Korraldajad tänavad kõiki juhendajad ning väikeseid kodu-uurijaid üle Eesti. 

Millises paigas see kõige suurema huumorimeelega rahvas elab,  selgub septembrikuus Paides toimuval tänupäeval. Võistlust aitavad korraldada Eesti Lugemisühing ja Järvamaa Muuseum.

Allikas: korraldajate info. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Algab üheksas väikeste kodu-uurijate tegevusaasta
• Väikesed kodu-uurijad pidasid Järvamaal tänupäeva
• 100 väikest kodu-uurijat peavad Järvamaal tänupäeva

„Aktiivne osavõtt Negavati konkursist näitab, et keskkonnateemad lähevad noortele korda ning neil on innovaatilisi ja sisukaid mõtteid, kuidas ressursse säästa ja maailma paremaks muuta,“ sõnab KIKi juhataja Andrus Treier. „Mul on hea meel, et Negavati konkurssi teatakse võimalusena, kus saab oma ideedega välja tulla. Nii elav huvi annab lootust, et võime varsti taas kuulda mitmetest rohevaldkonna edulugudest.“

Negavatile said ideid saata kõik 18-30-aastased noored olenemata haridusest ja elukohast. Esitajate seas oli nii gümnasiste, juba töötavaid noori kui ka kõrgkoolide õppureid Tallinna Tehnikaülikoolist, Tallinna Tehnikakõrgkoolist, Eesti Kunstiakadeemiast, Tartu Ülikoolist, Eesti Maaülikoolist, Kõrgemast Kunstikoolist Pallas ja Tartu Ülikooli Pärnu Kolledžist. Saabunud ideede hulgas on mitmesuguseid veebirakendusi, tarkvara- ja materjaliarendusi ning keskkonnasäästlikke tooteid ja teenuseid. Lisaks paistab tänavune aasta silma erinevate kampaaniatega. 

20. märtsil valib hindamiskomisjon 77 idee seast 13 parimat, kes pääsevad konkursi teise etappi. Hindamiskomisjoni kuuluvad KIKi analüüsijuht Tanel Liiv, projektikoordinaator Krisli Kõrgesaar ja kommunikatsioonispetsialist Kati Raudsaar. Samuti Keskkonnaministeeriumist peaspetsialistid Kadri Koemets, Liisa Mihkla, Janika Laht ja Hendrik Hundt. Lisaks saavad kaks projekti edasi rahvahääletuse tulemusena, mis toimub Negavati kodulehel 22.-24. märtsini.

Kõiki 15 edasipääsenut meeskonda ootab 6.-7. aprillil Paunküla Heaolukeskuses ees seminar, kus koolitaja Mart Kikase ja ekspertide käe all ideed reaalsemaks vormitakse. Seejärel valib konkursi žürii välja kuni kümme nutikamat ja läbimõeldumat projekti, kes oma ideed testima asuvad ja erinevate koolituste käigus uusi teadmisi saavad. Parimatest parimad selguvad 28. mail Tartus toimuval Negavati superfinaalil. Esimene koht saab 10 000, teine 5000 ja kolmas 3000 eurot oma idee elluviimiseks.

Negavatt on KIKi ja Keskkonnaministeeriumi koostöös sündinud konkurss, mille eesmärk on tõsta ressursialast teadlikkust ning innustada välja pakkuma lahendusi, mis aitavad säästa keskkonda. Konkursi partnerid on Rimi Eesti Food, Eesti Pandipakend, Tallinna Teaduspark Tehnopol ja Uuskasutuskeskus.

Allikas: KIKi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv

Samal teemal:

• Selgusid keskkonnateemalise videokonkursi mini Negavatt võitjad
• Mini Negavatile laekus 65 keskkonnaprobleemi lahendavat videot

Prantsuse näitekirjanik ja luuletaja Molière on öelnud: “Kui meeldiv on teada, et said midagi teada!”. Ka seekordses Akadeemiakese numbris on mitmesugust huvitavat lugemist, mis võiks vastastikku nii teadmiste kogujaid kui ka saajaid rõõmustada ning innustada.

Oskuslik teadmiste edastamine eeldab üheselt mõistetavat sõnastust. Seetõttu on eriti hea meel, et õpilaste hulgas on jätkuv huvi uurida eesti keele eripärasusi ning arengut. Keel on elus, muutudes koos ühiskonnaga, mistõttu muutused keelenormides on igati eelduspärased. Aga kas ja kui palju muutused kõnekeelsetes tavades peaks mõjutama eesti kirjakeelt, on ühiskonnas aktuaalne arutelude teema. Seda peegeldavad ka ajakirja Akadeemiake käesolevas numbris ilmunud kahe õpilase selleteemalised uurimistööd. Haljala Kooli 8. klassi õpilane Säde-Liis Orujõe uuris, kui oluliseks peavad koolinoored eesti keele rolli oma elus ning millised on nende hoiakud õigekeelsusesse. Koeru Keskkooli õpilane Triin Aasa võttis fookusesse paljudele eestlastele peavalu valmistava suurtähe ortograafia ning tegi huvitava kokkuvõtte eesti keele suurtähe ortograafia reeglite muutumistest läbi aja. Lisaks selgus Triinu tööst, et nooremad inimesed kipuvad kirjutamisel rohkem vigu tegema, kui vanemad.

Ometigi ei jõua me iga sõna õigekeelsust ÕS-ist järgi kontrollida. Teatud reeglid tuleb lihtsalt selgeks õppida. Lisaks peetakse ju õigekirja tundmist ka inimese harituse mõõdupuuks. Janeli Kirsi uurimistöö sellest, kuidas unestiimulite abil õpitut kinnistada, võiks olla huvitav lugemine kõigile, kel tarvis uusi teadmisi paremini meelde jätta. Uni pole vajalik ainult õpitu meeldejätmiseks, vaid ka üldise elukvaliteedi ja tervise seisukohast. Uneharjumustest ja normidest koostas uurimistöö Tallinna Reaalkooli õpilane Tarmo Pungas, kes leidis, et 90% katses osalenud koolinoorte unetundide arv jäi alla soovitatud normi. Õppimisvõimet, tervist ja üldist rahulolu mõjutab ka meie keskkond, sh õhu kvaliteet, milles viibime. Tartu Jaan Poska kooli õpilane Aksel Bulavs näitas, mõõtes süsihappegaasi sisaldust õhus, et õhukvaliteet õpilaste kodustes õpperuumides võiks olla parem.

Mälueksperdid teavad, et tihti on teadmiste kinnistamine ning nendevaheliste seoste loomine oluliselt lihtsam, kui on võimalus oma käe ja silmaga asi järele proovida. Nii leidis Katariina Kurina, et liblikaröövikud kasvavad aeglasemalt, kui ta neile tugeva tuule peale suunas. Milline on üks järv ning selle elu allpool siledat pealispinda?  Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Pilleriin Jukk annab meile vastuseid Verevi järve soojus- ja keemilise kihistumise kohta oma mahukas uurimistöös.

2019. aasta Akadeemiakese talvenumbrist on kvaliteetset lugemist ka kirjandushuvilistele. Eestlastele tuttav libahundi teema on pakkunud ainest paljudele klassikutele. Brita Lubi Läänemaa Ühisgümnaasiumist teeb oma uurimistööga selgeks, kuidas on libahundi arhetüüp eesti kirjandusse tulnud ning kuidas ta aegade jooksul muutunud on. Kirurgilise meditsiini valdkonda uuris Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi õpilane Keitlyn Kruus, tänu kelle tööle on nüüd kõigil võimalus tutvuda puusaliigese endoproteesimisega läbi spetsiaalselt loodud veebilehe.

Akadeemiakese väljaandmist toetab Haridus- ja Teadusministeerium ning Hasartmängumaksu Nõukogu.

Loo autor on Kristiina Mark, Akadeemiakese toimetaja

Meemikonkursi loosivõitjad on: 

Lasnamäe Põhikooli õpilane Maksim 5. klassist, kelle juhendaja oli Tatjana Guz.
Nukufilmi Lastestuudio õpilane Ats, 10-aastane, kelle juhendaja oli Liis Kokk.
Laeva Põhikooli õpilane Mattias 4. klassist, kelle juhendaja oli Ivar Sillaste.
Koonga Kooli õpilane Miko 8. klassist, kelle juhendaja oli Margit Ojaots.
Tallinna Mahtra Põhikooli õpilane Alina 8. klassist, kelle juhendaja oli Jelena Demjantšuk.

NB! Juhendajatega võetakse varsti ühendust!

Kõigi valminud töödega saab tutvuda SIIN. (Varu kannatust, kuna töid on palju, avaneb Padlet aeglaselt.)

Kuidas mõte alguse sai?

Pärnu Rääma Põhikool korraldas novembris 2018 meemivõistluse teemal “Nutisõltuvus”. 
Võistluse eesmärk oli meemide maailma kaudu kajastada nutisõltuvuse mõju inimkonnale. Meem on enamasti humoorikas pilt, millega kajastatakse lõbusas võtmes mõnda olukorda ühiskonnas. Pärast "Nutisõltuvuse" meemivõistlust saigi alguse idee korraldada üleriigiline meemivõistlus. Tulemused on nüüd teie ees. 

Allikas: korraldajate info

Samal teemal:

• Veebruaris stardib üleriigiline meemikonkurss “Rõõmud või mured digimaailmas”
• Toimus meemivõistlus "Nutisõltuvus"

See üritus annab võimaluse võrrelda nii õpilaste kui ka nende juhendajate taset, võtta üksteiselt eeskuju ja kokkuvõttes arendada keevituse eriala terviklikult. Eesti koolidele on see väga hea võimalus valmistuda mais toimuva „Noore meistri“ võistluseks „Parim keevitaja“. 

Viru Welder toimub 1. märtsil. Võistlusel osalevad kutsekoolid Lätist, Leedust, Venemaalt ja Rootsist. Eestist tulevad võistlema Tallinna Lasnamäe Mehhaanikakool, Pärnumaa Kutsehariduskeskus, Rakvere Ametikool, Tartu Kutsehariduskeskus ja Viljandi Kutseõppekeskus.

“Teeb head meelt iga-aastane huvi suurenemine keevitusvõistluste vastu ning meiega ühineb üha rohkem välismaiseid partnereid. Seekord astub võistlustulle koos poistega ka esimene tüdruk, kes on pärit Lätist. Rootsit esindab see aasta lausa kaks meeskonda," kommenteeris peakorraldaja Ander Sile.

Võistlust toetavad Axioma, Stokker, Fortaco, Tööriistamarket, Spetselektroodi AS, Eesti Energia, Enefit Solutions ja paljud teised.

Rahvusvaheline keevitusvõistlus Viru Welder 2019 toimub 1. märtsil Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekohas aadressil Kutse 13, F-korpuse keevituslaboris. Keevitusvõistlus algab kell 9.00 ja lõpeb orienteeruvalt kell 15.00. 

Allikas: Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse pressiteade

Samal teemal:

• Kutseõppuritele läheb erivajaduse tõendamine lihtsamaks
• Kutsekoolid hakkavad ettevõtjatega veelgi tihedamat koostööd tegema

REEGLID

Osa võivad võtta kõik üldhariduskoolide 5.-12. klassi õpilased.
Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast.
Töö peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.
Referaadid ei kuulu hindamisele.

ESITAMINE

Uurimistöö tuleb esitada elektrooniliselt 25. veebruariks 2019. a aadressil etag.ee/konkursid/.

KONKURSS

I voorus hindab iga tööd 2 retsensenti.
II voorus kutsutakse oma töid konverentsil esitlema 10 põhikooli ja 10 gümnaasiumi parema töö autorit.

Konkursi lisainfo: Erle Tüür, e-post: erle.tuur@tartuloodusmaja.ee

Lisainfo: https://uurimistoodekonkurss.wordpress.com/2018/12/09/keskkonnaalaste-uurimistoode-konkurss-2019/

Keskkonnaalaste uurimistööde konkurss on üks kauaaegsemaid keskkonnahariduslikke projekte Eestis. Alates 2009. aastast korraldab SA Tartu Keskkonnahariduse Keskus konkurssi koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Konkursi eesmärk on innustada õpilasi märkama ja põhjalikumalt uurima neid ümbritsevat keskkonda. Konkursil saavad osaleda 5.-12. klasside õpilased. Ühe töö autoriks võib olla kuni kaks õpilast. Töö teema peab olema seotud looduse ja/või keskkonnaga.

Igal aastal valib žürii välja kolme vanuseastme parimad uurimistööd ning üks-kaks paremat tööd, mille autorid saavad võimaluse esindada Eestit mõnel rahvusvahelisel keskkonnaalaste uurimistööde konkursil.

Samal teemal:

• Uurimistöö prügisukeldumisest viib Valga õpilase reisile Myanmari
• Koostöö on õpilaste uurimistööde tegemisel oluline

Kooli asutava direktori Eero Rauna sõnul on kooli nimevalik järgmine väga oluline samm kooli asutamiseks. „Täna on loodava ühendkooli töönimeks Kaunite Kunstide Kool. Konkursiga loodame leida sellise nime, mis paremini kannaks kolme ühineva kooli olemust, väärtusi ja traditsioone,“ sõnas Raun.

Ühendkool luuakse tänaste Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli baasil. Ühendkooli nimetus saab olema eelkõige tulevase kooli kaubamärk, mis on lihtne, meeldejääv ja üheselt mõistetav erinevates keeltes. Kaubamärk peaks sobima kokku ühendkooli ambitsiooniga olla kõrge õppekvaliteediga ja rahvusvahelise haardega kool, kus saab õpetust valdav osa Eesti professionaalsetest muusikutest ja tantsijatest.

Nimevariante saab esitada kuni 1. märtsini siin. 

Konkursile laekunud töid hindab laiapõhjaline 18-liikmeline žürii, kuhu kuuluvad Tallinna Muusikakeskkooli, Georg Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli ja Tallinna Balletikooli töötajate ja õpilaste esindajad ning nende koolide erinevate partnerorganisatsioonide esindajad ja valdkonnaspetsialistid. Žürii töö tulemused esitatakse ühendkooli loomise eest vastutavale juhtkomisjonile ning kooli nime kinnitab haridus- ja teadusminister. Nimekonkursil osalejatele on auhindu välja pannud Rahvusooper Estonia, Tallinn Music Week ja teised.

Ühendkooli õppehoone ehitatakse Tallinnas aadressile Pärnu maantee 59. Hoone arhitekt on austerlane Thomas Pucher. Uues hoones on planeeritud maailmatasemel õppe-, harjutus- ja esinemistingimused kõikidele koolides täna õpetavatele erialadele. Uue koolihoone ehitus algab hiljemalt 2020. aasta alguses ning õppetööd alustatakse täismahus 1. septembril 2022.

Allikas: HTMi pressiteade

Eesti õpilaste seas osutus parimaks noortõlkijaks Liisa-Maria Komissarov Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumist. Liisa-Maria õpib 11. klassis ning võistlusteksti tõlkis ta inglise keelest eesti keelde. Lisaks võõrkeeltele huvitub Liisa-Maria ajaloost ning armastab lugeda ja teatris käia. Ta on õppinud ka rootsi, vene, prantsuse ja ladina keelt. Žüriile avaldas muljet Liisa-Maria sorav sõnakasutus ja hea emakeeleoskus, samuti oskus teksti sisu koos emotsioonidega edasi anda. „Tõlkimiseks ette antud tekst oli väga huvitav ja nüansirikas ning olen tänulik sellise võimaluse eest ennast proovile panna,“ ütles värske võitja.

Kõik 28 gümnaasiumiõpilast – iga liikmesriigi võitja – kutsutakse kevadel Brüsselisse, kus neile antakse kätte auhind ja korraldatakse kohtumine Euroopa Komisjoni kutseliste tõlkijatega.

Juba kaheteistkümnendat korda toimunud tõlkevõistlust iseloomustab jätkuvalt suur toetus ja pühendunud osalejaskond. Sel korral tõlkis 3252 õpilast kogu EList tekste Euroopa kultuuripärandi teemal. Õpilased esitasid kokku 154 keelepaari vahelisi tõlkeid. Eestist osales tõlkevõistlusel 30 õpilast. Valdavalt tõlgiti inglise keelest, kuid esitati ka prantsuse, saksa, rootsi ja soome keelest tõlgitud töid. Lisaks Hugo Treffneri Gümnaasiumile võtsid eelmise aasta novembris toimunud võistlusest osa Hiiumaa Gümnaasiumi, Jüri Gümnaasiumi, Pärnu Koidula Gümnaasiumi, Läänemaa Ühisgümnaasiumi ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi õpilased.

Eelarve, personali ja tõlkimise eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik Günther H. Oettinger kommenteeris konkursi tulemusi järgmiselt: „Noored on andekad ja nende keeleoskus muljetavaldav. Keelte õppimine on tänapäeva ühiskonnas ülioluline. Keeleoskus avab rohkem töövõimalusi ning aitab inimestel paremini mõista teisi kultuure ja teiste seisukohti. Soovin, et kõik võitjad ja osalejad jätkaksid keeltega tegelemist ja jagaksid oma keeltearmastust ka teistega.“

Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat on tõlkevõistlust „Juvenes Translatores“ (ladina keeles „noored tõlkijad“) korraldanud alates 2007. aastast. Selle eesmärk on edendada keeleõpet koolides ja anda noortele aimu sellest, milline on tõlkija töö. Võistlusel võivad osaleda 17-aastased gümnaasiumiastme õpilased ja see toimub kõikides osalema valitud koolides kogu ELis ühel ajal. Tõlketöid hindavad Euroopa Komisjoni tõlkijad.

Allikas: Euroopa Komisjoni Eesti esinduse pressiteade

Konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium.

Konkursi eelarve on 159 000 eurot, tulemused kinnitatakse hiljemalt aprilli lõpuks. 

Konkursile võib esitada taotlusi rahastuse saamiseks järgnevate tegevuste läbiviimiseks:
•lastele ja õpilastele suunatud teadust populariseerivad tegevused;
•üliõpilaste poolt korraldatavad teadust populariseerivad tegevused;
•audio-visuaalsete materjalide koostamine (sh audio-visuaalsed õppematerjalid, tele-ja raadiosaated jne) ja/või väiksemahuliste eksponaatide soetamine;
•populaarteaduslike raamatute kirjastamine;
•laiemale avalikkusele teadust populariseerivad tegevused jms.

Vaata lähemalt Eesti Teadusagentuuri kodulehelt.