Sel aastal on eelvoorus hääletamiseks välja valitud 6 kooli, 13 lasteaeda, 8 õpilasrühma, 15 õpetajat ning 14 organisatsiooni. 

Hääletamine toimub konkursi kodulehel Facebooki "meeldib" nupu kaudu. Igal kandidaadil on kodulehel oma alamleht, kus on keskkonnasõbraliku haridustegevuse kirjeldus. Lehe alumises servas leiate Facebooki vastava nupu. Hääletamine on avatud kuni 10. mai südaööni. Tutvu konkursitöödega ja hääleta!

http://www.keskkonnakapp.ee/ 

Allikas: http://www.keskkonnakapp.ee/

Nende 6- ja 7-aastaste laste tööd tunnustati HITSA õpilastööde konkursil „Lahe asi“ alushariduse ja algklasside kategoorias I kohaga. Tuule Lasteaed oli ka ainus lasteaed, kes finaali pääses.

Mismoodi valmivad filmid ja millised on erinevad filmiliigid? Millest saab alguse film ja mida vajame selle loomiseks? Veebilehele „Vaatame filmi sisse“ koondasid noored autorid oma tegemised sellest vahvast õppimis- ja loomisprotsessist.

Filmi sisse vaatamise tulemusena valmisid erinevat liiki lühifilmid: värviline (mängu)film linnu teekonnast oma pesasse, mustvalge tummfilm liblikast, kes otsib kodu, animafilm kassist, kes teeb hiigelhüppe ja banaanist, kes batuudil muutub banaanimoosiks.

Laste juhendaja, õpetaja Anu Peri: "Töö idee tuli sellest, et poisid rühmas mängisid naljavideote tegemist. Siis mõtlesimegi, et miks mitte päriselt filmi teha.“

Tööprotsessi iseloomustab hästi veebilehele kirja pandud lause: Laheda Asja valmimiseks andis oma panuse Tuulelipu viieliikmeline meeskond: koostöö, abivalmidus, sõprus, töökus ja loovus.

Anu Peri: „Meie töö seisneski selles, et hakkasime vaatama filmi sisse. Alustasime nii, et iga laps mõtles välja väikese lookese ja joonistas mõtted kaadrite kaupa paberile üles. Siis valisime välja paremad mõtted, millest hakkasime filme looma. Protsessi juurde käis ka see, et tutvusime erinevate filmižanritega, käisime filmimuuseumis, joonistasime lemmikfilmide tegelasi. Just filmimuuseumist saime filmi sisse vaatamise idee, ja otsustasime katsetada erinevaid filmiliike.“

Elis, 6-aastane, linnufilmi „Vigastatud tiib“ idee autor ja peaosatäitja: „Minul tuli mängida lindu. Hästi tuli välja.“ Kirke, 6-aastane, lamenukkfilmi „Kassi lugu“ idee autor ja animatsioonikaadrite ülesvõtja: „Ma pidin tegema nii, et samal ajal kui tegime filmi, pidin kogu aja käima edasi-tagasi.“ Anu Peri selgitus: „Kirke tegi animatsiooni, kus ta ise liigutas tegelasi ja ise tegi stoppkaadreid, sellest see käimine“. Valter, 6-aastane, helindaja: „Mina tegin hiire häält, piiks-piiks-piiks.“ Anu Peri selgitus: „Valter andis animatsioonile oma hääle, lisaks olid tal muud jooksvad tööd-tegemised.“

Anu Peri: „Iga filmi tegemisega oli seotud suur osa kogu rühma lastest. Nad näitlesid, filmisid, kes tahvelarvutiga, kes fotoaparaadiga, joonistasid, mõtlesid ideid välja. Oli ka paras tohuvabohu lõpuks kõik valmis saada. Lõplikult monteerisin filmi kokku mina. Monteerijaid lastest veel ei ole, aga animatsioonikaadrid tegid nad ise. Kõik kokku võttis aega kaks kuud. Kõik tegevused olid tihedalt õppeprotsessiga seotud.“

Mis filmide tegemise juures kõige rohkem meeldis? Kirkele see, et ta sai kassi liigutada, Elisele meeldis näitlejana ringi joosta ja Valterile hiire häält teha. Iga laps sai toreda ja just talle meeldinud ülesande.

Tuule Lasteaia Tuulelipu õpetaja Anu Peri HITSA hariduskonverentsi eelkonverentsi "Kuidas me tegelt õpime" töötoas, kus tutvustati digiloovtöid. 15.04.2015 Tallinnas. Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• Väätsa Põhikool: traigist televisioonini
• Üks töötuba, üks nutikoolipäev

Žürii esimees, riigikogu liige Krista Aru ütles konkursi taset hinnates, et otsustamine oli väga keeruline: „80 parima hulka jõudnute tase oli väga kõrge ja ühtlane. Lisaks oli tegemist väga erinäoliste töödega, mille vahel tuli valikud teha.“ Selleaastaste tööde puhul võib välja tuua õpilaste suure huvi keskkonna, meditsiini, noortekultuuri ja kodukohaga seotud teemade osas.

Konkursil anti välja kokku 12 riiklikku preemiat põhikooli ja gümnaasiumiastmes. Samuti selgusid Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil ning USAs toimuval maailma suurimal õpilaste teadusprojektide konkursil Intel ISEF.

Eripreemiad andsid üle enam kui 20 organisatsiooni, nende seas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Keskkonnaministeerium, Eesti Teaduste Akadeemia, erinevad ülikoolid ja teadusharidust populariseerivad asutused.

Õpilaste teadustööde riikliku konkursi tulemused:

Gümnaasiumiastmes

I preemia (1100 eurot)

• Kaspar Mölder (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Kormorani toitumisest Saaremaal“ eest;
• Katariina Kisand (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Mitootilise proteiinkinaasiga Aurora A kovalentselt seonduvate fluorestsentssondide süntees ja biokeemiline iseloomustamine“ eest;

II preemia (800 eurot)

• Rein Leetmaa (Hugo Treffneri Gümnaasium) töö „Helenduvate Semliki Forest viiruse replikaasi valkude valmistamine, tootmine ja paiknemine rakus“ eest;
• Georg Kuusik (Tallinna Inglise Kolledž) töö „Neutraalsete suhkrute määramine erinevatest metest kapillaarelektroforeesi meetodil“ eest;

III preemia (600 eurot)

• Karl Kiur Saar (Tallinna Reaalkool) töö „Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus“ eest;
• Reete Rool (Gustav Adolfi Gümnaasium) töö „Omadussõnad trükireklaamides“ eest;

Põhikooliastmes

I preemia (850 eurot)

• Paul Johannes Kalda, Anette Kuuseorg (Tallinna 21. Kool) töö „Eesti noorluule“ eest;
• Martin Vesberg (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Kaelus-turteltuvi, Streptopelia decaocto Kuressaares“ eest

II preemia (550 eurot)

• Oliver Paberits (Gustav Adolfi Gümnaasium) töö „iBGStar glükomeetri iseloomustamine glükoosi kontsentratsiooni määramiseks veres ja testlahustes“ eest
• Lisanna-Lee Leimann (Saaremaa Ühisgümnaasium) töö „Trühvlid kui Eestis vähetuntud seeneriigi asukad. Trühvlite otsimisest ja leidmisest Saare maakonnas“ eest;

III preemia (350 eurot)

• Kelly Rumm, Harland Ruuk (Lasila Põhikool) töö „Mõisad Rakvere vallas“ eest,
• Julija Kidjajeva, Nastja Larikova (Narva Pähklimäe Gümnaasium) töö „Õuduste mood“ eest.

Eesti esindaja USAs ülemaailmsel noorte teadlaste konkursil Intel ISEF (mai 2016)

• Rein Leetmaa (Hugo Treffneri Gümnaasium) tööga „Helenduvate Semliki Forest viiruse replikaasi valkude valmistamine, tootmine ja paiknemine rakus“;

Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil Milanos (september 2015):

• Katariina Kisand (Hugo Treffneri Gümnaasium) tööga „Mitootilise proteiinkinaasiga Aurora A kovalentselt seonduvate fluorestsentssondide süntees ja biokeemiline iseloomustamine“;
• Georg Kuusik (Tallinna Inglise Kolledž) tööga „Neutraalsete suhkrute määramine erinevatest metest kapillaarelektroforeesi meetodil“;
• Karl Kiur Saar (Tallinna Reaalkool) tööga „Härjapea jõe säng Tallinna linnaplaanil ja jõe roll linna arengus“;
• Ago Ambur (Rapla Ühisgümnaasium) tööga “Mängudes kasutatavate anti-cheat meetodite efektiivsus“

Õpilaste teadustööde eduka juhendamise eest premeeriti I preemia pälvinud tööde juhendajaid (a’ 725 eurot):

• Darja Lavõgina (Tartu Ülikool) Katariina Kisandi juhendamise eest;
• Brita Melts (Tartu Ülikool) Anette Kuuseoru ja Paul Johannes Kalda juhendamise eest;
• Mart Mölder (Saaremaa Ühisgümnaasium) Kaspar Mölderi ja Martin Vesbergi juhendamise eest;
• Inge Vahter (Saaremaa Ühisgümnaasium) Kaspar Mölderi ja Martin Vesbergi juhendamise eest;

Terviknimekirjaga auhinna saajatest koos eripreemiatega saab tutvuda Eesti teadusagentuuri veebilehel http://www.etag.ee/opilaste-teadustoode-riikliku-konkursi-tulemused-2105/

Üritusest toimus veebiülekanne ERR Novaator portaalis, mida saab järelvaadata aadressil http://novaator.err.ee/v/teadusfest/916e136b-98de-4e0d-bf42-6cce15b933cf

Tänavu juba 14 korda toimunud õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärgiks on tõsta laste ja noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu, toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba koolis ajal uurima teemasid, mis huvitavad neid ennast ja mille tulemused oleks olulised ka teistele. 14 aasta jooksul on konkursile esitatud kokku 1111 tööd koolidest üle kogu Eesti.

Allikas: Eesti Teadusagentuur.

Foto: Terje Lepp.

Samal teemal:

• Täna selgitatakse välja Tartumaa kooliõpilaste teaduskonverentsi parimad
• Täna selguvad Eesti parimad õpilaste teadustööde autorid

Samuti selguvad Eesti esindajad Euroopa Liidu noorte teadlaste konkursil ning maailma suurimal õpilaste teadusprojektide konkursil Intel ISEF USAs.

Sel aastal valitakse võitjad uuendatud formaadi alusel –konkursile esitatud töödest valiti teadlastest koosneva žürii otsusel lõppvooru 80 uurimistööd, mida esitletakse teadusfestivalil stendiettekannetega žüriile ja avalikkusele.

Žürii esimees, riigikogu liige Krista Aru ütles konkursi taset hinnates, et otsustamine läheb väga keeruliseks: „80 parima hulka jõudnute tase on väga kõrge ja ühtlane. Lisaks on tegemist väga erinäoliste töödega, mille vahel tuleb laikuid teha – balletitantsijate füsioloogilistest eripäradest ja loomade kunstviljastamise meetoditest Eesti luuletajate debüütkogude analüüsini“.

Selleaastaste tööde puhul võib välja tuua õpilaste suure huvi keskkonna ja meditsiini vastu, aga paljud uurimistööd saavad ikka alguse noorte ümbrusest – koolikeskkond (pendelränne ja koolibussid, koolikiusamine) või noor ise (mitmed endal või lähedastel diagnoositud haigused), aga ka noortekultuur (Facebook ja selle ohud, filmide kaudu levinud surmakultuur, selfide tegemine). See on ilmselt ka tööde hea taseme põhjus – uuritakse seda, mis noortele tõepoolest korda läheb.

Kõikide lõppvooru jõudnud tööde nimekirjaga saab tutvuda teadusagentuuri veebilehel.

Parimate väljakuulutamine toimub kutsetega üritusel Tallinna Lauluväljaku klaassaalis 24. aprillil algusega kl 19.30. Auhinnatseremooniast tehakse ülekanne ERR Novaatori portaalis aadressil http://novaator.err.ee/

Tänavu juba 14 korda toimuva õpilaste teadustööde riikliku konkursi eesmärgiks on tõsta laste ja noorte huvi meid ümbritseva maailma vastu, toetada koolides toimuvat uurimuslikku õpet ja julgustada noori juba koolis ajal uurima teemasid, mis huvitavad neid ennast ja mille tulemused oleks olulised ka teistele. 14 aasta jooksul on konkursile esitatud kokku 1111 tööd koolidest üle kogu Eesti.

Allikas: Eesti Teadusagentuur.

Foto: Terje Lepp. Pildil Ideelaat 2013.

Samal teemal:

Eesti esimene õpilaste teadusfestival kutsub teadusvaimustust jagama

2014. aasta sügisel alguse saanud projektis osales kokku 9 Tartu linna ja maakonna kooli. Konverentsi ühe eestvedaja, TÜ muuseumi haridusprogrammide kuraator Annika Pindise sõnul oli projekti eesmärgiks arendada kooliõpilaste vaatlusoskusi, pakkuda uurimistöö koostamise kogemust ning osalemise võimalust teaduskonverentsil. Pindise sõnul viidi läbi väga eriilmelisi ja põnevaid vaatlusi, mille tulemusel valminud uurimistööd pakkusid huvitavaid teadmisi ka juba kogenumatele.

Hull Teadlane, kelle nime konverents ka kannab, külastas kõiki osalevaid koole ning jagas osalejatele nippe ja nõuandeid uurimustööde läbiviimiseks ja kirjapanemiseks. „Mulle projekt „Imeline ilm“ meeldis väga. Tore oli käia talvekuudel koolidel külas ja näha särasilmseid ja uudishimulikke lapsi,“ muljetab Hull Teadlane. „Lisaks sellele oli tore lugeda valminud uurimustöid ja pean saladuskatte all tunnistama, et panin nii mõnegi nipi ja nõksu ka endale kõrva taha.”

Täna selgitatakse konverentsi lõppüritusel välja kolm parimat uurimistööd ning jagatakse rohkelt eriauhindu. Lisaks õpilaste ettekannetele saab vaadata ka Hullu Teadlase eksperimenti ning kuulata Eesti pilveeksperdi ja noore teadlase Jüri Kameniki ettekannet ilmateadlase tööst.

Uurimistöid hinnanud žüriisse kuulusid Margit Lehis (Sihtasutus Eesti Teadusagentuur), Marianne Olbrei (TÜ haridusteaduste instituut), Aigi Kikkas (TÜ haridusteaduste instituut), Annika Põlgast (Tartu maavalitsus) ja Hull Teadlane (TÜ muuseum).

Teaduskonverentsi korraldas Tartu Ülikooli muuseum koostöös Tartu Annelinna Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli teaduskooliga.

Allikas: Tartu Ülikooli muuseum.

Samal teemal:

• Eesti esimene õpilaste teadusfestival kutsub teadusvaimustust jagama
• Esmakordselt sai üliõpilaste teadustööde konkursil eripreemia IT valdkonna töö

HITSA digiloovtööde konkursil „Lahe asi“ läks Väätsa Põhikoolil edukalt – lisaks auhinnalisele kohale pälvis eripreemia ka 8. klassi õpilane Sten Perillus tööga „Laadimispink“.

Veebiseminaril tutvustati lisaks ka ProgeTiigri konkursile „Tuleviku õpperuum 2050“ esitatud 3D-graafikas tööd „Tehnoloogia ja loodusainete õppehoone“ (pälvis III kooliastmes esikoha), animatsioonikategoorias osalenud töid, mis mõeldud inglise keele õppimiseks (pälvis publikupreemia), ning Väätsa TV-d, mis on samuti Väätsa kooli õpilaste idee ja algatus. Väätsal tegevust jagub!

Õpetaja ja mitme konkursitöö juhendaja Anneli Tumanski ütles veebiseminari avades, et nende soov ongi tutvustada, millega Väätsa koolis tegeletakse. Õpilastepoolset vaadet jagasid 8. klassi õpilased Sten Perillus ja Riko Tepo Teppan. Allpool kokkuvõte räägitust.

Omapärase sõiduriista traigi meeskonna moodustasid Johannes Martin Saar, Andro Tops, Riko Tepo Teppan, Sten Perillus, Mairo Org, Jürgen Ilves, kooli vilistlased Elar Niglas ja Mikk Ludvi, juhendajad Tarmo Must (joonised ja projekteerimisõpetus), Raid Saar (traigi kokkupanemine ja töövõtete õpetamine), Anneli Tumanski (kodulehe haldamine, film, fotod, teooria).

Meeskond soovis projekteerida ja ehitada kolmerattalise ratta, mida saab igapäevaelus kasutada. Töö käigus said nad uusi oskusi projekteerimises arvutiprogrammiga Autodesk Inventor, aga ka keevitamises, ketaslõikuri jt töövahendite kasutamises. Traigi valmimisse kaasati nii lapsevanemaid kui kohalikke ettevõtteid.

Poisid tahtsid just otsast lõpuni kõik ise teha, projektist teostuseni. „Projektid tegime Tarmo Musta juhendamisel, kes õpetas meile detailselt jooniste tegemist ja projekteerimisnõudeid profiprogrammiga Autodesk Inventor. Lapsevanem Raid Saarega hakkasime projekti Traik ehitama. Tööülesanded me ei jaganud, vaid kõik poisid said teha läbi kõik töö etapid: projekteerimine arvutis, torumaterjali lõikamine metallilõikajaga, keevitamine, lihvimine ketaslõikuriga, kokku monteerimine. Õpetaja Anneli pildistas ja filmis ning aitas filmi kokku monteerida. Tema juhendamisel tegime kodulehele ja teoreetilise osa töö tutvustuseks,“ on kirjas töö kokkuvõttes.

Igatahes sõiduriist sõidab, ja seda demonstreeriti suure rõõmuga ka 15. aprillil Tallinnas toimunud HITSA hariduskonverentsi eelkonverentsil „Kuidas me tegelt õpime“.

3D-graafikas projekteeritud tehnoloogia ja loodusainete õppehoone on poistel mõeldud robootika ja tehnoloogiaõppe ning loodusainete õppe (geograafia, bioloogia, keemia, füüsika, astronoomia) arendamiseks ja hoone oleks ainulaadne nii Eestis kui kogu Baltikumis. Töö autorid on Sten Perillus ja Sten Erik Tuuleveski, juhendaja Anneli Tumanski.

Eks tavaline koolimaja tundub väga tavaline, sellepärast nii põnev projekt ette võetigi. Üks näide töö kirjeldusest:

Peahoones on erinevad ruumid: robootika- ja droonilabor; arvutiklass, kus igas arvutis saab virtuaalselt programmi Oculus Rift prillide abil minna vastavasse riiki või mandrile, seal liikudes õppida sealset keelt, kultuuri, ajalugu, majandust, suhelda sealsete inimestega jne. Samuti saab õppida astronoomiat, kus sama programmi abil saab minna kosmosesse, erinevatele planeetidele ja päikesesüsteemi.

Klassiruum, kus on interaktiivsed seinad ja hologrammprojektor, mille abil saab näidata filmi vastavatest riikidest, kohtadest (mäed, kõrbed, vihmametsad) nii, et õpilane tunneb end seal keskkonnas olevana. Nt õpilane käib Londoni tänavatel, suhtleb inglise keeles (küsib teed, kohtub tuttavatega), või vihmametsas, kus õpib sealset loodust (taimi, loomi) jne.

Töö autorid uurivad parasjagu, kas sellise hoone ehitamine on ka tegelikkuses võimalik. Tööd on tutvustatud oma koolis, kogukonnas ja maakonnas. Kui ei ole kohe võimalik ehitada, siis äkki saab osa ideid ellu viia erinevate ruumide (näiteks interaktiivsed seinad) väljaehitamisega oma koolis.

Veebiseminaril esinenud Sten Perillus ja Riko Tepo Teppan ütlesid Koolielule, et kõigi nende tööde juures oli kõige raskem ikkagi reaalne teostus. „Plaan oli algul lihtne, projektid kokku panna, aga teostus oli raske, vajasime juhendamist,“ ütles Riko. „Minu jaoks oli kõige keerulisem projekteerimisprogrammidega töötamine, pole nendega varem töötanud,“ täiendas teda Sten.

Väätsa Põhikooli võidukas meeskond "Laheda asja" konkursil auhinda vastu võtmas. 15. aprill 2015. 

Omaette nähtus on Väätsa televisioon, mida veavad kaheksa Väätsa Põhikooli õpilast, teiste seas ka Sten. „Mõte tuli sellest, et käisime Comeniuse projekti raames ERRi korrespondendi Olev Kengi juures tema tööga tutvumas. Ta ütles, et kes soovib rohkemat õppida, võtku ühendust. Käisime seal ära ja mõtlesime, miks meie ei võiks teha TVd. Videod laadime Youtube´i keskkonda, Väätsa TV-l on ka oma Facebooki leht. Teeme lõike erinevatest Väätsal toimuvatest sündmustest, inimestest, koolielust. Järva maakond premeeris meid tänukirjaga, Väätsa TV on Järvamaa parim noortealgatus. Saated sünnivad vastavalt sündmustele, mingit kava või nädala mahtu ei ole,“ rääksid Sten Perillus ja õpetaja Anneli Tumanski. Ja lisasid, et maakonnas – rääkimata kohaliku rahva seas – on nende telesaated väga populaarsed.

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• "Laheda asja" konkursi esikohad noppisid Tallinna õpilased
• Uus ja tundmatu ei tohi alustamisel takistuseks saada

Edulugude konkurss toob esile ja tutvustab laiemale auditooriumile ettevõtlikku hoiakut väärtustavate haridusasutuste tegevusi. Konkursi edulugude tähtsamad kriteeriumid on seotus päriseluga, läbipõimitus õppekavaga ja noorte vastutuse osakaal tegevuse juures.

Enne eduloo esitamist küsi endalt:
  •  Kas minu esitatav ettevõtmine oli suunatud laste ja noorte ettevõtlikkuse arendamisele, toetades õppetöö seotust päriseluga?
  •  Kas kaasan oma ettevõtmistesse erinevaid partnereid?
  •  Kas minu ettevõtmine võimaldas noorte/laste ideid rakendada?
  •  Kas ettevõtmine oli noorte/laste poolt algatatud?
  •  Kas see oli noorte/laste poolt ellu viidud?
  •  Kas minu ettevõtmine aitas minu õppeasutuses ja/või kogukonnas kujundada
     ettevõtlikku hoiakut?
  •  Kas minu ettevõtmine erines tavapärasest õppetegevusest lasteaias/koolis?

Kui vastasid vähemalt ühele küsimusele jaatavalt, siis see konkurss on just Sulle!

Auhinnad antakse järgmistes kategooriates:
  •  Parim heategu kogukonnale
  •  Parim koostöö partneriga
  •  Põnevaim tund
  •  Parim noorte/laste algatus
  •  Ettevõtlik lasteaed

Osalemine:
  •  Eduloo kirjelduse ankeet koos juhendiga on kättesaadav siin.
  •  Konkursile ootame 2014/2015 õppeaasta edulugusid.
  •  Kui oled meie edulugude konkursist varem osa võtnud, siis arvesta, et ühe ja sama
      loo esitamine on lubatud ainult üks kord!
  •  Üks asutus võib esitada mitu edulugu.

Täidetud ankeet koos algatust illustreeriva materjaliga palume esitada elektrooniliselt ettevotlikkool@gmail.com hiljemalt 15. maiks 2015.

Hindamisetapid:
Esialgu kogume edulood kokku maakondlikul tasemel. Maakondlikud žüriid valivad välja kolm silmapaistvamat edulugu, mis lähevad edasi üleriigilisele hindamisele. Võitjad selguvad ja saavad auhinnatud üle-eestilisel haridusfestivalil sügisel 2015.

Noorte ettevõtlikkuse süsteemset arengut toetab haridusprogramm „Ettevõtlik kool“. Rohkem programmist siin.

Edukuse ja toimetuleku suurim eelis peitub ettevõtlikkuses.Ettevõtlikkus on eluhoiak, mida iseloomustavad loov ja uuenduslik mõtlemine, saavutusvajadus ja arukas juhtimine. Kõike seda aitavad välja arendada lasteaiad ja koolid.

Ettevõtlikkust ja edu!
Haridusprogrammi „Ettevõtlik kool“ eestvedajad

Lisainfo:
Kristi Goldberg
kristi.goldberg@ivek.ee
Tel: 551 5311

Väätsa Põhikooli õpilased räägivad oma tehnoloogiaalastest tegemistest, konkursitöödest, mida nad ehitasid ProgeTiigri ja Laheda Asja raames, tutvustavad kasutusel olnud veebipõhiseid töövahendeid ning räägivad, kuidas kaasati töödesse-tegemistesse ettevõtteid ja lastevanemaid. Ehk jõuab rääkida ka sellest, kuidas sündis Väätsa TV ja kuidas seda õpilaste poolt juhitakse.

Teema eesmärk on rääkida, et koolis ei ole igav käia ja kes tahab, see leiab alati põnevat tegevust mitte ainult väljaspool kooli.

Seminari viivad läbi Väätsa Põhikooli õpilased Sten Perillus, Johannes Martin Saar ja Riko Tepo Teppan ja õpetaja  Anneli Tumanski.

Registreerimine: http://bit.ly/1zORre6

Täpsem info, kuidas seminarile saab ja mis on salasõna, saadetakse registreeruja e-mailile  automaatselt peale vormi kinnitamist. Palun kontrollige sisestatud e-maili aadressi korrektsust!

Samal teemal:

• "Laheda asja" konkursi esikohad noppisid Tallinna õpilased
• ProgeTiigri finaalis näitavad õpilased tehnoloogia võimalusi tuleviku klassiruumis

Sel aastal esitati aasta e-kursuse kandidaatideks üheksa e-kursust. Tiitlile kandideeris üks Tartu Kutsehariduskeskuse kursus, neli Tartu Ülikooli kursust, kaks Tallinna Tehnikaülikooli ja kaks Tallinna Tehnikakõrgkooli kursust.

Eesti e-Ülikooli konsortsiumi "Aasta e-kursuse 2015" auhinna sai Tartu Ülikooli kursus „Estimation of measurement uncertainty in chemical analysis“, mille autoriteks on Ivo Leito, Lauri Jalukse ja Irja Helm. Kursus pälvis hindamismeeskonna sõnul tähelepanu, kuna on välja töötatud  MOOCi põhimõtete järgi (avatud ja tasuta veebipõhine kursus), kasutades tavapärast e-õppe keskkonda Moodle, kuhu on lisatud väga heal tasemel videoloengud ja testid.

Eesti e-Kutsekooli konsortsiumi "Aasta e-kursuse 2015" tiitili pälvis Tartu Kutsehariduskeskuse  e-kursus „Praktiline keemia“, autoriks Anne Krull. „Võit tuli natuke ootamatult, aga ma panustasin kõik selle nimel, et võita,“ rõõmustas Anne Krull.  Kursuse ülesehitus muudab keemia õppijatele huvitavaks ja mänguliseks, kasutatud on põnevaid lahendusi, näiteks QR koodiga avanevat õppemängu ja illustreerivaid temaatilisi sõnapilvi. Samuti on kursus üles ehitatud selliselt, et süsteem oleks ühtlane ja õppijad ei peaks iga kord keskkonda avastama hakkama. „Ma proovisin läheneda, kuna ma tegin kutsekooli õpilastele, et mis võiks neile huvi pakkuda ja kuidas nemad tahaksid õppida.“ Anne Krull soovitabki e-kursuse loojatel ennekõike mõelda oma sihtgrupi peale ja vastavalt sellele valida meetodi ja materjalid. „Kõik algab sihtrühmast.“

"Aasta e-kursus 2015" autor Anne Krull Tartu Kutsehariduskeskusest.

Aasta e-kursuste autorid saavad auhinnaks 2000 eurot.

2015. aasta kvaliteedimärgi taotlusvooru esitati kokku 40 e-kursust, sh. esmakordselt ka kaks üldhariduskoolidest. Kolmeliikmeliste hindamismeeskondade töö tulemusel otsustati kvaliteedimärk välja anda 23 kursusele, millest 19 on kõrgkooli õppejõudude poolt esitatud. Vaata "Aasta e-kursus 2015" kõiki nominente ja "E-kursuse kvaliteedimärk 2015" saajaid SIIT.

„E-kursuse kvaliteedimärk 2015/16“ ajakava kuulutatakse välja sügissemestri alguses e-õppe portaalis ning e-õppe listis.

Samal teemal:

• Selgunud on kvaliteedimärgi väärilised e-kursused
• Aasta e-kursus 2014 võimaldab täiendada inglise keele oskust

„Täiesti ootamatuna tuli võit, esimest korda võtsin osa ja kohe tuli selline tunnustus,“ ütles Gustav Adolfi Gümnaasiumi bioloogia õpetaja ja esikoha pälvinud töö "Bioloogiatunnis rakke tegemas" autor Tiina Naissoo õhinal. „Ma pole varem ühelgi sellisel konkursil osalenud.“ Võidutööd iseloomustab autori sõnul eelkõige lihtsus, metoodika on kasutusel olnud juba neli aastat. Selle kasutusele võtmise tingis vajadus, sest slaidiesitluse ja õpetajapoolse teema tutvustamise tulemus oli see, et õpilased ootasid kannatamatult tunni lõppu ega tahtnud kuidagi süveneda. Innovaatiliste õpilugude videokonkursile esitas Tiina Naissoo lihtsustava abimaterjali bioloogiatunnis rakkude tutvustamiseks. Õpilane loeb õpikust, mida peab tegema ja tutvub raku ehitusega, seejärel valmistab ise niidijuppidest jm abimaterjalidest raku ning lõpuks filmib tulemust oma telefoniga, seletades hiljem klassikaaslastele, mis ta on valmis ehitanud. „Sisuliselt niidijuppidest, makaronidest ja nööpidest kokku pandud õppevahend, mis ei maksa mitte midagi, aga on see-eest väga kujundlik, mis rakendab õpilased töösse. Tulemus on see, et nad teavad ja mäletavad tunduvalt paremini. Õpilased on väga rahul endaga ja mina olen rahul, et nad on õppinud.“ Vaata võidutööd siit.

Võidutöö autor Tiina Naissoo ja HITSA Innovatsioonikeskuse juhataja Ene Koitla. Fotod: Terje Lepp

Teise kohta sai Diana Veskimägi Pärnu Vanalinna Põhikoolist tööga „Digivahetund“ ehk võti haridustehnoloogile koolis. „Tegelikult on see õpilugu õpetajatele ja õpilastele, mina panin selle lihtsalt teise võtmesse – õpilased on õpetajad ja mina (haridustehnoloog – toim.) olen nende n-ö õpetaja.“ „Digivahetund“ on sisekoolituste süsteem, kus üks õpetaja õpetab teistele mingit uut keskkonda või rakendust, mida ta ise kasutanud on. „Niimoodi see info levib ja teised hakkavad kohe proovima, igaüks leiab mingi uue asja ja tema hakkab jälle järgmisi õpetama. Igaüks, kes mõnda rakendust õpetab, tema jääb selle rakenduse spetsialistiks koolis. Näiteks on meil Kahooti-ema jt,“ selgitas Diana Veskimägi. „See pole kuiv õppimine, vaid kogemuste jagamine. Meid on see väga palju edasi aidanud. Kusjuures hästi huvitav on see, et kui ma esimest korda õpetajad kokku kutsusin ja rääkisin, et hakkame tegema selliseid digivahetunde, siis reaktsioon sellele oli, et üks kehalise kasvatuse õpetaja tõstis käe püsti ja küsis, kas tema võib esimene olla.“

Teise koha võitnud Diana Veskimägi.

Kolmanda koha saavutasid Svetlana Kuzmenko ja Eva Tšepurko Valga Vene Gümnaasiumist videoga „Muusikaõpetus keelekümblusklassis tahvelarvutite abil“, mille eesmärk on teadmiste kinnitamine ja kordamine ning e-õpiku loomine.

Kolmanda koha saavutanud töö üks autoritest Svetlana Kuzmenko.

Konkursil anti välja ka eripreemiad. Eripreemia pälvis Kerstin Kesler Tartu Kutsehariduskeskusest tööga Erivajadus pole takistus. Ära märgiti Anneli Tumanski Väätsa Põhikoolist tööga „Let's Go Travelling“.  Eripreemia pälvis ka „Äpigalerii“, mis on valminud kahe kooli koostöös - Põlva Põhikool ja Mammaste Kool ning Valga Vene Gümnaasium. Autoriteks Aimi Jõesalu ja Eva Tšepurko.

Loe veel õpilugudest aprillikuisest e-Õppe Uudiskirjast, kus Salme Põhikooli ja Rõuge Põhikooli õpetajad räägivad oma kogemusest.

Samal teemal:

• Muuta või töötada vanaviisi?
• HITSA hariduskonverentsi esimene päev – õpilased ruulivad!
• Metoodikavideote konkursil tõi võidu ümbepööratud klassiruum