Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo sõnul annavad uuringu tulemused  piisavalt põhjust rahuloluks, kuid mööda ei tohi vaadata ka neist valdkondadest, kus koolidel on arenguruumi. „Kutseõppe sihtrühm on väga mitmekesine ja iga õppija vajadustele sobiva õppekorralduse võimaldamine võib vahel olla keeruline. Töökohapõhise õppe ja mittestatsionaarse õppe võimaluste üha laiem pakkumine võimaldab õppes osaleda ka neil, kes peavad seda tegema töö- või perekohustuste kõrvalt," sõnas Põllo.

Põllo rõhutas ka praktika suurt osatähtsust kutseõppes: „Kuigi kutseõppe vilistlased on praktikavõimalustega märksa rohkem rahul kui kõrghariduse vilistlased, on vaja jätkata praktikajuhendajate koolitamist ja tihedat koostööd tööandjatega, et praktika kvaliteeti veelgi parandada.“

Rahulolu eriala ja kutsekooli valikuga on suur kõikide valdkondade lõpetajate seas. Kõige enam on õpingutega rahul tervise ja heaolu valdkonna vilistlased (94% on rahul) ning rahuloluskaala teises otsas on viieteistkümne protsendipunkti võrra väiksema tulemusega IKT-valdkonna lõpetajad (79% on rahul). IKT-valdkonna vilistlastest veerand valiks mõne teise eriala samas koolis. 

Õpingute ja oma tööalaste perspektiividega on vähem rahul ka venekeelsete õppekavade lõpetajad.

Uuringu eesmärk oli anda ülevaade lõpetanute õpingutega seotud taustast, lõpetamisjärgsest tegevusest, toimetulekust tööturul ning hinnangutest kutseõppeasutuste õppetöö kvaliteedile ja omandatud pädevustele.

Uuringu tellis Haridus- ja Teadusministeeriumi ja koostas Ernst & Young Baltic AS. Veebipõhine ankeetküsitlus viidi läbi 2015. ja 2016. aastal Eestis kutseõppe lõpetanud vilistlaste seas. Küsitlusele vastas 1062 vilistlast.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolileu arhiiv.

Samal teemal:

• Uue hoo saab kutseõppe kaasaegse ja kvaliteetse digitaalse õppevara väljatöötamine
• Algasid rahuloluküsitlused kutsekoolides ja kutseõpet andvates rakenduskõrgkoolides