Laekunud töödest 624 olid joonistused ja 72 videod. Õpilaste peamiseks ideeks oli, et köögiviljad tuleb teha atraktiivseks ning neile ja neist valmistatud toitudele tuleks omistada supervõimed. 

Konkursi projektijuht Käroliin Andrejeva sõnul pakkusid õpilased veel välja, et vahetundide ajal võiksid köögiviljad pidevalt laudadel kättesaadavad olla. „Samuti pakuti välja, et koolides, kus on snäkiautomaadid, võiksid neis olla tervislikumad valikud ehk värsked köögiviljad. Läbi võiks viia degusteerimisi ja nooremates klassides korraldada teemakohaseid mänge, kus auhindadeks on köögiviljad.“ 

Kuigi konkursi tase oli sel aastal nii tööde ideede kui teostuse poolest väga kõrge, oli päris palju ka selliseid töid, kus ei olnud aru saadud, mis on köögiviljad. „Saime hulga pilte puuviljadega,“ nentis projektijuht. 

Konkursi teema oli suunatud köögiviljadele, sest nende söömisega on suuremaid probleeme kui puuviljadega. „Seda tõestasid ka mitmed tööd, kus toodi välja, et köögiviljad ei maitse lastele ja et nad sööksid neid ainult siis, kui selle eest saaks preemiaks näiteks jäätise,“ lisas Andrejeva. Siiski jäi õpilaste töödest peamise sõnumina kajama, et köögiviljade söömine toob hea tervise, teeb tugevaks ja vastupidavaks. 

Konkursi esikohad läksid Tartu Aleksnder Puškini kooli ja Tallinna 32. Keskkooli õpilasele. Parima video auhind läks Mikitamäe Kooli 7. klassi tehtud videole.

Algklasside vanusrühma võitjad: 

I koht - Kellart Lepik, Tartu Aleksnder Puškini kool, 3.a klass

II koht - Edgar Vaikšnoras, Tartu Aleksnder Puškini kool, 3.a klass

III koht - Karoliina Karu, Paikuse Põhikool, 4.a klass

Põhikooli vanusrühma võitjad: 

I koht - Liisbet Karjel, Tallinna 32. Keskkool, 9.b klass 

II koht - Heidy Veroonika Ilisson, Tallinna 32. Keskkool, 9.a klass 

III koht - Liisa Lekko, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.c klass

Parim video:  Mikitamäe Kool, 7. klass

Žürii poolt äramärgitud tööd: 

Algkooli vanuserühm
Daryna Lymar, Tartu Aleksander Puškini kool, 4.a klass
Alina Molokina, Paikuse Põhikool, 3.c klass
Anne-Mai Kruutmann, Tamsalu Gümnaasium, 4.b klass
Angelina Alt, Väike-Maarja Gümnaasium, 3.a klass
Ave Urb, Tallinna Ühisgümnaasium, 4.b klass
Angelina Loomus, Loksa Gümnaasium, 3.a klass
Keitrin Seene, Kunda Ühisgümnaasium, 1.a klass
Elisabeth Mucker, Türi Põhikool, 2.c klass
Kermo Kaljas, Türi Põhikool, 2.c klass
Miia-Lotta Siliksaar, Tallinna Ühisgümnaasium, 4.b klass

Põhikooli vanuserühm
Liisu Lilles, Lümanda Põhikool, 6. klass
Karoli Vainumaa,  Tallinna 32. Keskkool 9.a klass
Johanna Mänd, Viljandi Jakobsoni Kool, 5.a klass
Hannah Caroliina Uibo, Audentese Erakool, 6.a klass
Johanna Maria Jõgisu, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.b klass
Alina Maria Viik, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.c klass
Kirke Paabo, Gustav Adolfi Gümnaasium, 8.b klass
Riina Annusvere,  Paikuse Põhikool, 6.c klass
Kärt Heinvere,  Pelgulinna Gümnaasium, 9.ak klass

Žürii poolt äramärgitud videod
Muraste kool, 1.a klass
Kurtna Kool – 6.-9. klass 
Kuressaare Gümnaasium, 10. klass
Kohtla-Järve Gümnaasium, 8. klass 
Peetri Lasteaed-Põhikool, 9. klass
Suure-Jaani Kool, 3.a klass
Tallinna 21. Kool, 10.b klass 
Tallinna 21. Kool, 10.b klass
Tartu Tamme kool, 5.c klass

Kõikide võidetud ja äramärgitud töödega saab tutvuda Terviseinfo portaalis ja Tervise Arengu Instituudi Facebooki lehel. 

Võitnud õpilastele on auhindadeks nutikellad ja raamatupoe kinkekaardid. Parima video esitanud grupile on auhinnaks LCD-teler, mis jääb klassi või kooli käsutusse.  

Konkurss toimus kümnendat korda.

Allikas: Tervise Arengu Instituudi pressiteade. 

Samal teemal:

• Noorte terviseteemalisi projekte iseloomustab nutikus
• Suitsuprii Klassi ennetusprogrammis alustab 840 klassi

Õigesti vastanute vahel loositakse välja auhinnad (koolidele), mille sel korral on välja pannud Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). Võistkonna suuruseks võib maksimaalselt olla 4 inimest, aga võib mängida ka üksi! Auhinnad teevad head nii kehale kui ka vaimule!

Link nutiviktoriini täitmiseks avaldatakse 22. novembril 2016 Facebook´is kasutaja Rääma Nutiajud seinal!

Lisaküsimuste korral kirjutage meie kooli haridustehnoloogile: mart@raama.ee. 

Julget pealehakkamist!
Rääma Nutiajud

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Koodinädal 2016 Pärnu Rääma Põhikoolis
• Nutipööre Rääma Põhikoolis

Innove õppekava ja metoodikakeskuse juhataja Natalja Mjalitsina sõnul lähtuvad konkursi läbiviijad Innove ja algatus Huvitav Kool eeldusest, et kool on avatud keskkond, valikute ja otsustusvõimaluste pakkuja ning loova ja intellektuaalse pingutuse koht: „ Konkursi eesmärk oli toetada kooli koostööd kogukonnaga kooli õppekava arendamisel ja rakendamisel, sh siduda kooli ja paikkonna eripära, kultuuritraditsioonid õppekava üldosas ja ainekavades.“   
Natalja Mjalitsina sõnul on taotlusi läbivateks märksõnadeks kool, õppekava, lõiming, üldpädevused, kogukond, koostööpartnerid ja ettevõtlikkus: „Kõik  koolid on tähtsustanud koostööd erinevate partnerite ja asutustega,  partneritena on esindatud nii muuseumid, äriettevõtted, MTÜd kui ka kõrgkoolid.“

Koolide poolt esitatud projektid paistavad silma  koostööpartnerite rohkuse ja omanäolisusega.

• Sinimäe Põhikool on kaasanud  ühistegevusse  kohaliku muuseumi,  puuetega inimeste hooldekodu, kohalikud piimatootjad, taimekasvatajad ja mitmed äriühingud. Tegevused on suunatud õpetajate meeskonnatöö oskusete omandamisele ja rakendamisele, motiveerides nii õpetajaid kui ka õpilasi eesti keelt omandama.   
• Salme Põhikool valmistab ette  projekti „Koos on parim“, milles on ühendatud pärimuskultuur ja kaasaeg.  
• Haanja  Põhikool peab oluliseks sportlikku eluviisi, tehes koostööd kohaliku suusaklubiga, samuti tähtsustatakse koos Rogosi mõisaga ettevõtluse arendamist. Tegevusi siduvaks elemendiks on võro keele säilitamine ja edendamine.
• Vastseliina Gümnaasium  plaanib ühist kogukonnapäeva, kus osalevad lasteaed, rahvamaja noortekeskus, muusikakool, kaitseliit, spordiklubi ja kohalikud ettevõtjad. Loomisel on  erinevaid õppeaineid lõimiv interaktiivne mäng Avastusrada.
• Rõuge Põhikool on kavandanud koostööseminari koostööpartneritega  ja kogukonnaõppe ühislaagri, milles osalevad kõik kooli õpilased ja kooli personal.  
• Albu Põhikool seab sihiks kogukonna vaimu ja identiteedi tugevdamise kaasates Tammsaare muuseumi ja kohalikke ettevõtjaid.
• Tamsalu Gümnaasium koos paljude koostööpartneritega plaanib kunstiainete ja tehnoloogia valdkonna  arendamist ja seose loomist piirkonna ettevõtjatega aitamaks kaasa õpilaste karjääri planeerimisele.
• Narva Paju Kool suunab tegevused HEV-õpilaste eelkutseõppeks. Projekt „Abimees on meie kogukonna seast“ kaasab  partneritena kutseõppeasutuse töötajaid ja  spetsialiste Narva kogukonnast.  
• Häädemeeste Keskkool ja Kiviõli 1. Keskkool keskenduvad koostööle ka kõrgkoolidega.
• Narva Keeltelütseum töötab välja ja piloteerib uue õppeformaadi  „Kreatiivvõistlus“.
• Viljandi Gümnaasium on kavandanud  Viljandi Hariduse Arengufondiga  kogukonda kaasava arendusseminari  „VG 2.0“ korraldamist, mis aitab parandada õpetajate omavahelist koostööd ning kaasajastada kooli õppekava.

Konkursi lõpetab 2017. aasta lõpul kokkuvõttev webinar,  milles projektis osalenud koolid saavad tutvustada oma tegevusi paikkonna eripära sidumisel kooliellu ja õppekava arendusse.
Toetuse saanud koolideks on Vastseliina Gümnaasiumi, Viljandi Gümnaasiumi, Tamsalu Gümnaasiumi, Häädemeeste Keskkooli, Kiviõli 1. Keskkooli, Narva Keeltelütseumi, Sinimäe Põhikooli, Salme Põhikooli, Haanja Põhikooli, Rõuge Põhikooli, Albu Põhikooli ja Narva Paju Kooliga.

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Koolielus käsitletakse digiteemasid neljal teemaveerandil
• Koolielu teemaveerandite neli väljakutset

“Olen üllatunud, et võitsin. Arvasin, et teiste võistlejate tulemused on tugevamad,” tunnistas parim elektroonik 2016 Rene Uring, kes õpib Tallinna Polütehnikumis elektriku eriala kolmandal kursusel.

“Usun, et nii elektriku kui ka elektrooniku erialal on tööturul perspektiivi. Hetkel ei oskagi öelda, kumma ameti kasuks ma tulevikus otsustan. Praegu olen oma valikutega rahul,” märkis Rene.

Võistluse kohtuniku ning Flir Systems Estonia eletktroonika tootmisjuhi Mihkel Viskuse sõnul olid esikolmiku tulemused tasavägised, kuid Renele tõi võidu oskus valida komponentide jootmiseks ettevalmistamisel õige tehnika ja meetod. “Erialakeeles öeldes – Rene suutis komponentide jalad õige pikkuse peale lõigata,” lisas ta.

“Rõõmustan, et iga aastaga läheb võistlejate tase aina paremaks. Näen elektroonikatööstuse tulevikku helgetes värvides ning julgeksin tänavused võistlejad pärast õpingute lõpetamist ning kutsetunnistuse omandamist ka tööle võtta,” tõdes Viskus.

Eesti Elektroonikatööstuse Liidu tegevjuhi Arno Kolki sõnutsi on elektroonikatööstus Eestis alati tähtsal kohal olnud.

“Elektroonikatööstus on Eestile majanduslikult oluline tööstusharu, mis uueneb pidevalt ning pakub töötajaile palju arenguvõimalusi. Olen ise paarkümmend aastat elektroonikatööstuses töötanud ja soovitan noortele seda erialavalikut,” tõdes Kolk.

Võistlustöö hindamisel arvestati võistlustöö funktsionaalsust ja teostuse korrektsust vastavalt rahvusvahelistele standarditele.  Täiendavalt hinnati ka töökoha korrasolekut, sh ohutustehnika nõuete täitmist. Võistlusel osales kuus õpilast Tallinna Polütehnikumist ja Pärnumaa Kutsehariduskeskusest.

Jootmisvõistlused toimusid Eesti suurimal, 16.-18. novembrini Eesti Näituste messikeskuses toimuval 22. Tallinna rahvusvahelisel tootearendus-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnohooldusmessil Instrutec 2016.

Instrutecil on Eesti masina- ja metallitööstusettevõtted välja pannud oma kaasaegseima tipptehnika, samuti toimuvad messi raames tootmislahenduste ja tööstusettevõtete juhtide seminarid, millest kõik huvilised saavad osa võtta. Messiinfo: www.fair.ee/instrutec.         

Parima elektrooniku kutsemeistrivõistlust korraldas SA Innove koostöös Tallinna Polütehnikumi, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Instruteciga. Võistlust toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ja Eesti Elektroonikatööstuse Liit.

Võistluse fotogalerii: https://www.dropbox.com/sh/vlmneeq3439nq1g/AAAuPBhsq5c_VKYBUChjen_Aa?dl=0 (Fotod: SA Innove)

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Parima noore graafilise disaineri tiitel läks Kuressaare Ametikooli
• Eesti parim noor kondiiter õpib Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuses

“Kümne aastaga on kinnitust leidnud, et heaks õpetajaks saab saada ka teistmoodi. Seda kinnitab meile koolijuhtide positiivne tagasiside,” ütles NK tegevjuht Kristi Klaasmägi, kelle sõnul koolijuhid näevad, et NK aitab nende koolides kaasa õppimise ja õpetamise muutumisele vastavaks tänastele teadmistele laste arengust ja motivatsioonist.

“Me oleme ka näinud, et inimesed väljaspoolt haridust – nii ülikoolide lõpetajad kui ettevõtjad – tahavad kas kandideerides või programmi toetades ise kaasa aidata, et iga kool annaks igale lapsele hea võimaluse arenguks. Ja kuigi kümne aasta jooksul on koolides palju muutunud, küsivad nad täna, kuidas oleks võimalik neid muutuseid kiirendada. Kuidas panna teadmine, mis on olemas, tööle igas koolitunnis, mis Eestis toimub? Sellele küsimusele otsib ka NK programm ja kogukond vastust nii oma sünnipäeval kui sel aastal, valmistudes järgmiseks kümnendiks,” lisas ta.

NK osalejad ja vilistlased on jõudnud ligi 70 kooli üle Eesti ning toetanud enam kui 11 600 õpilase arengut. “Kui esimesel programmiaastal oli kandideerijaid 76, siis kümme aastat hiljem võib öelda, et huvi on kasvanud ning eelmisel aastal oli 223 kandideerijat,” rääkis meie värbamisjuht Maris Viires, kelle sõnul on kasvanud just nende inimeste arv, kes on ühel hetkel oma elus tundnud, et soovivad teha karjääripöörde ning kasvanud on ka vene emakeelega huviliste arv.

Kaks aastat õpetavad programmis osalejad koolis, kus nad mõjutavad otseselt iga oma õpilase arengut. Samaaegselt läbivad nad õpetamis- ja juhtimisoskuste koolituse, mis toetab nende kujunemist väljapaistvateks õpetajateks ja eestvedajateks oma kogukonnas.

Värbamist, valikut ja programmi aitavad läbi viia juhtivad Eesti ettevõtted. Koostöös Swedbanki, Merko, Alexela Groupi, Utilitase, Infortari, Magnumi ja paljude teistega valitakse välja kõige võimekamad osalejad. Kahe aasta jooksul on noortel õpetajatel ka võimalus saada juhtimisnippe otse kõige edukamatelt tippjuhtidelt.

Pärast programmi lõppu jätkab üle poole neist õpetajana. 80 protsenti NK kogukonnast panustab ka edaspidi mitmel moel haridusvaldkonda.

NK osalejate ja vilistlaste kaasalöömisel või eestvedamisel on Eesti hariduses käima lükatud mitu olulist ettevõtmist, teiste seas Tagasi Kooli, Alustavat õpetajat toetav kool, KiVa, Kalamaja Avatud Kool, Koolijuhtide järelkasvuprogramm.

“Olen saanud NK programmist kaasa veendumuse, et iga õpilane on oluline ja iga õpilase potentsiaal on tohutu. Selle avaldumine sõltub aga väga palju meie, tänaste täiskasvanute teadmistest, oskustest ja märkamisest,” rääkis NK 4. lennu vilistlane Triin Noorkõiv, kes on üks Tagasi Kooli ja Alustavat Õpetajat Toetava Kooli algatuse alusepanijatest.

NK on Noorkõivu sõnul loonud Eesti ühiskonda juurde võimalusi saada lähemalt tuttavaks hariduse valdkonnaga ning on innustanud sadu inimesi mõtlema ja tegutsema, et anda sellesse oma parim panus. Lisaks on programmiga süvendatud arusaama õpetajast kui eestvedajast, kellel on võtmeroll tuleviku kujundamisel ja kes saab palju ära teha, et see oleks meie põlvkonna parima tarkuse ja hoolivuse võrra rikkam.

“Kõige eelneva kõrval pean väga tähtsaks NK kogukonna liikmete järjepidevat tähelepanelikkust toimuva suhtes, et tunda ära neid kohti, kus on vajadus ja võimalus nutikaks sekkumiseks, mis aitaks haridussüsteemil ja selles toimetavatel inimestel paremini õpilaste arengut toetada,” lisas ta.
NK juubeli puhul ilmub ajalehes Postimees ka artiklitesari, kus vaadeldakse toimunud arenguid haridusmaastikul ning mõtiskletakse selle üle, missuguseks kujuneb see järgnevatel aastakümnetel.
Esimese artikliga saab tutvuda siit: http://bit.ly/2ftTbWN

Allikas: SA Noored Kooli

Samal teemal:

• Noored Kooli kutsub kandideerima 11. lendu
• Mis koolidesse ja mis ainet lähevad Noored Kooli 10. lennu osalejad õpetama?

Eelmisest aastast Euroopa suurima robotivõistluse tiitlit hoidev kogupereüritus Robotex on seoses läheneva Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaga seadnud sihi saada järgmisel aastal maailma suurimaks. 

"Eesti lähiaastate edulugu saab olema laste ja noorte ulatuslik robootikaoskus, mis tagab neile tulevikus põneva ja tasuva töö," on Robotex 2016 projektijuht Marl Laul robotivõistluse osalejate arvu kasvatamise vajalikkuses kindel. "Maailmarekordit läheme ametlikult püüdma järgmisel aastal, sellel aastal oleme keskendunud veelgi nooremate laste robootikamaailma toomisele," lisab Laul.

1132 robotile ja 2653 võistlejale ligi 20 riigist saab kaasa elama tulla 2.-4. detsembril Tallinna Tehnikaülikooli spordihoonesse. Lisaks robotivõistlustele ootab külastajaid ka suur tehnoloogianäitus, 3 000 tasuta kohta töötubades ja rahvusvaheliste esinejatega kosmoserobootika konverents.

Robotexi korraldab Tallinna Tehnikaülikool. Robotexi kaaskorraldajad on Tartu Ülikool ja Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Robotexi kuldsponsorid on CDP Technologies Estonia, Eesti Energia, Oomipood, VEX Robotics.

Robotexi suursponsorid on Stoneridge, Interflux Eesti, Duroc Machine Tool, Ldiamon, Ensto Ensek, iRobot, Norma, Abplanalp Estee, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Starship Technologies ja TRINAMIC Motion Control.

Robotexi sponsorid on Tehnopol, Toftan, Proekspert, Harju Elekter, Zone.ee, Hoiame Kokku Grupp, Baltic Steel Center, 3K Group, Tech Group, Flir, PKC Group, Metaprint, ELFA Distrelec, Artec Design, Perel Eesti, ETS Nord, eKool, Helmes, Rekato, Baltflex, FinEst Steel, Defendec, Eesti Electster, Igus, Arrow, Viking Motors, Shaperize, Klotsipood, Saku Õlletehas, MDC Max Daetwyler Eesti, Skeleton Technologies, YEInternational, Robomiku, Tehnikamaailm, Tehnoturg, Cybernetica, Erply, Eventtents, Netroo.

Robotexi toetajad on Merinvest, M.A Group, TTÜ mehaanikateaduskonna üliõpilasnõukogu, MTÜ Robootika, TTÜ Robotiklubi, Eesti Masinatööstuse Liit, Eesti Elektroonikatööstuse Liit, ITT Group, Rantelon, E-Service, I & T Metall, Energiasääst.ee, Balsnack, Nortal, Vendomar, City Motors, Innokas, Imeline Teadus, Minu Maailm, Inseneeria, OGOGO, Ordi, Taxify, Tomson Trade, Red Bull, Elme Messer Gaas, CV Online Eesti, Eesti Maaülikool, Tallinna Lauluväljak, PVK Trading, Oshino Electronics Estonia, Tere, Hobimaailm.

Allikas: TTÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Robotexi kosmoserobootika konverentsil räägitakse kosmose-ettevõtlusest
• Robotexi loovad konkursid ootavad osalejaid

Mida tehakse digitaalselt aktiivses koolis, sellega on ilmselt igaühel oma kogemus. HITSA võttis koolide digiaktiivsuse väljaselgitamiseks ette suure töö: kaardistati kõigi üldhariduskoolide viimase kolme õppeaasta  IKT-ga seotud tegevused, mis  jagati viide tegevusgruppi. Vaadeldi digipädevuste arendamist, muutuseid „pedagoogilises repertuaaris“, muutuseid õpetajate omavahelises suhtepildis, muutuseid õpilaste omavahelistes suhetes õppetöö ajal ning õpikorralduses ja õpikeskkonnas.

Miks HITSA seda tegi?

„Kaardistamise üks eesmärk oli saada ülevaade, milliseid tegevusi peaksime ehk enam pakkuma, et digivõimalusi juurutada või siis kuidas peaks tegevusi koordineerima, et need kõikide koolideni jõuaksid. Selle nimel teeme praegu tööd,“ ütles HITSA Innovatsioonikeskuse sisutootmise valdkonna juht Inga Kõue. 

Seda, kas koolides tegeletakse rohkem robootika või animatsiooniga, kasutatakse pigem VOSKi (võta oma seade kaasa) või kooli nutiseadmeid, kas digivahendid on töös igas ainetunnis või juhuslikult ja muidki suundumusi on siiski raske välja tuua. „Koolis võivad õpilased ja õpetajad olla päris aktiivsed, aga seda me hinnata ei saa, puudub info. Ainsad tegevused, mis on koolikesksed ja millest on ülevaade, on IKT huviringid, sh vahendite olemasolu, ning IT-valikainete pakkumine. Need on koolidel valdavas osas olemas. Lisaks õpetajate koolitustel osalemine. Päris hästi on koolid osalenud ka õpilastega erinevatel konkurssidel ja võistlustel. See näitab, mida õpetajad on koolitustel õppinud ja oma õpilastele edasi andnud,“ sõnas Inga Kõue. 

79 kooli osutusid kaardistamise tulemusena digitaalselt aktiivsemateks (vt tunnustuse saanud koolide väljaselgitamise põhimõtteid). Neid tunnustati sügisvaheajal Tallinna Reaalkoolis toimunud IKT-konverentsil kui kuld-, hõbe- või pronkstaseme saavutanuid (vt tunnustatud õppeasutuste nimekirja). Koolielu tegi pikast nimekirjast juhuvaliku, aga nii, et iga tase oleks esindatud, ja esitas kaks küsimust: mida kool ise oma digitegemistest esile tõstaks ja missugused on tulevikusuunad ehk kuhu on IKT-vallas veel areneda. 

Tartu Hiie Kooli, Roosna-Alliku Põhikooli ja Salme Põhikooli õpetajad vastavad selles artiklis, järgmises jagavad kogemusi Konguta Kooli, Peetri Lasteaed-Algkooli ja Kohtla-Nõmme Kooli esindajad. 

Kuldtase

Tartu Hiie Kool, haridustehnoloog Mari Tõnisson: 

Meie kooli jaoks on kõige olulisem, et tehniliste vahendite (arvutid, videoprojektorid, puutetahvlid, dokumendikaamerad, tahvelarvutid, robotid, 3D-printerid jm) kasutamine toetaks maksimaalselt õppimist ja õpetamist. Oleme kolleegidega aastate jooksul välja selgitanud suure hulga meie (kuulmis- või kõnepuudega) õpilaste jaoks raskesti omandatavaid teemasid, mille saab hõlpsamalt selgeks just arvuti kaasabil. Kuna sobivat õppevara leidub meie õpilastele väga vähe, siis õpetajad koostavad pidevalt ise digitaalset õppevara, mis kooli kodulehe kaudu leiab kasutamist ka teiste õpetajate poolt üle Eesti. Tartu Ülikooli innovatsioonikoolina saame oma parimad praktikad pidevalt edasi anda ka tulevastele õpetajatele.

Aktiivsemate õpilaste silmad lähevad tavaliselt särama võimaluse peale osaleda arvutijoonistuste ja robootika võistlusel või mõnes (rahvusvahelises) projektis. Nutiseadmetega mängud, viktoriinid ja tantsud on õpilaste jaoks eriti kaasahaaravad, kui ainult WiFi vastu peaks. 

Kuigi suur osa Tartu Hiie Kooli õpetajatest kasutab rohkemal või vähemal määral õppetöö ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks IKT-vahendeid ning koostab (sobiva õppevara puudumisel) ka digitaalset õppevara, on meie edasised plaanid seotud personali arendamise ja koolitamisega. Osaleme meeskonnaga HITSA koolitusprogrammi "Digiajastu haridusjuht" koolitusel "Digipädevuse arendamine haridusasutuses", mille raames valmib peagi meie personali digipädevuse arendamise ja koolitamise tegevuskava „Kaasa kõik!“. Kindlasti jätkame ka edaspidi nende tegevustega, mille kasu õpilaste arengule eriti oluliseks peame ja oleme valmis katsetama kõike uut, mis meie kiiresti arenev maailm pakub.

Pilte Tartu Hiie Kooli tundidest: iPadid ja puutetundlik tahvel. 

Hõbetase

Roosna-Alliku Põhikooli matemaatika-informaatikaõpetaja Heli Järve ja inglise keele õpetaja Riina Hiob.

Heli Järve: Suur eesmärk oli osaleda Samsung Digipöörde projektis. Meie tegemised "Mõisalugu uues kuues" on kajastatud blogis. Hästi läks meil ka HITSA konkursil "Maailmariik Eesti", kus kõik meie kooli õpilaste saadetud tööd said finaali, täpsemalt saab lugeda siit. 

Rakendame koolis aina rohkem muutuvat õpikäsitlust, kaasates aktiivselt õpilasi. Jätkame animafilmide loomisega, teen seda koostöös klassiõpetaja Tuuli Järvaga kunstiõpetuse tundides. Nii ei lähe õpilaste päevad väga pikaks. Jätkan ka huviringiga, kus loome digitaalseid õppematerjale. Aktiivsed osalejad on 4. klassi õpilased, kes sügisel kooli tulles küsisid, millal sel aastal alustame, huvi on neil suur. Nüüd hakkame äppe looma, kasutades AppInventorit ja ikka eesmärgiga jõuda kevadeks valmis materjal HITSA õpilaskonkursile. 

Riina Hiob: Esile tooksin, et õpetajad toetavad muutuvat õpikäsitust. Nad tulevad kaasa muutustega nii virtuaalses kui ka füüsilises õpikeskkonnas. Õpetajad kasutavad tihti erinevaid õpikeskkondi veebis, rohkem on hakatud kasutama ainetundides rühmatöid. Digivahend ei ole lihtsalt vahend, millega saab ainult infot otsida või mängida, vaid millega saab midagi luua. Õpilastele meeldib, kui kasutame ainetundides digimeetodeid, millega saab midagi teha, koostada ja luua. Samas me rakendame ka õpilasi ise digivahenditega ülesandeid koostama ja kindlasti esitlevad nad oma töid kaasõpilastele, kes omakorda sellest õpivad. Õpetajatena kaasame õpilasi õpetamisse. Paneme õpilase õpetaja rolli ja see meeldib neile.

Kindlasti tahaks tuua kooli õppekavasse robootikat ja programeerimist. 

Heli Järve: Tahaksin väga kooli tuua haridusrobotid, rakendada neid aktiivselt õppetöös. Viis meie kooli õpetajat on läbinud vastava koolituse. Rõõmustav uudis on, et 2017. aasta eelarvesse on ka vastavad vahendid planeeritud. Jätkame ainetundides muutuva õpikäsitlusega, julgustame ja suuname õpetajaid. 

Tahan ka huviringi õpilastega minna lasteaeda, et näidata väiksematele, mis on programmeerimine. Kuna lasteaial nutivahendid puuduvad, saama kasutada kooli tahvelarvutid.

Osaleme koos õpetaja Riina Hiobiga  aktiivselt projektis "Nutitund igasse kooli!". Pildid on ka sealt tehtud. 

Pronkstase

Salme Põhikool, haridustehnoloog Merle Lepik:

Üheks suuremaks õnnestumiseks pean kooli registreerimist Google´i süsteemi. Tol ajal oli see Google Docs ja siis kohe GAFE (Google Apps for Education), nüüd G Suite for Education. See mõjutab nii õpetajaid kui ka õpilasi (meiliaadressid, dokumendid, ühiskirjutamine, keskkondadesse sisselogimised, kasutajakontod jms). See on nii igapäeva osa, et ei pane selle mugavust eriti tähelegi. 

Õpilastele meeldivad videoprojektid, filmimine, tahvelarvuti kasutamine. Ülekooliliselt oli menukas digipäev, kus lõimiti erinevaid õppeaineid.

Mulle endale meeldis viimastest tegemistest "Digikalast mängukalaks". Olime saanud just tahvelarvutid ning jälle ainetevahelist lõimingut kasutades katsetasime nende võimalusi.

Ma ei usu, et me midagi nüüd otse selle nimel hakkaksime tegema, et hõbe- või kuldtasemeni  küündida. Pigem üritame kõik ellu jääda maailmas, kus digi on elu igapäevane osa, kogu aeg peab ümber õppima, valmis olema muudatusteks. Proovime leida lõimingukohti, kuidas tööd efektiivsemalt korraldada, arvestades mitte ainult digipädevusega. Praegugi on käsil kolme kooli projekt "Õpime koos", mille käigus proovime õpetajaid omavahel suhtlema ja õppeaineid lõimima panna, sest just viimasest on koolis puudus. 

Salme kool ei saa mitte kunagi täiesti valmis, ükskõik mis valdkonnas. Muutused peavad algama suhtumisest, et enam ei saa teisiti. Ja kui õpetaja seda mõistab, vaatab oma tööharjumused ümber, siis on tal klassis säravate silmadega õpihimulised õpilased, kes ei karda eksida ja kelle uudishimu pole kuhugi kadunud.

Pildil on (meie viimane mahukas projekt koos inglise keele õpetajaga) modernse Punamütsikese võtted meediaklassis, samas käib taustamuusika loomine. Pildi autor on õpilane Laur-Jastin Räim.

Viimases loodusõpetuse tunnis õppisime kuu faase ning tegime pimedas klassis katse, kuidas need tekivad. Jällegi oli õpilane see, kes tegi pilti ja proovis ka videosse võtta. Selle pildi autor on õpilane Raiko Pära.

Avafoto: Mari Tõnisson, Tartu Hiie Kool. 

„Pea igas tänapäevases seadmes on hulk elektroonikat, enamasti on see silma eest varjatud kena korpusega. Kasutaja näeb sellest ainult tulesid, ekraane ja nuppe. Elektroonikakoostude koostaja peab aga teadma, kuidas neid koostada ning parandada, ning selles võistlusülesanne seisnebki,“ ütles Tallinna Polütehnikumi IT ja elektroonika kompetentsijuht Andres Ojalill.

Võistlustöö hindamisel arvestatakse võistlustöö funktsionaalsust ja teostuse korrektsust vastavalt rahvusvahelistele standarditele. Täiendavalt hinnatakse töökoha korrasolekut, sh ohutustehnika nõuete täitmist.

Selleks, et elektroonikakoost täidaks hiljem ka vajalikku funktsiooni, peavad õpilased tundma iga komponendi polaarsust ning õiget paigalduskohta ja -meetodit. Võistlusel parimaid kutseoskusi ja erialaseid teadmisi näitav õpilane pälvib parima elektrooniku tiitli.

Ojalille sõnul on messikülastajail ja huvilistel võistlusel võimalus tutvuda, millega Eesti ühes suurimas ekspordile suunatud tööstusharus tegeldakse. 

“Elektroonikutel on globaalsel tööturul hea leib. Lisaks on elektrooniku kutse omandanul võimalus end edasi arendada järgmistel õppetasemetel kuni doktorantuurini välja,” lisas Ojalill. 

Elektroonikute kutsemeistrivõistlus toimub Eesti suurimal, 16.-18. novembrini Eesti Näituste messikeskuses toimuval 22. Tallinna rahvusvahelisel tootearendus-, tootmistehnika-, tööriista-, allhanke- ja tehnohooldusmessil Instrutec 2016 seepärast, et siin saavad õpilased ühtlasi tutvuda oma valdkonna kaasaegseimate seadmetega ning teha tutvust valdkonna tippudega.  

Instrutecil on Eesti masina- ja metallitööstusettevõtted välja pannud oma kaasaegseima tipptehnika, samuti toimuvad messi raames tootmislahenduste ja tööstusettevõtete juhtide seminarid, millest kõik huvilised saavad osa võtta. 

Parima elektrooniku kutsemeistrivõistlust korraldab SA Innove koostöös Tallinna Polütehnikumi, Pärnumaa Kutsehariduskeskuse ja Instruteciga. Võistlust toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium ning Eesti Elektroonikatööstuse Liit. 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Kutsehariduse maine on tõusnud
• Tallinn FoodFestil selguvad ka parimad noored kokad, kondiitrid ja pagarid

Toetus on mõeldud riigi-, era‐ ja munitsipaalkoolide koolipidajatele ning seda saab taotleda vastavalt põhikooliõpilaste arvule käesoleval õppeaastal. Taotlusvooru rahastab Haridus- ja Teadusministeerium ning koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA). 

„Digitaalsed õppevaralahendused ja üldine teadlikkuse kasv haridusasutustes seab omad nõuded ka taristule,“ selgitas HITSA juhatuse liige Ene Koitla. „Toetusmeetmega varustame õpetajaid kaasaegsete töövahenditega, et toetada digipädevuste arendamist ning olla valmis e-hindamiseks. Eriti positiivne on see, et koolipidajad koostavad toetusmeetme raames digipöörde tegevuskava aastani 2019. See annab meile hea ülevaate koolide vajadustest ja aitab täpsemalt planeerida tegevusi tulevikus.“

Laua-, süle- ja tahvelarvutite soetamiseks on HITSA korraldanud ühishanke, mis kaasab 205 kohalikku omavalitsust, 36 erakoolipidajat ning ühe riigikoolide pidaja. Lähtuvalt koolipidajate esitatud soovidest kujunes hanke kogumahuks 7 miljonit eurot, millest 4 miljonit on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolne sihtfinantseering. Koolipidajate omafinantseeringu nõue on vähemalt 15%. Lisaks meetme raames soetatule saab seadmeid osta või liisida ka omavahenditest.  

Riigihanke tulemusena on raamlepingu partneriteks Atea AS, kellelt koolid saavad hankida sülearvutite komplekte, MarkIT Eesti AS ja Green IT AS, kes pakuvad lauaarvutite komplekte, ning Datel AS ja 3 Step IT OÜ, kelle tarnida on tahvelarvutid koos lisadega. 

Toetusi saab taotleda 31. maini 2017. Lisainfo toetuse tingimuste kohta HITSA kodulehel: http://hitsa.ee/ikt-hariduses/koolide-digitaristu-toetusmeede  

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Kuidas ja miks õpetada programmeerimist?
• Märkmepaberivaba töölaud Google Keep’iga!
• Riik toetab õpetajatele tööks vajalike arvutite ostmist nelja miljoni euroga

Üle Eesti osalejaid ootav neljakuuline koolitusprogramm toimub viies maakonnas ja päädib aprillis konkursiga, kuhu ka tänavu oodatakse eelkõige kogukondlikku arengut toetavaid ideid. Esmakordselt toimus koolinoorte äriideede konkurss eelmisel aastal. Ettevõtluspisik sai noortesse süstitud ja eesmärk täidetud - toonane esikolmik tegeleb tänaseks oma lahenduste prototüüpimisega.

TTÜ innovatsiooni ja ettevõtlussuhete prorektor Tea Varraku sõnul toetab konkurss lisaks ettevõtliku mõttelaadi kujundamisele ka koostööd koolide ja kohalike ettevõtjate vahel. „Meie keskust iseloomustavaks võtmesõnaks on ettevõtluskoostöö ning Bright Minds on just nimelt see konkurss, mis aitab meil seda mõtteviisi juba väga noorelt juurutama hakata,“ ütles Varrak. „Lisaks paneme konkursi raames koos tegutsema erinevate huvidega noored, sest ükski idee ei saa lõpuni realiseeruda näiteks ilma inseneeria- , turundus- või majandushuviliseta.“ Tema hinnangul toetab konkurss just sellise lähenemise edendamist, mida TTÜ oma tulevastes tudengites kõrgelt hindab.

Möödunud aastal piloteeriti programmi viies maakonnas. Tänavu jõuab neljakuuline koolitusprogramm järgmistesse maakondadesse – Hiiu- , Pärnu- ja Jõgevamaa ning Ida- ja Lääne-Virumaa. Igas maakonnas toimub neli koolituspäeva, mis keskenduvad ideede genereerimisele ja meeskonna moodustamisele, turu ja sihtrühma analüüsile, müügi- ning turundusteemadele ja oma idee esitlemisele. Koolitustele on oodatud osalema noored üle Eesti.

Tauno Vanaselja Swedbanki ettevõtete pangandusest, kes on aastaid noorte ettevõtlikkuse eest seisnud ja neile mentorina tuge pakkunud, rõhutas programmi puhul just noortele katsetamisvõimaluse andmise tähtsust. „Eesti noortel võib olla suurepäraseid äriideid, kuid nende arendamiseks ja elluviimiseks on kõigepealt vaja proovile panna nii oma teadmisi, oskusi, julgust kui ka koostöövõimet. Koolitusprogramm ja mentorite tugi annavad neile katsetamiseks vajalikud alused ning kokkuvõttes esimese ettevõtluskogemuse,“ märkis Vanaselja. „Seetõttu kutsume noortele toeks ka teisi ettevõtjaid ja aktiivseid inimesi üle Eesti, kes saavad lisaks ka iseend mentorina proovile panna.“

Märtsi lõpus oodatakse konkursil osalevate tiimide äriidee kirjeldust ühel A4-l koos videotutvustusega. Laekunud ideedest valib žürii välja 20 finalisti, kes saavad oma ideed esitleda finaalis 14. aprillil 2017. Osalemisele vanusepiirangut ei seata. Kõik täies mahus koolitusprogrammi läbinud ja tähtajaks konkursitööd esitanud noored saavad soovi korral TTÜ tunnistuse.

Kõik möödunud aasta Bright Mindsil esikolmikusse jõudnud meeskonnad tegelevad oma toote edasiarendusega. Näiteks võistluse noorimad osalejad, Viljandimaalt pärit meeskond EZ-Office, kelle ideeks oli ehitada taaskasutatud materjalist kaasaskantav mürasummutav töölaud, on valmis saanud toimiva prototüübi. Suureks abiks oli neile nii Bright Mindsi auhinnana võidetud preemiaraha kui ka kohaliku ettevõtte Toom Tekstiil toetus ning loomulikult Viljandimaa Taibukate teaduskooli juhendamine ja abi.

Bright Mindsi avaüritus toimub 24. novembril Tallinnas TTÜ innovatsiooni- ja ettevõtluskeskuses Mektory. Lisainfo konkursi kohta www.ttu.ee/brightminds.

TTÜ Mektory äriideede konkurssi toetab lisaks Swedbankile ka Euroopa Sotsiaalfond ja Zoombook.

Allikas: TTÜ Mektory

Samal teemal:

• TTÜ Mektory Tehnoloogiakoolis algas uus õppeaasta
• Ülikoolid sõlmisid koostöölepingu ettevõtlusplatvormi arendamiseks