Uus ja tundmatu ei tohi alustamisel takistuseks saada


Avaldaja:Madli Leikop12. Veebruar 2015

Konguta kool jagas HITSA veebiseminaril kogemusi, kuidas motiveerida õpilasi ja õpetajaid konkurssidest osa võtma. ProgeTiigri õpilaskonkursil läks koolil väga hästi, edukas oli ka esimene veebiseminar.

Kui Konguta kooli kogemus lühidalt kokku võtta, kõlaks see nii: uut ja tundmatut ei tohi karta; see ei saa olla takistus, et varem me pole teinud, osalenud, loonud, proovinud…

HITSA veebiseminaril „Konguta kooli kogemus ProgeTiigri konkursil“ kõnelesid õpetajad Liina Tamm, Elin Karuoja, Tõnis Tammemägi ja õpilased Jaak Pärtel, Timmu Õunapuu, Janne Kotkas, Harry Richard Treier, Mirta Šamin, Kärolin Kiin.

Mitu võitu

ProgeTiigri õpilaskonkursil "Tuleviku õpperuum 2050" võttis Konguta kool osa neljast kategooriast (arvutimäng, muusikapala „Koolikell“, robootika, äpi loomine) ja kolmes jõuti parimate sekka. „Äpp koduvallale“ sai II-III kooliastme tööde seas I koha ja rahva lemmiku tiitli, „Robootika on lahe“ sai rahva lemmiku tiitli, „Interaktiivsed õunad kooliteel“ sai alushariduse ja I kooliastme vanuserühmas II koha. Ja konkursi jaoks loodud ning viisikanneldega mängitud koolikellahelin juhatab Kongutas tunde sisse ning paitab kuulajate kõrvu.

IMG_2780.JPG

Konguta kooli õpilased ProgeTiigri finaalis jaanuaris 2015 tutvustamas võistlustööd "Äpp koduvallale". 

Elin Karuoja sõnas, et kooli jaoks esimest veebiseminari läbi viia võtab närvi sisse küll, aga kogemust loodavad nad jagada: konkursil osalemise edu ja kitsaskohad, tööprotsessi osad, digitaalse arengumapi vajalikkus, õpilaste motiveerimine.

Elin Karuoja juhendas arvutimängu „Interaktiivsed õunad kooliteel“ valmimist. „Mängu loomine oli põnev, saime seda teha ka arvutiõpetuse tunni ajal. Huvitav oli jälgida, kuidas ProgeTiigri jaoks tehtud tutvustusfilmi tahtsid lapsed uuesti teha, sest nad nägid, et saab ka paremini.“

Varu aega ja vali õige raskusega ülesanne

Tõnis Tammemägi tutvustas robootikaringi tegemisi ja konkursitöö valmimist. Kuna ring toimub kord nädalas, oli juhendamine selle võrra keerukam. Konkursitööd tegid V-VI klassi õpilased. „Tagasi vaadates saan aru, et võtsime liiga raske ülesande, töö tegemiseks jäi aega väheks. Alguses oli lastel emotsioon võimas: jess, teeme ära! Üks nädal läks näiteks sellele, kuidas blogi teha. Kellel oskusi oli, sellele aga rakendus leiti. Paljud asjad tulid ette töö käigus. Järgmise sammu loomisel selgus, et ei ole teadmisi, tuli neid otsima hakata. Lõpptulemusena robot küll joonistas joone nagu soovisime, aga arvestades seda matemaatikat, mida vaja läks, oli see raskusastmelt pigem gümnaasiumiülesanne. Publikule meie töö meeldis!“

Harry, Timmu ja Jaak tõid välja, mida nemad konkursitööd tehes õppisid: kiiresti mõtlema, tähtajaliselt tegutsema, tahvelarvuti tekstitöötlusprogramme kasutama, õpiti töötama pinge all. „Kõige ägedam oligi olla osa suurest võistlusest. Saime õppida teiste töödest. Kui maksimumi ei tule, võib kasulikuks osutuda hoopis midagi muud,“ kõlasid poiste mõtted veebiseminaril.

Uuri hoolikalt konkursijuhendit

Liina Tamm tõi välja soovitused, mida koolid võiksid konkurssidel osaledes arvesse võtta. Kõigepealt – tuleb täpselt tutvuda konkursi tingimustega. „Me ei pidanud algul digitaalset arengumappi oluliseks. Töö käigus mõistsime, miks seda vaja on,“ tõi Liina Tamm näiteks. Teiseks – organiseeri endale paraja suurusega grupp. Liiga suur grupp ei tee koostööd, ja õpilasel üksinda on ka raske. Jälgi, et grupis oleksid olemas olulised oskused (n-ö blogipidaja, esineja, digiasjatundja). Oluline on jõukohane idee! Liiga raske töö viib motivatsiooni, liiga kerge töö ei paku huvi. Tähtaegadest tuleb kinni pidada. „Lapsed ikka küsivad, et äkki saab selle homme teha või esitada… Ei saa. Kui on kuupäev kokku lepitud, tuleb sellest kinni pidada,“ selgitas Liina Tamm. „Kui olen juhendajana võtnud vastutuse grupi eest, siis tuleb lõpuni minna, lapsi ei tohi alt vedada.“

Julge küsida ja abi otsida

Tõnis Tammemägi täiendas, et lapsed vajavad julgustust, kui kohe kõik välja ei tule. Oluline on neid suunata abi küsima: kui ise ei oska, küsi õelt või vennalt, emalt või isalt, teistelt õpetajatelt, kasvõi vallavanemalt! „Laske lastel ise mõelda, nad üllatavad teid! Mida suurem projekt, seda rohkem tuleb seda laiali harutada: kui kõik viis istuvad arvuti taha blogi kirjutama, siis robotit ei tee keegi,“ sõnas Tõnis Tammemägi.

Elin Karuoja rääkis digitaalsest arengumapist ja rõhutas veelkord, et konkursside puhul tuleb täpselt vaadata tingimusi ja hindamisjuhendit. „Kui klassil on oma blogi, võib sellega jätkata. Kajastada tuleb olulisemat, mitte kõiki töö etappe. Lapsed võivad ise blogisse kirjutada või siis lisavad kommentaare. Tuleb õpetada, kuidas netikirjutamine erineb tavalisest kirjutamisest, et netti jääb kõigest jälg,“ loetles Elin Karuoja.

Iga algus on raske

Veebiseminari lõpetuseks julgustasid Konguta kooli õpetajaid konkurssidel osalema, ka digikonkurssidel. Näiteks HITSA õpilaskonkurss „Lahe asi!“ ootab töid 16. märtsiks. „Kõige raskem on alustada, aga arvestada võib sellega, et digimaailm ei ole mööduv nähtus,“ tegi Liina Tamm kokkuvõtte.

Fotod: Madli Leikop.

Samal teemal:

Haridus- ja Noorteamet