitlustusjuht Mihkel Luus.

9. korda Kuressaare Ametikoolis toimunud rahvusvahelisel kutsevõistlusel „Kokakunst Kuressaares“ saavutas noor kokk Evelin Kivatšitski koos Lauris Barakauskisega Riia Teeninduskoolist 2. koha. 

„Rahvusvahelistes võistlustes osalemine annab meile kogemusi, enesekindlust, õpilased saavad ennast ise hinnata. Oluline on keelepraktika ja koostöö, samuti kutsemeisterlikkuse tõstmine. Kindlasti on see ka maine küsimus, kuidas õpilased saavad hakkama erinevate kultuuride esindajatega. Õpilastel ja koolil tekivad uued kontaktid ja tutvused,“ lisas direktor Hannes Mets. 

Tahame tänada Budapesti Gundel Karoly Teeninduskooli, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse õpilasi ja juhendajaid. Suur tänu meie Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse õpilastele ja juhendajatele. Oleme uhked, et olete meiega!