Uuringu viisid läbi Balti Uuringute Instituut ja E-riigi Akadeemia. Uuringu käigus korraldati kaks veebiküsitlust, üks noorsootöötajate ja teine noorte hulgas. Küsitlustele vastas 365 noort ja 243 noorsootöötajat või noortega tegelejat. Lisaks toimusid süvaintervjuud ja fookusgrupi arutelud. 

Tulemused näitavad, et digivõimalusi saab ja tuleb rohkem kasutada noorte kaasamiseks noorsootöö tegevustesse ja selleks, et muuta noorsootöö korraldamine lihtsamaks ja tulemuslikumaks. Seejuures on vaja vähendada digilõhet noorte ja noorsootöötajate vahel.

Peamine väljakutse: ületada digilõhe noorte ja noorsootöötajate vahel

Üheks peamiseks väljakutseks on kartus, et noored veedavad niigi palju aega digimaailmas ning digilahenduste senisest rohkem rakendamine suunab noored veelgi enam sinna. Uuringu tulemused näitavad, et hirm noorte digitegevustesse kadumise ees ei ole alati asjakohane – noored üldjuhul ei lange ei isolatsiooni ega tegutse digimaailmas üksinda. Digilahendusi, eelkõige sotsiaalmeediat kasutades soovivad noored olla rohkem, pidevalt ja kiiremini teistega kontaktis.

Teine suur väljakutse on Eestis valitsev digilõhe: inimeste erinev oskus ja ligipääs infole ning digivõimalustele. Uuring näitab, et noorsootöötajad ei ole sageli valmis digilahenduste teemal aktiivselt arutlema või kaasa mõtlema.

Digilahenduste noorsootöös kasutamise oskus ja pädevus sõltuvad suuresti inimeste isiklikest huvidest ja vajadustest. Sealjuures võib eristada põlvkondadevahelisi erisusi ja jagada digilahenduste kasutajad üldistatult kolmeks:

1) konservatiivsemad vanemaealised, kelle hinnangul tuleb noored internetist eemale saada ja kelle arvates on noorsootöö eesmärk noored füüsiliselt aktiivselt liikuma ja tegutsema panna;
2) innovatiivsed noorsootöötajad ja noortega tegelejad kes, olenemata east,  kasutavad noorsootöös aktiivselt sotsiaalmeediat ja muid huvipakkuvaid digilahendusi;
3) noorsootöötaja karjääri alustavad või hiljuti alustanud noored – ollakse kursis digilahendustega, kuid tulenevalt vähesest noorsootöö kogemusest ning kriitilisest suhtumisest digilahendustesse ei osata digivõimaluste täit potentsiaali ühe võimaliku noorsootöö meetodina kasutada.

Digilahendusi kasutavad alla poole noorsootöötajatest

Uuringust selgus, et oma igapäevaste töiste tegevuste ja ülesannete juures kasutab digilahendusi 44% noorsootöötajatest. Digilahenduste kasutaja on keskmiselt 39-aastane ning digilahendusi kasutavad võrdväärselt nii naised kui mehed. Piirkonna lõikes eristub digilahenduste kasutamise osas Tallinnas või mõnes teises suuremas Eesti linnas (Tartu, Pärnu, Narva või Kohtla-Järve) töötav noorsootöötaja: võrreldes üldvalimiga kasutab seal 20% rohkem noorsootöötajatest oma töös digilahendusi. 

Kasutatavaid digilahendusi võib rühmitada järgmiselt:
- sotsiaalmeedia ja vahetu suhtlemine;
- andmete talletamine;
- sisuloome ja sisu koondamise võimalused;
- nõustamine, kogemuste vahetamine;
- õppekeskkonnad;
- noorematele lastele mõeldud keskkonnad;
- tervise parendamisele kaasaaitavad lahendused;
- ühiskonnaellu kaasamisele kaasaaitavad lahendused;
- ideede kogumisele, arendamisele ja toetamisele kaasaaitavad lahendused;
- projektijuhtimist, sh noorsootöö läbiviimist toetavad lahendused;
- noorsootöötajatele suunatud lahendused;
- uute rakendustega kursis olemise võimalused;
- muud lahendused.

Digilahendusi kasutatakse noorte teavitamiseks

Digilahendusi kasutatakse enim noorte teavitamiseks (78%). See hõlmab endas noorsootöötajate sõnul nii informatsiooni leidmist, vahendamist, esitlemist, levitamist kui ka jagamist. Osa noortega töötajatest kasutab digilahendusi eelkõige info visualiseerimiseks, näiteks lisab pilte või videosid.  

Erinevate noorsootöö meetodite lõikes kasutatakse noortega töötades digilahendusi kõige rohkem sotsiaal- ja digitaalmeedia rakendamise (88%) ning fotograafia ja filmide tegemise juures (84%). Enim kasutusel oleva meetodi (grupitööde, töötubade, rühmaarutelude, vestlusringide, kohtumiste ja tugigruppide läbiviimine) rakendamisel kasutab 69% kasutajatest ka digilahendusi. Noorsootöötajate sõnul kasutavad nad digilahendusi eelkõige selleks, et muuta tegevusi noorte jaoks huvitavamaks, põnevamaks ning kaasahaaravamaks.

Paljud noorsootöötajad kasutavad oma töös noortega juba olemasolevaid veebikeskkondi ja -lahendusi. Nii info edastamiseks kui ka noortega suhtlemiseks kasutatakse näiteks laialtlevinud sotsiaalmeedia kanaleid (Facebook (73%), Skype (68%)).

Samuti kasutatakse Google rakenduste abi failide jagamiseks, erinevatele tegevustele või üritustele registreerimiseks (nt Google Forms) ning hiljem tagasiside saamiseks. 

Noorsootöö valdkondade ampluaa on lai ning noorsootöötajad kasutavad sageli väga (valdkonna)spetsiifilisi rakendusi. Näiteks spordivaldkonnas tegutsevad noorsootöötajad kasutavad erinevaid digilahendusi (Sportlyzer või Endomondo) nii internetipõhise treeningpäeviku pidamiseks kui ka noorte soorituste jäädvustamiseks. Salvestatud materjali saab hiljem noorega koos analüüsida ning jälgida järjepidevalt noore arengut. 

Sotsiaalmeedia kanaleid kasutab igapäevaselt 90% noortest

Sarnaselt noorsootöötajatele kasutavad ka noored erinevaid sotsiaalmeedia ja vahetu suhtluse vahendeid väga laialdaselt. Sotsiaalmeedia kanaleid (nt Facebook, Twitter) kasutab igapäevaselt ligikaudu 90% noortest ning iganädalaselt ligikaudu 9% noortest. Sarnaselt noorsootöötajatele, kes pidasid Facebooki gruppe toimivaks meetodiks info edastamisel, peavad ka noored neid väga heaks võimaluseks info levitamisel ning teatud teemade üle arutlemisel, sh hääletuste korraldamisel. Suure miinusena toodi välja aga Facebooki suur infotulv: informatsiooni ei ole võimalik süstematiseerida ja oluline info võib üldises infovoos kaduma minna. Vahetu suhtluse ehk Skype jmt vahendeid kasutab igapäevaselt ligikaudu 86% noortest ning iganädalaselt ligikaudu 12% noortest. Seega kattuvad noorsootöötajate ja noorte poolt kasutatavad veebilahendused suures osas omavahel.

Rühmaaruteludes osalenud noorte hinnangul moodustavad järgmise noorte poolt enim kasutatavate digilahenduste grupi andmete talletamise funktsiooniga lahendused – nutiseadmetes kasutatavad märkmikud, (ühised) kalendrid ja pilveteenused.

Noortele suunatud infoportaalid noori ei köida

Noortele suunatud infoportaale tarvitavad noored aga pigem harva: ligikaudu üks viiendik noortest (20%) kasutab neid korra kuus, ligikaudu pooled harvem (49%) ning veerand noorest (26%) ei kasuta üldse. Nende mittekasutamist põhjendatakse peamiselt sellega, et see ei ole noore jaoks oluline (72%) ning ligikaudu 8% noortest pole vastavatest võimalustest üldse kuulnud. Uuringu tulemused näitavad aga läbivalt, et noored üldjuhul ei teadvusta, et tegu on just neile suunatud portaali või veebilehega. Lisaks sellele tuuakse välja ka probleemid andmete ajakohasuse, noorte ealise vastavuse, lahenduste killustatuse ja lühiealisusega. Infoportaali või veebilehe kasutamisel on määravaks selle kasutusmugavus, sisu ning noortepärane kaasaegne disain.

Seitse ideekavandit

Uuringu tulemuste põhjal koostati seitse ideekavandit, mis kirjeldavad konkreetset väljakutset ja pakuvad võimaluse olukorra parandamiseks digilahenduse kaasabil. Näiteks pakutakse välja ideid, kuidas vähenda noorsootöötajate ajakulu, mis seotud andmete esitamise, planeerimise ja aruandlusega, et oleks rohkem aega sisuliseks tööks noortega. Kavandites on mõtteid, kuidas lihtsustada noorte osalust vabatahtlikus tegevuses ja muuta see atraktiivsemaks ning kuidas suurendada noorte kodanikuaktiivsust ja osalust kogukonna tegevustes. Üks ideekavand näeb ette senise killustatud info koondamist ja interaktiivseks muutmist, et noortel oleks kergem leida oma huvidele vastavaid tegevusi. 

Soovitused otsustajatele, noorsootöötajatele ja noortele 

Uuringu tulemuste põhjal soovitatakse noorsootöötajatele järgmist: 

Tegutseda tuleb regulaarselt digipädevuse hoidmise ja tõstmisega, sh hoida ennast kursis
olemasolevate digilahenduste ja nende arengusuundadega. Suur osa noori tegutseb digimaailmas, mistõttu on noortega tegelemisel oluline teada, mida nad seal teevad, milliseid lahendusi kasutavad ning millistesse keskkondadesse või digilahendustesse nad aja jooksul edasi suunduvad. Digitaalne noorsootöö ei ole ainult digilahenduste kasutamine, vaid digitaalne noorsootöö on ka teadmine nutikate valikute tegemisest – millal on vajalik noorsootöö tegevustes digilahenduse kasutamine ja millal mitte. 

Digilahendusi tuleb noorsootöös näha nii abivahendi kui ka meetodina. Noortelt endilt tuleb küsida nõu ja abi digilahenduste valikul, õppimisel ja kasutamisel - noore kaasamine on noore jaoks tema tunnustamine ning näitamine, et ta on milleski hea. Teisalt annab teiste õpetamine väärtusliku kogemuse ka noorele endale. Samuti lihtsustab noortelt nõu küsimine võimalike uute digilahenduste integreerimist noorsootöö tegevustesse või noorsootöötaja igapäevatöösse. 

Üheks noori atraktiivselt kaasavaks meetodiks on häkatonide (inglise keeles hackathon) läbiviimine. Häkaton täidab kahte eesmärki: see võimaldab luua või edasi arendada huvitavaid ideid, teisalt toimib see ka kui noori võimestav protsess, mille käigus õpitakse juurde uusi oskusi. Sõltuvalt teemast ja osalejatest võib häkatonide puhul protsess olla sageli isegi olulisem kui ideede loome. Samas tuleb hoiduda häkatonide ülekasutamisest.

Vältida tuleb info dubleerimist noore huviringi registreerimisel ja jooksva info pakkumisel. Kui on otsustatud, et ringi registreerimine toimub läbi ühe konkreetse veebikeskkonna (nt Stuudiumi vmt) ja seal pakutakse asjaosalistele ka regulaarselt infot tegevuste kohta, tulebki infot pakkuda eelkõige just selle süsteemi kaudu.

Tekst on koostatud HTMi pressiteate ja uuringu „Infotehnoloogiliste võimaluste rakendamine noorsootöös“ lõpparuande põhjal. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Uuring: Eesti noored on noorsootööga rahul, kuid soovivad rohkem võimalusi ja valikuid
• Uuring: noorte huvitegevuse kättesaadavust pärsivad transpordiolud ja juhendajate nappus

Teksti autor on algatuse "Nutitund igasse kooli!" eestvedaja Birgy Lorenz.

Ootame teid ikka ja jälle tegema kingitust meile endale ehk osalema EV100 kampaanias, kus väiksed digipiisad moodustavad lõpuks digiookeani, mis aitab koolides digipööret ellu viia.

Jaanuarikuu teema on digi-lapsevanemad ehk ootame postitusi, kus toote näiteid kooli-kodu koostööst digivaldkonnas. Näituseks võtke ette digikoosolekuid ja -töötube, kus lapsevanemad (miks mitte ka vanavanemad) saavad teada koolide ja oma laste digisammudest; tegevused, kus lapsevanemad tulevad ise koolile digimõtteid jagama; võib jagada ka põnevaid digialased uuringud, mis on aidanud teil oma koolis uuendusi ellu viia. Üllatage meid, milliseid ettevõtmisi teie oma koolis laste ja vanematega olete läbi viinud. Lubame, et parimad praktikad võetakse teie eeskujul kasutusse üle Eesti!

Jätkuvalt ootame muidugi ka postitusi muudest põnevatest tegevustest, mis aitavad koolis/lasteaias/kutse- ja huvikoolis digielu edendada.

Jaanuarikuu auhinnad:
*Telia Eesti auhind on võimas HERO4 kaamera. GoPro HERO Session ekstreemspordikaamera on 50% väiksem ja 40% kergem kui teised HERO4 kaamerad. Kaameral on lihtne ühe nupuga juhtimine, ilma korpuseta veekindel disain ning kaunis väljanägemine, mis teevad temast ideaalse kiivrikaamera. Seadmega on võimalik jäädvustada kõrge resolutsiooniga videoid, mis on teravad ja tõetruud. HERO Session on vastupidav ja veekindel kuni 10 m sügavusel, mistõttu puudub vajadus eraldi korpuse järele. Aku on kaamerasse sisse ehitatud ja pakub täielikult laetud olekus kuni kaks tundi video jäädvustamist.
*Microsoft Eesti paneb välja hunniku erinevat nänni, usun, et seda jätkub kohe mitmele koolile. Igal juhul on asju kahe suure kotitäie jagu.
*Tebo Õpiveebi eriauhind: Tebo Õpiveebi tegijad otsustasid, et kõik postitused, mida tehakse kasutades Õpiveebi ja on vastavalt hashtagiga #õpiveeb märgendatud, osalevad eriloosis, mille auhinnaks on ühele postituse teinud õpetajale 12-kuuline võimalus kasutada Õpiveebi Premium paketti tasuta. Seega kui varem pole välja uurinud, mis on Õpiveeb, siis nüüd on selleks põhjus olemas!

Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/ FB gruppi ülesvõte (video, foto(d), lingid infole) ja kireldus tegevuse eesmärgist ja õppetegevuse käigust. Jagage kindlasti “Nutitund igasse kooli!” kohta infot ka koolide ja lasteaedadega, kes veel meie kogukonnaga liitunud ei ole. Ja olgem lahked jagama teistele postitajatele kiitust märkides nende postitused “meeldivaks” või neid tunnustavalt kommenteerides.

JUHIS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Foto: Nutitunni FB-leht.

Samal teemal:

• Jõululoosi tulemused "Nutitund igasse kooli!" projektis
• "Nutitund igasse kooli!" detsembrikuu teema on "Nutikad helid"

Programmi eestvedaja Angela Aderi sõnul on maailm pidevas muutumises, samuti muutuvad kool, õppimine ja õpilased. „Et robotite ja arvutitega konkureerida, vajame väga häid teadmisi ja mitmekesiseid oskusi. Digimeedia annab palju uusi võimalusi, kuid meie koolides napib kaasaegset eestikeelset õpivara,” märkis Ader. 

Huvilised on oodatud esmalt 16. jaanuaril kell 16.00–17.30 Tartusse 3D kasvuhoonesse (Kastani 42) ideekorjele. Eriti oodatakse õpetajaid, kes praktikutena oskavad öelda, missugused mängud lastele meeldivad ja millest oleks ka õppetöös kasu. 20.–22. jaanuaril toimub samas kohas üritus „Global Game Jam & Hackathon”. Arendusnädalavahetuse lõpus valitakse välja viis meeskonda, keda toetatakse kolme nädala jooksul oma prototüübi arendamisel, testimisel ning meeskonna loomisel. Seejärel valitakse välja kolm meeskonda, kes saavad idee lõplikuks väljaarendamiseks ning koolidele kättesaadavaks tegemiseks arendustoetust kuni 10 000 eurot. Juunis toimub uute mängude avalik tunnustamine ja mängimine.

Programmi arendamist ja toimimist toetab ekspertkogu, kuhu teiste hulgas on kaasatud Harri Tallinn (Civitta, Ajujaht), Rein Lemberpuu (Contriber), Raul Kübarsepp (Tartu Kunstikooli 3D eriala õppejõud), Henri Laupmaa (Hooandja, FundWise), Lauri Antalainen (CoreGrow​) ja Anzori Barkalaja (haridusuuenduskeskus).

ÕpiVeski programm on osa Euroopa sotsiaalfondist rahastatavast projektist „Tartu Ülikooli õpetajahariduse kompetentsikeskuse Pedagogicum arendamine“. Selle eesmärgiks on töötada välja uuendusliku õppevara koondamise, sõelumise, arendamise, kvaliteedikontrolli ja levitamise süsteem. Programmi koordineerib TÜ haridusteaduste instituudi haridusuuenduskeskus, kaasatud on arvutiteaduste instituut ning Tartu Kunstikooli arvutimängude kogukond.

Täpsem info ja üritusele registreerimine on TÜ Pedagogicumi kodulehel. 

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Haridus- ja Teadusministeerium kutsub hariduseksperte ja tehnoloogiaettevõtteid osalema keskhariduse e-õppematerjali hankes
• Kogu digitaalne õppevara ühest kohast

Oodatud on keskkonnaproblemaatikat tutvustavad õpilasuurimused, GLOBE programmi mõõtmisi ja tegevust kajastavad tööd ning põhikooli loodusainetega seotud loovtööd.

Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdi Imbi Henno sõnul aitab konkurss õpilastel teadusvaldkonnaga sõbruneda. „Praktilised tegevused, mõõtmised ja uuringud väljaspool klassiruumi on motiveerivad ning pakuvad noortele võimaluse reaalselt tutvuda teaduse tänapäevaste teemadega,“ selgitas Imbi Henno.

Töid võib esitada nii individuaalselt kui ka kollektiivselt. Kollektiivse töö puhul  tuleb nimeliselt eristada kuni kaks õpilast, kes uurimistööde konverentsil tööd esitlevad. Töid hinnatakse kolmes vanusastmes: 5.–7., 8.–9., ning 10.–12. klassi ja kutseõppeasutuste õpilaste uurimustööd. Põhikooli III kooliastme loovtööd moodustavad eraldi kategooria.

5.–7. klassi uurimistööd võivad olla teoreetilised st on koostatud ainult kirjanduse või veebimaterjalide põhjal. 8.–12. klassi uurimistööd peavad sisaldama empiirilist uuringut (vaatlused, mõõtmised, küsitlused jne) või GLOBE andmebaasi andmete kasutamist. Töö võib olla kirjutatud eesti, vene või inglise keeles.

GLOBE on ülemaailmne koolide keskkonna- ja teadushariduse programm, millest võtavad osa kooliõpilased 116 riigist, nende hulgas ka õpilased 79 Eesti koolist.

Tööde esitamise tähtaeg on 15. mai 2017. a.

Uurimustöö tingimused ja hindamine

Nii elektrooniliselt kui ka paberkujul köidetud uurimistöö koos eesti- ja inglisekeelse resümeega esitatakse Imbi Hennole, Haridus- ja Teadusministeeriumi üldharidusosakonna peaeksperdile (tel: 7350284, imbi.henno@hm.ee) aadressile Tõnismägi 11, 15192 Tallinn.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• GLOBE programmi kodulehekülg
• Keskkonnaalaste uurimistööde üleriigiline konkurss
• Ilmavaatlused tõid Palupera põhikoolile rahvusvahelise tunnustuse

Avasaates kogunevad Tartusse, AHHAA keskusesse ligi sadakond noort, kellest vaid 30 pääseb kohtunike karmist sõelast edasi Teaduslabürinti ülevindi ülesandeid lahendama. Võistlus on põnev ja saatus halastamatu: ainult 15 kiiremat teadusnäljast noort saavad edasi põhivõistlusele. Kotkapilguga jälgivad esimest heitlust kohtunikud Riin Tamm, Mart Noorma ja peakohtunik-saatejuht Aigar Vaigu. 

Loe lähemalt Rakett 69 kodulehelt!

Samal teemal:

• Microsoftis Ameerikat avastamas
• Nädal aega Microsofti südames

Kvaliteedimärgi väljaandmise peamine eesmärk on ühtlustada e-kursuste taset ning tunnustada autoreid suurepärase töö eest. Kvaliteedimärgi taotlemiseks tuleb esitada HITSA konkursiveebis oma kursuse eneseanalüüs, avaldus ning organisatsiooni retsensioon. 

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlusvooru tulemusena antakse kvaliteedinõuetele vastavatele e-kursustele välja kvaliteedimärk. Seekordse juubelivooru eel on alates 2008. aastast kvaliteedimärki taotlenud 379 kursust, märgi on pälvinud neist 229.

Kvaliteedimärgi taotlusvoorus selguvad „Aasta e-kursuse“ nominendid. Tiitliga "Aasta e-kursus" tunnustatakse taotlusvoorus kõige enam silma paistnud e-Ülikooli konsortsiumisse kuuluva kõrgkooli e-kursuse autorit. Auhinnafond on 2000 eurot.

E-kursuse kvaliteedimärgi taotlemise kohta leiab lisainfot HITSA kodulehelt. 

Samal teemal:

• E-kursuse „Programmeerimisest maalähedaselt“ lõpetas seekord 1 134 osalejat
• Uus e-kursus aitab mõista e-riigi ja e-teenuste olemust

„Kutsun kõiki loovaid inimesi, kes soovivad meie maailma visuaalselt paremaks ja esteetilisemaks muuta, õppima liikuva graafika kujundajaks või kujundusgraafikuks,“ sõnas ametikooli disaini õppesuuna juhtõpetaja Maila Juns-Veldre.

Veel saab õppima asuda pagari, spaateenindaja või hoolekandeasutuse praktikajuhendaja erialadel.

Praktikajuhendaja hoolekandeasutuses on jätkuõppe eriala, mis keskendub praktikantide ja uute töötajate juhendamisele eakate hooldusega tegelevates asutustes või mittetulundusühingutes.

Õppetöö on kõigil erialadel tsükliõppes ehk 4-5 päevaste tsüklitega keskmiselt kord kuus.

Sisseastumisavaldusi võetakse vastu tööpäeviti kell 8-17 kuni 27. jaanuarini. E-avalduse saab esitada ametikooli veebilehe kaudu.

Sisseastumisvestlused- ja katsed korraldatakse 30.-31. jaanuaril, õppetöö algab veebruarist.

Allikas: Kuressaare Ametikooli pressiteade. 

Samal teemal:

• Kuressaare Ametikooli aasta õpetaja on iirlane Ian Pettersson
• Kolm Eesti kutsekooli said rahvusvahelist koostööd toetava tunnustuse
• Ametikooli osalusel valmis programmeerimist õpetav mäng

Taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 180 000 eurot ning taotlusi saab Innovesse esitada kuni 10. märtsini.

Haridus- ja Teadusministeeriumi ettevõtlusõppe programmijuhi Kristi Ploomi sõnul on toetuse andmise eesmärk tõhustada koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostööd. „Sellised projektid toetavad ettevõtliku õppe juurutamist ning suurendavad õppurite ettevõtlusteadlikkust. Erinevad uuringud on näidanud, et noorte paremaks kohanemiseks tööeluga tuleb koolis lisaks faktiteadmistele enam arendada õppurite loovust, algatusvõimet ja ettevõtlikkust. Kooliväliste partnerite kaasamine võimaldab muuta ettevõtlusõpet elulisemaks, näiteks viia õpet läbi väljaspool kooli, ettevõtte probleemidele lahendusi otsides vms,“ tõdeb Ploom ning kutsub koole koostöös ettevõtjatega põnevaid ja noorte ettevõtlikkust arendavaid tegevusi sisaldavaid projektitaotlusi koostama.

Taotlusvoorust on toetust oodatud taotlema koolid ja era- või avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Taotlejal tuleb projekti kaasata ka vähemalt üks partner. Juhul kui taotleja ei ole kool, peab vähemalt üks projekti partneritest olema kool. Koolide all peetakse silmas üldhariduskoole ning kutse- ja  rakenduskõrgkoole. 

Innove elukestva õppe keskuse juht Maarja Parve toob esile, et avatud taotlusvooru tingimuste väljatöötamisel on seatud eesmärgiks, et projekti aruandluse koostamine oleks võimalikult lihtne. Toetus makstakse välja kindlasummalise maksena ehk tingimusel, et toetuse saaja tõendab enda seatud tulemuste ja näitajate saavutamist ning kuludokumente esitama ei pea. Väljundäitajaks võib olla näiteks ettevõtluslaagris osalenud laste arv või midagi muud, mis kirjeldab projekti raames plaanitud tegevuste läbiviimise edukust.

Ettevõtlikkuse taotlusvoorus jagatakse projektide vahel 180 000 eurot, millest Euroopa Sotsiaalfondi toetus on 85% ja riiklik kaasfinantseering 15%. Ühele projektile antakse toetust 1000 kuni 25 000 eurot. Panustada tuleb ka 10% omaosalust.

Taotlusvooru „Koolide, kogukonna ja ettevõtjate koostöö toetamine ettevõtlusõppe praktilisemaks muutmiseks" projektitaotluste esitamise tähtaeg on 10. märts 2017 kl 17.00.

Taotlejad on oodatud ka infopäevadele, mis toimuvad 20. jaanuaril Tallinnas ja 23. jaanuaril Tartus.

Taotlusvooru korraldab SA Innove elukestva õppe keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Lisainfo ja infopäevadele registreerimine: 
www.innove.ee/struktuuritoetused/ettevotlus

Allikas: SA Innove pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Algavad ettevõtlusõppe koolitused õpetajatele, õppejõududele ja mentoritele
• Noorte äri- ja projektiideede konkursi võitis ettevõtlusõpet toetav rakendus

Arengukoostöö Ümarlaua (AKÜ) juhi Sigrid Solniku sõnul on selle aasta projektid veidi teistmoodi, kuna esimest korda otsitakse mitmesse projekti põllumajanduse ja kunstitaustaga noori. “Aasta-aastalt on olulisemaks muutunud projektides osalemiseks vajalikud erialased teadmised. Näiteks otsime kunsti- ja kultuuritaustaga vabatahtlikke Kameruni ja Palestiinasse ning põllumajandusest huvitatud noori Indiasse ja Ugandasse.”

2017. aastal saab kandideerida kaheksasse projekti. Viis projekti avanevad Eesti vabatahtlikele esmakordselt:

India - põllumajandusvõtted ja terviseedendus naistele ning tüdrukutele
Palestiina - töö noortega kultuuri ja kunsti vallas
Kamerun - praktilised koolitused äri ja IT vallas
Kamerun: teater avalikus ruumis
Uganda - ökoloogiline põllumajandus HIV/AIDSi nakatunute peredele

Kolmes organisatsioonis on eestlased juba abiks käinud, Ghanas ja Gruusias ühe aasta, Nepalis kaks aastat: 
• Ghana: teadlikkuse tõstmine kullakaevanduste mõjust tervisele 
 (2016 blogi: lifeinmines.blogspot.com.ee) 
• Gruusia: taluturismi arendamine ehk agroturismi loomine 
 (2016 blogi: kristiinaroosild.wixsite.com/thebigunknown)
• Nepal: maavärinas hävinud küla ülesehitamine 
 (2016 blogi: elunepalis.tumblr.com)

Kandideerimine on avatud 21–30aastastele maailmaharidusest huvituvatele noortele, kes räägivad inglise keelt. Osade projektide puhul tuleb kasuks ka vene, prantsuse või araabia keele oskus. Arengukoostöö Ümarlaud ootab avaldusi 31. jaanuarini 2017.

GLEN Eesti on osa üle-Euroopalisest GLEN võrgustikust. Projekti eesmärk on toetada noorte aktiivset osalemist säästliku ja solidaarse mõtteviisi edendamisel. Maailmahariduslik koolitus- ja praktikaprojekt hõlmab ettevalmistuskoolitust, kolmekuulist tööd sihtriigis ning teavitustööd ja maailmahariduse edendamist kodumaal. Projekti koordineerib Arengukoostöö Ümarlaud ja rahastab ASA programm.

Lisainfot kandideerimiseks leiab lehelt terveilm.ee/glen ja Facebooki leheküljelt.

Allikas: AKÜ pressiteade. Fotod: AKÜ.

Samal teemal:

• Täna toimub rahvusvahelise vabatahtliku teenistuse laat

"Kõige paremad, ma arvan, olime Androidi aplikatsiooni dekompileerimises ning seejärel tehes Java reverse engineeringut.“ Lihtne, mis? Selle jaoks küll, keda huvitab küberkaitse ning üle-euroopaline küberkatisevõistlus European Cyber Security Challenge. 

Kui väga lihtsalt selgitada, siis tähendas see lause, et kräkker (mitte segi ajada häkkeriga!) proovib programmilt kaitset eemaldada, et lähtekoodi kätte saada. Kräkkeriks kehastumine ehk küberründe ülesanded olid ühed paljudest, mida Eesti võistkonnal tuli möödunud aasta novembris Düsseldorfis toimunud võistlusel lahendada. 

Mis on European Cyber Security Challenge?

European Cyber Security Challenge toimus viiendat korda, Eesti 10-liikmeline võistkond osales esimest korda. Esindatud olid Pärnu, Tartu ja Viljandi kutsehariduskeskus, Tallinna Polütehnikum ja Hugo Treffneri Gümnaasium. 

Võistlus tõstab esile need noored IT-spetsialistid, kellel on annet ja kes oskavad superasju ära teha. Võistluse eesmärk on andekad üles leida, populariseerida valdkonda, leida häid spetsialiste küberkaitse sektorisse.

Kõige nooremad võistlejad võivad olla 14-aastased ja kõige vanemad 30. Meeskond peab vanuseti pooleks jagunema: 50% kuni 20-aastased, 50% 21-30-aastased. 

Enne European Cyber Security Challenge´it tuli läbida siseriiklik eelvoor, mille Eesti tegi ära Kehtna Kutsehariduskeskuse õppejõudude ja Eesti NATO Ühingu abiga kevadel 2016. Võistkonna lõppkoolitusse ja Düsseldorfi saatmisesse panustas ka Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja olulise eestvedajana IT Akadeemia. 

Eesti võistkonna tublid naised

Eesti võistkond oli eriline selle poolest, et seal oli kaks naist (kogu võistluse peale kokku oli naisi üldse vaid neli). Laura Naber Viljandi Kutseõppekeskusest sõnas, et Eesti eelvoorust motiveeris teda osa võtma uute kogemuste ja teadmiste saamine ning kuna ta oli äsja omandanud IT-süsteemide nooremspetsialisti kvalifikatsiooni, siis ka enda oskuste proovilepanek. „Eesti eelvoorus tuli üles ehitada IKT-süsteem ette antud teenustega, mida võistluspäeval kaitsma pidi. Pääsesime edasi nelja parima meeskonna hulka, kuna meil õnnestus enda teenuseid stabiilselt töös hoida, vastasmeeskonnad ei suutnud neid maha võtta,“ ütles Laura Naber. Selle üle, et ta valiti üle-euroopalisele võistlusele, oli ainult hea meel: „Tegu oli Eesti riigi esindamisega, ei tohtinud ju häbisse jääda. Pühendasin palju aega küberkaitse-alaste materjalide õppimiseks ja kordamiseks.“

Laura Naber. Foto: ekraanitõmmis

Võistlusel oli Laura jaoks kõige keerulisem häkkimine ja ründamine, kuna varasemat kokkupuudet sellega ei olnud. „Minu arvates tegi Eesti võistkond väga head koostööd. Võistluse ajal said ülesanded ära jagatud vastavalt meeskonnaliikmete teadmistele ja oskustele. Ka võistluse viimastel minutitel suutsime tänu heale koostööle lahendada sõrmejäljelugejaga seotud ülesande,“ ütles ta. 

Kaitse – hea, rünne – mitte nii hea

Võistkonna juht Gen Lee Tartu Kutsehariduskeskusest selgitas, et võistlus koosnes neljast ülesannete valdkonnast, kust sai punkte. Geni koostatud loetelu annab vast aimu küberkaitse keerukusest: 

CTF – tuli kaitsta enda veebiaplikatsioone neid patchides ning teiste meeskondade rakenduste turvamehhanismidest möödapääsemine - rünne.

Jeopardy – krüpteeritud võrguliiklusest info kättesaamine, parooli all olevasse iPhone´i aplikatsiooni sissepääsemine, sõrmejäljelugeja petmine, raadiolainete kuulamine, Androidi mälu dumpimine.

Achievement – lisaülesanded, mida sai CTFi ning Jeopardy kõrvalt lahendada, selleks oli veebiserveri loomine ning sertifikaatide alusel autoriseeritud isikutele ligipääsude võimaldamine ning turvalise ühenduse tagamine.

Powned – andis võimaluse saada punkte asjade eest, mida ei olnud korraldajate poolt planeeritud, näiteks mõne süsteemipoolse turvaaugu ära kasutamine.

„Ma arvan, et kõige suurem komistuskivi oli CTF ning pigem just ründepool, kuna meie tiimis ründesse määratud inimesed, kuhu kuulusin ka mina, ei osanud arvata, et kogu CTF on ehitatud veebiaplikatsioonidele. Ma arvan, et kõige paremad olime Androidi aplikatsiooni dekompileerimises ning seejärel tehes Java reverse engineeringut. Selle ülesande suutsime ise ära lahendada enne võistluse algust. Väga meeldejääv oli sõrmejäljelugeja turvamehhanismist möödapääsemine, kus enamik meie meeskonnaliikmeid said oma panuse anda. Eriti magusaks tegi lahendamise see, et suutsime sõrmejäljelugejast mööda saada umbes 30 minutit enne võistluse lõppu. Meeskonna emotsiooni põhjal võib öelda, et ülesande lahendus oli meie jaoks tähtis, pusisime sellega vaikselt võistluse algusest peale. Me ei andnud alla, testisime erinevaid variante,“ rääkis Gen Lee võistlusest. 

Eesti võistkond. Foto: erakogu

Tauri Toel Tallinna Polütehnikumist lisas, et Eesti võistkond oli ilmselt kõige tugevam out of the box lahenduste välja mõtlemisel. „Personaalselt kõige raskem oli endale sobivate ülesannete leidmine, õnneks oli süsteemi administraatoritele ka midagi välja mõeldud,“ sõnas ta. 

Mida selline suur võistlus noortele andis lisaks ilmselgele kogemusele ja võimalusele CV-sse soliidne märge teha, võib kokku võtta Eesti meeskonna ühe liikme sõnadega: tutvused helgete peadega, kes IT-valdkonnas töötavad.  

Juhendajad jäid meeskonnaga rahule

Kehtna Kutsehariduskeskuse IKT-valdkonna õpetajad Erko Pärna ja Triin Muulmann olid Eesti meeskonna juhendajad ja mentorid.

Triin Muulmann: „Enim jäi meelde see, et 100 võistleja seas oli neidusid neli, kellest kaks oli Eesti võistlejad. Võistlusele olid kohale sõitnud noored, mentorid ja vaatlejad, kes tahavad tegeleda küberturvalisusega. Mina kuulusin ka võistluse žüriisse. 

Kuna küberturvalisuse võistlus oli meile kõigile esmakordne üritus, ei teadnud me eriti hästi, missugune peaks olema noorte ettevalmistus. Meil olid olemas 2015. aasta võistluse ülesannete üldkirjeldused. Umbes kaks kuud enne võistlust saadeti ka video võistluse keskkonnast. Proovisime anda meie noortele võimalikult hea ette valmistuse. Kui nad oleksid saanud veel täiendavat koolitust (veebi häkkimist ja võrgu analüüsimist), oleksime võinud võistelda esikolmiku kohtadele. Järgmise võistluse ettevalmistust saame paremini korraldada, nüüd on meil rohkem teadmisi. 

Meie noorte oskused ja tase oli võrreldes teiste osalenud võistkondadega oli hea. Kui teistes meeskondades oli rohkem kraadiga võistlejaid või kuni 5aastase töökogemusega inimesi, siis Eesti meeskonna 10 liikmest olid kaks gümnaasiumi abituriendid, üks ülikooli esimese kursuse tudeng, neli kutsekooli viimase kursuse õpilased, kaks kutsekooli lõpetanut ning üks kutsekooli õpetaja. Võttes arvesse eriti meeskonnaliikmete hariduslikku tagapõhja, oli Eesti meeskonna esinemine väga heal tasemel.

Kõige tähtsam ongi leida meeskond, kes suudab omavahel koostööd teha. Mitte kunagi ei ole võimalik kokku panna ideaalset meeskonda – tuleb saada hakkama nende inimestega, kes meeskonnas on! Suutsime noored panna ühtse meeskonnana mõtlema ja tegutsema. Panime paika täpsed reeglid, eesmärgid ja jaotasime rollid, mida keegi võistluse jooksul täidab. 

Mentoritena jäime oma noortega rahule. Noored tegid kõik, mis vastavas olukorras oli võimalik teha – nad andsid endast parima.“

Samal teemal:

• Aasta haridustegu on küberkaitse õppesuuna avamine Põltsamaa Ühisgümnaasiumis
• Suvekool toob Eestisse küberjulgeoleku ja IT-õiguse tipud