F. J. Wiedemanni keeleauhind antakse igal aastal ühele isikule väljapaistvate teenete eest eesti keele uurimisel, korraldamisel, õpetamisel, propageerimisel või kasutamisel.

Ettepanekuid auhinna määramiseks võivad esitada juriidilised isikud, kelle põhikirjas või põhimääruses on sätestatud eesti keele või kultuurialane tegevus; Haridus- ja Teadusministeerium; isikud, kellele on antud F. J. Wiedemanni keeleauhind.

Kirjalikud ettepanekud koos põhjendusega tuleb esitada hiljemalt 10. jaanuariks Haridus- ja Teadusministeeriumi e-posti aadressil hm@hm.ee või aadressil Munga 18, 50088 Tartu (postitempli kuupäev 10.01.2018).

Wiedemanni keeleauhinna laureaadid 1989-2017

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Väike-Maarjas tähistatakse taas Wiedemanni keelepäeva
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Marja Kallasmaa
• Wiedemanni keeleauhinna tänavune laureaat on Uno Laur

Minister Mailis Reps tänas preemiate üleandmisel kõiki õpetajaid ja koole, kes lastes leidlikkust arendavad ning eluliste probleemide lahendamist õppeprogrammiga siduda oskavad. „Lapsed on meid ümbritseva suhtes tähelepanelikud, nad märkavad seda, mida tuleks muuta ja mõtlevad sellele, kuidas seda teha. Leiutajate konkurss toetab noorte loovust, aga juhib neid ka rakendama seda, mida nad koolis on õppinud,“ ütles minister Reps.  

1.-4. klassi õpilaste hulgas anti välja neli esimest preemiat. 

Ruudi Seppel (Pärnu Tammsaare Lasteaed) mõtles välja „Kruvikraani “: paki külge kergelt kruvitava tihendiga kraani, mille abil saab pakist mahla või piima kergemini kätte. 

Berta Tsirk (Parksepa Keskkooli 3. klass) pälvis I preemia töö „Nutipeegel“ eest. Berta ideeks on kaamera ja puldiga varustatud nutipeegli, mille abil näeb oma soengut ja riietust selja tagant.

Kert Vahtre (Rapla Ühisgümnaasiumi 4. klass)  pälvis I preemia töö „Lükandukse kiibiga lukk“ eest. Kert ehitas oma toa lükanduksele elektroonilise võtmekiibiga luku, kus õige kiibiga viibates servomootor tõmbab riivi konksu tagant lahti.

Richard Johannes  Wassenaar (Gustav Adolfi Gümnaasiumi 1. klass) sai I preemia  „Üle tee minemise mütsi“ eest. Üle tee minemise mütsi küljes põlevad punased tuled, mis aitavad lastel pimedas liigeldes paremini silma paista ja turvaliselt teed ületada mütsi.  

Richard Johannes  Wassenaar auhinda vastu võtmas

5.-9. klassi õpilastele anti välja kaks esimest preemiat.

Maria-Helena Lüüs (Tõrva Gümnaasiumi 8. klass) pälvis I preemia töö „Geniaalne tordiplaat“ eest. Maria-Helena mõtles välja tordialuse, millele märgitud erivärviliste joonte abil saab tordi jaotada võrdseteks osadeks vastavalt sellele, mitu sööjat on – 5 või 8 või 13 jne. Joonte otsad ulatuvad tordi serva alt välja ja eri värvi otste juurde kirjutatud number näitab, mitmeks tükiks tort jaguneb, kui selle joone järgi lõigata.

Maria-Helena Lüüs auhinda vastu võtmas

Päär Suursild (Pärnu Vabakooli 8. klass) sai I preemia töö „Jalalingid mootorrulale“ eest. Jalalingid on tugevast parajalt elastsest plastikust painutatud jalakuju järgivad jala-aasad rulalaual. Leiutis on mõeldud eelkõige mootorrulale, et muuta sellega sõit tehniliselt huvitavamaks ja kiiremaks, aga ka turvalisemaks.

Päär Suursild auhinda vastu võtmas

Gümnaasiumiastmes oli parim Kevin Reisenbuki, Kris-Robin Sirge ja Joonatan Orase (Hugo Treffneri Gümnaasiumi 12. klass) töö „Festera biokast“. Festera biokast on biojäätmeid lagundav prügikast – biokast, mis on loodussõbralik, funktsionaalne ja mugav. Väljatöötatud lahenduse toimimise põhiosadeks on kaks mikroobset looduslikku ainet – bakterivedelik ning kompostipulber, mis protsessi käivitavad ja töös hoiavad.

Lisaks riiklikele rahalistele preemiatele andsid eriauhindu Eesti Rahvusringhääling, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Patendiamet koos Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooniga (WIPO), Kuninglik Taani Saatkond, TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory, SA Teaduskeskus Ahhaa, Energia Avastuskeskus, laste teadusajakiri „Minu Maailm“, Lottemaa teemapark ning Eesti Leivatööstus.

Õpilasleiutajate riiklikku konkurssi korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja Teadusministeerium. 

Kõik õpilasleiutajate konkursi preemia tulemused 

Allikas ja fotod: Eesti Teadusagentuur. 

Samal teemal:

• Noored leiutajad ragistasid suvekoolis ajusid
• Selgusid õpilasleiutajate riiklike preemiate saajad

Haridus- ja Teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak märkis auhindade üleandmisel, et tunnustuse pälvinud üliõpilased on avaldanud artikleid mainekates rahvusvahelistes teadusajakirjades, mis näitab konkursi väga kõrget taset. „Hea meel on näha laureaatide seas nii Eestis õppivaid välisüliõpilasi kui ka välisülikoolides õppivaid Eesti tudengeid, sest rahvusvahelistumine on teaduses ja kõrghariduses üha olulisem,“ ütles Varrak. „Loodan, et tunnustus innustab tänaseid laureaate nii nüüd kui edaspidi tutvustama rohkem oma teadustöö tulemusi ka avalikkusele.“ 

Riiklikud preemiad anti välja kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas, lisaks valdkondlikele preemiatele anti välja kaks tasemete ja valdkondade-ülest peapreemiat. 

Kirsti Jõesalu (Tartu Ülikool) pälvis peapreemia doktoritöö „Mäletamise dünaamika ja pinged nõukogudejärgses mälukultuuris: hilise nõukogude aja tähenduse loomine Eestis” eest. Kirsti Jõesalu analüüsib oma doktoritöös hilise sotsialismi tähenduse kujunemist ja dünaamikat Eestis 1990. aastatest kuni 2000. aastate esimese kümnendi lõpuni. Töö tulemuseks on detailirikas ja kriitiline sissevaade hilise nõukogude perioodi mäletamisprotsessi. Töö moodustavad artiklid on juba andnud olulise panuse nii rahvusvahelises sotsialismi ja postsotsialismi uuringutes kui eluloo- ja mälu-uuringutes.

Indrek Kalvet (RWTH Aacheni Ülikool) pälvis peapreemia doktoritöö „Arvutuslike ja eksperimentaalsete meetodite kombineerimine siirdemetallkatalüüsi uurimisel” eest. Indrek Kalveti doktoritöö uuris siirdemetallkatalüüsi ning kombineeris oma töös eksperimentaalseid ja arvutuslikke meetodeid. Töös keskenduti peamiselt palladiumi ja nikli poolt katalüüsitud reaktsioonidele homogeense katalüüsi tingimustes. Arvutuslike ja eksperimentaalsete meetodite kooskasutus siirdemetallkatalüüsis on olnud vägagi edukas ning on võimaldanud teha avastusi, mis ühepoolse lähenemise korral ei oleks võimalikud olnud. 

Žürii esinaine Riina Aav ütles peapreemiaid kommenteerides: "Kristi Jõesalu sotsiaalselt tundlikul teemal tehtud töö aitab lahti mõtestada meie ühiskonnas toimuvaid arenguid ja ühiskonna muutumist ajas. Indrek  Kalveti töö seevastu on maailmatasemel teostatud keemiavaldkonna alusteaduslik uuring, tema artiklid on ka rahvusvaheliselt olulisel määral tähelepanu pälvinud. Töö moodustavaid artikleid on lühikese aja jooksul juba üle 200 korra viidatud."

Eesti Teaduste Akadeemia eripreemiad lootustandvate sähvatuste eest, elegantseima üliõpilastöö eest  ja ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest andis üle Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere. Sotsiaalministeeriumi eripreemiad sotsiaalvaldkonnas ning tervise- ja töövaldkonnas andis üle sotsiaalministeeriumi nõunik Nele Gerberson.

Tänavu esitati konkursile 521 tööd 34 ülikoolist, sealhulgas 17 välisülikoolist. Konkursil pälvisid rahalise preemia 65 tööd. Kõige enam rahalisi preemiaid pälvisid Tartu Ülikoolis valminud teadustööd (51%), Tallinna Ülikooli läks15% preemiatest, Tallinna Tehnikaülikooli 12% ning Eesti Kunstiakadeemia, Tartu Tervishoiu Kõrgkooli ja Eesti Maaülikooli tudengite teadustöödele igale 3%. Välisülikoolide tudengid pälvisid kokku samuti 12% rahalistest preemiatest. 

Kõigi preemiasaajate nimekiri 

Samal teemal:

• Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss tunnustab silmapaistvaid teadustöid kõigis valdkondades

Eraldi tunnustuse pälvivad meeskondliku pronksmedali võitnud maastikuehituse võistlejad Mairold Mänd ja Erik Rüütel. 

„Eesti kutseharidusele on esimene WorldSkillsi medal märgilise tähtsusega sündmus ja ülimalt suur tunnustus. Olen uhke nende noorte üle, kes on pühendanud end sellele, et olla oma erialal maailma parimate seas,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps.

Tänuüritusega avaldatakse tunnustust seitsme noore kutseõppuri sihikindlale tööle ning tänatakse Eesti kutsemeistrivõistluste pere liikmeid, kes panustasid võistlejate ettevalmistamisse.

Pidulik tänuüritus algusega kl 16.30 toimub hotellis Park Inn by Radisson Meriton Conference & Spa Hotel Tallinn.

44. kutseoskuste maailmameistrivõistlused WorldSkills toimusid 15.-18. oktoobril Araabia Ühendemiraatide pealinnas Abu Dhabis. Eestit esindas võistlustel seitse noort meistrit viiel võistlusalal: maastikuehituses, restoraniteeninduses, ehitusviimistluses, plaatimises ja mehhatroonikas. 

Kokku osales võistlustel 1251 noort 58 riigist ning maailma parimad noored meistrid selgitati välja 51 alal. WorldSkillsi külastas 125 000 pealtvaatajat. Järgmised maailmameistrivõistlused toimuvad 2019. aastal Kaasanis Venemaal.

Alates 2006. aastast koordineerib noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis SA Innove, valmistades ühtlasi noori ette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks EuroSkills ja WorldSkills. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Samal teemal:

• Uuring: kutsehariduse vilistlased on õpingutega rahul
• Uue hoo saab kutseõppe kaasaegse ja kvaliteetse digitaalse õppevara väljatöötamine

Võistlus kestab 2.-9. detsembrini ning teist aastat järjest võtavad sellest osa noored üle terve Baltikumi. Võistlejate ülesandeks on kujutada ette elu Balti riikides 10, 25 või 100 aasta pärast ning püstitada Minecrafti keskkonda tulevikunägemus just sellisest maailmast, kus nad ise sooviksid kunagi elada. Ehitatud tulevikumaailmast saabki virtuaalne sünnipäevakink Eestile, Lätile ja Leedule. Võistlejad võtavad omavahel mõõtu kolmes vanusegrupis ning parimaid ehitusmeistreid ootavad auhinnad.

“Kuigi esmapilgul võib tunduda, et Minecraft on pelgalt mäng, siis tegelikult võib seda võtta kui virtuaalset liivakasti, kus inimesed saavad oma loovust kasutada kõikvõimalike ehitiste ja süsteemide loomiseks. KoodiTunni Minecrafti võistlus on väga tänuväärne, sest see annab võimaluse oma oskusi võrrelda ka teistega. Võistlushimu paneb inimesi uurima, kuidas mäng töötab ning see võib edasi kasvada huviks kogu IT-valdkonna vastu," ütleb eelmisel aastal võistluselt Baltikumi üldvõidu koju toonud meeskonna Karl&Co liige Allan Rist. 

Noored võtavad omavahel mõõtu kolmes vanusekategoorias ning võitjad kuulutatakse välja võistlusele järgneva töönädala jooksul.

Minecrafti ehitusvõistlus on osa ülemaailmsest IT-hariduse nädalast KoodiTund (Hour of Code), mis innustab kõiki inimesi tunni jooksul koodi kirjutamist proovima. Et Eestis jätkuks ka tulevikus insenere ja programmeerijaid on sel aastal KoodiTunni tegemised pühendatud Eesti Vabariigi 100. aastapäevale.

KoodiTunni tegemisi Eestis veavad ning Minecrafti võistlust korraldavad Vaata Maailma SA, Microsoft Eesti, ITL ja MTÜ Robootika. 

Lisainfo NutiLabori veebilehelt www.nutilabor.ee.

Vaata ka videot eelmisel aastal Baltikumi üldvõidu saanud tööst. 

Allikas: Vaata Maailma SA pressiteade. Foto: ekraanitõmmis. 

Samal teemal:

• KoodiTund kutsub IT-huvilisi külalistunde andma

„See, et erinevad asutused üliõpilaste tunnustamisel ühinevad, on väga teretulnud. Eesmärk on kõigil ju üks – väärtustada ja tunnustada üliõpilaste teadustööd. Juba käivad läbirääkimised koostöö laiendamiseks edaspidi ka teiste ministeeriumitega,“ sõnas Eesti Teadusagentuuri teaduse populariseerimise osakonna juhataja Terje Tuisk.

Üliõpilaste teadustööde konkursi eesmärk on väärtustada teadustööd üliõpilaste seas ning avaldada tunnustust väljapaistvaid tulemusi saavutanud noortele teadlastele. Üliõpilaste teadustööde riiklik konkurss toimub Eestis juba alates 1991. aastast. Viimase kümne aasta jooksul on konkursile esitatud üle 4900 teadustöö. Konkurss toimub koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumi, Eesti Teaduste Akadeemia ja Sotsiaalministeeriumiga.

Konkursi preemiafond on tänavu 70 877,79  eurot. Riiklikud preemiad kolmel õppetasemel ja neljas teadusvaldkonnas annab üle haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Tea Varrak. Lisaks valdkondlikele preemiatele antakse välja kaks tasemete ja valdkondade-ülest peapreemiat. 

Eesti Teaduste Akadeemia eripreemiad „Lootustandvate sähvatuste eest“, „Elegantseima üliõpilastöö eest“  ja „Ebatraditsioonilise üliõpilastöö eest“ annab üle Eesti Teaduste Akadeemia president akadeemik Tarmo Soomere. 

Sotsiaalministeeriumi eripreemiad sotsiaalvaldkonnas ning tervise- ja töövaldkonnas annab üle sotsiaalministeeriumi nõunik Nele Gerberson.

Preemiate üleandmise eel tutvustavad silmapaistvamaid konkursitöid autorid ise. Tänavu esitati konkursile 521 tööd, enim töid esitati ühiskonnateaduste ja kultuuri valdkonnas.

Allikas: ETAGi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Teadushuvi väärib võimalust
• Eesti teaduse populariseerimise elutööpreemia pälvis Ene Ergma

Nii Valga, Võru kui Põlva gümnaasiumist osales  kokku 27 õpilast, igast koolist üheksa: kolm 10. klassist, kolm 11. klassist ja kolm 12. klassist. Kolmeliikmelised võistkonnad moodustati klasside- ja koolideüleselt.

Lahendati matemaatika-, füüsika-, keemia- ning geograafiaülesandeid, mille koostamisel tugineti erinevate konkursside ja olümpiaadide materjalidele ning kooliprogrammi raskematele näidistele. Näiteks bioloogias pidid õpilased võrdlema inimese ja kahepaikse ebrüogeneesi, teostama paberil valgusünteesi ette antud RNA alusel, ära tundma foto järgi raku arengufaasi, keemias tehti muuhulgas laboratoorset tööd, mille käigus tuvastati tundmatuid lahuseid. Füüsikas otsiti lahendusi vooluringi erinevate ühendusviiside korral, üritati tegevuse kirjelduse järgi ära tunda eesti füüsikuid, geograafias näidati oma teadmisi oktoobrikuiste ilmastikunähtuste tundmisel, püüti piltide järgi ära tunda maailma linnasid. Parimad selgitati ainete kaupa saavutatud punktisumma alusel.

Edukaim rühm koosseisus Katariina Kinnunen (PõG), Virgo Park (VaG) ja Joosep Aia (VõG) saavutas esikoha nii füüsikas kui geograafias; matemaatikas olid parimad Karl Jörgen Lööper (VõG), Selma Rein (PõG) ja Aljona Kritševskaja (VaG). Keemias saavutasid parima tulemuse Saara Denisov (VõG), Katrin Piirimaa (PõG) ja Eduard Rudi (VaG). Bioloogias võidutsesid Anete Püvi (VaG), Raido Kiss (VõG) ja Asso Kahre (PõG). 

Meeskonnatöö pani proovile õpilaste erinevad pädevused, õpiti nii ennast kui teisi paremini tundma, uues keskkonnas kohanema. Tagasiside põhjal tundub, et Quantum on oma koha leidnud ja seda oodatakse. Kohtume jälle uue kooliaasta 11. nädala reedel Võru Gümnaasiumis. 

Annely Hindrikson, Võru Gümnaasiumi õppejuht. Foto: VõG. 

Samal teemal:

• Eesti korraldab Euroopa Liidu loodusteaduste suurvõistlust
• Reaalkoolis räägiti loodusainete õpetamisest meil ja mujal
• Võru Gümnaasium on valmis uksi avama

Õpilasleiutajate riiklikku konkurssi ja auhindade üleandmist korraldab Eesti Teadusagentuur, rahastab Haridus- ja teadusministeerium.

Riiklikele rahalistele preemiatele lisaks toetavad konkurssi sel aastal eriauhindadega Eesti Rahvusringhääling, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Patendiamet koos Maailma Intellektuaalomandi Organisatsiooniga (WIPO), Ameerika Ühendriikide Suursaatkond, Kuninglik Taani Saatkond, TTÜ Innovatsiooni- ja ettevõtluskeskus Mektory, SA Teaduskeskus Ahhaa, Energia Avastuskeskus, laste teadusajakiri „Minu Maailm“, Eesti Leivatööstus ning Lottemaa teemapark.

Noorte leiutajate konkurssi korraldatakse juba alates 2008. aastast. Tänavusele õpilasleiutajate riiklikule konkursile esitati 987 ideed, mis on konkursi ajaloo uus rekord.

Sarnaselt eelmisega on ka sel aastal konkursile esitatud laste leiutised kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Osalejate hulgast valitakse koos ERRiga need, keda portreteeritakse juubeliaasta sügisel ilmuvas leiutajate raamatus ning „Leiutades Eestit“ mini-dokumentaalfilmides.

Konkursi preemiafond on 25 950 eurot. Lisaks rahalistele ja paljudele eripreemiatele valitakse noorte seast Eesti esindaja Ameerika Ühendriikides toimuval maailma suurimal noorte teadusmessil Intel ISEF (International Science and Engineering Fair).

Allikas: Eesti Teadusagentuur

Samal teemal:

• Tehnikaülikoolis täna: koostööfestivalil kohtuvad teadlased ja ettevõtjad
• Hea teadustava kokkuleppega ühines 21 teadus- ja arendusasutust

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmi juht Kristi Ploom ütles, et tunnustamiseks on esitatud tugevad kandidaadid, kelle iseloomustustest jooksevad läbi märksõnad hingega pühendumine ning avatud suhtumine väljakutsetesse ja muutustesse, eesmärgiga teha õppimine huvitavaks, eluliseks ja meeldejäävaks. „Tunnustame ettevõtlusõppe erinevaid osapooli, sest aina rohkem juurdub koolides koostöö põhimõte – teadmine, et õppida ja õpetada saab ja tuleb ka väljaspool klassiruumi, kaasates selleks nii oma ala spetsialiste kui ka kolleege. Samuti tunnustame noori, kelle ettevõtlikkust on kooli poolt pakutu juba positiivselt mõjutanud,“ sõnas Ploom.

Haridus- ja Teadusministeeriumi algatatud ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu raames tunnustatakse ettevõtlusõpet edendavaid inimesi ja meeskondi tänavu esmakordselt. Tunnustatavate kandidaate sai esitada igaüks oktoobris ettevõtlusõppe programmi veebilehel. 

Laureaadid kuulutatakse välja kolmapäeval, 29. novembril ettevõtete ja koolide koostööseminaril „Õppetöö põnevaks ja eluliseks koostöös ettevõtjatega“, mis toimub Tallinnas Erinevate Tubade Klubis algusega kell 10. Auhinnad annavad kell 15.30 üle minister Mailis Reps ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja peadirektor Mait Palts. 

NOMINENTIDE TUTVUSTUSED KATEGOORIATE KAUPA (JUHUSLIKUS JÄRJEKORRAS)

Aasta ettevõtlik õppur

Õpilasfirma Festera moodustavad neli liiget: tegevjuht Kevin Reisenbuk, turundus- ja kommunikatsioonijuht Joonatan Oras, tootmisjuht Kris-Robin Sirge ning finantsjuht Sandra Võsaste. Tartu Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpilasfirmast reaalseks ettevõtteks kasvanud Festera toodab biolagundavaid prügikaste. Kiire tähelennu jooksul on Festera pälvinud ridamisi tiitleid: 2017. aasta Eesti ja Euroopa parim õpilasfirma, Aasta Õpetaja galal pärjati noori aasta õpilase tiitliga ja Äriauhindade galal tunnustati Festerat koos Eesti edukamate ettevõtetega. Kõik Festera liikmed on ettevõtlusõppe valdkonnas väga tegusad ning on jaganud oma kogemusi ja nõuandeid paljudel ettevõtlusõppega seotud üritusel tuhandetele koolinoortele. Oma edulooga on Festera liikmed andnud märkimisväärse panuse ettevõtlusõppe populariseerimisse ja inspireerinud teisi õpilasi ka ise õpilasfirmat tegema.

Eesti Kunstiakadeemia tudeng Liisbet Linntamm osales tänavu kevadel korraga nii äriideede arendusprogrammis STRATERcreative kui ka STARTERtech. Esimeses võitis tema meeskond Fabwire OÜ esikoha. Praegu on koostamisel äriplaan ja valmistutakse osalemiseks Erasmuse noore ettevõtja vahetusprogrammis. Liisbeti firma loodud toote – dekoratiivsete juhtmete – vastu on tundnud huvi mitmed organisatsioonid ning tootearendus on käimas.

Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumi õpilane Marten Soeson on kirjeldatud kui märkimisväärselt hea õpilane, noor ettevõtja, edukas ja järjekindel sportlane, ettevõtlik abiturient ja vastutustundlik kodanik. Kõik ettevõtlusalased tegevused koolis ja linnas pakuvad Martenile huvi ning ta osaleb meeleldi erinevatel konkurssidel. TÜ teaduskooli kursused ettevõtlus- ja majandusõpetuse alal andsid talle head teadmised, kätt proovis ta alustuseks õpilasfirmas ja sealt edasi juba oma ettevõttes. Ettevõtlikku vaimu jagab Marten ka koolikaaslastele, võttes vastu uusi väljakutseid ja olles eestvedaja rollis. Sellel õppeaastal viis Marten läbi praktilise töö, mis koondas kogu kooli klassid ja õpetajad ühisele spordipäevale. Lisaks ettevõtlusalastele tegevustele koolis ja väljaspool kooli ning õppetööle jõuab Marten osaleda ka spordivõistlustel, võites auhinnalisi kohti.

Varje Kass, Virve Kass, Taavi Künnapuu, Ingrid Saare moodustasid kevadises STARTER programmis meeskonna nimega FictionFeel. Tartu Kutsehariduskeskuse meeskond, mis praegu kannab nime MTÜ Kohalugu, on näidanud, kuidas ühendada kirjanduslik kultuuripärand ja tehnoloogia ning anda linnakodanikule või külalistele võimalus saada enam infot oma linna ja kirjandusteoste kohta. Lihtsasti kättesaadav rakendus TartuFic teeb nähtavaks Tartu linna erinevate kohtadega seonduvad kirjanduslikud tekstid. Koostöös Tartu O. Lutsu nimelise linnaraamatukoguga on TartuFic andmebaasi koondatud üle tuhande kirjandusliku teksti ja kolmesaja kohamärksõna. FictionFeel on saanud Tartu linna eripreemia Starterlabi kevadisel äriideede võistlusel Kaleidoskoop. Meeskond FictionFeel on näidanud üles sihikindlust idee arendamisel ja elluviimisel, tulnud pühendunud meeskonnana hästi toime alustava ettevõtja väljakutsetega ja kasutanud oskuslikult lisaks STARTER programmile kogu start-up ökosüsteemi võimalusi idee arendamisel ning teadmiste ja kogemuste omandamisel.

Aasta ettevõtluse õpetaja

Mare Maasik on Voore Põhikooli õppealajuhataja ja matemaatika õpetaja, kes tegusa ja uuendusmeelse õpetajana innustab lapsi tegutsema infotehnoloogia ja digiloovtööde valdkonnas. Kui kool liitus 2016. aastal Ettevõtliku Kooli võrgustikuga, sai Mare tegevuste koordinaatoriks. Võrgustiku edulugude konkursil, kus hinnati õpet huvitavaks ja eluliseks muutvaid ning kooliväliseid partnereid kaasavaid projekte, võitis Voore Põhikool nii tänavu kui mullu esikoha. Kool ja õpilased on pälvinud tunnustuse paljudel konkurssidel ja alati on heade tulemuste taga olnud Mare märkimisväärne panus. 

Ülle Kreos on Kuressaare Vanalinna Kooli geograafia ja bioloogia õpetaja, kes on võtnud enda juhendada põhikooli õpilaste meeskonnamängu Creatlon võistkonnad hoolimata asjaolust, et koolis pole majandusõpet eraldi õppeainena. Pakkudes välja võimaluse panna oma teadmisi ja oskusi proovile majandusvaldkonnas, on Ülle innustanud aktiivseid noori usinasti seda võimalust kasutama. Tulemused on head, mille kinnituseks on eelmise õppeaasta üldarvestuses 3. koht ja meeskonna ülesande 1. koht. Ülle on enda järjekindlusega pannud lapsed oma tööde-tegemiste eest vastutama ja ergutanud nende ettevõtlikkust. Aktiivse ja innuka uuendajana lööb tema silm kohe särama, kui on võimalik lastele millegi uue õpetamisel kasutada uudseid meetodeid ja vahendeid.

Mervi Raudsaar on Tartu Ülikooli majandusteaduskonna ettevõtluse dotsent. Mervi on teinud ettevõtlusõppe arendamiseks palju nii Tartu Ülikoolis kui väljaspool seda. Ta õpetab mitut ettevõtlusega seotud ainet, on viinud läbi ettevõtlusalaseid koolitusi, on ettevõtlusõppe programmi  Edu ja Tegu üks algatajatest ning projekti Ettevõtluskodu üks arendajatest TÜ-s. Lisaks aitab Mervi kaasa ettevõtlusõppe arendamisele ka TÜ Viljandi kolledžis. Südameasjaks on tal sotsiaalne ettevõtlus ja selle põhimõtete levitamine.

Marju Sepp Pärnumaalt on ajaloo õpetajana endale selgeks teinud hoopis uue valdkonna – ta on muutnud ettevõtlusõppe Are Koolis õpilaste jaoks eluliseks ja põnevaks. Tema ettevalmistatud tunnid on huvitavad, innovaatilised ja lõbusad ning panevad kaasa mõtlema. Õpilaste sõnul jääb  ettevõtlusõppes õpitu seetõttu palju paremini meelde, sest ettevõtlusest saadakse hea ettekujutus.  Eluline õpe on pannud õpilased kriitiliselt mõtlema, millised on ettevõtluse arendamise võimalused ja vajadused kodukandis Are vallas. Tänu õpetaja Marjule väärtustavad Are Kooli õpilased ettevõtlust.

Leelo Lusik on Are Kooli loodusainete õpetaja, kes on algatanud tõhusa ettevõtlusõppe Are Koolis, kaasates ka kohalikke ettevõtjaid. Õpilaste sõnul kinnistab eluline ja põnev ettevõtlusõpe kaasaval ja lõbusal moel teadmisi suurepäraselt ning annab hea ettekujutuse ettevõtlusest. Õpetaja Leelo on koos kolleegi Marju Sepaga organiseerinud praktilise ettevõtlusõppe ettevõtetes, tutvustades õpilastele nii kohaliku piirkonna kui ka Harjumaa ettevõtteid. Koos on välja töötatud ettevõtlusõppe ainekava oma koolile. Leelo on loodusainete õpetajana endale selgeks teinud hoopis uue valdkonna, valmistanud õpilaste jaoks põhjalikult ette tegevused, mis muudavad õppimise  põnevaks ja innovaatiliseks. Eluline õpe on pannud õpilased kriitiliselt mõtlema, millised on ettevõtluse arendamise võimalused ja vajadused Eestis üldse, aga ka kohalikus Are vallas. Õpetaja Leelo panus sellesse, et Are Kooli õpilased ettevõtlust väärtustavad, on märkimisväärne.

Marje Vaan on Pärnu Vanalinna Põhikooli huvijuht, kes innovaatilise ja ettevõtliku õpetajana on   ettevõtlusõppe oskuslikult lõiminud erinevate õppeainetega. Marje on loonud koolis süsteemi õpilaste ettevõtlikkuse arendamiseks ja ettevõtlusõppe juurutamiseks. Ta teeb koostööd erinevate partneritega väljapool kooli ning nõustab ja toetab kolleege ettevõtlusõppe lõimimisel ainetundidesse. Tema eestvedamisel on koolis algatatud majandusõppe tunnid, toimuvad karjääriõpetuse tunnid, õpilaste minifirma huviring ja omavalmistatud toodete laadad. Marje on innustanud õpilasi läbi viima erinevaid koostööprojekte. Tegemist on inimesega, kes on avatud muutustele nii koolis kui ka iseendas, alati valmis uuteks väljakutseteks ning leiab võimaluse ka kõige keerulisemate ideede elluviimiseks. Tema tugevusteks on koostööle orienteeritus, uuendusmeelsus ning oskus lahendada probleeme kõigile osapooltele sobivalt.

Maris Orav on aktiivne, pühendunud ja leidlik õpetaja, kes korraldab Põltsamaa Ühisgümnaasiumis juba aastaid ettevõtlusõpet, äriplaanide koostamist koos projektijuhtimise, karjääriõpetuse ja suhtlemisõpetusega. Maris on aktiivne ettevõtlikkuse ja ettevõtluse propageerija nii koolis kui ka maakondlikel noorte ettevõtlusalastel üritustel. Ta osaleb koos õpilaste ja kolleegidega kõigil ettevõtlikkuse ja ettevõtlusega seonduvatel üritustel, äriideede konkurssidel ja teistes sarnastes ettevõtmistes, kutsub kooli rääkima ettevõtjaid ning külastab õpilastega kodulinnas ja väljaspool asuvaid ettevõtteid. Marise juhendamisel on kool võitnud Ettevõtliku Kooli edulugude konkursil peaauhinna.

Margot Sarv on Kohila Gümnaasiumi majandusõpetajana edendanud noorte ettevõtlikkust ligi 15 aastat ning teinud seda hingega ja edukalt. Tema juhendatud õpilasfirmad on alati olnud omanäolised, tegusad ja tugevad ning pea igal aastal on mõni neist jõudnud ka vabariiklikule lõppvõistlusele. Lisaks on ta korraldanud õpilasfirmade jõululaata alates 2004. aastast, õpilasfirmade sõite teiste riikide laatadele ning aidanud korraldada Eesti õpilasfirmade laatu. Margot on maakonna noorte ettevõtlikkuse arendamisse panustanud aastaid ning olnud seda tehes alati särav, põhjalik, arutlev ning meeleldi oma kogemusi jagav. Ta on alati pidanud oluliseks nii iseenda kui õpilaste arendamist ning hoolitsenud selle eest, et tema õpilased osaleksid võimalikult paljudel ettevõtlus- ja majandusõppealastel üritustel ja koolitustel, olles muidugi ise neid toetamas.

Indrek Jänes on Tallinna Majanduskooli ärinduse õppetooli juht. Äriettevõtjana aasta tagasi kooli pedagoogilisele ametikohale tulnuna ei väärtusta ta seisakuid, vaid soovib kõike arendada. Indreku eestvedada on väikeettevõtluse, sotsiaalmeedia-, turundus- ja ärikorraldusspetsialistide erialad ning ta on hoolitsenud selle eest, et õpetaksid oma ala professionaalid ehk praktikud. Indrek on osalenud aktiivselt nii koolisiseste kui üleriigiliste kutsemeistrivõistluste korraldamisel ning on alustanud ettevõtlikkuse baasmooduliga, olles ise nii eestvedaja kui õpetaja rollis. Ta mõtleb alati aktiivselt kaasa, kirjutab projekte ja töötab kogu hingega selle nimel, et majanduskoolist saaks tõeliselt ettevõtlik kool. Tema innukus ja soov midagi ära teha on lükanud käima rea protsesse, et luua ühest tüüpilisest koolist erakordselt ettevõtlik kool.

Birgit Peterson on missioonitunde ja motivatsiooniga õpetaja, kes peab väga oluliseks noorte ettevõtlikku hoiakut ja selle kujundamist. Pärnu Koidula Gümnaasiumi majanduse ja ettevõtluse õpetajana on ta loonud koolis hästi toimiva ja järjest enam populaarsust võitva ettevõtlussuuna, mis pakub õpilastele teoreetiliste majandus- ja ettevõtlusteadmiste omandamise kõrval ka praktilisi tegevusi. Tema õpilased on pälvinud võite ja tunnustust nii piirkondlikel majandusolümpiaadidel, õpilasfirmade laatadel kui ka rahvusvahelistel projektiettevõtmistel. Birgit rakendab õpetamisviise, mis loovad keskkonna, kus tema õpilased õpivad innustunult ja mõistavad, milleks õpitakse. Ta kujundab õpiprotsessi vastavalt oma õpilaste erinevatele vajadustele ja huvidele ning toetab teadliku tegevuse ja isikliku eeskujuga õpilaste väärtushoiakute ja õpioskuste kujunemist. Ta võimaldab õpilastel õppimise eest vastutust võtta, õpetab õppima, annab tagasisidet ja tunnustab pingutusi. Lisaks on ta loonud toimiva koostöö kolleegide, lapsevanemate ja teiste kogukonna liikmetega, on kaasanud koostööpartnereid nii kodu- kui välismaalt. Kokkulepped paljude piirkonna ettevõtetega parktikabaasideks olemiseks ja arvukad külalisõpetajad erinevatelt elualadelt kinnitavad õpetaja oskust luua toimivaid koostöösuhteid eelkõige õpilaste arengueesmärke silmas pidades. Tähelepanu väärib tema oskus leida rahvusvahelise ambitsiooniga ideedele erinevate projektide kaudu rahastus.

Ettevõtlusõppe edendaja

Võru Gümnaasiumi direktor Karmo Kurvits ning huvi- ja projektijuht Andri Tallo on lisaks uue kooli edukale käivitamisele suutnud seal silmapaistvalt juurutada õpilasfirmade programmi. Nende tegevus on mõjutanud ettevõtlusõpet kogu Võrumaal – selles maakonnas on ühe elaniku kohta on enim õpilasfirmasid. Kahe esimese õppeaastaga on tulemuslikult juhendatud 25 õpilasfirmat, sel õppeaastal on neil plaanis olla toeks 15 uue õpilasettevõtte loomisele. Õpilasfirmade programmist võtab osa üle poole 11. klassi õpilastest. Noored õpilasettevõtjad on osalenud Karmo ja Andri eestvedamisel pea kõikidel Eesti õpilasfirmade laatadel ning väisatud on ka rahvusvahelist õpilasfirmade festivali Riias. Õpilasfirmade programm on muutnud kooli populaarseks ka gümnaasiumisse suundujate hulgas.

Viivika Vilja on Pärnumaa Ettevõtlus- ja Arenduskeskuse noorte ettevõtlikkuse ja tööhõive projektijuht. Teda iseloomustatakse kui inimest, kes annab oma hinge ja energia selleks, et Pärnumaa noored saaksid osaleda ettevõtlusega seonduvatel konkurssidel, õppekäikudel ja konverentsidel. Viivika on loonud ühe suurima Ettevõtliku kooli võrgustiku Eestis, korraldanud võrgustiku üritusi Pärnumaal ning olnud mitu aastat ettevõtlusnädala peakorraldaja maakonnas. Suurepärane planeerimisoskus ja teiste soovidega arvestamine on teinud temast kõrgelt hinnatud noorte ja haridusasutustega suhtleja.

Tabasalu Ühisgümnaasium on teinud suure hüppe ettevõtlusõppes, pakkudes lastele õpet alates 1. klassist. Erinevate kooliastmete õpilastel on võimalik osaleda Junior Achievement Eesti õpilasfirma programmides. Õpilased osalevad edukalt majandusolümpiaadil ja Erasmus KA2 projektis koos teiste riikide õpilastega, luues oma rahvusvahelised õpilasfirmad. Oluliseks peetakse õpetajate arendamist ja selleks suunatakse õpetajaid teadmisi hankima ka piiri taha. Õpetajad korraldavad igal aastal ettevõtlusõppepäeva huvilistele mujalt Eestist ning lisaks õppepäevi ja koolitusi teistes Harjumaa koolides. Tabasalu Ühisgümnaasium teeb koostööd nii kohalike kui ka teiste Eesti ettevõtjatega ning kaasab neid nii ettevõtluspäeva tegemistesse, Tagasi Kooli programmi raames kui ka ettevõtlustundidesse edulugusid jagama, samuti tehakse õppekäike ettevõtetesse.

Pirita Majandusgümnaasium on majanduskallakuga kool, kus ettevõtlus- ja majandusõpet pakutakse süsteemselt kõigis kooliastmetes. Gümnaasiumi suundadeks on majandus ja loomeettevõtlus. Õpilased osalevad õpilasfirmades ja edukalt piirkondlikel ning vabariiklikel ainevõistlustel-olümpiaadidel ja koolisisestel õpilasvõistlustel. Tänavu korraldas kool Tallinna gümnasistidele juba neljanda majanduskonverentsi, kus esinejateks olid arvamusliidrid ja oma ala spetsialistid. Erinevate teemanädalate, projektide ja õppeainete raames kohtuvad õpilased ettevõtjatega, käivad õppekäikudel ning töövarjudeks. Koolis pööratakse tähelepanu ettevõtlus- ja majandusvaldkonna ning -temaatika toomisele kõikidesse õppeainetesse, õpetajate koolitamisele ning õpilaste motiveerimisele. Õppe süsteemseks muutmiseks on loodud majandusõppe lõimitud õppekava ja avatud gümnaasiumi loomeettevõtluse õppesuund.

MTÜ Ettevõtlusküla on panustanud juba kuus aastat ettevõtlus- ja finantshariduse edendamisse. Välja on töötatud õppemängud ettevõtlikkuse, ettevõtluse ja finantshariduse õpetamiseks erinevatele haridusastmetele ning loodud õppemängud lasteaia viimasele vanuserühmale, algkoolile ja põhikoolile. Viiakse läbi koolitusi ka gümnaasiumiealistele ja õpetajatele. MTÜ Ettevõtlusküla programmidest on aastate jooksul osa saanud rohkem kui 4600 õpilast ja 250 õpetajat ligi 70 erinevast Eesti koolist. Eelmisel õppeaastal avati unikaalne õppekeskkond Ettevõtlusküla Äritänav. Ettevõtlusküla on osalenud erinevates kutsekoolide õpilastele ja tudengitele mõeldud ettevõtlikkust toetavates projektides. Algatatud on ka Äritänava Ettevõtluskool, mida korraldavad ettevõtlikud noored noortele, ja suvine Ettevõtluslaager. Ettevõtlusküla on pälvinud tiitlid Eesti Ettevõtlikkuse Edendaja 2017 ja Euroopa Ettevõtluse Vaimu Edendaja 2017.

Äriideede arendusprogrammi STARTER eestvedajad Tartu Ülikooli Ideelaboris, TTÜ Mektory keskuses ja Tallinna Ülikoolis – Piret Arusaar, Maret Ahonen, Marek Mühlberg, Külliki Tafel-Viia, Silja Lassur, Anu Oks, Kristi Tättar – teevad oma tööd südamega. Tänu nende tööle on kõrgkoolide ja kutsekoolide, aga ka gümnaasiumide õppuritel võimalik oma ideid arendada, selleks vajalikke teadmisi ning ekspertide ja mentorite tuge saada.

Aasta ettevõtlusõppe mentor

Mart Kikas on Room For You OÜ juhi ja koolitajana olnud märkimisväärselt hea Eesti Kunstiakadeemia tudengite ja õppejõudude nõustaja ärimudeli loomise ja ettevõtlusest arusaamise vallas juba kaks aastat järjest. Ta on nõustanud üle kahesaja tudengi ja õppejõu ning samas motiveerinud tudengeid osalema STARTER äriideede arendamise programmides.

Kuldar Leis on endine Hoiupanga regioonijuht, juhtinud Ösel Foodsi ja Premia Foodsi ning praegu seotud kümmekonna ettevõttega. Kuldari muljetavaldav kogemustepagas on teinud temast vajaliku persooni erinevates ettevõtlusõppe alastes tegevustes, näiteks on ta osalenud mitu aastat äriideede arendamise programmi STARTER raames nii tudengitiimide mentorina kui võistluse hindamiskomisjoni töös. Kuldarit iseloomustab positiivne ja inspireeriv hoiak tiimide nõustamisel. Tema pikaajaline ettevõtluskogemus võimaldab tal jagada nii valdkondlikke ekspertteadmisi kui juhtimisalaseid praktikaid ning seda jäätisest kuni moodsate ja innovaatiliste lahendusteni ehituses. Kogemused, teadmised, soov noori toetada ja avatus koostööks - need on peamised alustalad, millel baseerub ja toimib koostöö Kuldariga.

Ettevõtlusõppe programmi aasta tegija

Katrin Kivisild, kelle tööandjaks on SA Innove, juhib ettevõtlusõppe programmi tegevussuunda, mis tegeleb ettevõtlusõppe laiendamisega üldharidus- ja kutsekoolidesse. Katrin on andnud tähelepanuväärse panuse sellesse, et 14 kutsekooli asusid sellel õppeaastal ettevõtlusõppe mooduleid piloteerima. Lisaks aitab Katrin ettevõtlusõppe programmis nõu ja jõuga kaasa sellele, et Junior Achievement Eesti õpilasfirmade programmid ja Ettevõtliku kooli haridusprogramm koolides aina rohkem leviksid.

Kristi Goldberg on Ida-Viru Ettevõtluskeskuse koolitusjuht, kes panustab nii Ettevõtliku kooli haridusprogrammi kui ettevõtlusõppe programmi Edu ja Tegu. Alates 2016. aastast on Kristi üle Eesti viinud läbi ligi sada koolitust, et luua ühtne Ettevõtlike koolide võrgustik. Selle aja jooksul on Ettevõtliku kooli võrgustikuga liitunud 64 uut kooli, et viia koolis süsteemselt sisse ettevõtlusõpe ning seeläbi organisatsiooni arendada. Lisaks koolitamisele aitab Kristi programmi ka edasi arendada ja täiendada.

TTÜ Mektory Start-Up programmi peaspetsialist Anu Oks on inimene, kelleta ei möödu ükski oluline start-up sündmus Mektorys. Anu on väga aktiivne õppurite äriideede arendamise programmi STARTERtech elluviija ja arendaja TTÜs. Lisaks baasprogrammile on tema algatusel piloteeritud ka edasijõudnute programmi ning mõlemaid programme ka täiendatud. Anul on õnnestunud suurepäraselt kokku viia  õppurite meeskonnad, mentorid ja erinevate valdkondade eksperdid. Aastate jooksul on STARTERtech programmi TTÜs läbinud arvestatav hulk meeskondi ning mitmed on võitnud ka teisi võistlusi ja auhindu: meeskonnad Laps Kooli, MoleQL, Lainergy, Smart Load Solutions, FusionPedal, Ethico Foods. Viimasena mainitu võitis septembris University Startup World Cup 2017 GreenTech kategoorias peaauhinna. Anu teadmised iduettevõtlusest ja kontaktide võrgustik on kaasa aidanud eelinkubatsiooni programmi arendamisele ning tema roll meeskondade arenemisel ja suunamisel on arvestatav.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: William Iven, Unsplash.

Konstantin Shibin töötab oma doktoritöö raames välja meetodit, mis võimaldab teha kaasaegseid keerukaid digitaalseid süsteeme vastupidavamateks. Mobiilside mastid maapinnal ning navigatsioonisatelliidid kosmoses, juhtimisplokid autodes, valgusfooride juhtimisseadmed – paljud süsteemid, millest sõltume ja mille olemasolu peame endastmõistetavaks, tuginevad mikrokiipidele. Meie igapäevaelu kvaliteet meid ümbritsevas digikeskkonnas sõltub aga elektroonikakiipide töövõimest ja elueast, mis lüheneb iga uue kiipide põlvkonna ilmumisega. Kiipide järkjärguline degradeerumine aja jooksul väljendub tõrgetes, mis mõjutavad elektroonikasüsteemide korrektset talitlust.

„Minu doktoritöö pakub uue meetodi, mille abil saab kiiresti ennustada ja avastada vigu keerukates mikrokiipides nende töö ajal, andes vigadest teada, nii et süsteem saaks jätkata tööd – ehkki mõnikord madalama jõudlusega – rivist väljalangemise asemel. Lõpptulemusena muutub süsteem töökindlamaks ja vigadele vastupidavamaks ning võib töötada kauem ja odavamalt,“ selgitas Konstantin Shibin. „Selle põhimõtte lihtsaim näide oleks nutitelefon 8-tuumalise protsessoriga. Kui üks protsessori tuum lakkaks töötamast, võiks nutitelefon lihtsalt keelduda sisse lülitumast, kuna süsteem on rikkis. Selle asemel aga tuvastab tark süsteem rikke ja jätkab tööd seitsme alles jäänud tuumaga, nii et nutitelefoni omanik ei märkagi, et üks tuum ei tööta.“

Stipendiumikomisjon tõi stipendiaadi töö tugevusena välja selle praktilisuse. „Mis selle töö puhul sai otsustavaks, oli see, et ta oli selgelt seotud Eesti ettevõtetega ja sellel oli olemas ka praktiline väljund koostöö näol mitme ettevõttega nagu näiteks Ericssoniga,“ ütles stipendiumikomisjoni esimees Aho Augasmägi.

ITL-i Ustus Aguri stipendium on mõeldud avalik-õigusliku ülikooli doktorandi õpingute toetamiseks IKT õppekaval. Stipendiumi andmisel arvestati kandidaadi doktoritöö teema oodatavat mõju infoühiskonna arengule Eestis ning senist erialast tegevust. Stipendiumi suurus on 2000 eurot, seda annab välja Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit koostöös Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutusega. ITL-i Ustus Aguri nimelist stipendiumi antakse välja 2003. aastast.

Fotol tänavune stipendiaat Konstantin Shibin. Foto: Kristel Irval

Samal teemal:

• Doktorandid teevad teaduse kolme minutiga selgeks
• Uuring: Eesti kõrgkoolide vilistlased on läbitud õpingutega rahul, kuid oleks soovinud rohkem praktikavõimalusi