Kella 10 algaval laadapäeval tervitavad külalisi Jõuluvana ja Lumehelbeke. Oma tooteid müüvad kaupmehed ja käsitöölised Eestist ning Lätist, pakkudes kaupa alates maiustustest, lõpetades lihakraami ja suveniiridega.

Lisaks on mitmekülgse valikuga kohal kutsehariduskeskuse Jõhvi, Narva ja Sillamäe õppekoha erinevate erialade õpilased, kes koos juhendajatega sisustavad ka põnevaid töötubasid ja meistriklasse.

Koos pagarite ja kokkadega saab kaunistada piparkooke ning õpperestoran La Fourmi pakub maitsvaid jõuluroogi. Ehitajate töötoas “Talvemuinasjutt” on võimalik meisterdada, keevituseriala õpetajad ootavad huvilisi tegelema metallitöödega, IT-entusiaste tervitavad robot ja fotolabor ning juuksurite juures saab sättida soengut ning teha jõulumeiki. Erilises “Imede laboris” valmistatakse mänguasju ja roopilli ning mõndagi on veel üllatusena varuks.

Viru jõululaat on suurepärane võimalus soetada jõulukingitusi ning koos perega lõbusalt aega veeta.

Laat toimub Jõhvi õppekoha F-korpuse 1. ja 2. korrusel aadressil Kutse 13. Sisse pääseb Tammsaare tänava poolt, õige koha aitavad üles leida päkapikud.

Laata korraldavad Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse Jõhvi õppekoha veokorralduse eriala õpetajad ja õpilased.

Ida-Virumaa Kutsehariduskeskuse kolmes õppekohas Jõhvis, Sillamäel ja Narvas õpib 17 õppekavarühmas meistriks üle 2800 erinevas vanuses õppija.

Allikas: IVKHK pressiteade. 

Samal teemal:

• Särevi Teatrituba ootab lapsi jõuluetendusi vaatama
• Eriline jõuluetendus erilistele lastele

Kolmandale kohale tuli Vladislav Kuzmin Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest.

„Võit oli väga üllatav ja ma ei osanud elusees seda oodata. Võistlusülesanne oli suhtelisel keerukas ja oleks pidanud rohkem harjutama,“ kommenteeris võitu Jaanus Mitt, kes õpib Tartu Kutsehariduskeskuses teisel kursusel.

Jaanus otsustas edasiõppimisvalikut tehes üldehituse kasuks, sest talle on see ala lapsest peale meeldinud. „Olen pärast tänast oma valikuga eriti rahul. Siit tuleb ainult ülesmäge minna,“ nentis Jaanus ning lisas, et Nooreks Meistriks peab nüüd kõvasti harjutama hakkama.

Võistlusülesanne lähtus äsja Göteborgis toimunud EuroSkills’i võistlustööst – eesmärgiks oli kümne tunniga laduda gooti avadega seinafragment ning vuukida seina fassaadiosa.

„Tänavune võistlusülesanne oli minu nelja kohtunikuks olemise aasta kõige keerukam, sest oli vaja teha väga palju telliskivilõikeid. Ilmselt seetõttu ei saanud ka ükski võistlustöö valmis,“ kommenteeris võistlust kohtunik ja Anmeri OÜ esindaja Priit Alas.

„Küll aga on võistlejate töö kvaliteet ja töösse suhtumine võrreldes eelmiste aastatega märkimisväärselt tõusnud. Noored peaksid kindlasti arendama kiirust ja hindama oma liigutuste optimaalsust,“ lisas Alas.

„Jaanusele tõi võidu töö kvaliteet – kivide korrektsed väljalõiked, täpne mõõt ja töö puhtus. Lisaks järgis ta kõiki tööohutusnõudeid,“ sõnas kohtunik ja Wienerberger AS esindaja Tõnu Pari.

Kutsemeistrivõistlustel osalemine on nii Alase kui ka Pari arvates iga noore meistri jaoks võrratu kogemus ja tööandjate silmis pluss. „Ma leian, et võistlustel osalejaid võiks tunnustada sedavõrd, et kaasõpilastelgi tekiks tahe ja õhin tulevikus enda oskused ja teadmised kutsemeistrivõistlustel proovile panna,“ märkis Pari.

Võistluse kuus paremat õpilast, kes saavad võimaluse võistelda kutsemeistrivõistlusel Noor Meister 4.-5. mail 2017, on järgmised:
1) Jaanus Mitt, Tartu Kutsehariduskeskus
2) Leho Neemsalu, Rakvere Ametikool
3) Vladislav Kuzmin, Ida-Virumaa Kutsehariduskeskus (Narva õppekoht)
4) Märt Moorbach, Haapsalu Kutsehariduskeskus
5) Taavi Tuimann, Järvamaa Kutsehariduskeskus
6) Nikita Jurov, Tallinna Ehituskool

Müürseppade kutsemeistrivõistlus Jõulukellu toimus tänavu 12. korda ning võistlusest võttis osa kümme kutseõppurit Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest (Sillamäe ja Narva õppekoht), Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Kehtna  Kutsehariduskeskusest, Võrumaa Kutsehariduskeskusest, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Rakvere Ametikoolist, Viljandi Kutseõppekeskusest, Tallinna Ehituskoolist ja Tartu Kutsehariduskeskusest.

Müürseppade kutsemeistrivõistluse üks tulihingeline algataja oli kooli kutseõpetaja Jüri Sammul. Aastast 2008 kannab võistlus tema nime.

Võistlust korraldasid SA Innove ja Viljandi Kutseõppekeskus ning võistluse läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Wienerberger AS ning Saint-Gobain Ehitustooted AS – Weber.

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Eesti parim noor müürsepp tuleb Viljandist
• Tänavustele kutsemeistrivõistlustele paneb punkti noorte müürseppade mõõduvõtt Jõulukellul

Noored läbisid viiekuulise koolitusprogrammi, mille eesmärk oli arendada kutseõppurite digitaalseid oskusi ja sotsiaalseid pädevusi, mida on tänapäeval vaja igal töökohal.

Noored kogusid iga uue oskuse omandamise eest õpimärke ja koostasid oma isiklikud digiportfooliod, millele viitab äsjaomandatud digipass. Nii on digipassid tulevastele tööandjatele justkui „tõestuseks“ programmi kestel saadud teadmiste ja oskuste kohta ning need aitavad leida teed unistuste töökohani. "Taoline koolitusprogramm on eriti tänuväärne seetõttu, et Euroopa majanduse tulevik sõltub praeguste noorte digitaalsetest oskustest ning nende toetamisest," selgitas Paavo Palk, Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juhi kohatäitja programmi olulisust.

Samsung Electronics Baltics president Philip Choi sõnas, et esmakordselt töötas Samsung Eesti õpilastega vahetult. “On olnud tegus aasta, mille sisse mahtus palju planeerimistööd ja Eesti noorte vajaduste väljaselgitamist, nendega töötamist ja noorte koolitamist. Kõike selleks, et neist saaksid esimesed digipasside omanikud, mis aitavad tulevikus tõestada digitaalsete oskuste olemasolu,“ lisas ta ja sõnas, et vaatamata erinevatele väljakutsetele on tegemist olnud tänuväärse teekonnaga. „Nii meid kui programmi partnereid rõõmustab, et Euroopa Komisjon valis Samsung Digi Passi nelja parima töötajate digioskusi arendava projekti hulka Euroopas.“

Koolitusprogrammis osalesid kutseõppurid Tallinnast, Tartust, Pärnust, Ida-Virumaalt, Valga- ja Raplamaalt, kes arendasid oma ala ekspertide käe all meeskonna digilahendusi, nende hulgas nii sotsiaalseid kui digitaalseid oskusi. Programmis käsitleti erinevaid digivaldkonna teemasid, näiteks digivahendite kasutamist töökohal, digitaalse portfoolio koostamist, prototüüpimist, ettevõtlikkuse ja liftikõne oskuste arendamist. Samuti õpetatati noori looma virtuaalreaalset sisu ja kasutama seda õppetöös või töökohal.

Programmi viidi tänavu läbi esmakordselt, huvilistel on võimalus kandideerida ka järgmisel aastal. Lisainfot Samsung Digi Passi kohta on võimalik saada koduleheküljelt samsungdigipass.ee.

Allikas: Samsung Digi Pass

Foto: Samsung Digi Pass

Samal teemal:

• Valgamaa Kutseõppekeskus avas innovatsiooniklassi
• Kutseõppurist ettevõtjaks ehk kuidas teha äppi?

„Juba kaheteistkümnendat korda tulevad meie vabariigi andekaimad ehituserialade õpilased Viljandisse välja selgitama, kes on nende seast tänavune parim müürsepp,“ ütles Viljandi Kutseõppekeskuse ehitusõppeosakonna juht ja võistluse korraldaja Rein Kalda.

Individuaalvõistlusel tuleb andekatel noortel müürseppadel 10 tunniga laduda seinafragment kahes etapis. Esmalt laotakse joonise järgi gooti avadega seinafragment ning seejärel vuugitakse seina fassaadiosa.

Jõulukellust võtab osa 11 võistlejat Ida-Virumaa Kutsehariduskeskusest (Sillamäe ja Narva õppekoht), Pärnumaa Kutsehariduskeskusest, Haapsalu Kutsehariduskeskusest, Kehtna Kutsehariduskeskusest, Võrumaa Kutsehariduskeskusest, Järvamaa Kutsehariduskeskusest, Rakvere Ametikoolist, Viljandi Kutseõppekeskusest, Tallinna Ehituskoolist ja Tartu Kutsehariduskeskusest.

Võistluse kuus paremat saavad võimaluse võistelda kutsemeistrivõistlusel Noor Meister 4.-5. mail 2017
Eesti Näituste messikeskuses.

Kahepäevane võistlus kestab täna, 7. detsembril kl 8.45–17.15 ning homme, 8. detsembril kl 9–15.15, parimaid autasustatakse homme kl 17. Kõik huvilised on oodatud võistlust jälgima! Võistluse lisainfo ja täpne ajakava SA Innove kodulehel: http://www.innove.ee/et/kutseharidus/kutsemeistrivoistlused/kalender/2016/myyrsepp-2016.

Müürseppade kutsemeistrivõistluse üks tulihingeline algataja oli kooli kutseõpetaja Jüri Sammul. Aastast 2008 kannab võistlus tema nime.

Võistlust korraldab SA Innove koostöös Viljandi Kutseõppekeskusega ning võistluse läbiviimist toetavad Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, Wienerberger AS ning Saint-Gobain Ehitustooted AS – Weber.

Allikas: SA Innove

Foto: SA Innove

Samal teemal:

• Algas Euroopa kutseoskuste nädal
• Eestile Euroopa noorte kutsemeistrivõistlustelt veebiarenduse pronksmedal

„Tõeliselt hea meel on selle üle, et meid on märgatud ja nii palju inimesi kohale tuleb. Oleme kogu meeskonnaga terve aasta selle päeva nimel tööd teinud ja ootame ka ise kõiki diskussioone põnevusega. Väga hea programm on!“ rõõmustas ürituse üks peakorraldaja, Tartu ülikooli ettevõtlus- ja innovatsioonikeskuse juhataja Andres Kuusik.

Festivali teema „How to earn if there is nothing to burn“ egiidi all räägitakse sellest, kuidas raha teenida ja kuidas jõuda esimese käibeni päris alguses, kui raha, mida põletada, ei olegi veel.

Kohale on meelitatud üle 40 rahvusvahelise esineja eri valdkondadest nagu biotehnoloogia, sport, loomemajandus, virtuaalreaalsus, kosmosetehnoloogiad, smart city jmt.

Kohalikest staaridest näeb laval olümpiasangar Gerd Kanterit, muusik Sandra Vabarnat ning Taxify kaasasutajat Martin Villigit. Rahvusvahelise mõõtme annavad teiste seas üheks maailma parimaks noorettevõtjaks peetav Jamie Dunn, Youtube-sensatsioon Christian LeBlanc ja virtuaalreaalsuse visualiseerija Keiichi Matsuda.

Üritus on ingliskeelne ning programmiga on võimalik tutvuda aadressil www.startupday.ee
sTARTUp Day’ks andis Tartu ülikooli ajakiri Universitas Tartuensis välja ka erinumbri.

sTARTUp Day ärifestivali korraldavad Tartu ülikooli eestvedamisel Tartu linnavalitsus, Tartu Teaduspark, Tartu Ärinõuandla, Tartu Biotehnoloogia Park, Tartu Loomemajanduskeskus, Contriber ja sTARTUp community. Sündmust toetavad Startup Estonia, Swedbank, Pipedrive, Mooncascade, A. Le Coq, Fortumo ja Hedman Partners. Esinejaid aitavad kohale tuua EAS, Baltic-American Freedom Foundation, USA, Rootsi ning Hollandi saatkonnad ning Edu Tegu. Jätkupidu korraldab Tallinn Music Week.

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Koolinoorte äriideede konkurss Bright Minds
• Mektory start-up konkurss viib parimad Silicon Valleysse ja Euroopa Innovatsiooni Akadeemiasse

„See oli mu viimane rahvusvaheline võistlus ning selleks sai väga palju tööd tehtud. Andsin oma parima ja tunne on suurepärane,“ kommenteeris Hendry Sadrak pronksmedali võitu. „Kuna võistlusülesannetega oli võimalik kaks päeva enne võistlust tutvuda, siis kõige suuremaks väljakutseks oli peaasjalikult ajaplaneerimine,“ lisas ta. 

Kolm võistluspäeva veebiarenduses oli jagatud eraldi ülesanneteks. Esimesel päeval loodi kliendipoolne lahendus ette antud disaini alusel ja teisel päeval andmebaas küsitluste tarbeks. Võistluse võttis kokku sisuhaldussüsteemi konfigureerimise ja isikupärastamise ülesanne.

"Võistlus oli raske ning pronks ei tulnud sugugi lihtsalt, mistõttu olen Hendry sooritusega tõsiselt rahul. Hendryle tõi pronksmedali tema tugevaim külg – kliendipoolne programmeerimine – ning loomulikult järjepidev töö ja oskus aega planeerida,“ märkis Hendry juhendaja ning veebiarenduse rahvusvaheline ekspert Margit Tennosaar. „Tõsiasi, et Eesti võistlejad on veebiarenduses toonud koju medalid kolmelt järjestikuselt rahvusvaheliselt võistluselt, näitab, et Eesti on tugev e-riik, mille kujunemisel on oma roll ka andekatel noortel. Minul on olnud suur rõõm neid sellel teel juhendada,“ lisas Tennosaar. 

Lisaks noppisid EuroSkillsilt meisterlikkuse medalid (Medallion of Excellence) neli Eesti noormeest: Erik Tammeleht restoraniteeninduses, Riho Lehismets ehitusviimistluses ning meeskondlikult Mairold Mänd ja Erik Rüütel maastikuehituses. Meisterlikkuse medal antakse võistlejaile, kes saavad vähemalt 500 punkti, ja sellega tunnustatakse nende suurepäraseid kutseoskusi.

Euroopa kutsemeistrivõistlustel esindasid Eestit kokku 14 noort meistrit eri kutseõppeasutustest. Võistlustulle astusid 12 eriala kutseõppurid: veebiarendaja, maastikuehitajad, restoraniteenindaja, ehitusviimistleja, plaatija, graafiline disainer, kokk, florist, IT-spetsialistid, sõiduautotehnik, müürsepp ja keevitaja.

Iga kahe aasta tagant toimuv EuroSkills on noortele üks tähtsaimaid kutseoskuste testimise ja näitamise kohti. Tänavustel võistlustel 1.-3. detsembrini Rootsis osales ligi 500 õpilast üle Euroopa ning mõõtu võeti 35 erialal. Seni on Eesti koondis EuroSkills’ist osa võtnud neljal korral ja koju on toodud 27 erinevat medalit.

Alates 2006. aastast koordineerib noorte kutsemeistrivõistlusi Eestis SA Innove, valmistades ühtlasi noori ette rahvusvahelisteks kutsemeistrivõistlusteks EuroSkills ja WorldSkills. Rahvusvahelistel kutsemeistrivõistlustel osalemist toetab Haridus- ja Teadusministeerium.

Info ja fotod: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Algas Euroopa kutseoskuste nädal
• Euroopa kutsemeistrivõistlustele EuroSkills sõidab 14 Eesti noort

„Äsja lõppenud Euroopa kutsemeistrivõistlused EuroSkills on suurepäraseks sissejuhatuseks kutseoskuste nädalale. Oleme uhked selle üle, et meie noored esindasid väärikalt Eestit ja medalid tõid koju koguni viis Eesti kutseõppurit meie 14 võistlejast,“ ütles Haridus- ja Teadusministeeriumi kutsehariduse osakonna juhataja Helen Põllo.

Helen Põllo sõnul soovib Eesti riik kutseoskuste olulisele tähelepanu pöörata tegelikult mitte ainult ühel nädalal, vaid aastaringselt. „Ligikaudu pool Euroopa tööjõust on kutseharidusega, tänu millele on ettevõtted tugevamad ja konkurentsivõimelisemad. Hästi koolitatud ja ajakohase oskustega töötajad annavad olulise panuse jätkusuutliku majanduskasvu edendamiseks,“ ütles Põllo ja lisas: „Ilma kutseoskusteta pole tööturul midagi peale hakata. Hea haridus sisaldab tarvilisi kutseoskusi. Suurt osa neist oskustest saab omandada eelkõige kutseõppes“.

Kutseoskuste nädalat tähistvad mitmed Eesti kutseõppeasutused. Näiteks Tallinna Majanduskoolis pakuvad õpetajad põnevatel teemadel avatud loenguid, Rakvere Ametikoolis toimuvad Meistrite Mängud õpilastele ja õpetajatele, Viljandi Kutseõppekeskuses korraldatakse müürseppade kutsevõistlust „Jõulukellu 2016“, Pärnumaa Kutsehariduskeskus pakub üldhariduskoolide õpilastele võimalust osaleda õpilasvarjupäevadel, Tallinna Ehituskoolis on ehitusalased töötoad jne.

Allikas: HTMi pressiteade. 

Samal teemal:

• Tartu Kutsehariduskeskuse lõpetab 850 noort meistrit
• Narva Kutseõppekeskuse lõputunnistuse sai ligi veerandtuhat uut meistrit

Arvutijoonistuste võistlusele sai töid esitada kaheksal ajaloo- ja loodusteemal. Enim paelus autoreid teema „Elu ilma elektrita”, mis tõi võistlusele 1617 pilti. Populaarne oli ka Eesti 2016. aasta lind rasvatihane, keda kujutati 521 pildil. Enim konkursitöid laekus Tartu Aleksander Puškini Koolist, Narva Keeltelütseumist ja Kadrina Keskkoolist.

Eesti Ornitoloogiaühingu eriauhind parima tihasepildi eest: Mirjam Mäekivi (13 a), Kadrina Keskkool. Tii-tii-digitihane.

”Joonistajate oskused arvutiprogrammide võimaluste kasutamisel on aasta-aastalt kasvanud ja esitatud pildid rõõmustasid korraldajaid nii nutikate ideede kui ka osava teostusega,” ütles EENeti üldosakonna juhataja Anne Märdimäe.

Parimad joonistajad selgusid neljas vanuserühmas, samuti jagati välja eripreemiad. 

Kuni 10aastaste joonistajate seas esitas parima töö 9aastane Diana Filipia Narva Pähklimäe Gümnaasiumist. 11-13aastastest oli parim Tallinna Kristiine Gümnaasiumi õpilane Margit Kunnus. 14-18aastastest võitis Eneli Tordik Tallinna Saksa Gümnaasiumist ning üle 18aastaste seas Joosep Sepp Tartu Kunstikoolist.

Esimene koht kuni 10aastaste seas: Diana Filipia (9 a), Narva Pähklimäe Gümnaasium, juhendaja Svetlana Jefimova. Rabarahvas.

Eesti Ornitoloogiaühingu eripreemiad parimate tihasepiltide eest pälvisid 10aastane Varvara Fedossova Jõhvi Vene Põhikoolist, 13aastane Mirjam Mäekivi Kadrina Keskkoolist, 17aastane Evgeny Stalmakov Narva Keeltelütseumist ja 20aastane Mari-Liis Kirsimägi.

Esimene koht 14-18aastaste seas: Eneli Tordik (18 a), Tallinna Saksa Gümnaasium. Rabarahvas.

Lisaks parimatele joonistajatele auhinnati ka juhendajaid. Parima juhendaja tiitli sai Svetlana Jefimova Narva Pähklimäe Gümnaasiumist, kelle juhendamisel jõudis finaali 27 pilti. Järgnesid Valeria Nazarova Narva Keeltelütseumist ja Aljona Leokina Haabersti Vene Gümnaasiumist.

Kõige rohkem võistlusele laekunud pilte juhendas Olga Kravtšenko Tartu Aleksander Puškini Koolist, kokku 274 arvutijoonistust. Järgnesid Piret Särg Kadrina Keskkoolist ja Valeria Nazarova Narva Keeltelütseumist.

Võistluse „Ajarada” korraldas Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse struktuuriüksus EENet koos Eesti Rahva Muuseumi ja Eesti Ornitoloogiaühinguga.

Esimene koht täiskasvanute seas: Joosep Sepp (19 a), Tartu Kunstikool. Elu ilma elektrita.

Võidutööde näitust ja kõiki teisi võistlusel osalenud pilte saab vaadata siit.

Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk (EENet) on Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse struktuuriüksus, mille eesmärk on tagada teaduse, hariduse ja kultuuri jaoks vajaliku infotehnoloogilise taristu areng ja stabiilne toimimine. Esimese EENeti arvutijoonistuste võistlusega tähistati 2002. aastal kümne aasta möödumist interneti püsiühenduse käivitamisest Eestis. 

Samal teemal:

• Tarkusepäeval algab EENeti arvutijoonistuste võistlus „Ajarada“
• EENet tähistab 23. tegevusaastat

Loo autor on Kristi Semidor, töötav lapsevanem, nutiseadmete kasutaja.

Mänguautomaadid meie taskutes sõltuvust tekitamas 

Ameerika IT ja disaini evangelist Tristan Harris on kirjutanud mitmeid artikleid sellest, kuidas nutitelefonides leiduvad äpid on disainitud meis sõltuvust tekitama. Need taskus kantavad  „mänguautomaadid“ kasutavad ära inimlikke nõrkusi, et kindlustada meie pidev tähelepanu. Keskmiselt vaatab üks nutiseadme omanik seda 150 korda päevas. Harris küsib, kas teeme ka tegelikult päevas 150 korda teadliku valiku ekraani vaatamiseks, ning toob välja peamise põhjuse, miks nutitelefonid ja mänguautomaadid sarnanevad – see on vahelduvalt muutuv autasu, mida me ihaldame. Tehnoloogia-disainerid on sidunud iga kasutaja tegevuse nn auhindadega. Milliseid teateid mulle veel on tulnud, milliseid pilte on sõbrad lisanud, kas minu lisatud pilti on juba „laigitud“, milline teade/uudis/pilt tuleb järgmisena? Nii liigume me aina edasi, kartes maha magada midagi tähtsat. 
Sõber „tagis“ ehk märkis mind pildil. See võiski nii olla, aga see võis olla ka Facebooki või Instagrami automaatne pakkumine – lisasid pildi, nüüd märgi ära näod, kes on pildil. Psühholoogiliselt on meile tähtis heakskiit („laikide hulk“). Ja meie mõtleme, et oleme oma valikutes vabad, nendib Harris. Kulutatud aeg, mille me veebikeskkondades veedame, on see, mille pärast võisteldakse. Üks üsna häiriv ja siduv uuendus on Facebooki sõnumisüsteemi funktsionaalsus, mis näitab kohe, kas keegi nägi mu postitust – kui nägi, ja ka vastas, on ta omakorda kohustatud vastama (ta ju nägi, et ma nägin, et ta nägi). Ja nii segatakse meid kogu aeg. 

Produktiivsus langeb segajate tõttu 

Christian Montag ja Peter Walla on uurinud digisõltuvust. Nutiseadmetel ja muudel digivahenditel on ülioluline roll nii tööl kui ka vabal ajal. Millal need digivahendite ja -keskkondade võimalused, mis meie produktiivsust suurendasid, hakkavad meie vastu töötama? Siis, kui hakkame oma igapäevaseid töid edasi lükkama selle nimel, et saaks veebis surfata ja sotsiaalmeedias teiste elu elada? 

Keskendumishäired tekivad pidevast segamisest, mida omakorda tekitab soov nutiseadmest uuendatud infot kontrollida, lisaks vilkuvad teated arvutikraanil, et sulle tuli meil vm. Montag ja Walla ütlevad, et süvenemise mõttes on suur vahe, kas veeta 60 minutit järjest nutiseadmes või vaadata 60 korda iga minuti järel teavitusi. Enamasti üsna mõttetuid teateid. Ja kui palju läheb aega, et mõne töö tegemiseks end taas kokku võtta ja keskenduda, tekitada positiivne töövoog (teiste loodud uudisvoo jälgimise asemel). 

Kuna enamasti on meie töö seotud arvuti või nutiseadmete kasutamisega, ei saa nendest täielikult loobuda. Aga me võime teha professionaalse ja sõltumatu valiku selles osas, mis meie ekraanile vilkuma pääseb. 

Mitmed erinevad tegevused asendumas ühega – ekraani vaatamisega 

Kuidas vaadati perega telekat veel nullindatel? Kes vaatas päriselt, kellel oli lisaks ajaleht käes, kes kudus või tegi muud näputööd. Nii et keskendumise segajaid jagus varasematelgi aegadel, aga kunagi pole olnud olukorda, kus nutiseadme ekraani jälgimine on muude harjumuste asemele tulnud, need asendanud. Kudumise asemel skrollib pereema ekraanil parimaid näputööde näiteid. Sõrmed on harjunud klaasipinnal libistamisega, nõel või varras võib peenmotoorika kasutamatuse tõttu näpu vahelt libiseda. 

Suhtlemise, mängimise asemel surfame uudisvoos. Muide, nutiseadmetes olevat keskmiselt 60-70 äppi, millest vaid kümmekonda kasutatakse. 

Kuidas keskendumisvõimet tagasi saada? 

Sakslased Montag ja Walla soovitavad alustada end ümbritseva keskkonna ülevaatamisest. Näiteks, kas magamistoas on äratuskell või kasutatakse nutiseadet, mis padja kõrval lebab? Kui juba aja kontrollimiseks nutiseadme kätte võtsin, siis võiks ka uudised üle vaadata... Aga kusagil peab saama online-maailmast puhata, näiteks magamistoas. 

Tehes mõnda süvenemist nõudvat tööd, soovitavad sakslased sulgeda meiliprogrammi ja keelata nutiseadmes teavitused. Ka erinevatel ajajuhtimise koolitustel õpetatakse, et meilidele tuleb vastata  aeg-ajalt, mitte katkestada pidevalt oma teisi tegemisi, kui nähakse vilkumas saabunud teadet (eks see oleneb ka tööst, võib-olla on meilidele kiire reageerimine kõige tähtsam).  

Suheldes sõpradega tuleb keskenduda sotsialiseerumisele päriselus. Räägitakse kvaliteetajast. 

Eestlased on hoolimata individualisti sildist siiski üsna kollektiivselt meelestatud, kui asi puudutab häirivaid kombeid. Ei ole ju viisakas õhtusöögilauas nutitelefoni sukelduda, kui vestlus käimas. Küllap hakkab muutuma normiks, et nutiseadet eelistavale kaaslasele tehakse märkus. 

Nutiseadmetest ja neis peituvast ei pea loobuma. Maailmas toimuvaga saad kursis olla ka nii, et ei loobu täielikult online-elust. Aga „ole kohal“, vali kanaleid ja juhi ise oma uudisvoogu. 

Allikmaterjalina kasutatud: 
Harris, T. Smartphone addiction – The Slot Machine in Your Pocket, Spiegel Online International, 2016 
Montag, C, Walla, P. Carpe diem instead of losing your Social mind: Beyond digital addiction and Why we all suffer from digital overuse, Applied Psychology 2016  

Samal teemal:

• Mida peaksid lapsevanemad seoses laste arvutikasutusega silmas pidama
• Digibuffee äratab isu ja aitab valikuid teha

Kolmapäeval, 7. detsembril kella 16.00-17.00 toimub venekeelne veebiseminar „Learning apps ja teised keskkonnad“, kus EHTE Humanitaargümnaasiumi Haridustehnoloog Dmitri Mištšenko toob esile erinevate ainete näiteid ning räägib ülesannete koostamisest ja klasside kasutamise võimalustest. Salvestus. 

Teisipäeval, 13. detsembril kella 19.00-20 toimub veebiseminar „Koolielu uued töövahendid novembris“, kus HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere tutvustab keskkondi, mille juhendid lisati Koolielu portaali novembrikuus. Salvestus. 

Esmaspäeval, 19. detsembril kella 19.00-20.00 toimub veebiseminar „Joonistamise keskkonnad“. Enne jõule uurime üheskoos erinevaid joonistamist võimaldavaid keskkondi ning valmistame  jõulukaarte. Veebiseminari viib läbi HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere. Salvestus. 

Info veebiseminaride ja veebiseminaride toimumise keskkonna Adobe Connect kohta leiab siit. Toimunud veebiseminaride salvestused leiab arhiivist.