Täiesti veatuid töid oli tänavu kuus. Esimene õige vastus tuli täiskasvanute kategoorias juba võistluse 7. minutil, selleks oli Laura Valli.

Filoloogide kategoorias võitis Kärt Talsi, õpilaste kategoorias Carolyn Lumi, mitte-eestlaste kategoorias Lili Milani ning välismaal elavate eestlaste kategoorias Aivar Paidla. Võitjateks kuulutati need, kes saatsid korrektse vastuse kõige kiiremini ära.

Loe uudist täismahus ja vaata Vikerraadio e-etteütluse teksti ERRi uudisteportaalist!

Samal teemal:

• Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi võitsid „Materjalitehnika“ ja „Immunoloogia"
• Minister Jürgen Ligi tervitus emakeelepäeva puhul: emakeelepäev on ilusa keele päev
• Stockholmis toimub üleilma eesti keele õpetajate kohtumine
• Meediaõpikud näitavad meediast idealistlikku pilti

"Immunoloogia“ õpiku on kirjutanud Raivo Uibo, Kalle Kisand, Pärt Peterson ja Koit Reimand Tartu Ülikoolist. Kahe-osalise „Materjalitehnika“ õpiku autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo ja Renno Veinthal Tallinna Tehnikaülikoolist.

Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on tunnustada eesti teaduskeele arendamist ning eestikeelse terminoloogia rakendamist.

„Loodud eestikeelne terminoloogia kinnistub eelkõige õppimise ja õpetamise käigus ning seda toetavad eestikeelsed õppetekstid ja -ülesanded,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi keeleosakonna juhataja Piret Kärtner. Ta lisas, et nii materjalitehnika kui immunoloogia õpiku puhul tõsteti esile just eestikeelse terminoloogia loomist ja kinnistamist.

2015. aasta parimad õpikud valisid välja programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013-2017“ ekspertkomisjonid ja programmi juhtkomitee.

Eelmiste aastate parimad eestikeelsed kõrgkooliõpikud

• 2014 - Vello Otsmaa „Betoonkonstruktsioonide arvutamine” ja tõlkeõpik „Orgaaniline keemia“, mille vastutav toimetaja on Tõnis Kanger.
• 2013 - Arne Lepa „Inimese anatoomia“.
• 2012 - A. Klauson, J. Metsaveer, P. Põdra, U. Raukas „Tugevusõpetus“ ja Alar Astover „Mullateadus“.
• 2011 - Enno Reinsalu „Eesti mäendus“ ja Toivo Järvise „Veterinaarparasitoloogia“.
• 2010 - Ain Raali „Farmakognoosia“ ja „Eesti kooli ajalugu. 2. köide.“ , koostajateks Endel Laul ja autorite kollektiiv.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Täna tutvustatakse eesti emakeelega õppijale mõeldud hiina keele õpikut
• Õpik-käsiraamat annab põhiteadmised teiste hooldamisest
• Suurest lugejahuvist Eesti imetajate vastu trükiti e-õpik raamatuks
• Logistika õpikut soovisid kutseõpetajad

Parim ehitusviimistleja on Alisa Larina Tallinna Ehituskoolist, kellele järgnesid  Sander Reimal Kuressaare Ametikoolist ja Kristina Merzlova Narva Kutseõppekeskusest. Plaatimises sai esikoha Jaanus Steinfeldt Tallinna Ehituskoolist, teise koha sai Kerstin Soolo Viljandimaa Kutseõppekeskusest ning kolmanda Maksim Jalužin Narva Kutseõppekeskusest. Mööblitisleritest napsas esikoha Karl Heinsoo Võrumaa Kutsehariduskeskusest, teise koha vääriliseks tunnistati Martin Kaukes Rakvere Ametikoolist ning kolmandale kohale tuli Mikk Erit Tallinna Ehituskoolist. 

„Kutsemeistrivõistluste korraldamine on väga oluline nii koolile, võistlejale kui ka tööandjatele, sest siin on näha, mis erialal toimub ning mida noored teha oskavad,“ rääkis Tallinna Ehituskooli kutseõpetaja Terje Jaksen. „Võistlustel käimine arendab ka eriala õpetamist. Olen palju aastaid osalenud kutsevõistluste korraldamisel ja on näha, et võistlejate tase läheb järjest paremaks.“

Kõik kolm võistlust olid individuaalsed ning mõeldud noortele, kes õpivad kutseõppeasutustes  ehitusviimistleja, plaatija ning tisleri eriala õppekava järgi. Kutsevõistluste eesmärgiks oli populariseerida ehitusvaldkonna ja puitmaterjalide töötlemise erialade õpet ning anda võimalus noortele oma oskuste võrdlemiseks.

Võistluste pildigalerii on leitav siit.

Ehitusviimistleja, plaatija ja mööblitiseri erialade kutsemeistrivõistlusi korraldas SA Innove koostöös Tallinna Ehituskooli ning Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Võistluste läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Eesti Mööblitootjate Liit, Knauf Tallinn OÜ, Mira Ehitusmaterjalid OÜ, Saint-Gobain Ehitustooted AS, Henkel Balti OÜ, JELD-WEN Eesti AS, Tesa tape UAB Eesti ja Tikkurila AS.

Kutsemeistrivõistluste kevadperioodi järgmine võistlus toimub juba 15. märtsil Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis, kus võtavad mõõtu kaubanduserialade õpilased. Maikuu lõpuni toimub üle Eesti kakskümmend viis erineva eriala võistlust, kuhu oodatakse osalema üle 250 noore kõikidest Eesti kutseõppeasutustest, samuti külalisi naaberriikidest.

Sihtasutus Innove on üld- ja kutsehariduse valdkonna ja hariduse tugiteenuste kompetentsikeskus ning Euroopa Liidu toetuste vahendaja. Sihtasutus loodi 2003. aastal Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Allikas ja fotod: SA Innove pressiteade.

Samal teemal:

• Karjääriinfomess „Oma Rada“ tutvustas Läänemaa noortele tulevikuvõimalusi
• Kutseharidus aitab täiskasvanud paremini tööle ja toob parema palga

TLÜ haridusteaduste instituudi direktor Kristi Vinter sõnas, et üleilmastumise ja teaduse rahvusvahelistumise tingimustes on võõrkeelte oskus muutunud üha olulisemaks, kuid emakeeles omandatud õppimise kogemus ja haridus on selle aluseks. „Eesti keeles on õpitud ja õpetatud sadu aastaid ja peame oluliseks, et see jätkuks ka edaspidi,“ lisas ta.

Konkursile esitatud tsitaadi pikkus võiks olla kuni 50 sõna ja sellele peab olema lisatud teose autor, pealkiri, ilmumise aasta ja lehekülje number, kus tekst on leitav. Konkursile saab selle esitada 14. märtsini TLÜ haridusteaduste instituudi Facebooki lehel. Enim meeldimisi saanud tsitaatide ja mõtteterade saatjatele jagatakse raamatuid Tallinna Ülikooli Kirjastuselt.

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituut on TLÜ akadeemiline üksus, mis viib läbi õppetööd kõrgharidustaseme kolmel astmel, täiendusõpet ning teadus-, arendus- ja loometegevust haridustaduste valdkonnas. Haridusteaduste instituut kannab vastutust õpetajate ettevalmistuse ja haridusvaldkonna akadeemilise järelkasvu eest Tallinna Ülikoolis ning Eestis tervikuna.

Allikas: TLÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Dokumentalist Kullar Viimne: kõige olulisem on ikkagi sõnum
• Eesti keele e-kursus riigipiire ei tunne
• Õppimise hästi hoitud saladused
• Õppekäik kui praktiline õppimine

„Põhikooli riiklikus õppekavas on öeldud, et iga kool peab korraldama põhikooli III kooliastmes õpilastele läbivatest teemadest lähtuva või õppeaineid lõimiva loovtöö. HITSA konkursiga ühendame loovtööde tegemise ja digioskuste arendamise, et õpilastel oleks rohkem võimalusi oma uuenduslike ideede rakendamiseks,“ selgitab õpilastööde konkursi korraldaja, HITSA sisuvaldkonna juht Inga Kõue.

Harjumaalt osaleb üle 200 lapse, kes esitasid 57 digiloovtööd. Konkursi kategooriatest olid populaarseimad 3D-tehnoloogia ja animatsioonid. Konkursile laekunud töid hinnatakse viies vanuserühmas, finalistid selguvad aprilli alguseks.

Konkursi finaal toimub 23. aprillil Tallinna Kultuurikatlas HITSA tehnoloogiapäeval. HITSA tehnoloogiapäev on tasuta kogupereüritus, kus nii lapsed kui täiskasvanud saavad uudistada, kuidas töötavad Eesti innovaatilisemad tehnoloogiad.

Digiloovtööde konkurssi korraldab Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus kolmandat aastat.

Foto: Koolielu arhiiv. Digiloovtööde konkursi finaal Tallinna Lauluväljakul kevadel 2015.

Samal teemal:

• HITSA hariduskonverents toob kokku teadlased ja praktikud üle kogu maailma
• Õpilastööde konkursi "Maailmariik Eesti" auhinnafond on 9000 eurot

Nii suurt noorte robootikaüritust pole Eestis varem toimunud ning sellega pannakse punkt hooajale, milleks koolinoored on valmistutud alates oktoobrist 2015, vahendab Tartu Ülikooli koduleht. Eestis korraldab võistlust MTÜ Robootika koos Tartu Ülikooliga.

Maailmas enam kui 290 000 last ühendava robootikavõistluse FIRST LEGO League'i selle hooaja poolfinaalides Tartus, Tallinnas ja Jõhvis võtsid osa 74 meeskonda ehk enam kui 500 õpilast, kes kõik püüdsid vastavalt võistluse teemale „Prügi rännak” leida innovaatilisi lahendusi prügiga seotud probleemidele.

Finaali jõudsid 37 meeskonda Eestist ning meeskonnad Lätist, Moldovast, Rootsist ja Ukrainast. Kahel päeval võistlevad meeskonnad kolmes robotimängu voorus, prügiteemalises teadusprojektis ning meeskonnatöös.

Loe uudist täismahus TÜ kodulehelt.

Samal teemal:

• Eesti noored lahendavad maailma suurimal robootikavõistlusel prügiga seotud probleeme
• Robotex 2015 võistlusel pälvis aktiivseima kooli tiitli Rakke Gümnaasium
• Robootika sobib ka HEV-lapsele
• Ettevalmistus robotijalgpalliks on omaette teadus
• Jalgpall, mis toetab IT-õpinguid

Konkursi eesmärk oli hoogustada tehnoloogia ainevaldkonnas koostama ja esitlema uusi ning huvitaid praktilisi õpilastöid, mida saab koolitundides rakendada. Konkursile saatsid töid nii õpilased kui ka õpetajad üle Eestimaa. Konkurss toimus eri vanuseastmetes. Kõige enam olid esindatud tehnoloogiaõpetuse alased praktilised tööd koos vastava vormikohase juhendmaterjaliga. Liidu kodulehel esitletuid töid võib rakendada koolitundides pisut uues võtmes, et õpilased saaksid tuua esile omaalgatust ja loovust ning probleemi lahendamise oskust. Kokku esitati konkursile ligi sada eripalgelist tööd ja tänuüritusest võttis osa üle paarikümne osaleja.

Kodulehel on edukalt kulgenud konkursi ”Nutikad õpilastööd 2015" tööd, pildid tänukirjade üleandmisest ja auhindade kättejagamisest ning žürii poolt loetletud parimate nimistu:

http://tehnoloogia.ee/nutikad-opilastood-2015/

Kõigile osalejatele suur aitäh ja palju tänu sponsoritele: tööriistakeskus Stokker, HITSA Innovatsioonikeskus ja tarkvarafirma NET Grupp!
 

Järgmine aasta uue hooga!

Samal teemal:

• Töö- ja tehnoloogiaõpetus on rohkemat kui kirvevarte tegemine
• Tehnoloogia areng mõjutab ka käsitööõpetust

Suur tänu kõigile osavõtjatele. Kõige rohkem osalejaid oli kokku Tallinna Prantsuse Lütseumist, Laulasmaa koolist, Kuressaare Gümnaasiumist, Põlva Ühisgümnaasiumist. Hea meel on tõdeda, et osalejaid jagus igast Eestimaa piirkonnast ja esindatud oli üle 35 kooli. Aitäh!

Viktoriini küsimused ja vastused: 

1. Iseisesvusmanifest on meie vabaduse alusdokument. Millises paigas asub manifesti väljakuulutamisele pühendatud monument?
Variandid: Tallinnas, Tartus, Pärnus või Otepääl. 
Vastus: Iseseisvusmanifest kuulutati esmakordselt välja 23. veebruaril 1918 Endla teatri rõdult ja sellekohane aumärk ongi sündmust meenutama paigutatud Pärnu kesklinna. 

2. Pildil on kujutatud Eesti jaoks olulise lepingu allakirjutamist Eesti delegatsiooni juhi poolt. Millises rollis osales ta rahuläbirääkimistel?

Variandid: Eestimaa peaminister, Eestimaa välisminister, Eestimaa kubermangukommissaar või Asutava Kogu liige. 
Vastus: Pildid kujutatud Jaan Poska on pidanud täitnud kõiki nimetatud rolle, Tartu rahuläbirääkimistel osales ta Asutava Kogu liikmena. 

3. 1940. aasta 21. juuni riigipöördest annab meile ülevaate helidokument, mis kajastab Konstantin Pätsi viimast avalikku kõnet - dialoogi riigipöörajatega. Millist laulu kuuleb taustal laudlavat? 
Variandid: Eesti lipp, Mu isamaa on minu arm, Nõukogude Liidu hümn või Eesti hümn. 
Vastus: Värskelt ajalooallikate areenile ilmunud helidokumendis on kuulda Eesti hümni. 

4. Noore Vabariigi kultuurautonoomia seadus oli unikaalne kogu Euroopas. Selle järgi võisid luua kultuuromavalitsuse kõik vähemusrahvad, kelle esindajaid oli siin rohkem kui 300, 3000, 10 000 või 30 000? 
Vastus: Eesti noore vabariigi kultuurautonoomia seadus nägi ette kultuuromavalitsuse loomise õiguse rahvastele, kelle esindajaid oli siin vähemalt 3000. 

5. Millises lahingus sai surmavalt haavata Vabadussõja kangelane Julius Kuperjanov?
Variandid: Narva lahing, Võnnu lahing, Tartu lahing või Paju lahing. 
Vastus: Julius Kuperjanov sai surmavalt havata Paju lahingus. 

6. Millist ametit pidas fotol kujutatud naisterahvas?

Variandid: raamatupidaja, arst, pianist või traktorist. 
Vastus: Fotol on kujutatud Johan Laidoneri abikaasa Mariaga. Ta oli pianist ja klaveriõpetaja. 

7. Üks Eesti väejuhtidest on pidanud nii Tartu kui Tallinna linnapea ametit. Kes see on?
Variandid: Laidoner, Tõnisson, Pitka või Kuperjanov. 
Vastus: Nii Tallinna kui Tartu linnapea ametit on pidanud väejuht Aleksander Tõnisson. 

8. Milline oli iseseisvunud vabariigi esimene oma raha?
Variandid: mark, kroon, rubla või taaler. 
Vastus: Eesti esimene oma raha oli Eesti mark. 

9. Eestis on läbi aegade elanud palju erinevaid vähemusrahvuseid. Mitme vähemusrahvuse esindajaid loetleti 2000. aasta rahvaloenduse järel?
Variandid: Umbes 40, Umbes 80, Umbes 120, Umbes 140.  
Vastus: 2000. aasta rahvaloenduse järel loetleti Eestis kokku 142 rahvuse esindajaid.

10. Teoses "Suur maalritöö" oli esialgu maailm värvitu. Kui saabus platsi pintslimees, hakati andma maailmale värvi. Mis värv kanti värvitule ilmale esimesena?
Variandid: Sinine, must, valge. 
Vastus: Suure maalritöö ainetel kanti hallile värvitule ilmale kõigepealt musta värvi. 

HITSA loosis kõigile küsimustele õigesti vastanute vahel välja auhinna - akupanga ja HITSA meened, need saab endale Birgit Sitska Paide Gümnaasiumist. HITSA võtab ühendust.  

Loe ka: Pane teadmised proovile Eesti sünnipäevale pühendatud viktoriinil  

Sotsiaalainete kuud modereerinud ainemoderaatorid
 

Mälumängu on oodatud osalema 10.-12. klasside õpilastest koosnevad neljaliikmelised võistkonnad.
Mälumängu teema on “Eesti kultuurilugu Pulli asulast Euroopa Liiduni”, teadmiseid eeldatakse looduse, ajaloo, kirjanduse, spordi, tehnika ning muusika valdkondades. Küsimused on koostatud eestikeelsetes väljaannetes ilmunud materjalide põhjal. Kuna Hardi Tiidusel oli huvitav hobi - erinevate hümnide tundmine ja esitamine - siis on mälumängu üheks osaks ka erinevate riikide hümnide tundmine.

Mälumäng viiakse läbi klassikalises formaadis, kus oluline rõhk on mängu ilul, küsimuste esitamisel, vastamisel ja kommenteerimisel.

Mälumängu korraldajaks on Gustav Adolfi Gümnaasium koostööpartneritega, finaal ja superfinaal toimub Gustav Adolfi Gümnaasiumi ajaloolises Mederi saalis. Finaalmänge juhib Siim Kallas ning žüriisse kuuluvad Ivo Linna ja Vootele Hansen.

Mälumängul on kolm vooru:
• Veebipõhine eelvoor toimub 10. märtsil kell 10.00 kuni 10.30 Moodle’i keskkonna vahendusel koolides, kes mälumängus osalevad. Võrreldes eelmise aastaga saab nüüd eelvoorus ühest koolist osaleda rohkem kui üks võistkond.
• Finaal ja superfinaal toimuvad 10. aprillil kell 12.00 Gustav Adolfi Gümnaasiumis. Finaalturniirile kutsutakse 19 paremat võistkonda eelvooru tulemuste põhjal. Igast koolist võib edasi saada ainult üks võistkond. Finaalturniir toimub klassikaliselt vanamoodsas vormis.
• Superfinaali pääsevad kolm finaalis enim punkte saanud võistkonda.

Võidumeeskond saab auhinnareisi Rooma ja Vatikani, II koht saab reisi Rootsi ning III koht Soome.

Mälumängus osalemiseks saab registreeruda 7. märtsini aadressil: http://bit.ly/uushõbe2016
Vaata lisaks: http://www.gag.ee/uushõbe

Allikas: GAGi info. Foto: kooli kodulehekülg.

Samal teemal:

• GAGis värskendasid õpetajad uue kooliaasta eel IKT-teadmisi
• Gustav Adolfi Gümnaasiumis toimub üleriigiline mälumäng "Uus hõbe"

Kui oled juhtunud lugema mõnd seiklusjuttu (ja kindlasti oled!), siis tead, et neis rändavad tegelased sageli võõrastesse paikadesse ning satuvad seal igasugustesse sekeldustesse. Kujutle, et sinagi oled julge maadeavastaja – ainult, et avastada tuleb sul seekord meie oma Eestit, kus sa ei ole kunagi varem käinud! Millised seiklused ootavad sind sinu esimesel päeval Eestis?

Jutu kirjutamiseks võid endalt küsida järgmisi küsimusi:

• Kuidas erineb Eesti sellest paigast, kust saabusid?
• Mida sa esimesena näed? Kellega kohtud? Mida ette võtad?
• Mille järgi lõhnab Eesti? Ehk on tal hoopis mingi maitse või on kuulda põnevaid helisid?
• Kas see Eesti, kuhu sattusid, on sulle juba tuttavast Eestist erinev või sellele täiesti sarnane?

Osalema ootame Tallinna koolide 2.-5. klasside õpilasi. Kirjutada võib nii eesti, vene kui inglise keeles. Jutt tuleb esitada trükitult ja selle pikkuseks võib olla kuni 2 A4-formaadis lehekülge. Võistlustöid ootame kuni 9. aprillini 2016 aadressil laste@tln.lib.ee .

Parimate auhindamine toimub 6. mail kell 12.00 Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8). Auhinnad on välja pannud kirjastused Draakon&Kuu ja Petrone Print.

Võistluse teema on inspireeritud Tallinna Keskraamatukogu poolt välja antavast kogumikust „Omad jutud“, mille järgmine osa ilmub 2018. aastal, mil Eesti Vabariik saab 100-aastaseks. Ka sel aastal kirjutatud juttudel on võimalus kogumikku jõuda!

Lisainfo: www.keskraamatukogu.ee/lasteleht (Rubriigis: Kutsume)
või e-posti aadressil laste@tln.lib.ee ja telefonil 683 0914.