Tulin hiljuti õppereisilt Šveitsist. Olin kantonis, kus on ametlikku keelt, mis muu seas tähendab ka seda, et õpetajakoolitus Churi pedagoogika kõrgkoolis on kolmekeelne – saksa, itaalia ja retoromaani keeltes. Õpetaja saab diplomi, kuhu on märgitud kaks keelt, milles ta õpetab.

Olen klassiõpetaja, kes on omal ajal sooritanud vene keele didaktikas riigieksami. Võin lastele õpetada vene keele algkursust, aga jääksin hätta, kui vaja vene keeles õpetada matemaatikat, loodusõpetust… Kusjuures just praegu selline vajadus on. Meie klassidesse on hakanud tulema lapsi muukeelsetest peredest; on nii seda, et vene keel on kodukeel kui ka seda, et vene keel on abivahend, kuna lapse emakeelt (nt hispaania) ei oska koolis hoopiski keegi ja lapse peres on tavatsetud mõnevõrra vene keeles suhelda.

Juhtub sedagi, et mitu aastat mujal koolis olnud eesti algupäraga laps on siia tagasi tulles koolitööga kimpus, kuna on harjunud õppeülesandeid lahendama muus keeles; kohanemiseks on hea, kui aidata tal luua silda ka selle võõrkeele abil, mida ta seni õppetöös kasutas. Hea, kui õpetaja suudab kõnelda mitut keelt, aga hea seegi, kui ta mõistab, mida tähendab lapsele olukord, kus ta saab väga vähe aru ja jätab oma mõtted üldse välja ütlemata.

Mulle tundub, et mõnigi inimene, kes häälekalt õppekeele teemal sõna võtab, ei tee vahet, kas inimene oskab muud (nt riigikeelt) suhtlemistasandil või suudab ta selles keeles omandada õppeainete sõnavara ja arutluskäike.

Kuidas siis tulla toime ja olla edukas ja õnnelik nii mitmes keeles suheldes, õppides kui ka õpetades? Jaanuaris 2020 korraldab Eesti Lugemisühing rahvusvahelise konverentsi pealkirjaga „Ühist keelt otsides“. Konverents kuulub Läänemeremaade kirjaoskuskonverentside sarja.

Praeguseks oleme saanud ligikaudu 100 ettekannet nii varase kirjaoskuse, erilise õppija, elukestva õppe kui paljudel muudel kirjaoskusega seotud teemadel. Esinejad tulevad nii naabermaadest Soomest, Venemaalt, Lätis, Rootsist kui ka kaugemalt Euroopas ja lausa üle maailmagi.

Ootame konverentsile 17.-19. jaanuaril 2020 nii iga haridusastme õpetajaid, lasteaia- ja koolijuhte, igas liinis haridustöötajaid, kirjastajaid ja muid haridusteemadel ettevõtjaid, lapsevanemaid, ajakirjanikke ja üldse kõiki huvilisi. Ettekandeid on nii inglise ja eesti kui ka vene keeles.

Konverentsi kohta saab täpsemalt lugeda kodulehelt https://4bscl2020.ee/

Ja kindlasti otsitagu üles eestikeelne registreerimise link https://4bscl2020.ee/registration/uhepaevane-registreerumine/

Samal teemal:

• Kool lastekirjanduses, lastekirjandus koolis
• Valmivad eesti keele e-kogud

Praktikate jagamine on oluline seetõttu, et Eesti kutseõppeasutuste rahvusvaheline koostöövõrgustik on praegu laiem kui iial varem. Kutseõpperänne toimub üha kaugemate riikidega ja suureneb õpirändurite arv.

Viimase viie aasta jooksul on Erasmus+ programmi abil oma praktika läbinud 2044 välisõppurit. Kõige aktiivsemalt on välisõppuritele Eesti ettevõtete juures tööpraktikat korraldanud Tartu Kutsehariduskeskus, mis on vastu võtnud 374 välisõppurit. Neile järgnevad Rakvere Ametikool (254) ja Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (182).

Tartu Kutsehariduskeskuse rahvusvaheliste suhete koordinaatori Andrei Atškasovi sõnul on viimase kümne aasta jooksul muutunud Eestisse tulnud kutseõppurite päritolumaad palju mitmekesisemaks. „Kui varem käidi siin Soomest, Rootsist, Taanist, Lätist ja Leedust, siis nüüd on Eesti enda jaoks avastanud ka hispaanlased, portugallased, itaallased ja loomulikult sakslased. Ka Islandilt käib väga palju õpilasi igal aastal ja see on igati tore,“ ütles Atškasov.

Kõige rohkem tuleb Tartusse kutsepraktikale IT erialade õpilasi, elektroonikuid, autotehnikuid ja kokkasid. „Infotehnoloogia valdkonnast tullakse Eestisse tänu meie IT-riigi kuvandile. IT erialade õppurite jaoks on Eesti digitaalne ühiskond väga kihvt ja atraktiivne. Teistelt erialadelt tullakse siia tihti vastupidisel põhjusel, et ei teata Eestist midagi ja tahetakse meie maad avastada,“ selgitas Atškasov õpilaste motiive, miks praktikakohaks valitakse just Eesti.  

Viljandi Kutseõppekeskuse direktor Tarmo Loodus ütles, et Viljandisse tullakse enim praktiseerima autoerialadele, kuid on ka IT-õppureid ja kokkasid. Looduse hinnangul on lisaks uudishimule ja Eesti heale mainele välisõppurite ja õpetajate Eestisse meelitamisel oluline ka koolide enda töö välismaailmaga suhtlemisel. „Oluline on see, kuidas meie koolid välja paistavad ja mida me välismaal teinud oleme. Tihtipeale on vastastikune vahetus üks-ühele nende koolidega, kellega on head sõprussuhted,“ rääkis Loodus. 

Kutsehariduse rahvusvahelistumise päeval toimus kolm vestlusringi, milles arutati õpilastele suunatud rahvusvahelisi tegevusi, õpetaja võimalusi osaleda rahvusvahelises koostöös ning hariduse ja oskuste omandamise tulevikku nii Eestis kui ka Euroopas laiemalt.

Päeva lõpuks anti pidulikult üle 2019. aasta Erasmus+ kutsehariduse õpirände hartad Viljandi Kutseõppekeskusele ja Tartu Tervishoiu Kõrgkoolile. Kutsehariduse õpirände hartaga akrediteeritakse ja tunnustatakse kutseõppeasutusi, mis on olnud edukad kvaliteetse õpirände korraldamises oma õpilastele ja töötajatele ning julgustatakse neid edasi arendama oma rahvusvahelise koostöö strateegiaid.

Allikas: SA Archimedese pressiteade

Joonistusvõistlusele saab iga huviline esitada kuni kaks A4 formaadis tööd, mis tuleb saata hiljemalt 31. oktoobriks Eesti Ornitoloogiaühingule aadressil Veski 4, 51005 Tartu linn, Tartu maakond. Täpsemad tingimused leiab aasta linnu veebilehelt www.eoy.ee/oosorr.

Tänavuse aasta lind öösorr on tuntud oma hea maskeerumisvõime poolest, mistõttu on vähesed teda päevavalguses näinud. Vanarahvas on teda välimusest tulenevalt nimetanud nii kakk-kulliks, kassikulliks, kirjuks öökulliks kui nahklapiks ja öölabakaks. Kel pole olnud õnne öösorri oma silmaga näha, saab joonistamiseks inspiratsiooni koguda öösorri pesakaamera salvestistest.

Saabunud pilte hindab žürii neljas vanuserühmas: kuni 7-aastased, 8–12-aastased, 13–17-aastased, 18-aastased ja vanemad. Tulemused ja parimatest töödest koosnev veebinäitus avaldatakse detsembris aasta linnu lehel www.eoy.ee/oosorr.

Tublimatele joonistajatele on auhinnad välja pannud Viru folk, Eesti Loodusmuuseum, Iloni Imedemaa, MTÜ Loodusajakiri ja teised. Joonistusvõistluse parimate tööde autorite autasustamine on 10. detsembril suurel linnuõhtul Eesti Rahvusraamatukogus.

Aasta linnu joonistusvõistlust korraldab Eesti Ornitoloogiaühing. Kaasa aitavad Viru folk, Eesti Loodusmuuseum, Iloni Imedemaa, MTÜ Loodusajakiri ja Tartu Ülikooli loodusmuuseum. Aasta linnu tegevusi toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Lisainfo:
Triin Leetmaa
Aasta linnu projekti meeskonna liige
Tel 526 3676
leetmaa.t@gmail.com
www.eoy.ee/oosorr

Osalemiseks tuleb oktoobri esimesel nädalavahetusel vaadelda linde oma koduaias, pikemal retkel või avalikul lindude vaatlemise üritusel. Märgi üles nähtud ja kuuldud liigid, iga liigi puhul isendite arv, vaatluse tegemise aeg, täpne vaatluskoht ja vaatlejad. Andmed palume sisestada esimesel võimalusel andmehalduse keskkonda PlutoF või rakenduse Legulus kaudu, kust need jõuavad ka portaali eElurikkus.

Huvilised saavad osaleda avalikel lindude vaatlemise üritustel Põõsaspea neemel ja Pärnus. Laupäeval, 5. oktoobril saab terve päeva jooksul jälgida lindude rännet Põõsaspea neemel Läänemaal. Oodata on kauride, laglede ja partide hoogsat rännet. Juhendab ornitoloog Margus Ellermaa. Pühapäeval, 6. oktoobril kella 9.00–10.30 saab linde vaadelda Pärnu linnas Mai tornis ornitoloogi Eedi Lelovi juhendamisel. Osalemine on tasuta. Palume riietuda vastavalt ilmale, soovitame kaasa võtta binokli, märkmiku ja pliiatsi, sooja joogi.

Rahvusvahelised linnuvaatluspäevad EuroBirdwatch toimuvad sel aastal 26. korda ning kaasa löövad inimesed enam kui 40 riigis. Vaatluspäevade eesmärk on pöörata tähelepanu lindudele ja nende vajadustele rände ajal.

EuroBirdwatchi peakorraldaja on BirdLife International, Eestis koordineerib tegevust Eesti Ornitoloogiaühing.

Lisainfo:
Eesti Ornitoloogiaühing
eoy@eoy.ee
www.eoy.ee
www.eurobirdwatch.eu

Nende seiklustest valmib veebiseriaal, mis annab häid ideid, kuhu ja mida võiks õppima minna, et elus paremini toime tulla.

“Otsustasime projektis osaleda, sest uute ametite proovimine ning kasulike teadmiste omandamine on meile olnud alati südamelähedane. Kunagi ei tea, millal teletöö otsa saab. Uuesti õppima minnes anname oma panuse Eesti ühiskonna tugevdamisse ning samas saame ise uusi ameteid proovida,” kommenteeris ettevõtmises kaasalöömist Teet Margna.“ Kiiresti muutuvas maailmas on oluline ennast pidevalt täiendada. Meil kõigil on kohustused, kuid teadupärast kes teeb, see jõuab. Kui otsus on tehtud, läheb edasi juba libedamalt,” lisas Margna.

“On vaja motivatsiooni ja toetust nii perekonnalt, sõpradelt, tööandjalt kui ka riigilt,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi täiskasvanuhariduse osakonna juhataja Terje Haidak ja lisas, et nii riigi kui inimeste endi huvides on see, et pooleli jäänud haridustee saaks lõpetatud. “Selle aasta teises kvartalis tõusis elukestvas õppes osalemise protsent rekordilise tulemuseni 21,7. Samas on Eestis endiselt üsna suur eri- ja kutsealase hariduseta täiskasvanute osakaal, ligikaudu 27 protsenti ehk 193 tuhat inimest. Samuti on palju neid inimesi, kellel tööalased oskused vajavad kaasajastamist.”

“Õpi midagi uut koos teiste täiskasvanutega” on üle-eestiline täiskasvanuharidust populariseeriv ja õppimisvõimalusi tutvustav ettevõtmine, mille fookuses on uute oskuste omandamine ja enesetäiendamine olenemata vanusest. Veebiseriaali saab vaadata lehel www.jällekooli.ee, kus on ka ülevaade erinevatest õppimisvõimalustest.

Teavitustegevust juhib ETKA Andras koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Projekti elluviimist toetab Euroopa Sotsiaalfond.

Allikas: HTMi pressiteade

eTwinningu lugu sai alguse 2005. aastal, kui Euroopa Komisjon otsustas toetada Euroopa koolide veebipõhist koostööd. Tänaseks on eTwinning kasvanud Euroopa suurimaks õpetajate kogukonnaks, kaasates üle 580 000 õpetaja pea 40st riigist. Eestis koordineerib eTwinningu tegevust Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Samal teemal:

• eTwinningu suvekooli keskmes olid tehnoloogiatrendid
• Selgunud on parimad Eesti eTwinningu projektid 2019
• Narva lasteaed Põngerjas on eTwinningu lasteaed

Haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul osutab üks olulisemaid iga-aastaseid rahvusvahelisi uuringuid, et Eesti inimesed tahavad ja saavad õppida. „Igaüks meist peab olema pöörase kiirusega muutuvas maailmas valmis ka suuremat sorti muudatusteks tööelus,“ ütles Reps. „Keskikka jõudmine toob üha sagedamini kaasa vajaduse ametialaseks kannapöördeks: uue eriala või kõrgema haridustaseme omandamine üle 40-aastaste inimeste seas on juba tavapärane. See ei ole mitte ainult vajalik, vaid ka väga huvitav. Liiatigi võivad küpsemas eas tehtud õpivalikud olla teadlikumad.“

Minister lisas, et õpingute katkestamine on tõsine mure, mis vajab senisest enam tähelepanu. „Peame pingutama, et nii põhikooli- kui gümnaasiumilõpetaja teeks edasiõppimise valikuid tulenevalt oma annetest ja huvidest. Kindlasti saame veelgi suurendada noorte suutlikkust õpinguid jätkata ja lõpetada,“ ütles Reps. Ta lisas, et juba oleme pööranud tõsisemat tähelepanu karjääriõppele põhikoolis, üldharidus- ja kutsekoolide koostööle, paindlikele õppevormidele ja uuenduslikele õppemeetoditele ning algatanud valikuaasta kutsehariduses.

Eestis on kõrgharidusega 25-64-aastaseid inimesi 41%, OECD keskmine on 39%. Eestis on iga neljas bakalaureuseõppesse astuja üle 25-aastane, OECD riikides iga viies.

Kui kõrghariduse kättesaadavuse poolest on Eesti riikide võrdluses heal positsioonil, on murekohaks sage õpingute katkestamine või venimine. Nominaalajaga lõpetamiseni jõuab ainult 34% bakalaureuseõppe tudengitest ning selle näitaja poolest jääb Eesti alla OECD riikide keskmisele, mis on 39%.

Eestis õpib OECD riikide keskmisega võrreldes kaks korda rohkem tudengeid magistriõppes: 31% vs. 16%. Magistriõppe populaarsus näitab, et Eesti õppijateni on jõudnud arusaam, et üksnes bakalaureusekraadist ei piisa edu saavutamiseks tööturul. Doktoriõppes õppivate üliõpilaste osakaal on Eestis samuti üle OECD keskmise: 6% vs. 2%.

OECD toob muuhulgas välja Eesti õpetajate palgatõusu, mis on viimastel aastatel olnud üks OECD riikide kiiremaid. Viie aastaga tõusis keskmine palk 35% kõigil tasemetel alusharidusest üldkeskhariduseni.

Ligi 80% Eesti põhikooliõpetajatest peab kõrgemaid palku äärmiselt tähtsaks, OECD keskmine on 65%. Üliõpilaste õpetajaametisse meelitamisel loevad OECD andmetel töötingimused vähemalt sama palju kui palk ning Eesti tugevuseks on teiste riikidega võrreldes suhteliselt väikesed klassid ja kontakttundide arv.

Education at a Glance on üks peamisi ja suurimaid haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitikate mõjud, kõrvutades teiste riikidega. Kogumikus analüüsitakse 36 OECD liikmesriigi ning partnerriikide haridussüsteeme.

Kogumiku Education at Glance tulemused kinnitavad OECD teise hiljuti avaldatud analüüsi järeldusi, et Eestis tuleb pöörata senisest veelgi enam tähelepanu õpingute katkestamise vähendamisele. Analüüsi Benchmarking Higher Education System Performance Eesti raporti kohaselt on lähituleviku üks suuremaid väljakutseid kõrgema tasemega oskustega tööjõu tagamine.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuring: Eesti õpetajate hinnangul on nende amet üha väärtustatum
• Õpetajaameti tippkohtumisel tunnustati Eesti haridussüsteemi terviklikkust ja läbimõeldust

Ingliskeelne lühend STEAM tähistab viiel valdkonnal tuginevat praktilise kallakuga õpet ehk teaduse, tehnoloogia, inseneeria, kunstide ja matemaatika edukat ühendamist. Selline õpe muutub aina olulisemaks ning esimesi teadmisi selles vallas jagatakse juba lasteaias. Seepärast on aeg leida võõrapärasele väljendile kena ja täpne vaste eesti keeles.

Sõna eestindamiseks kutsuvad Hariduse Infotehnoloogia SA, Tallinna Ülikool, Heateo Haridusfond, Insplay ja LEGO Education ellu sõnavõistluse ehk sõnause. Ettepanekuid eestikeelse vaste leidmiseks saab teha leheküljel https://sonaus.insplay.ee.

Haridusfondi idee algataja ja Bolti asutaja Martin Villig ütles, et sõnakonkursi suurem eesmärk on teadvustada STEAM-õppe aina kasvavat tähtsust. “Heade IT-oskustega loovatest töötajatest on juba praegu suur puudus nii Eestis kui mujal maailmas. Arvestades lähituleviku veelgi kasvavat nõudlust on STEAM-õppe edendamine ülioluline, sest lisaks juba tekkinud töötajate põuale põhineb sellel haridusel suur hulk alles tekkivaid töökohti,” selgitas Villig.

Arendavaid mänge ja mänguasju maale toova Insplay tegevjuhi Andres Sireli sõnul on küsimus mõtteviisi muutuses ja teadvustamises, et STEAM-õpe pole järjekordne mööduv trend, vaid kaasaegse elu paratamatu nõue. “Reaalainete õppimine peab olema loovam ja lõbusam, lapsed peavad saama ise midagi päriselt valmis teha, näiteks robootika- või miks mitte kunstiringides,” rääkis Sirel. “Praktilisel ja avatud viisil õppimine valmistab last eluks paremini ette, sest tänapäeva töö nõuab tehnoloogiapädevust, loovat lähenemist tööülesannetele ja häid tiimitöö oskusi.”

Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudi õpperobootika nooremteadur Janika Leoste ütles, et STEAM ainete lõimitud õppimine ja õpetamine digivahendeid kasutades on reaalsus, millest ei saa kõrvale jätta ühtegi õpilast ega õpetajat. "Seetõttu oleme ka ülikoolis loomas vastavat uurimislaborit, mis toetab tõenduspõhist arusaama sellise õppeprotsessi mõjust õpilaste õpitulemustele, aga ka heaolule," sõnas Leoste.

Konkurss kestab 9. septembrist 13. oktoobrini. Konkursile esitatud uudissõnade hulgast valib parimad välja žürii, kuhu kuuluvad Tallinna Ülikooli, Eesti Keele Instituudi, Heateo Haridusfondi, Insplay, HITSA, Eesti Teadusagentuuri, Teadushuvihariduse Liidu ja SA Hariduskiirendi esindajad.

Konkursi peaauhind on programmeeritav LEGO robot Insplaylt. Samuti annab Bolt ühele väga hea sõnakandidaadi esitanule 70 eurot sõidukrediiti. Lisaks saavad väiksemaid temaatilisi auhindu ja teadmise eesti keele arengule kaasa aitamisest veel mitmed äramärgitud.

Tulemused avalikustatakse 25. oktoobril Tallinnas toimuval iduEDU haridusfestivalil.

Konkursi kohta leiab rohkem infot ja sõnakandidaate saab esitada https://sonaus.insplay.ee.

Allikas: korraldajate info.

Samal teemal:

• Coding Express progerongi tuur 

Stipendiumi suurus on kuni 11 000 eurot ja seda saab kasutada kuue kuu jooksul.

„Haridusstipendiumiga tunnustame meie suurepäraseid kogenud õpetajaid ja tugispetsialiste. Ütleme sellega aitäh tehtud töö eest ning pakume võimalust pühendada pool aastat iseenda ja oma valdkonna arendamisele,“ ütles haridus- ja teadusminister Mailis Reps. Ta märkis, et on suur rõõm näha, kui sisukalt ja mitmekülgselt on senised stipendiaadid oma vaba semestrit kasutanud.

Õpetajad ja tugispetsialistid saavad stipendiumi toel vaba semestri, mida kasutada näiteks õppetöös ja praktikal osalemiseks, koostööks ülikooliga, enesetäiendamiseks välisriigis, õppematerjalide väljatöötamiseks või tööks hariduspoliitika kujundamisel.

 Mullu esimest korda välja antud stipendiumi said Kuressaare Ametikooli disaini õppesuuna õpetaja Merit Karise, Luunja Midrimaa lasteaia logopeed- eripedagoog  Kristel Lempu ja Tallinna Prantsuse Lütseumi inglise keele õpetaja Merike Saar.

Mitmekülgsed kasutusvõimalused

„Haridusstipendium andis suurepärase võimaluse esitada endale väljakutse ja teha midagi argirutiinist erinevat,“ rääkis Lempu. Stipendium andis võimaluse keskenduda sellele, mida ta varem on teinud igapäevatöö kõrvalt, näiteks kirjutada lastele lugemise õppematerjale. „Kirjutasin lasteraamatuid ja noortenäidendi, käisin kolleegi juures praktikal, lugesin palju, õppisin digipliiatsiga joonistama, reisisin, kogusin inspiratsiooni, jõudu, tervist, päikest ja sõpru. Ja kirjutasin iga päev üles kõik, mida ma tegin. Ikka selleks, et elu aeg auga mäletada, kuidas kasutasin ära mulle osaks saanud võimalust.“

„Tänu haridusstipendiumile sain pool aastat keskenduda uuringutele, mille eesmärk on pakkuda õpetajatele võimalusi tõenduspõhiselt oma tööd analüüsida,“ sõnas Saar. Ta arendas ja katsetas tööriistu, mille abil õpetajad ise oma tunni kohta teavet saavad koguda, näiteks salvestada tunnitegevuste logi või küsida õpilaste tagasisidet.

„Võrreldes kogutud andmeid õppijate edasijõudmisega aines, saab õpetaja hinnata oma õpetamisstrateegiate tõhusust ja sobivust ning vajadusel planeerida muudatusi. Samuti aitab andmete kogumine ja analüüsimine uuenduslikel õpetajatel võrrelda uute õpetamismeetodite vastavust seatud eesmärkidele,“ selgitas ta. „Vaba graafik andis mulle võimaluse uurimusele keskenduda ning kohtuda paljude õpetajatega üle vabariigi,“ lisas Saar.

Aastas antakse välja kuni viis stipendiumi.

Stipendiumi määramisel võetakse eelkõige aluseks haridusvaldkonna prioriteedid, varasem töökäik ja valmisolek end arendada ning stipendiumi toel loodava rakendatavus haridussüsteemis. Haridusvaldkonna prioriteetseteks teemadeks on sel aastal kinnitatud õpikäsitus ja selle muutumise toetamine, kaasava hariduse rakendamine ning digipedagoogika rakendamine.

Stipendiumile saavad kandideerida õpetajad ja tugispetsialistid, kel on erialane kvalifikatsioon ja kes on töötanud oma ametikohal vähemalt viis aastat.

Lisainfo ja taotlusvorm: https://www.hm.ee/et/uudised/konkursid-ja-preemiad

Allikas: HTMi pressiteade

Minister Mailis Repsi tervituse täistekst:

Head õpilased, õpetajad ja lapsevanemad, armas haridusrahvas!

1. septembri tähistamine tarkusepäevana on kena traditsioon, mis toob alati kaasa erilise meeleolu ja palju uut. Algab uus kooliaasta ja ees ootavad uued teadmised.

Soovin teile, et see aasta tooks teile palju uusi ja huvitavaid teadmisi ning põnevaid ettevõtmisi. 

Hea on teada, et õpilased, lapsevanemad ja laiem ühiskond on Eesti haridusega rahul. Meie edu tunnustatakse ka rahvusvaheliselt. Me ei ole ju enam ainult õpilased vaid Eesti on saanud teistele teenäitajaks ja õpetajaks. Samas teame, et alati saab midagi teha paremini.

Soovin uue kooliaasta alguses, et iga kool Eestimaal oleks turvaline, sõbralik ja toetav. Kool on koht, kuhu nii õpilane kui ka õpetaja tuleb rõõmsalt ja kindlustundega, teades et neist hoolitakse, neid märgatakse,  tunnustatakse ja väärtustatakse.

Soovin, et õhin, millega lapsed lähevad täna kooli esimesse klassi, jääks püsima võimalikult kauaks. Nii pisikesed koolijütsid kui ka abituriendid tunneksid koolirõõmu teadmisest, et „ma saan hakkama, mul on hea olla ja mul on head kaaslased“.

Õpime läbi kogu elu ja teame, et tarkus tuleb tasapisi. Küllap ta tulebki ning seepärast soovin tarka ja tegusat uut kooliaastat!

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv.