„Edu ja Tegu“ konkursiveebi on esimesed tööd juba üles laaditud, aga sinna mahub veel!

Võistlusele sobib esitada kas üksi või ühise õpilasfirmaga koos tegutsemise aruanne, malevarühmaga paika pandud rabalaudtee lugu, või ka tavapärase palgatöö analüüsiv kokkuvõte– selliseid ühise tegutsemise oskuste harjutused on ju vajalikud. Haridusministeeriumi veetav ettevõtlusõppe programm Edu ja Tegu ettevõtlikkuse konkursile Edu ja Tegu saab mõõduvõtmiseks seada kõik eduelamust pakkunud õppeaasta jooksul ning vaheajal ka huvikoolis või õpilasfirmas tehtu.

Konkursitöö

Konkursitöö olgu selline, kus teenusele või tootele on tekkinud nõudlus, aga sobib ka mõnele kogukonna, linna-valla või riigi probleemile lahenduse otsimise ja leidmise kirjeldus. Oluline on uudsus ja see, et töö on inimestele tegelikult vajalik. Sotsiaalse panusena kogukonnale või kogu Eestile võib konkursitöö olla kasvõi mõisakooli pargi lillepeenrate kujundamine ja nende eest hoolitsemine või töö loomade varjupaigas.

Ettevõtlusteater on oma õpilastega ka Paidesse Arvamusfestivalile jõudnud. Foto: Piret Põld

Omavahel ei võistle ideed, vaid teod, mis peavad olema esitamise ajaks vähemalt osaliselt ellu viidud. Žürii hindab töö vajalikkust, läbimõeldust ja teostust, uuenduslikkust, kasutust tulevikus ja meeskonnatööd.

Tööde esitamise tähtaeg on 14. september 2018. Finalistid kuulutatakse välja oktoobris Edu ja Tegu kodulehel, võitjad novembris. Auhinnad peibutavad ka!

Allikas: korraldajate info. 

Samal teemal:

• Ettevõtluspisikuga nakatamine
• "Edu ja Tegu" programm toetab ettevõtlusõpet

Kaimre pälvis tänavusel õpilaste teadustööde riiklikul konkursil kolmanda preemia ning õiguse esindada Eestit rahvusvahelisel Hiina noorte teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni konkursil CASTIC 2018.

Joosep Kaimre (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Toatemperatuurse fosforestsentsisüsteemi valmistamine ja iseloomustamine“ eesmärk oli luua orgaaniline süsteem, mille sünteesiskeem oleks lihtne ja kasutaks odavaid lähteaineid. Uurimistöös välja töötatud materjali on võimalik kasutada orgaaniliste LED-ide (OLED) valmistamisel.

Kaimre osalemist CASTICul toetab Hiina Rahvavabariigi suursaatkond Eestis. Õpilaste teadustööde riiklikku konkurssi ning Joosep Kaimre reisi Hiina korraldab Eesti Teadusagentuur.

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Õpilaste võimas teaduspidu ERMis

Alles teist korda korraldatud võistlusel Innopolise ülikoolis osales 80 õpilast 21 riigist. Kevadel Miina Härma gümnaasiumis 8. klassi lõpetanud Oliver Tennisberg saavutas üldjärjestuses 24. koha ja Sauga põhikooli lõpetanud Andres Alumets 28. koha. Alumets osales olümpiaadil ka eelmisel aastal ja võitis siis samuti pronksmedali.

Olümpiaadil koostasid noored võistlejad arvutiprogramme. Õpilased pidid näiteks kirjutama programmi, mis planeeriks mitme reisi viisataotlused nii, et iga reisi ajaks oleks pass vajaliku viisaga kaasa võtta, mitte saatkonnas mõne teise reisi viisa tegemisel. Tulemuste järgi osutus see ülesanne kõige keerukamaks.

Vabal ajal käisid õpilased Kaasani tsirkuses, külastasid Svjažski kindluslinna ja proovisid tataripäraseid murumänge.

"Tänavune tulemus on rõõmustav, sest mõlemad meie võistlejad said medalid," lausus eestlaste juhendaja Ahto Truu. Samas toob ta välja probleemi: "Järgmise aasta osas olen ma aga väga murelik. ProgeTiigri initsiatiivile vaatamata meil lihtsalt ei ole noori, kes suudaks kasvõi ühe võistlusülesande lahendada. Olümpiaadil osalevate õpilaste osavusele saab paaril õppesessioonil anda vaid viimast lihvi, põhilised programmeerimisoskused peavad juba enne olemas olema."

Euroopa juunioride informaatikaolümpiaadil võistlesid 2003. aastal või hiljem sündinud õpilased. Tulemused on avaldatud olümpiaadi veebilehel http://ejoi2018.org/.

Olümpiaadil osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool, rahastasid Hasartmängumaksu Nõukogu, ZeroTurnaround ja Tartu linn.

Lisainfo:
Ahto Truu
Eesti informaatikaolümpiaadi žürii liige
ahto.truu@ut.ee

Olümpiaad koosnes individuaal- ja meeskonnavõistlusest. Individuaalvõidu sai Poola õpilane, Puškin sai oma tulemuse eest pronksmedali. Meeskondlik üldvõit läks USA õpilastele.

Individuaalvõistlusel lahendasid osalejad kuue tunni jooksul ülesandeid eksootiliste ja väikese kõnelejaskonnaga keeltest. Raskeimaks osutus Paapua Uus-Guineas 15 000 kõnelejaga mägi-arapeši keele numbrisüsteemi lahtimurdmine. Võistlejate lemmikuks oli ülesanne Indias 10 000 inimese seas kasutusel oleva hahkuni keele lause- ja sõnaosade kohta.

Meeskonnavoorus tuli võistlejatel süveneda kolme Brasiilias kõneldava sugulaskeele – membengokre, šavante ja krinkati – sõnavarasse, leida seaduspärasusi neile ühistes omasõnades ja tõlkida dialoogijuppe.

Eesti meeskonna juhendaja Linda Freienthal pidas tänavusi ülesandeid keerulisteks, kuid põnevateks. "Nii mõnigi ülesanne oli kavala nipi või üllatava lahendusega, mille meie noored läbi nägid ja lahti murdsid. Olen võistkonna liikmetega väga rahul: igaüks jõudis individuaalvõistlusel kaugele ja lahendas nii mõnegi ülesande kõrge punktisummaga. Olen uhke Martini üle, kes osales rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil esimest korda ja keda premeeriti pronksmedaliga," lausus Freienthal.

Kuueteistkümnendat korda korraldatud rahvusvahelisel lingvistikaolümpiaadil Tšehhi pealinnas Prahas osales 192 õpilast 31 riigist.

Eestit esindasid lisaks Puškinile Vanalinna Hariduskolleegiumi õpilane Karl Gustav Gailit ja Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilased Hant Mikit Kolk ja Loona Volke. Rahvusvahelisse žüriisse kuulus Tartu Ülikooli teadur Miina Norvik.

Õpilaste osalemist koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool, toetas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Linda Freienthal
Tartu Ülikooli üliõpilane
linda.freienthal96@gmail.com

Skype’i välisõpingute stipendium aitab suurendada Eesti tudengitele magistriõppe kättesaadavust välisülikoolides. „Skype toetab võimekaid Eesti noori, kes on otsustanud teadushariduse kasuks, panustades seeläbi ka Eesti tulevikku,“ selgitas Skype’i tarkvarainseneeria osakonna VSTS teenuste juht Karim Heredia. „Tänavune stipendiaat asub õppima valdkonnas, mis on infotehnoloogia sektori arengule kriitilise tähtsusega, tehisintellekt on juba praegu kasutusel näiteks Microsofti Azur AI ja Cortana platvormil, seega otsustasime toetada just tema õpinguid.“ 

Edinburgh’i Ülikoolis matemaatika ja füüsika bakalaureusekraadi omandanud Mari Liis Pedak jätkab magistriõpinguid samas ülikoolis, spetsialiseerudes tehisintellektile ja täpsemalt masinõppe uurimisele. Tehisintellekti valdkonda kuuluva masinõppe eesmärk on andmete põhjal välja töötada otsuseid ja ennustusi tegevaid algoritme. „Soovin jätkata masinõppega, sest mind paelub matemaatika selle taga. Lisaks huvitab mind see, kuidas integreerida meie teadmisi psühholoogiast ja neuroteadusest tehisintellekti arendamisesse,“ ütles Mari Liis Pedak. 

Varasemalt on Mari Liis osalenud tudengisateliidi ESTCube projektis, samuti õppinud vahetusõpilasena California Ülikoolis Santa Barbaras. Mari Liis Pedakut on tunnustatud ka mitmete preemiatega, näiteks võitis ta 2013. aastal oma gümnaasiumi uurimistööga Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil eripreemia parima töö eest keemia valdkonnas. 

Skype’i välisõpingute magistristipendiumit on välja antud alates 2006. aastast ning selle abil on mainekates välisülikoolides teadmisi kogunud 15 Eesti noort. Stipendiumikonkurssi koordineerib HITSA IT Akadeemia programmi raames. „Rõõm on tõdeda, et stipendium on 12 aasta jooksul kaasa aidanud Eesti hariduse arengule – mitmed endised stipendiaadid on praeguseks tunnustatud teadlased ning annavad muuhulgas oma teadmisi edasi ülikoolides,“ ütles IT Akadeemia programmijuht Signe Ambre. 

IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks, valdkonna teaduse arendamiseks ja vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. Programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus. 

Avafoto: Unsplash, Andrew Neel.

Samal teemal:

• Eestil puudub ülevaade, kui palju koolilõpetajaid jätkab õpinguid välismaal
• Reaalerialade tudengid saavad kandideerida Skype’i välisõpingute magistristipendiumile

Eestlastest parima punktisumma ja hõbemedali sai varemgi olümpiaadidel edukalt osalenud Hugo Treffneri gümnaasiumi õpilane Richard Luhtaru. Teise hõbemedali sai Narva Keeltelütseumi õpilane Konstantin Dukatš, pronksi Tallinna Reaalkooli õpilane Kaarel Kivisalu. Aukirjad anti Miina Härma Gümnaasiumi õpilasele Karl Paul Parmaksonile ja Tallinna Reaalkooli õpilasele Robin Haljakule.

Võistlejad lahendasid kahel päeval eksperimentaal- ja teooriaülesandeid. Õpilased mõõtsid transistorite omadusi ja uurisid veniva viskoelastse niidi omadusi ja käitumist. Teooriaülesannetes oli rõhk tänapäevasel füüsikal: noored said reaalsete mõõtmistulemuste põhjal tutvuda gravitatsioonilainete avastamislooga ja otsida CERNi osakestedetektori andmete alusel neutoriinosid. Eesti õpilaste lemmikülesandes uuriti elussüsteemide füüsikat, näiteks arvutati veresoontes rõhkude ja verevoolu jaotumist sõltuvalt südame löögisagedusest.

"Eesti õpilased esinesid võrreldes eelnevate aastatega stabiilselt hästi. Ka sel aastal oleme oma särava medalikomplektiga Euroopa parimate seas, samal tasemel näiteks Saksamaaga," kiitis riikliku füüsikaolümpiaadi žürii liige Mihkel Kree. "Olümpiaadi ülesanded olid teemadel, mida pole kooliprogrammis. Näiteks seekord eeldati osalejatelt baasoskusi relatiivsusteooria rakendamisel. Meie õpilased valmistusid võistluseks teaduskooli treeninglaagrites, mida viisime läbi koos soomlastega."

Rahvusvahelisel füüsikaolümpiaadil Portugalis Lissabonis osales 396 õpilast 90 riigist. Üldvõit läks Hiina õpilasele. Tulemused on avalikustatud olümpiaadi veebilehel. Ülesannete eestikeelsed tõlked on kättesaadavad siin.

Eesti võistlejaid juhendasid Mihkel Kree ja Tartu Ülikooli füüsika doktorant Siim Ainsaar. Õpilaste osalemist olümpiaadil korraldas Tartu Ülikooli teaduskool ja rahastas Haridus- ja Teadusministeerium.

Lisainfo:
Mihkel Kree
Füüsikaolümpiaadi žürii liige
mihkel.kree@gmail.com

Kolmesaja võistleja seast sai Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilane Hanna-Riia Allas hõbemedali ja üldarvestuses 83. koha. Pronksmedalid said Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilane Nikita Žoglo (üldarvestuses 120. koht) ja Tallinna Reaalkooli õpilane Siim Kaukver (üldarvestuses 147. koht).

Praktilises voorus üllatasid korraldajad õpilasi kineetika ülesandega, kus tuli uurida reaktsiooni kulgemise kiirust helendava kella reaktsioonil, kasutades luminooli. Teooriavooru kõige kentsakam ülesanne oli Püha Rooma keisri Lothar III surmast 12. sajandil. Sitsiilias reisi ajal surnud valitseja keha koju tagasi transportimiseks keedeti säilmed lahuseks. Õpilased pidid lahuse analüüsitulemuste põhjal muu hulgas leidma, kaua põrmu keetmine aega võttis.

Vabal ajal proovisid õpilased mõõgavõitlust ja vibulaskmist, külastasid kaevandust, veekeskust ja seiklusparki ning tutvusid kahe riigi pealinnadega. Esmakordselt oli eestlastel kaasa võetud maskott pingviin Vladislav, kes sai nime riikliku keemiaolümpiaadi žürii esimehe Vladislav Ivaništševi järgi. Noored pidid maskotil silma pidevalt peal hoidma, et konkurendid teda ära ei näppaks ja luna ei nõuaks.

"Parimad tulemused olid seekord meie noorematel võistlejatel Hanna-Riial ja Nikital, kes lõpetasid kevadel 10. klassi," sõnas Tartu Ülikooli üliõpilane ja võistkonna juhendaja Lona-Liisa Pruks. "Täname nii Tartu Ülikooli tudengeid ja õppejõude kui ka õpetajaid Eha Paabot, Pelageja Ozerovat ja Andrus Kangrot, et nad panustavad nii palju andekate noortega tegelemisse."

Eesti võistkonda kuulus lisaks medalisaajatele Tallinna Õismäe Vene Lütseumi õpilane Juri Volodin. Noori juhendasid Tartu Ülikooli keemia doktorant Ida Rahu ja arstiteaduse üliõpilane Lona-Liisa Pruks.

Viiekümnes rahvusvaheline keemiaolümpiaad oli 19.–29. juulini Slovakkia pealinnas Bratislavas ja Tšehhi pealinnas Prahas. Kahes riigis toimuva sündmusega tähistati esimese rahvusvahelise võistluse korraldamist kunagises Tšehhoslovakkias. Tänavu osales olümpiaadil 300 õpilast 76 riigist. Üldvõidu saavutas Hiina õpilane, teise koha Venemaa ja kolmanda Korea õpilane.

Eesti õpilaste osalemist olümpiaadil koordineeris Tartu Ülikooli teaduskool, toetasid Haridus- ja Teadusministeerium, Monton ja Neo Performance Materials.

Rahvusvahelise keemiaolümpiaadi kohta saab rohkem infot veebilehelt https://50icho.eu/.

Lisainfo:
Lona-Liisa Pruks
Tartu Ülikooli arstiteaduse üliõpilane
lona.pruks@gmail.com

Eesti Noorsootöö Keskuse kaasatuse ja konkurentsivõime üksuse juht Epp Reedik sõnas, et loovtööde kampaania eesmärk on tuletada noortele meelde, et nende hääl loeb, nad ei ole liiga noored, et oma arvamust avaldada ja nemad ise suudavad omale täpselt sellise Eesti luua nagu neile meeldiks. “Teema eesmärk on anda noorele võimalus pöörata tähelepanu probleemidele või olukordadele, mis nende hinnangul vajavad muutmist. Seeläbi on noortel võimalus pakkuda lahendusi ja näidata, milline on nende ideaalne Eesti,” ütles Reedik.

Konkursitingimustest loe lähemalt Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehelt. Tööde esitamiseks on aega 10. augustini. 

Allikas: ENK koduleht. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Valminud näidisõppekavad aitavad käivitada huviringe nii loodusõpetuses kui astronautikas
• Haridus- ja Teadusministeerium andis esmakordselt toetust huvialavaldkondade kvaliteedi arendamiseks

Eestit esindanud Martin Rahe Tallinna Reaalkoolist, Kirke Joamets Hugo Treffneri Gümnaasiumist ja äsja sama kooli lõpetanud Meeri Jürgenson pälvisid hõbemedali. Tallinna Reaalkooli õpilane Anna Pauliina Rumm tõi koju pronksmedali.

Olümpiaadi üldvõitja oli Vietnami õpilane, teise koha saavutas Hiina ja kolmanda koha Taiwani õpilane. Võistlusel osales 261 koolinoort 68 riigist.

Osalejad lahendasid nii praktilisi kui teoreetilisi ülesandeid biokeemiast, taime- ja loomasüstemaatikast, evolutsioonist ja muudest valdkondadest. Näiteks määrasid noored mikroskoobi all lestaliste liike, vastasid küsimustele kivirikulaadsete liigitekke ja väljasuremise ning mikroRNA vähiravis kasutamise kohta.

"Tulemus on väga hea, kõik meie õpilased said medali," kiitis Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja Sulev Kuuse. "Kaks õpilast – Martin ja Anna Pauliina – alustavad sügisel õpinguid 10. klassis ja neil on võimalus veel korra IBO-l osaleda. Varasem kogemus tuleb kindlasti kasuks."

Vabal ajal külastasid noored muu hulgas kunstimuuseumi, turgu, mošeed ja maailma kõrguselt kuuendat Miladi torni.

Eesti võistlejate juhendajad olid Sulev Kuuse ja Tartu Ülikooli doktorant Mark Gimbutas. Olümpiaadi žüriisse kuulusid Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi magistrant Kristina Põšnograjeva ja Tartu Ülikooli Kliinikumi resident Uku-Laur Tali.

Olümpiaadil osalemist aitasid ette valmistada ja toetasid Tartu Ülikooli teaduskool, Haridus- ja Teadusministeerium, Tapvei Estonia OÜ ning Tartu Ülikooli loodus- ja täppisteaduste valdkonna töötajad ja tudengid.

Rahvusvahelise bioloogiaolümpiaadi tulemused on avalikustatud veebilehel http://ibo2018.org/.

Lisainfo:
Sulev Kuuse
Tartu Ülikooli molekulaar- ja rakubioloogia instituudi vivaariumi juhataja
Tel 737 5060
sulev.kuuse@ut.ee

3.–14. juulini Rumeenias Cluj-Napocas toimunud matemaatikaolümpiaadil osales ligi 600 õpilast 107 riigist.

Eestlastest oli parim Richard Luhtaru, kes sai hõbemedali ja üldarvestuses 111. koha. Aukirja vähemalt ühe ülesande maksimumpunktidele lahendamise eest said Artur Avameri (üldarvestuses 290. koht), Toomas Tennisberg (üldarvestuses 320. koht) ja Kati Iher (üldarvestuses 368. koht).

Mitteametlikus riikide järjestuses tuli esimeseks USA, teiseks Venemaa ja kolmandaks Hiina. Eesti jõudis 107 riigi seas 51. kohale, mis on viimase kümne aasta paremuselt teine tulemus. Lähiriikidest olime eespool nii Lätist, Leedust, Soomest, Taanist kui ka Norrast, jäädes alla ainult Rootsile.

Kahel võistluspäeval lahendasid osalejad kokku kuus ülesannet. Maksimaalse punktisumma sai kaks õpilast – Agnijo Banerjee Suurbritanniast ja James Lin USAst. Nemad olid ka olümpiaadi üldvõitjad.

"Richard osales matemaatikaolümpiaadil neljandat aastat järjest ja saab osaleda ka järgmisel aastal. Tore on näha, et iga aastaga on tema tulemus paranenud. Veel pole ükski Eesti õpilane suutnud võita rahvusvahelisel matemaatikaolümpiaadil kuldmedalit, nii et oleme järgmise aasta suhtes optimistlikud," lausus Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur ja võistkonna juhendaja Oleg Košik.

Rahvusvaheline matemaatikaolümpiaad toimus 59. korda. Eesti võistkonda kuulusid veel Hendrik Vija ja Karl Paul Parmakson. Noortega olid kaasas juhendajad Oleg Košik ja Sandra Schumann.

Võistluse tulemused on kättesaadavad veebilehel www.imo2018.org.

Lisainfo: Oleg Košik, Tartu Ülikooli tehnoloogiainstituudi teadur, oleg.koshik@ut.ee