Eriline jõuluetendus erilistele lastele


Avaldaja:Madli Leikop23. November 2015

„Koerhaldjas Mia“ on muinasjutt-muusikal, mida võivad julgelt vaatama minna ka erivajadusega lapsed: ükski noot ei lähe kaotsi ega jää lavapilt nägemata ka siis, kui tegu on kuulmis- või nägemispuudega vaatajaga. Tegijad on mõelnud kõigele.

Juba teist aastat lavastuva teatritüki taga on MTÜ Noor Ise-Loom ja sadakond vabatahtlikku, kes toovad lasteni (ja täiskasvanuteni) killukese muinasjuttu. Nad hoolitsevad selle eest, et teatrielamuse saaksid ka nägemis- ja kuulmispuudega lapsed, kõik vajalikud tehnilised abivahendid on etenduse juures olemas. See on haruldane isegi kutselise teatri kohta, saati siis MTÜ puhul. Samuti on mõeldud vähekindlustatud perede lastele, kes pääsevad etendust vaatama tasuta.

Alguses oli raamat

„Koerhaldjas Mia“ põhineb 2013. aastal ilmunud Kadi Urbase raamatul “Mia muinasjutud”. Koerhaldjas Mia elab Jõulumemme ja Jõulutaadiga paksus metsas väikeses majas ning läheb ühel päeval lastele maailma parimat kingitust otsima.

Lavastuse libreto ja muusika autor on Kaari Sillamaa, lavastaja ja koreograaf Katre Jaani, kunsnik Riina Vanhanen. Mängivad ja laulavad Getter Jaani, Kaire Vilgats, Emil Rutiku, Kaarel Orumägi, Contra ning loomulikult Kaari Sillamaa Laste ja Noorte  Muusikateateri õpilased.

MG_7424_Mia_Foto-Viktor Koshkin.jpgMG_7434_Mia_Foto-Viktor Koshkin.jpg

„Koerhaldjas Mia“ produtsent, idee üks autoritest, loomingulise kollektiivi igakülgne toetaja, turundusjuht ja lavastuse juures veel kümne erineva ameti pidaja on Ando Urbas MTÜst Noor IseLoom. Ando oli, muide, ka HITSA internetiturvalisuse koolitaja, nii et lastega kokkupuuteid mitme kandi pealt.

Ega Miani ei jõutud kohe, sellele eelnes mitu aastat jõulumaa korraldamist. „Viiel aastal kaks-kolm päeva detsembris korraldasime jõulumaad, sealt hakkasid Mia seiklused pihta. Lapsed tulid muinasjutumaale seiklema ja koerhaldjas Mia seikluseid läbi elama. Nad said meisterdada, hobustega sõita, hernesuppi süüa, jõuluvanaga kohtuda. Lastele meeldis, et nad igal pool ise käed külge lõid,“ rääkis Ando Urbas.

Et kõik lapsed saaksid tulla

Tasapisi kasvas Mia seiklustest välja raamat, ja raamatust omakorda laste-etendus. „Kahte asja korraga ei jõua teha, aga mõte jäi samaks. Et kui lastegrupid tulevad, siis saaksid kaasa tulla kõik lapsed. Vähekindlustatud perede lastele oli jõulumaa külastus tasuta ja on nüüd etenduse külastamine tasuta. See on minu arvates äraütlemata kurb olukord, kui laps peab sellepärast ühisest üritusest eemale jääma, et tal ei ole piletiraha. Eriti väiksemad ei mõista ju, miks nemad ei saa kaasa,“ sõnas Ando Urbas. Tasuta piletite jagamine käib vastastikuse usalduse alusel: õpetajad tunnevad oma klassi lapsi ja nende pereolusid kõige paremini, nemad ise valivad, kes saab tasuta pileti. „Ei saa öelda, et usaldust oleks kuritarvitatud,“ ütles Ando Urbas. 

„Koerhaldjas Mia“ etendused on seekord 2. ja 3. detsembril Tallinnas Nordea Kontserdimajas. „Lastetrupp teeb proove juba mitu kuud. On uusi osatäitjad, aga ka vanad tegijad vajavad meeldetuletamist. Kaari Sillamaa haaras muusikali mõttest kohe kinni. Etenduse muusika on kõik tema originaallooming. Tal on oma väikesed trikid, kuidas osalised suurepäraselt laulma saada. Vastavalt sellele, kes millist partiid suudab välja laulda, ta muusika ka kirjutab. Näiteks seppa mängib Contra, kes oli väga üllatunud, et talle seda osa pakuti, sest ta ei ole kunagi laulmisega tegelenud. Aga ta saab oma partiiga suurepäraselt hakkama,“ rääkis Ando Urbas.

MG_7564_Mia_Foto-Viktor Koshkin.jpgMG_7632_Mia_Foto-Viktor Koshkin.jpg

Erivajadustega lastele tuleb appi tehnika

Erivajadustega laste jaoks on etenduse juurde toodud erinevad tehnilised lahendused. Kogu etenduse jooksul jooksevad ekraanil subtiitrid. „See aitab kõiki, sest vahel lihtsalt ei kuule või jääb lauseke tähelepanuta. Ja sepp räägib meil üldse Lõuna-Eesti murdes, ma arvan, et paljud tõstavad pilgu ülesse ja vaatavad ekraanilt n-ö tõlget,“ ütles Ando Urbas.  Subtiitrite jälgimine on abiks vaegkuuljatele, nagu ka viipekeele tõlk, kes seisab lavanurgal igal etendusel. „Kes vajavad viipekeele tõlki, siis andke ette teada, suuname lapse sinna sektorisse istuma, kust tõlk hästi näha on,“ selgitas Urbas. 

Kolmandaks on etendusel kirjeldustõlge. „Kui inimene ei näe hästi või on pime, siis puhtalt sõnalise osa kuulamisest jääb talle väheseks, et etendusest täit elamust saada. Hea on ju teada, mis laval parasjagu toimub, missugused on dekoratsioonid, kostüümid. Kirjeldustõlk on inimene, kes hästi tunneb etendust ja seda lahti seletab. Tõlk ise on kõrvalruumis ja jälgib etendust monitorilt,  lapsele antakse kõrvaklapid, kust ta kuuleb tõlgi selgitusi. Enne etenduse algust juhendab ta soovi korral osatäitjate kostüümidega tutvumist: katsutakse dekoratsioone, kostüüme näitlejate seljas, see aitab vaegnägijatel paremini etendust mõista,“ selgitas Ando Urbas veel üht erivajadustega lastele mõeldud võimalust.

Ja siis on veel silmusvõimendi,  mis saadab etenduse heli otse vaegkuulja kuulmisaparaati, kõrvalised kahinad-nohinad ei sega. „Meile teadaolevalt ei ole nii mastaapset tuge etenduse kõrvale seni keegi pakkunud,“ võttis Ando Urbas asjalood kokku. Ja lisas, et kui on plaanis tulla etendust vaatama erivajadusega lastega, eriti kui tuleb terve grupp, siis tasuks enne korraldajatega otse ühendust võtta, et üksikasjades paremini selgust saada.

MG_7458_Mia_Foto-Viktor Koshkin.jpgMG_8008_Mia_Foto-Viktor Koshkin.jpg

„Häid koostööpartnereid on palju, hea meel on tõdeda, et see üritus läheb inimestele korda. Mingist ärilisest kasust ei maksa rääkida, me ise teeme kõike seda vabatahtlikkuse alusel põhitöö kõrvalt,“ ütles Ando Urbas. Aga mis sunnib juba mitmendat aastat väikese arvutifirma juhtimise kõrvalt veel sellise kohustuse kanda võtma? „Paljud inimesed mõtlevad, et võiks teha heategevust. Teist sama palju arvavad, et kõigepealt saan rikkaks ja siis hakkan heategevust tegema. Rikkaks ma saanud veel ei ole, aga heategevusega tegelen. See on suur väärtus, emotsionaalselt tuleb sulle lastelt nii palju tagasi,“ ütles Ando Urbas.

Mia kodulehekülg

Koolielu küsimustele vastas lasteetenduse "Koerhaldjas Mia" produtsent Ando Urbas MTÜst Noor IseLoom. 

Etenduse pressifotod. Autor: Viktor Koškin. Fotodel: Getter Jaani, Kaarel Orumägi, Kare Vilgats, Emil Rutiku, Contra, Annika Narits, Annaliisa Anvelt, Kaari Sillamaa Laste ja Noorte Muusikateatri lapsed.

 

 

 

 

Haridus- ja Noorteamet