Õpingute katkestamine on kutsehariduses jätkuvalt tõsiseks probleemiks. Eelmise aasta tulemused annavad põhjust tunda rõõmu väikeste edusammude üle, kuid oleme veel kaugel elukestva õppe strateegias 2020. aastaks seatud eesmärgist, et kutseõppe katkestamine esimesel õppeaastal oleks alla 20%.

Varasematel seminaridel on käsitletud õpingute katkestamise põhjuseid, jaganud kogemusi koolide headest praktikatest katkestamise vähendamisel ning arutlenud koolikliima tähtsuse üle. Seekord on fookuses õpilase heaolu koolis ning tutvustame kiusamist ennetavaid meetmeid ja meetodeid, mida koolidel on võimalik asuda rakendama.

Esialgne päevakava

Moderaator: Ene-Mall Vernik-Tuubel

10:00 – 10:30

Registreerumine ja tervituskohv

10:30 – 12:10

Miks hooliv kool? - Helen Põllo, kutsehariduse osakonna juhataja, HTM

Õpingute katkestamine ja varane haridussüsteemist lahkumine rahvusvahelises vaates (CEDEFOPi uuringu tutvustus) - Tatjana Kiilo, analüüsiosakonna asejuhataja, HTM

Koolide hea praktika jagamine – Rakvere Ametikool ja Tallinna Teeninduskool

Kuidas luua toimivat tugisüsteemi koolis? – Tartu Rajaleidja keskus

12:10 – 12:30

Sirutuspaus

12:30 –14:00

Kiusajate ja kiusatute tulevikuperspektiivid – Judit Strömpl, sotsiaalpoliitika dotsent, Tartu Ülikool 

Kuidas kiusamiskäitumist ära tunda? – Kristi Kõiv, kasvatusteaduste dotsent, Tartu Ülikool

Sissejuhatus töötubadesse

14:00 –14:40

Lõuna

14:40 – 16:40

Paralleelsessioonid – kiusamist ennetavate meetodite tutvustus (KIVA, Salliv Kool, Vaikuseminutid, TORE jt)

16:40 – 17:00

Päeva kokkuvõte

Seminarile oodatakse nii kutseõppeasutuste juhtkonna esindajaid kui tugispetsialiste või õpetajaid, kes oma igapäevatöös tegelevad otseselt väljalangemisohus olevate õppijatega. Osalejate arv on kahjuks piiratud ja registreerimisel tuleb sellega arvestada. Samuti palutakse osaleda ainult neil, kellel on võimalik kindlasti terve päev seminaril kaasa lüüa.

Registreeruda saab kuni  20. novembrini sellel veebilehel. 

Allikas: HTMi info. 

Samal teemal:

• Kooliga on rohkem rahul väikeste põhikoolide ja suuremate gümnaasiumite õpilased
• Eestis on parimad võimalused hariduse omandamiseks

Noorsootöö loob tingimused noore isiksuse mitmekülgseks arenguks, võimaldades noorel pere, kooli või töö väliselt tegutseda asjadega, mis talle kõige rohkem huvi pakuvad. Noorsootöö arendab teadmisi, oskusi ja hoiakuid ning võimaldab noorel laiendada oma suhtlusvõrgustikku.

Noorsootöönädala korraldaja, Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse (ANK) tegevjuhi Heidi Paaborti sõnul annab noorsootöö nädal noortega töötavatele spetsialistidele võimaluse muuta oma igapäevane töö ühiskonnas nähtavamaks. "Noorsootöötaja töölaud on kirju ja kahte sarnast tööpäeva ei ole. Noorsootöötaja roll noore elus on vähemalt sama suur kui õpetajal. Noorsootöö nädala tulemusena saab avalikkus selgema ettekujutuse noorsootöö mitmekesisusest ja väärtusest ning noorsootöötaja ametist ja kutsest," sõnas Paabort.

Eestis on 285 155 noort vanuses 7 kuni 26 eluaastat. Noorsootöös osaleb hinnanguliselt 200 000. Eestis on umbes 15 000 noorsootöötajat, nende hulgas ka huvikoolides töötavad juhendajad.
Noorsootöö on näiteks avatud noorsootöö, noorteinfo, huviharidus ja -tegevus, noorteuuringud, noorteüritused ja laagrid, tööhõivelisuse parandamine, noorsootöö koolis, omaalgatuse toetamine, noorte osalus, noorteühingud, mobiilne noorsootöö ja rahvusvaheline noorsootöö.

Eesti ANK Facebooki lehel levitatakse noorsootöö nädala jooksul 35 lugu noorsootöö valdkonnast. Vaata igal täistunnil esmaspäevast reedeni kell 10.00-16.00.

Noortekeskustes toimuva Elava Raamatukogu sündmuste raames räägitakse noorsootöö mõjust noorte elu kulgemisele ning mida annab noorsootöö kogukonnale ja ühiskonnale üldisemalt.

Nädala jooksul toimuvad välisvabatahtlike osalusel kultuuridevahelised kokanduse töötoad noortekeskustes, huvikoolides ja koolide õppeklassides 12-19-aastastele noortele. Kultuuriline  mitmekesisus jõuab noorteni toidu ja ühise ajaveetmise abil.

Eesti erinevates paikades saab vaadata Eesti ANK fotonäituseid “Noorsootöö, mis see veel on?” ja “Näoga noorte poole”.

Kogu noorsootöönädala sündmuste kalender on leitav siit. 

Allikas: Eesti Avatud Noortekeskuste Ühenduse pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Noortevaldkonna tunnustuskonkursile esitati rekordarv kandidaate
• Noorteühingud saavad taotleda riigieelarvelist toetust järgmiseks aastaks

Konkursi täiendatud juhend:

1. Leia oma kodukohast ajalooline või mõni muu hoone, mis iseloomustaks antud paika kõige huvitavamalt või mida näitaksid meeleldi oma sõbrale. Tee sellest foto oma nutiseadme või fotokaga. Võid teha ka selfie koos hoonega. 

Näide: Vaade Hotell Meritonist Kassisaba linnajaole
 
2. Töötle pilti endale sobilikus fototöötluskeskkonnas, näiteks Picasa või Paint. Lisa sellele fotole tekst mingi sõnumi või tervitusena, näiteks "Tervitusi Rakverest!".

 
3. Tee pildile link, näiteks Google Drive'is.
a. logi sisse Google Drive'i  
b. lae üles fail
c. jaga fail vaatajale välja 

4. Töötle link QR-koodiks veebis või mõnes teises keskkonnas, näiteks: https://qrcode.trustthisproduct.com/free-qr-code-generator.php?lang=et 
või http://goqr.me/  
a. kopeeri Google Drive'i keskkonnast link ja liimi see QR-koodi loomise keskkonda
b. lae tekkinud QR-kood alla

5. Valmis QR-kood tuleb üles laadida aadressil https://padlet.com/jyrimaemat/QRkood  

Galeriikeskkonnas tekib põnev QR-koodide näitus, mida vaataja saab ise lahti muukida! 
a. kirjuta albumisse, miks valisid just selle objekti  
b. lisa oma ees- ja perenimi, vanus ja kool ning meiliaadress  
 

Huvitavamad tööd valib välja žürii 10. detsembriks. Parimatele auhinnad! 

Juhendi koostas
Jüri Mäemat, Koolielu kunsti ainemoderaator 
Lisaküsimused: jyrimaemat /ätt/gmail.com​
Foto pärit Flickrist 

Laureaadid kuulutatakse välja järgmise aasta alguses pidulikul tunnustussündmusel. Noortevaldkonna tublimaid tegijaid tunnustab ja tänab haridus- ja teadusminister Maris Lauri.

Tunnustuskonkursi eesmärk on esile tõsta noorsootöösse panustanud ja valdkonda arendanud inimesi ja organisatsioone ning väärtustada ühiskonnas noorsootöötajate, noorsootööasutuste ning organisatsioonide rolli noorte arengu toetajatena.

Tunnustuskonkurss toimub sel aastal üheteistkümnendat korda. Kandidaatide arv on konkursi ajaloos rekordiline, eelmisel aastal esitati 93 kandidaati.

Kõige rohkem kandidaate esitati tänavu aasta noorsootöötaja kategoorias, kus nominentide arv on 63. Tihedam konkurents on ka kategooriates pikaajalise panus noortevaldkonda ja aasta sündmus/algatus/koostöö, milles seati üles vastavalt 30 ja 25 kandidaati.

Ülevaade kõigist esitatud kandidaatidest on Eesti Noorsootöö Keskuse kodulehel.

Kandidaate hakkab hindama valdkonna ekspertidest ja noorte esindajatest koosnev komisjon, mis teeb haridus- ja teadusministrile tunnustamiseks ettepanekud.

Taustainfo

Tunnustusauhinnad antakse välja 11 kategoorias: aasta noorsootöötaja, aasta huvikool, aasta noortekeskus, aasta noorteühing, aasta osaluskogu, aasta noortemalev, aasta noortelaager, aasta kohalik omavalitsus, aasta noortevaldkonna sõber/toetaja, aasta sündmus/algatus/koostöö noorsootöös, pikaajaline panus noortevaldkonda. 

Noortevaldkonna tegijate tunnustamist korraldab Eesti Noorsootöö Keskus koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga. 

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Noorteühingud saavad taotleda riigieelarvelist toetust järgmiseks aastaks
• Harjumaa huvikoolid said üle 15 000 euro riigitoetust
• Õiguskantsler tunnustas lastekaitsepäeval noorsootöö edendajaid

„Võit tuli mulle suure üllatusena, olen väga õnnelik, et otsustasin võistlusel osaleda,“ rõõmustas parim noor graafiline disainer 2016, Karin Laus. Võistlusülesanne oli Karini sõnutsi paras pähkel. „Klient, Tähtvere Selts tellis logo, visiitkaardid ning voldiku, mille teostamisel tuli arvestada etteantud info ja tingimustega, mis polnud kergete killast,“ kirjeldas ta.

Ka võistluse peakohtuniku ning Tartu Kõrgema Kunstikooli meediadisaini osakonna juhataja Jaanus Eensalu sõnutsi oli lähteülesanne keerukas. Ehkki võistlus oli võrdlemisi tasavägine, tõi Eensalu sõnul Karinile kui noorele disainerile võidu just valminud töö küpsus ja tasakaalukus ning tugev loominguline ja tehniline teostus.

„Eestis on palju andekaid loomeinimesi ning paljud kunsti õppivad noored soovivad ühel hetkel graafiliseks disaineriks saada, kuid ei asu sellele erialale õppima ega omanda tööks vajalikke oskusi. Erialane haridus annab graafilise disaini valdkonnas tööturul suure eelise. Seda enam rõõmustas kohtunikekogu võistlusel osalenud kutseõppurite väga hea tase,“ märkis Eensalu.

Võistlusöid hindas loomevaldkonna professionaalidest koosnev žürii koosseisus Jaanus Eensalu, Mart Anderson, Marko Kekišev, Keijo Kraus, Elari Kingo ja Külli Tammes.

Viiendat korda toimunud individuaalvõistlusel töötas reaalse kliendiprojektiga seitse noort kujundajat. Võistlusel hinnati disaineri loovust, kiirust ja täpsust ning teoreetiliste ja praktiliste teadmiste rakendamise oskust.

Võistlusel toimus ka üle-euroopaliste kutsemeistrivõistluste EuroSkills 2016 treeninglaager, kus oma oskusi lihvis Eesti esindaja graafilises disainis, Helis Lembe.

Fotogalerii: https://www.dropbox.com/sh/yjxfnb9reixn9fp/AABUWGXtHiKYJEZ-dGVfRAoJa?dl=0 (Fotod: Tiit Lepp)

Kutsemeistrivõistlust korraldas SA Innove koostöös Tartu Kunstikooliga. Võistluse läbiviimist toetasid Euroopa Sotsiaalfond, Haridus- ja Teadusministeerium, Kroonpress, MTÜ Tähtvere Selts ja Loyd.

Allikas: SA Innove

Samal teemal:

• Tallinn FoodFestil selguvad ka parimad noored kokad, kondiitrid ja pagarid
• Suurejoonelisel lillepeol selgitatakse välja parimad noored floristid

Esmaspäeval, 7. novembril kella 16.00-17.00 toimub veebiseminar „Maja- ja matkamängude läbiviimine koolis“, kus Siret Lahemaa tutvustab Lauka Põhikooli kogemusi maja- ja matkamängude läbiviimisel, räägitakse läbi kõik mängu loomise etapid: küsimuste loomisest kuni kokkuvõtete tegemiseni. 
Salvestus. 

Esmaspäeval, 14. novembril kella 16.00-17.00 toimub venekeelne veebiseminar „Pencil Code“, kus Tallinna Kesklinna Gümnaasiumi haridustehnoloog Ljudmilla Roždestvenskaja tutvustab programmi matemaatika ja informaatikaõpetajatele. Salvestus. 

Teisipäeval, 22. novembril kella 16.00-17.00 toimub veebiseminar „Digitaalse õppevara loomise põhimõtted“. Tallinna Ülikooli E-õppe keskuse haridustehnoloog Veronika Rogalevitš tutvustab õpetajatele digitaalsete õppematerjalide loomise põhimõtteid ning materjali „Digitaalsete õppematerjalide loomise juhend“, mille üheks autoriks ta ise on. Salvestus.  

Neljapäeval, 24. novembril kella 18.00-19.00 toimub veebiseminar „Vanast uus“, kuhu Koolielu algõpetuse ainemoderaatorid Tiia Salm Jäneda Koolist ja Tuuli Koitjärv Vanalinna Hariduskolleegiumist ootavad neid huvilisi, kes tahaksid oma vanu häid õppematerjale uuendada. 
Registreerumine: http://koolitus.hitsa.ee/training/866 

Esmaspäeval, 28. novembril kella 19.00-20.00 toimub veebiseminar „Õpetajate ja haridustehnoloogide lemmiktöövahendid“, mille viib läbi HITSA ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi haridustehnoloog Ingrid Maadvere. 
Registreerumine: http://koolitus.hitsa.ee/training/867 

Info veebiseminaride ja veebiseminaride toimumise keskkonna Adobe Connect kohta leiab siit. Toimunud veebiseminaride salvestused leiab arhiivist. 

Neljapäeval, 10. novembril kell 17.30 on ürituse teemaks „Kool ilukirjanduses“. Kohtumisel tutvustatakse valikut kirjandusteostest, mis ühel või teisel viisil räägivad koolist, haridusest, õpilastest ja õpetajatest. 

Neljapäeval, 8. detsembril kell 17.30 toimub teemaõhtupoolik „Toit ilukirjanduses“, kus kirjandusteoste näidetel arutletakse tegelaste toiduvalikute, söömisharjumuste jms üle. 

Kohtumised viib läbi ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir, kes on mitme romaani ja luuleraamatu autor. Ajaloolasena on ta läbi viinud kohtumisi ja seminare, avaldanud artikleid, kirjutanud üldhariduskoolidele ajalooõpikuid, töötanud õppejõuna, teeb järjepidevat kaastööd raadiojaamale Retro FM ning kuukirjale „Diplomaatia”.

Igal kohtumisel annab M. M. Piir ülevaate selle ürituse teema ajaloost ja kujunemisest ning tutvustab, kuidas on seda teemat eri ajastutel ilukirjanduses kajastatud (nt romantismis, realismis). Osalejad on oodatud arutlema tsitaatide, konteksti, tähenduste üle. Soovi korral võivad osalejad omalt poolt tutvustada mõnd antud teemaga haakuvat raamatut.

Teemaõhtupoolikute näol on tegemist viiest kohtumisest (november 2016−aprill 2017) koosneva ürituste sarjaga, kus käsitletakse ilukirjandust uudse nurga alt. Tavapärase ajastu-, žanri- või autoripõhise lähenemise asemel on valitud temaatiline vaatenurk (lemmikloomad, inimsuhted, materiaalne jõukus). Sarja sihtrühmaks on inimesed, kes on seni oma huvi nende teemade vastu rahuldanud peamiselt aime- või tarbekirjanduse lugemisega. Uudse lähenemise eesmärgiks on näidata ilukirjanduses peituvaid võimalusi ning tuua juurde uusi ilukirjanduse lugejaid.

Kohtumiste sarja läbiviimist toetab Eesti Kultuurkapital. 

Allikas ja fotod: Tallinna Keskraamatukogu pressiteade. 

Samal teemal:

• Koolivaheaeg Tallinna Keskraamatukogus
• Algab lugemisprogrammi „Loeme valmis „Oma raamatu““ neljas hooaeg

Taotlused tuleb esitada Haridus- ja Teadusministeeriumile hiljemalt 1. detsembriks.

Taotlustingimused on ministeeriumi kodulehel. 

Aastatoetuste taotlemise tingimused on võrreldes varasemaga muutunud. Ministeeriumi ja noorteühingute ühise arutelu tulemusena on loobutud igaks aastaks noortevaldkonna prioriteedi määratlemisest, mis oli seni toetuse taotlemise aluseks.

Edaspidi seondub ühingute tegevus selgemalt noortevaldkonna arengukavas seatud pikaajaliste eesmärkidega:
- noorel on rohkem valikuid oma loome- ja arengupotentsiaali avamiseks;
- noorel on väiksem risk olla tõrjutud;
- noorte osalus otsustes on rohkem toetatud;
- noortevaldkonna toimimine on mõjusam.

Samuti on noorteühingutel edaspidi võimalus taotleda aastatoetust üheks või kaheks kalendriaastaks. Üheks aastaks taotledes tuleb ühingul kirjeldada oma tegevuste mõju vähemalt kahe noortevaldkonna arengukava alaeesmärgi saavutamisse ja kaheks aastaks taotledes panustamist kõigi nelja alaeesmärgi saavutamisse.

2016. aastal sai riigieelarvelist toetust 17 üleriigilist noorteühingut kogusummas ligi pool miljonit eurot.

Allikas: HTMi pressiteade.

Samal teemal:

• Noorteühingute aastatoetuse taotlemise kord muutub
• Uuring: Eesti noored on noorsootööga rahul, kuid soovivad rohkem võimalusi ja valikuid

Loo autor on "Nutitund igasse kooli!" algataja Birgy Lorenz.

Õpetajate lugusid oli tore lugeda, sest iga innovaatilise õpetaja käe alt tuleb sadu ja tuhandeid innovaatilisi õpilasi, kes meie elu Eestis paremaks teevad. Seega november ongi pühendatud eriliselt gümnaasiumiõpilastele, kes on oodatud kaasa mõtlema, milline on tuleviku kool, mida nemad saavad ise teha selleks, et kõikidel oleks parem ja huvitavam õppida. 

Kindlasti on oodatud ideekavad, kuidas digi paremini koolis kasutusele võtta või ka õpilaste enda korraldatud tundide ülevaated. Näiteks programmi Targalt Internetis raames on mitmed koolid korraldanud interneti ohutuse infopäevi ja tegevusi, kus gümnaasiumiõpilased jagavad oma mõtteid nooremate klassidega. Mõistlik on gümnaasiumiõpilased rakendada põhikooli loovtööde tegemisse – kuidas viia läbi digiseadmetega uuringuid või kuidas lihtsamalt või paremini erinevatele autoritele ja allikatele oma akadeemilistes töödes viidata. Või miks mitte ei võiks gümnaasiumiõpilased rääkida piltide töötlemisest ja videote tegemistest, mis on ju nende igapäeva elu osa. 

Auhindadest novembrikuus

"Nutitund igasse kooli!" annab peaahuhinna novembrikuul postitusi tegevale õpetajale otse. Ehk siis Telia Eesti poolt loosi minev tahvelarvuti, "Tere, Ruby!" raamatu ja šokolaadi saab endale õpetaja, kes novembrikuus on ise oma tunni lugu meile jaganud (ise postitanud). Au osaliseks saab loomulikult ka kool/lasteaed/huvikool/kutsekool/noortekeskus jne, kes on postituses mainitud. Head haridustehnoloogid, aidake oma õpetajatel liituda "Nutitund igasse kooli!" kogukonnaga Facebookis ja Facebooki kasutamisega!

Teine lisaauhind läheb aga loosimisele gümnaasiumite vahel, kes projektis sellel kuul osalevad. Foxcademy poolt on välja pandud auhind neljale gümnaasiumile. Iga kool saab kasutada Samsungi tahvelarvuteid koos ML Arvutite laadimiskastiga ja Foxcademy matemaatikaplatvormi kaks nädalat ajavahemikus detsember 2016 kuni veebruari lõpp 2017. Koos sellega toimub Foxcademy poolt õpilastele ja õpetajatele matemaatika õppimise ja õpetamise tuleviku-töötuba. Selleks ootamegi gümnaasiumi esindajatelt või õpilastelt postitusi - mida teete teie koolis täna digipõnevat, kuid võite postitada ka lühiesseesid (300-500 tähemärki, koos joonise/skeemi/kavandiga), milline on tuleviku õppimine ja kool.

Et osaleda loosimises, postita https://www.facebook.com/groups/nutitund/FB gruppi postitus õpetajast või klassis toimunust (tekst, pildid, video, lingid jne). Projekti meeskond hindab kõrgelt, kui jagaksite Nutitunni FB tegemiste kohta infot ka laiemalt, et meie tegevusest rohkem inimesi osa saaks. Kindlasti on oluline ka teiste postituste laikimine, sest see tekitab nutitunnist mõõdukat ja positiivset sõltuvust ja rõõmu!

JUHIS: https://www.facebook.com/notes/nutitund-igasse-kooli/projektis-osalemise-juhend/1143396349049559

Nutikad õpilased tulevad nutikast koolist!

Foto: Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Ruby igasse kooli!
• "Nutitund igasse kooli!" oktoobrikuu kokkuvõte

Noorel inimesel on kutse- või kõrgkooli astudes erialavalikut sageli raske langetada. Ka koolipingis teooria õppimine ei pruugi anda täit ettekujutust tulevasest tööst ning enesekindlust tehtud valiku suhtes. Praktika potentsiaalses tulevases töökohas annab aga kindlasti võimaluse eneses eriala valiku osas selgusele jõuda. 

Praktikaettevõtte valikusse tasub suhtuda tõsiselt ja mõelda selgeks, kuhu praktikale minna ja miks just sinna. Niisamuti on oluline mõtestada praktika eesmärk ja ootused praktikale. Soovitan teha praktikaorganisatsiooniga eeltutvust, et esitada juba praktikal olles asjakohaseid küsimusi ja jätta endast juhendajale hea mulje. Oma kogenematust ei tasu aga peljata - keegi ei oota, et praktikant oskab ja teab kõike. Praktika ongi õppimiseks ja hoopis rohkem loeb suhtumine. Olles ise innukas ja õpihimuline, saad praktikast võtta maksimumi. 

Õnnestunud praktikakoha valiku puhul on kasud mäekõrgused. Alates töökogemusest CV-sse lõpetades võimalusega saada reaalne töökoht või hea soovitaja – see nimekiri on väga pikk. Tööandja laual jäävad töökogemuseta CV-d sageli kõrvale, mistõttu on noorel õpingute ajal oluline erialaseid praktilisi väljundeid otsida. Kindlasti ei saa mainimata jätta ka koolis õpitu rakendamist reaalses töökeskkonnas ja selle õppimist, kuidas võõras keskkonnas kohaneda ning toime tulla. Praktikale minnes oled võõras olukorras üksinda. See arendab tohutult enesekindlust ja on hea võimalus iseennast tundma õppida ning proovile panna.

Ühtlasi on ettevõttepraktika hea võimalus erialaste tutvuste sobitamiseks ja tööturu väljavaadetega tutvumiseks – millised kogemused on rohkem hinnatud, milliseid spetsialiste vajatakse. Mina olin suvepraktikal Riigimetsa Majandamise Keskuses, mis on Eestis oma valdkonna suurim tööandja. Ma hindan kõrgelt võimalust saada osa ettevõtte igapäevasest tööst ja õppida selle töötajatelt. Praktika andis mulle palju väärtuslikke kogemusi ja teadmiseid.

Marili Laas, Eesti Maaülikooli metsamajanduse magistrant

Foto: erakogu. 

Samal teemal:

• Praktikakonkursi finalistid: küsimuste esitamist ei maksa häbeneda
• Parima praktikandi konkursil on sõelale jäänud seitse säravat kandidaati
• 5 põhjust, miks läbida erialane praktika