Kursusel osalejad saavad ülevaate eTwinning portaalist - eTwinning Livest ja Twinspacest - samuti erinevatest koostööprojektide võimalustest nii Eesti kui ka Euroopa koolide vahel. Osalejad õpivad koostama projektikava ja seda siduma projektiideega ning tutvuvad projektitööks vajalike veebivahenditega.

eTwinning Live’is saavad õpetajad reaalajas suhelda ja oma professionaalset suhtlusvõrgustikku arendada. Õpetajate käsutuses on Adobe Connect videokonverentsi töövahend veebiürituste korraldamiseks, olgu selleks arutelu väiksemas grupis või hoopis videokonverents kuni 100 osalejale. Samuti on õpetajatel võimalus osaleda teemapõhiste võrgustike ehk Gruppide töös. Kasutajate omavahelisse suhtlemisse on lisandunud sotsiaalvõrgustiku elemente, mis hoiavad teid mugavalt kolleegide tegemistega kursis.

Erilist tähelepanu pööratakse kursusel rahvusvahelistele projektidele, kuid teretulnud on ka Eesti sisesed koostööprojektid. Veebikursusel õpitakse tundma eTwinningu portaali ning selle vahendusel rahvusvahelist projektipartnerit leidma. Tutvutakse ka kvaliteetse projekti kriteeriumitega.

Palume kõigil, kes soovivad kursuse läbida täies mahus, registreeruda tunnistuse saamiseks HITSA koolitusveebis https://koolitus.hitsa.ee/training/1570.

Toimumiskohaks eTwinning Live grupp https://groups.etwinning.net/11424/pages/page/103044.

2.–6. aprillini 2018 pakutakse Tartu Ülikooli Tallinna esinduses (Teatri väljak 3) juba kümnendat korda mitmekesist valikut huvitavaid ja innustavaid loenguid ning töötubasid, mida viivad läbi ülikooli õppejõud ja teadlased.

Kõik üritused on TASUTA. Info ja registreerimine: https://ut.ee/tallinn

15. märtsil Tallinnas toimunud seminaril räägiti koostööst erinevas vanuses õpilaste vahel, eri põlvkondade vahel, inimese ja masina vahel; koostööst digivahendeid kasutades, ainetevahelisest lõimingust, õpetajate koos tegutsemisest. 

Et jutt ei jääks üksnes jutuks, siis kogu seminari jooksul tehti praktilist koostööd. Iga ettekande järel avaldasid laudkonnad 10 minuti jooksul oma mõtteid veebis, noppisid ettekandest välja koostööd soodustavad ja takistavad detailid, ja päeva lõpus tehti kirjapandust kokkuvõte. Päeva moderaator Marge Kusmin sõnas, et seda võib ka koostöös valminud õppematerjaliks nimetada. 

HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn alustas samuti praktilise koostööga: iga laudkond pidi ette antud numbritest kokku panema võimalikult väikese arvu. Sellestki väikesest ülesandest tulid kohe välja koostöö keerulised kohad, positiivne pool ja need probleemid, millega õpetaja klassis rühmatööd tehes kokku puutub. 

„Me tegelikult tahame koostööd teha ühise eesmärgi nimel, ja see ei puuduta üksnes tööd, vaid kõiki olukordi, ka näiteks kodust elu,“ sõnas Kristi Rahn. 21. sajandi oskuste puhul on teadmiste, infootsingu, tehniliste oskuste kõrval sama olulised ka n-ö pehmed oksused: empaatiavõime, intuitiivsus, suhtlemis- ja koostööoskus, loovus. „Koostöö ei ole sama mis koos tegutsemine. Koostöös on oluline jagatud vastutus, peab julgema oma ideid väljendada, paindlik ja avatud peab olema, tolerantsus on oluline, vajadusel erinevate rollide võtmine, oskus erinevaid strateegiaid rakendada, olla sõbralik ja viisakas,“ loetles Kristi Rahn koostöö (rühmatöö) puhul vajalikke omadusi. Hea näide koostööst on laulukoor – igaühel oma osa laulda, aga kõik peab kokku kõlama. 

Koolis toimub koostöö paljudel erinevatel tasanditel. „Õpilasi õpetab koostööle kõige paremini see, kui õpetajad teevad omavahel koostööd,“ sõnas Kristi Rahn. Õpilaste puhul tuleb arvestada nende vanust, esimese klassi õpilaste koostöö on kindlasti teistsugune kui gümnaasiumis. „Kõik algab harjutamisest,“ oli Rahn kindel. 

Õpilasi rühmatööle suunates tuleb teadvustada ka ohtusid. Esiteks juba see, kui rühmatööd tehakse liiga palju; rühmatöö on ikkagi võimalus, mitte igas tunnis kasutamise kohustus. Tuleb jälgida, et rühmas ei tekiks ühte kõiketeadjat, kes kogu töö ja vastutuse endale krabab. Või vastupidi, et mitte keegi ei taha panustada, ollakse kahtlevad ja tagasihoidlikud. Ka tuleb jälgida, et rühmatöö poleks mitte üksnes lõbus, vaid ikka tulemuslik. 

Tallinna Ülikooli õppejõudude Veronika Rogalevitši ja Marina Kurvitsa ettekanne „Koostöövahendite kasutamine õppetöös“ oli läbinisti praktiline. Iga laudkond valis ühe ette antud veebipõhistest koostöövahenditest, et seda lähemalt uurida ja teistele tutvustada. 

Õpetajad Kairi Mustjatse ja Järvi Kimst Martna Põhikoolist tutvustasid, kuidas nende koolis tehti koostöös mini-Robotexi, meenutasid möödunud aastal toimunud progeööd ja keeleõppeprojekti inglise, vene ja eesti keele põhjal koos BeeBoti haridusrobotitega. 

Martna Põhikool tähistas veebruaris Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva digiürituste sarjaga. Kõige mahukam sündmus oli mini-Robotex “Martna – meie kodukoht 100 aasta pärast”.

Kooli 1.–6. klassi õpilased olid jaotatud üheksasse segavõistkonda. Kapteniteks olid 5.–6. klassi õpilased. Lapsed lasid oma fantaasial lennata ja kujutasid ette, milline on nende kodukoht 100 aasta pärast. Nelja nädala vältel tehtud töid esitleti žüriile, õpetajatele ning vanematele õpilastele. Võidutöö idee oli see, et toimunud on suur kliimasoojenemine, puud ja põõsad on troopilised ning loomadki vastavad. Töös kasutati robotitena Ozobotte ja Lego WeDo-sid, ehitusmaterjalina hulgaliselt erinevaid legosid. 

Kairi Mustjatse ja Järvi Kimsti sõnul oli nii Mini-Robotex kui teised tutvustatud üritused hea näide õpilaste koostööst, kasvõi see, kuidas vanemad õpilased õpetasid nooremaid. Programmeerimist on neil koolis nii palju tänu sellele, et nad osalevad ühes Erasmus+ rahvusvahelises koostööprojektis. Nii et kohalik koostöö kasvab rahvusvaheliseks. 

Airi Aavik Haapsalu Kutsehariduskeskuses tutvustas HITSA uut koolitust, mis on suunatud kutseõpetajate koostööoskuste arendamisele ja veebipõhiste koostöövahendite kasutamisele. Kursuse eesmärk on, et kutseõppes nii oluline õppekavade lõiming kergemini reaalsuseks saaks. Koolitus „DigiMeister: koostöövahendid ja -võimalused kutseõppeasutuses” parandab õpetajate koostööd kutsekoolides ja toetab koostöökultuuri edendamist, suurendab õpetajate koostööpädevust õppetöö planeerimisel ja läbiviimisel ning õpetab kasutama selleks sobivaid digivahendeid. Koolitusel tutvustatakse koostöö ja veebipõhise koostöise õppe metoodikaid, millised on selleks sobivaimad viisid, millistest reeglitest tuleb kinni pidada. Airi Aavik tõi näiteid, kuidas nende koolis on selle koolituse toel juba koostöös õppematerjale tehtud ja kuidas need õppimist ja õpetamist lihtsustavad. 

Ettevõtja Tarmo Tennisberg kutsus oma ettekandes kaasa mõtlema, kas ja kuidas saavad koostööd teha inimesed ja masinad. Tema sõnul peaks igaüks alustama iseendast ja mõtlema, kuidas arvuti (või muu masin) saab mingis lõigus minu elu lihtsustada, olgu siis tegu  päevaplaani koostamise või tabelarvutuse või koolis kasvõi puudujate üle arvestuse pidamisega. Suured asjad algavad väikestest, ja see on iga inimese enda otsus, kas ta lööb arve kokku paberil või õpib selgeks Exeli. 

Tuleviku suhtes arvas esineja, et rutiinsed tööd, kus tuleb teha kogu aeg ühte ja sama liigutust (arvutust, tabelit, seadet, teksti, kõnet jne), võtab üle arvuti. Need tööd, kus on vaja loomingulist lähenemist, ideede produtseerimist, koostööd ja suhtlemist, jäävad inimestele. 

Päeva kokku võttes ütles moderaator Marge Kusmin, et osalejad leidsid koostöös plusse palju rohkem kui miinuseid: mäng inspireerib koostööle, koostöös tuleb arvestada erivajadustega, koostöö õnnestub koostöiste inimestega, vanemad õpilased saavad õpetada nooremaid, koostöös õpitakse vastastikku jpm. 

Kõik seminari ettekanded on järelvaadatavad HITSA FB-lehelt. 

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal:

• eTwinningu veebiseminar "Koostöös õppimine: teooriast praktikani"
• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides
•  

Eelmisel aastal osales peaaegu 1000 õpetajat veebimängus „Online-otsirännak“, milles proovisid leida kaasamise prismat. Lugu jätkub sel aastal, mil veebimäng keskendub kultuuripärandile.

Selleaastase veebimängu läbimiseks läheb professor Olgaril vaja tvinnijate abi uute müsteeriumite lahendamiseks. Veebimäng keskendub Euroopa kultuuripärandile, mis on tänavune aasta teema.

Kuidas osaleda? See on lihtne, looge endale eTwinningus konto ning logige sisse eTwinning Live’i ning lahendage uusi mõistatusi, mis viivad teid Euroopa kultuuripärandi saladuste lahendusteni! Osalema on oodatud lõik õpetaajd koos oma õpilastega, osalemiseks peab olema loodud eTwinningu konto. Mõistatuste lahendamiseks on 8 nädalat, veebimäng on avatud 8. maini 2018.

Samal teemal:

• Koostööprogramm eTwinning on kaasamise musternäidis
• Kutsehariduses on eTwinningut hea siduda tulevase töö ja praktikaga

Seekordsel seminaril räägitakse koostööst: erinevas vanuses õpilaste vahel, eri põlvkondade vahel, inimese ja masina vahel. Vaatame, kuidas toimib koostöö digivahenditega ja kuidas ilma. Samuti räägime koostööst ainetevahelise lõimingu kontekstis ehk õpetajate vahel ja loomulikult piirideülesest koostööst. 

Kutsume kõiki otseülekannet jälgima, samuti ka aruteludes kaasa rääkima, selleks mine HITSA veebilehele ja esita oma küsimused ning mõtted veebi teel: http://www.hitsa.ee/uritused/vorgustik. Samast leiab ka seminari päevakava.

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• HITSA veebiseminarid järelvaadatavad
• Seminaride sari „Võrgustik võrgutab“ alustas õppeaastat digipöörasust analüüsides
• Seminari "Võrgustik võrgutab" uued videod ja ettekanded nüüd veebis

OSKA IKT uuringujuhi Urve Metsa sõnul on õpingute katkestamise põhjuseid mitmeid – näiteks vale erialavalik, majanduslikud võimalused, töötamine ja õppimine samal ajal ei ole hästi ühildatavad. „Karjäärinõustamist pakutakse, samuti stipendiume, kuid praegune süsteem ei ole piisav. Nii ettevõtetel kui koolidel tuleks pakkuda paindlikumaid õppe- ja töövõimalusi, et toetada juba töötavate õppijate kooli lõpetamist," selgitas Mets.

Piisava hulga erialase väljaõppega töötajate tagamiseks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ellu kutsunud ümberõppe programmi „Vali IT!“ teiste elualade inimestele. Kutse- ja kõrgkoolid on muutnud õpet OSKA uuringu ettepanekute järgi praktilisemaks, Haridus- ja Teadusministeerium pakub kõigile põhikooli lõpetajatele tööturu perspektiive arvestavat karjäärinõustamist, ka on tõusnud IKT-alaste huviringide arv.

OSKA uuringu järgi vajab Eesti majandus igal elualal spetsialiste, kes oskavad tellida ja kasutada uusi IKT-lahendusi. Selleks, et töötajate oskusi arendada, on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellinud digioskuste täiendamise koolitusprogrammi tööstuses töötajatele. Kutsekoda on alustanud kutsestandardite täiendamist IKT-kompetentsidega. Kutse- ja kõrgkoolidel tuleb täiendada õppekavasid, et õppijad saaksid koolist erialased kaasaegsed IKT-oskused.

OSKA IKT uuringus tehti ettepanekuid selleks, et viia tuleviku tööjõu ja oskuste vajadus vastavusse hariduses pakutavaga. Ettepanekute seirest selgus, et rõhuv enamus on kas ellu viimisel või plaanitakse ellu viia. Vaid 2% ettepanekutest olid sellised, mida ellu viia ei plaanita.

Uuringu koostamises osalenud IKT eksperdikogu sai ülevaate ettepanekute ellu viimisest. Ekspertide arutelu põhjal koostatakse täiendavad ettepanekud peamiste kitsaskohtade lahendamiseks.

OSKA uuringus analüüsiti, milline on IKT tööjõu- ja oskuste vajadus aastaks 2020 ning kuidas peaks sellele vastamiseks muutma erialast õpet kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitust.

Tuleviku tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eestis tuleviku tööjõu ja oskuste prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täiendõppes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.

Allikas: Kutsekoja pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Analüüs: võõrkeelte oskus aitab leida tööd ja saada suuremat palka
• Uuring: põllumajandus ja toiduainetööstus vajab valdkonna ettevõtetesse tööle siirduvaid koolilõpetajaid

Digioskused kõige üldisemalt aitavad toime tulla igapäevaelus, kirjutab HITSA ProgeTiigri programmijuht Kristi Rahn Postimehe arvamusveebis. 

Kui alustasin tööd Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuses, oli selge, et teen elus kannapöörde: 20-aastase staažiga tegevõpetajast sai tehnoloogiaprogrammi ProgeTiigri programmijuht. Kas see just rindejoone teist poolt tähendas, aga teistsugust vaadet koolides toimuvale nõuab programmi juhtimine küll.

Meil räägitakse endiselt Tiigrihüppest ja sellest, kas tiiger ikka hüppab või magab või mis tast tulevikus saab. Aga meil on juba viis aastat haridusmaastikule oma tehnoloogilisi käpajälgi jätnud ProgeTiiger, ja pole näha, et tema tegutsemine vaibuks.

ProgeTiigri programm on loodud selleks, et lapsed ja noored mõistaksid paremini tehnoloogia toimimise ja loomise aluseid, oleksid head probleemilahendajad, oleksid loovad ja ise loojad. ProgeTiiger on üks vahend, et digipööre («Digipöörde programm 2017-2020» toetab Eesti elukestva õppe strateegia rakendumist) ehk digivõimaluste teadlik ning tark integreerimine õppeprotsessi oleks alus-, üld- ja kutsehariduses aastaks 2020 reaalselt toimunud, ja seda ka kõige kaugema maanurga kõige väiksemas koolis.

Loe arvamuslugu täismahus Postimehe veebist!

Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• ProgeTiigri programmist on kasu saanud üle 630 õppeasutuse
• Eesti õpetajad panid Euroopa kolleegid programmeerima
• Väike kokkuvõte Code Weekist 

Kakssada aasta tagasi kiitis Kristjan Jaak Peterson eesti keele ilu ja õhkas keele elujõu järele. 

/…/ kas siis selle maa keel
 laulu tuules ei või
 taevani tõustes üles
 igavikku omale otsida? /…/

Veidi rohkem kui sada aastat tagasi palus Anna Haava, et saksad lubaksid eesti keele köögist söögisaali. 

Köögis seisab — ootab, ootab
meie armas emakeel...
Kulla härrad, prouad, preilid,
laske tuppa eesti keel.
Laske tema lausa saali,
paluge ta laudagi —
imelikud eesti saksad,
võtke mõistust vähegi! /…/

Mullu ilmunud luulekogus kirjutas Kristiina Ehin:

Otsides sõnu
omakeelseid sõnu
siin Euroopa ääremaal
kus moodsam oleks armastada võõras keeles
targem lugeda kirjutada õppida lõpetada ülikool
suuremas keeles
Eesti keele küüru nüpeldab inglise keele kupjapiits /…/

Meie kaunikõlalise emakeele hoidmise, arendamise ja kaitsmisega tegelevad iga päev paljud inimesed. Tänagem tänasel emakeelepäeval eesti keele õpetajaid. Tunnustagem haridusasutusi, kus õpetatakse ja õpitakse eesti keeles. Tunnustagem keelekorraldajaid, kes hoiavad keelekasutajaid õigel kursil ja annavad vajadusel nõu; terminolooge, kes aitavad kaasa sellele, et ka tippteadusest oleks võimalik rääkida eesti keeles; keeletehnolooge, kes mõtlevad välja ja loovad rakendusi, mis aitavad keelel elujõulisena püsida ja inimeste elu lihtsustada. Kiitkem kirjanikke, kes kirjutavad eesti keeles ja eesti keelest. Tunnustagem lapsevanemaid, kes ka välismaal elades leiavad võimalusi oma lastele eesti keelt õpetada.

Eesti keele kestlikkusele ja arengule peame kõik kaasa aitama, kui tahame olla rahvas maailma kultuurivaramus. Emakeele elujõud on meie endi kätes.

 Head emakeelepäeva!

Haridus- ja teadusminister Mailis Reps

Foto: Unsplash, Ben White.

„Vürtsikilu ja kama on õpilastele juba teada, aga mitmed toidud ja koostisosad on ka üllatuseks,“ rääkis võistluse peakorraldaja Ülle Tamsalu. „Tänavu osaleb meil juba kaks Leedu kooli. Kui lätlastele on vürtsikilu tuttav, siis leedukatele mitte. Pidin neile pilte saatma, et nad saaks aru, mis see on ja oskaks oma võistlejaid ette valmistada. Meile endale on välisvõistlustel käies tavaline, et tuleb kasutada seni tundmatuid toiduaineid või ka töövahendeid.“

Võistlusel osalevad õpilased loositakse kaheliikmelistesse võistkondadesse, kes peavad valmistama pearoa, magustoidu ja üllatustoidu. „Välisvõistlejaid on meil juba nii palju, et pea kõik kolmandate kursuste võistkonnad tulevad rahvusvahelised. Esimest korda on välisvõistlejad ka teise kursuse võistlusel,“ ütles Tamsalu. „Õpilastele on sellises tiimis töötamine väga hea kogemus.“

Kokku osalevad võistlusel 12 kooli õpilased Eestist, Lätist ja Leedust. „Aastatega on üritus väga populaarseks saanud. Kõik tahavad Saaremaale tulla,“ tõdes Tamsalu. „Kahjuks pidime tänavu hiljemaks jäänud registreerujatele ka ära ütlema, sest me ei mahuta võistlust muidu kahe päeva sisse ära.“

Kohtunikeks on peakokad Tallinnast ja Kuressaarest. Peakohtunik on Eesti Peakokkade Ühenduse president Rudolf Visnapuu (Estonia Resort Hotel & Spa restoran NOOT). 

Tamsalu rääkis, et ametikoolil on traditsiooniks, et kooli Euroopa Hotelli- ja Turismikoolide Assotsiatsiooni AEHT võistlustel esindanud kokk saab osaleda kohtunikuna teise kursuse võistlusel. „Tänavu on kohtunikuks Erika Eding, kes tõi sügisel Belgias korraldatud AEHT võistlustelt koolile kõigi aegade esimese kuldmedali,“ rääkis ta.

„Kokakunst Kuressaares“ sai alguse 2010. aastal eesmärgiga pakkuda õpingutega samas faasis olevatele eakaaslastele kokavõistluse kogemust ja motivatsiooni oma erialal tippu jõudmiseks.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Suur osa ametikooli tänavustest tasuta koolitustest on uued
• Ametikool osaleb liitreaalsuse arendamise projektis

Maailmaharidusliku SAME World projekti toel valminud videod viivad vaataja Kohtla-Nõmme kanti ning Pagari külla, kus kohalikud elanikud Imre ja Kairi räägivad põlevkivi kaevandamise mõjudest nende elule ja piirkonnale. 

Mõtlemapanevad lood sellest, kuidas kõuemürinana kostev lõhkamismüra on osa igapäevaelust, kuidas elumaja ja hoovi all olev maa tühjaks kaevandatakse vaatamata lubadusele maja alla nn tervikud jätta. Paljud põlevkivi kaevandamisega seotud muutused tekivad pika aja jooksul – maapinna vajumine ja varingud ei teki üldjuhul kaevandamise ajal või vahetult peal kaevandamist, vaid mitmeid aastakümneid hiljem.

Videod on mõeldud nii laiale vaatajaskonnale kaasa mõtlemiseks kui ka koolis õppetöös kasutamiseks, näiteks keskkonnaõigluse alase diskussiooni algatamiseks. Mõlemad lood põlevkivi kaevandamise mõjudest on kättesaadavad internetist - Kairi lugu https://youtu.be/MGq4kHqlH64 ning Imre lugu https://youtu.be/26cpskMoneM

Märtsikuus lõppeva maailmaharidusliku projekti SAME World keskseteks teemadeks on kliimamuutused, keskkonnaõiglus ja -ränne. Põlevkivi kaevandamine Eestis on seotud kõigi nimetatud teemadega. Projektijuht Margit Säre: „Eestis pole mõiste keskkonnaõiglus kuigi levinud ning see, kuidas keskkonnamõjud meie endi, inimeste vahel jaotuvad, jääb tihti tahaplaanile. Ida-Virumaa elanikud maksavad meie kõigi poolt kasutatava energia eest väga kõrget hinda. Loodetavasti aitavad need kaks lühikest videolugu teemat lähemale tuua.“

Erinevaid näiteid keskkonnaalase ebaõigluse juhtumite kohta üle maailma leiab veebiplatvormilt http://youth4ej.sameworld.eu/

Peipsi Koostöö Keskus tänab videolugude toimetajat Ederi Ojasood ning Plank Filmi meeskonda, eelkõige aga filmis lugusid jutustanud Kairi Nõmmemeest ja Imre Poomi.

Märtsikuus lõppeva maailmahariduslikku projekti "S.A.M.E. World. Jätkusuutlikkus, teadlikkus, keskkond maailmahariduses Euroopa arengukoostöö aastal 2015" tegevuste põhirahastaja on Euroopa Liit.

Allikas: Peipsi Koostöö Keskuse pressiteade. 

Samal teemal:

• Peipsi Koostöö Keskus kutsub noori uurima ning kirjeldama keskkonnaalase ebaõigluse juhtumeid