Koolinoored korrastasid sel aastal 20 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika. Vaatamata keerulisele aastale leidsid paljud õpetajad koos õpilastega sel aastal võimalusi omalt poolt pärandi hoidmisesse ja talletamisesse panustada. Toimetati perioodil, kui eriolukorda riigis parasjagu ei olnud, ja ettevaatuse mõttes olid talguliste meeskonnad palju väiksemad kui tavaliselt. Kuid iga noore inimese panus on oluline! Korrastustalgud toimusid peamiselt mõisaparkides ja kalmistutel, aga ka mälestuskivide juures, lisaks ühes linnapargis ja kirikus, abiks käidi ka mitmes muuseumis.

Kõige rohkem õpilasi osales Ida-Virumaal, kuna seal lõi kaasa neli kooli. Kohtla-Järve Slaavi põhikooli pärandivaderid käisid kolmandat aastat Järve mõisa kindluseelamu juures sügistöid tegemas. Kohtla-Järve Ahtme põhikooli ja Kohtla-Järve Maleva põhikooli erinevate klasside õpilased pidasid töökalt meelestatud talguid Kurtna mõisapargis, Kukruse polaarmõisas ja Edise mõisapargis. Uute liitujatena käisid Jõhvi Vene Põhikooli õpilased abiks Kohtla-Nõmmel asuvas Eesti kaevandusmuuseumis. 

Tõstamaa keskkooli pärandivaderid talgutasid koolimaja ümbritsevas Tõstamaa mõisa pargis. Gümnasistid andsid tubli panuse, et park ja jõesäng saaks puhtaks mahavõetud võsast ja tormist murtud okstest. Heimtali põhikool tähistas oma mõisapargis kooli 199. sünnipäeva elupuude istutustalgutega. 

Kaks olulist ja ajaloomälestistena kultuurimälestiste riiklikku registrisse kantud kalmistut said samuti pärandivaderite hoolitsevat kätt tunda. Võru linnakalmistul käisid ajalooringi noored Parksepa Keskkoolist, nad võtsid suurel platsil võsa maha, riisusid ja korjasid prügi kokku. Rakvere gümnaasiumi 12. klasside õpilased andsid tubli panuse Rakvere linnakalmistul korrastades 6 kultuurilooliselt olulist hauaplatsi, millel ei ole enam järeltulijatest hooldajaid. 

Kevadel, kui koolid jäid distantsõppele, kuulutasime koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskusega välja kodukoha akende inventeerimise talgud “Mida aken peegeldab?“. Inventeerimist viisime läbi projektõppe vormis kontaktivabalt. Iga õpilane käis kodukohas inventeerimisretkel üksi, seejärel liideti õpilaste kogutud materjal ühtseks uurimistööks. Abiks olid töölehed ja videoõpetused. Aktsiooni eesmärk on panna õpilasi märkama väärtuslikke arhitektuurseid detaile ja õpetada lapsi väärtustama kodukoha pärandit. Inventeerimistalgutel osales 9 kooli. Laste tehtud fotode põhjal tegid kokkuvõtteid ja tutvustasid nende kodukandi ehituslikku kujunemist veebitunni või videoklipi kaudu muinsuskaitseeksperdid. Akendest koorus välja põnevaid lugusid, mis äratasid ellu laste vahetus ümbruses olevate igapäevaste majade elulood ja möödunud aegade olustiku. Akende inventeerimist jätkame kindlasti ka edaspidi, sest ettevõtmise laiem eesmärk on koguda õpilaste abil andmeid Eesti erinevate piirkondade akendest.

Lisainfot leiab Pärandivaderite koduleheküljelt http://pärandivaderid.ee ningFacebookist https://www.facebook.com/parandivaderid/.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja rahvakultuuri keskus, koostööpartner on vabaõhumuuseumi maaarhitektuurikeskus.

Lisainfo:
Elle Lepik
Projekti „Pärandivaderid“ koordinaator
Tel. 522 6456
E-post: elle@estlander.org

2020.a hooldatud pärandipaigad 

1. IDA-VIRUMAA: Jõhvi Vene põhikool – Kohtla-Nõmme kaevandusmuuseum 
2. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Ahtme põhikool – Edise mõisa park, Kukruse mõisa park, Kurtna mõisa park
3. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Maleva põhikool – Edise mõisa park, Kukruse mõisa park, Kurtna mõisa park
4. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Slaavi põhikool – Järve mõisa asulakoht ja kindluselamu 
5. JÕGEVAMAA: Esku-Kamari kool – Sõpruse park Põltsamaa vallas, Kundrussaare kalmistu, Põltsamaal Kuningamäel esimese eestikeelse trükise “Lühhike Õppetus“ mälestuskivi ja trükikoja varemete ümbrus,Uue-Põltsamaa mõisa park, Karl August Hermanni sünnikoht, Põltsamaa lossi õu 
6. JÄRVAMAA: Vodja kool – Vodja murdelahingu mälestuskivi ümbrus
7. LÄÄNE-VIRUMAA: Rakvere gümnaasium – Rakvere linnakalmistu
8. LÄÄNE-VIRUMAA: Tamsalu gümnaasium – Tamsalu Muuseumi Sõprade Seltsi muuseum 
9. PÄRNUMAA: Tõstamaa keskkool – Tõstamaa mõisa park
10. PÄRNUMAA: Virtsu kool – hävinud Virtsu mõisa peahoone makett (jätkuprojekt)
11. RAPLAMAA: Juuru Eduard Vilde kool – EELK Juuru Mihkli kirik
12. SAAREMAA: Valjala põhikool – Valjala vana kalmistu
13. VILJANDIMAA: Heimtali põhikool – Heimtali mõisa park
14. VÕRUMAA: Parksepa keskkool – Võru linnakalmistu

2020.a kodukoha akende inventeerimise talgud 

1. HARJUMAA: Kolga kool – Kuusalu vald
2. HARJUMAA - TALLINN: Kalamaja põhikool – Kalamaja asum Tallinnas
3. HARJUMAA - TALLINN: Püha Miikaeli kool – Kesk- ja uusaegsete linnamajade ja 19.–20. saj taluhoonete aknad 
4. IDA-VIRUMAA: Kohtla-Järve Maleva põhikool – Jõhvi linn ja Kohtla-Järve linn
5. JÕGEVAMAA: Esku-Kamari kool – Jõgeva ja Põltsamaa vallad
6. LÄÄNE-VIRUMAA: Tapa gümnaasium – Tapa linn
7. PÕLVAMAA: Põlva kool – Põlva linn ja Põlvamaa
8. RAPLAMAA: Kohila mõisakool – Kohila alev
9. SAAREMAA: Saaremaa ühisgümnaasium – Kuressaare linn 

Sel kevadel, kui õpilased jäid distantsõppele, kuulutasime koostöös Eesti Vabaõhumuuseumi maaarhitektuuri keskusega välja akende inventeerimise talgud „Mida aken peegeldab?“. Maaarhitektuuri keskus viib alates eelmisest aastast läbi üle-eestilist teabeüritust „Vaata vana akent!“, mis on saanud innustust rootslaste igal kevadel toimuvast akende restaureerimise päevast. Pärandivaderite projekti raames on tegevused suunatud kooliõpilastele. Aktsiooni eesmärk on õpetada lapsi väärtustama kodukoha pärandit, märkama väärtuslikke arhitektuurseid detaile ja avardada ajalooalaseid teadmisi. Laiem eesmärk on aga koguda õpilaste abil andmeid Eesti erinevate piirkondade akendest: tüüpidest, piirkondlikest eripäradest, säilivusest jms. 

Inventeerimistalguid viisime kevadel läbi projektõppe vormis kontaktivabalt. Iga õpilane käis kodukohas inventeerimisretkel üksi, seejärel liideti õpilaste kogutud materjal ühtseks uurimistööks. Õpilaste tehtud fotode põhjaltegid kokkuvõtteid ja tutvustasid nende kodukandi ehituslikku kujunemist veebitunni või videoklipi kaudu muinsuskaitseeksperdid. Kindlasti on õpilaste ja eksperdi ühiselt kokkupandud ajalootund meeldejääv ja ehk oskavad lapsed edaspidi ajalugu meie ümber ise rohkem märgata. 

Mais ja juuni alguses toimusid akende inventeerimised Harjumaal Tallinnas (Püha Miikaeli kool ja Kalamaja põhikool) ja Kuusalu vallas (Kolga kool), Jõgevamaal Põltsamaa vallas (Esku-Kamari kool), Lääne-Virumaal Tapa linnas (Tapa gümnaasium), Põlvamaa valdades ja Põlva linnas (Põlva kool), Raplamaal Kohila alevis (Kohila mõisakool) ning Saaremaal Kuressaare linnas ja Saaremaa vallas (Saaremaa ühisgümnaasium ja Valjala põhikool). Osalenud õpilaste vanus ulatus esimesest kaheksanda klassini.

Kõige mahukama uurimistööna said tänavate kaupa dokumenteeritud Tallinnas Kalamaja asumi mõned kvartalid, mida inventeerisid Kalamaja põhikooli 4.a ja 4.b klass. Kokku jäädvustasid 49 õpilast 146 hoone aknad (nendest 112 Kalamajas). Õpilaste kogutud materjalide põhjal teeb piirkonna kohta ajaloolise kokkuvõtte uue kooliaasta alguses ajalootunnis restaureerimisekspert Tarmo Elvisto Säästva Renoveerimise Infokeskusest.

Kui mai lõpus avanes võimalus taastada koolides osaline kontaktõpe, korraldasid kaks kooli ka väikesi heakorratalguid kultuuriloolistes paikades. Jõgevamaal Esku-Kamari kooli pärandivaderid tegid õppeaasta lõpus toreda kokkuvõtva talgupäeva, käies kõigis viies pärandipaigas, kus nad kolme varasema aasta jooksul oma panuse on andnud. Õpilased jagati kahte väiksesse rühma, esimene meeskond toimetas hommikupoole ja teine pealelõunal.

Algatusega kevadel liitunud Vodja kool on vaderiks kooli juurde eelmisel aastal püstitatud Eesti Vabadussõjas peetud murdelahingu mälestuskivile. Kivi on toodud lahinguväljalt maa seest ning mälestusmärgina sai see paika, kui möödus 100 aastat Vodja lahingust, milles löödi tagasi Punaarmee. Maikuu lõpus kolmel päeval tegutsesid kivi ümber väikeste meeskondadena pärandivaderid, et korrastada selle ümbrust. Abijõuna olid kaasatud lapsevanemad, kellele usaldati kuivanud puude saagimine. Õpilased ladusid oksi kärule ning ajasid kivi ümber maapinna tasandamiseks mulda laiali, lisaks külvasid muruseemet.

Väga tubli panuse pärandipaiga hoidmisesse andis Saaremaalt Valjala põhikooli 8. klassi õpilane Roomet Kaljuste.Roomet ehitas loovtööna Valjala vanale kalmistule korraliku puidust ja kaanega prügikasti. Eelmisel aastal tegid kaks tema koolivenda (samuti loovtöö raames) puidust aluse matmispaiga ajalugu tutvustava infotahvli jaoks. Infotahvli sisu koostas õpilaste kaasabil ajalooõpetaja Ester Vaiksaar. Alles kolm aastat tagasi hüljatud olekus vanast kalmistust on tänaseks pärandivaderite abil kenasti hooldatud ja tähistatud mäletuspaik saanud. 

Ootame uusi pärandivadereid nii heakorratalgutel kui akende inventeerimises kaasa lööma! Osalemissoovist palun andke märku Pärandivaderite algatuse koordinaatorile Elle Lepikule elle@estlander.org, kelle käest saab soovitusi ja nõuandeid, samuti teavet selle kohta, milliste piirkondade aknad on juba inventeeritud. Lisainfot leiab veebilehelt http://pärandivaderid.ee ning uudiseid pärandivaderite tegemistest saab jälgida meie Facebooki-lehel https://www.facebook.com/parandivaderid/.

Pärandivaderite projekti toetavad muinsuskaitseamet ja rahvakultuuri keskus.

Kuna kõige tõhusam õppimisviis toimib „käed-külge“ meetodil, on projekti peamine eesmärk aidata lastel ja noortel tundma õppida oma kodukoha kultuuripärandit ja mõista selle väärtust.See on kooliõpilastele hea võimalus näidata üles sotsiaalset ettevõtlikkust ja osaleda oma esimeses kodanikualgatuse projektis.

Algatusega on oodatud liituma kooliõpilased vanuses 7–19 ning osalejate ring ei ole piiratud vaid koolidega. Panustada võivad huviringid, noortemajad, sõpruskonnad – kõik, kes peavad tähtsaks seda, et kultuuripärand säiliks nii täna kui ka tulevikus.

Käesoleva aasta kevadel ja suvel said laste ja noorte abiga korda juba 14 pärandipaika seitsmes maakonnas. Uute tulijate innustamiseks toon mõned sellekevadised näited pärandivaderite ettevõtmistest.

Kose-Uuemõisa lasteaed-kooli 1.-4. klassi pärandivaderid Harjumaalt on oma hoole alla võtnud Kose-Uuemõisa mõisa kabeli, sel kevadel käidi seal talguid pidamas juba kolmandat aastat. Matusepaik kuulus mõisaomanikele von Uexküllidele ning see asub mõisast pool kilomeetrit eemal Pirita jõe käärus.Õpilased tegid kabeli ümbruses jõukohaseid töid - lõikasid oksakääridega väikest võsa, riisusid lehti ja korjasid kokku prügi. Seekord tulid pärandivaderid talgutelt tagasi nelja suure prügikotiga, mis oli kurvastuseks rohkem, kui eelmisel aastal. Koolipere ise loodab, et kui iga aasta pärandipaika korrastada, siis hakatakse seda rohkem hoidma ja ehk jõuab kätte ka see aeg, kui enam sinna prügi ei tekigi.

Pühajärve Põhikooli pärandivaderid Valgamaalt käisid Sangaste kalmistul, kuhu on maetud kultuurilooliselt olulised inimesed ning kus asuvad ka endiste ümberkaudsete mõisnike perekonnakabelid. Ühises ettevõtmises toimetasid koos 3. ja 8.-9. klassid. Noorimad õpilased ja tütarlapsed korjasid küünlatopse ning prügi, riisusid lehti ja vedasid oksi. 8.- 9. klassi poisid olid uhkelt ametis lagunenud kiviaia taastamisega, tööde juures juhendas ja hoolitses ohutuse eest restauraator Toivo Erilt. 

Valjala põhikool Saaremaalt on Valjala vana kalmistu vaderiks. Eelmisel aastal said võssakasvanud ja suures osas hävinud kalmistul kogukonna toel teoks suuremahulised tööd – saeti ohtlikke ja mahalangenud puid, samuti võeti maha võsa. Õpilased panustasid eakohaste töödega kokku 25 talgutunniga, klasside kaupa käisid tundide ajal kõik õpilased talgutamas. Sel kevadel käisid 4.–9. klassi õpilased kalmistul oksi ja noort võsa lõikamas, mahalangenud oksi kokku korjamas ja põletamas, samuti riisumas ja prügi koristamas.

Õppeaasta viimasel koolipäeval avati pidulikult Valjala vana kalmistu lugu ja sinna maetud perekond Schmidti tutvustav infotahvel. Õpilaste kaasabil koostas ajalooõpetaja infotahvli tekstid, need kooskõlastati ka Saaremaa muuseumiga. 8. klassi noormehed käisid kalmistu joonise jaoks krüptihaudade ja teiste objektide koordinaate määramas ning valmistasid loovtööna ka puidust aluse, millele infotahvel kinnitati.

Vahetult enne suvevaheaja algust käisid Gustav Adolfi Gümnaasiumi gümnasistid Lääne-Virumaal Kiltsis. Mõisa peahoones tegutsev Kiltsi põhikool on lisaks oma kooliperele juba mitme linnakooli õpilastele nii Tallinnast, Tartust kui Rakverest pakkunud põnevat ajaloo avastamise võimalust von Krusensternide suguvõsalekuulunud lossis. Külalisõpilased on omakorda saanud olla abiks lossi jääkeldri puhastamisel ja pargi hooldamisel, kuid töid jätkub mõisamaadel veel aastateks. 

Algatuses osalemiseks saab käesoleval aastal ennast kirja panna kuni 20. septembrini, korrastustalguid võib läbi viia oktoobri lõpuni. Vajadusel saavad pärandivaderid taotleda toetust töökinnaste ja teiste vajalike vahendite ostmiseks, samuti ajalooeksperdi esinema kutsumiseks.

Registreeruda ja lähemat infot saab aadressil http://pärandivaderid.ee  ning pärandivaderite tegemisi jälgida Pärandivaderite Facebooki lehel.

Pärandivaderite algatuse eestvedajaks on MTÜ Estlander. Projekti toetavad Muinsuskaitseamet, Rahvakultuuri Keskus, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

Loo autor on Elle Lepik, Pärandivaderite projekti eestvedaja

Eesti Vabariigi 100. sünnipäevale pühendatud algatus „Pärandivaderid: koolinoored kultuuripärandit hoidmas“ suunab kooliõpilasi märkama ning väärtustama kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikkaid objekte.

„Kolm aastat tagasi osales projektis 450 kooliõpilast. Mul on väga uhke tunne, et juubeliaastal kasvas kaasalööjate arv rohkem kui kaks korda,“ ütles Pärandivaderite algatuse eestvedaja Elle Lepik. „Pärandivaderiks olemisega kasvab laste ja noorte teadlikkus, aga ka hoolivus ja vastutustunne oma kodukoha pärandväärtuste osas.”

EV100 ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 tähistamisel tuli algatusega kaasa 28 pärandivaderite meeskonda 14 maakonnast, sh 26 kooli ja kahe mittetulundusühingu eestvedamisel.

Eriti tähelepanuväärse panuse andsid pärandivaderid kogukonna ja kohalike vallavalitsuste abiga Saaremaal Valjala vana kalmistu ja Viljandimaal mõisnike von Siversite perekonnakalmistu päästmisel. „Need unustusse vajunud paigad oli juba võsa ja mets endasse haaranud, kuid kahe aastaga tehtud tööde tulemusel on mäletuspaigad nüüd äratuntavad ja kenasti hooldatud,” täpsustas Elle Lepik ning lisas: “Praegugi on õpilastel käsil ettevalmistustööd kalmuaedadesse infotahvli jaoks puidust aluse ja väikese sepistatud värava tegemiseks.“

Korrastustalgud toimusid mõisaparkides ja kalmistutel, lisaks muinasaegsel kalmeväljal, linnamäel ja hiiemäel, linnusevaremetel, kirikute ja pastoraadihoone ümbruses, kultuuriloolistelt oluliste isikute sünnikodude ja mälestuskivide juures, tuuleveskis, abiks on käidud ka muuseumides.

Pärandipaikade ajalugu tutvustasid õpilastele mälestiste omanikud, muinsuskaitseinspektorid, arheoloogid, restauraatorid, vaimulikud ja kalmistuvahid. Kultuuriloo tundmaõppimisel abistasid ka muuseumitöötajad, pärandiseltside liikmed ja koduloo-uurijad.

Lisainfo leiab Pärandivaderite koduleheküljelt http://ouesope.ee/parandivaderid/ ning Facebookist https://www.facebook.com/parandivaderid/.  

Algatust „Pärandivaderid“ toetavad Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Eesti Vabariik 100 korraldustoimkond, koostööpartnerid on Muinsuskaitseamet, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 ja Teeme Ära!.

2018. aastal möödub 100 aastat Eesti Vabariigi loomisest. Lähem info juubelisündmuste kohta on leitav veebilehelt www.EV100.ee.

Fotodel Tõstamaa Keskkooli ja Gaia Kooli pärandivaderid, autorid Toomas Mitt ja Marit Otsing.

Lisainfo:

Elle Lepik, projekti „Pärandivaderid“ koordinaator, tel 522 6456, e-post elle@estlander.org. 

2018. aasta kaheksa kuuga on juba 600 õpilase abiga kingitusena kodumaale ja kogukonnale hooldatud 17 pärandipaika, milleks on mõisapargid ja kalmistud, lisaks muinasaegne matmispaik, linnamägi ja hiiemägi, kiriku ja pastoraadihoone ümbrus, kultuuriloolistelt oluliste isikute sünnikodu õu ja mälestuskivid, tuuleveski, abiks on käidud ka muuseumides.

Pärandivaderite algatus annab väärtuskasvatust

Pärandivaterite algatuses osalemine aitab kasvatada noortes teadlikkust ja vastutustunnet oma kodukoha pärandväärtuste osas. Hargla kooli direktor Juta Kond, kes juhendas pärandivaderite kevadtalguid Hargla pastoraadi juures, näeb meeldiva kasutegurina laste puhul, kes on mõnes tegevuses käe külge löönud, hoolsamat suhtumist kodukohta. “Ka prügi ei loobi need lapsed enam kindlasti kraavipervele, kes on seda sealt korra korjamas käinud,” lisas Kond. 

Pärandivaderite juhendajad on kiitnud ka algatuse töökasvatuslikku poolt, mida tänapäeva kool vähe pakub. Õpitakse käsitlema lihtsamaid (aia)tööriistu ja tegema füüsilist tööd, värske õhk on seejuures boonuseks. Mõisaparkides on õpilased jõukohaste töödena riisunud lehti, kõplanud pargiteid ja korjanud oksi, sõelunud komposti, rohinud lillepeenraid, samuti kaevati pinnasest välja kive ja juurikaid uute lillepeenarde rajamiseks ja tühjendati prügist mõisaaegset jääkeldrit. Neid töid tehti Kiltsi, Uue-Põltsamaa, Kohila ja Tõstamaa mõisa parkides. Sarnaseid töid saab teha ka küla- ja linnakalmistutel, sest kalmistud on kui “vabaõhu ajalooklassid” – sinna on tihti maetud kohaliku kogukonna jaoks kultuurilooliselt olulised isikud. Sel kevadel käisid pärandivaderid koristamas ja ajalugu avastamas nii Sangaste, Võisiku kui Tallinna Siselinna kalmistutel ning Kose-Uuemõisa mõisnike kabeli juures.

Algatusega kaasalöömisel on tähtis noorte osavõtlikkus ja aktiivsus. Samuti saavad pärandivaderid suure meeskonnana toimetades väärtuslikke kogemusi, kuidas arvestada kaaslastega, arendada organiseerimisoskust ning kui tõhus on koos tegutsemine – korrastustalgute tulemused on silmaga näha. Tõstamaa Keskkoolis käisid koolihoone ümbruses mõisapargis paari tunni kaupa väljas tööd tegemas kõik vanuseastmed, kokku 130 õpilast! Muinsus- ja looduskaitse all olevas pargis said korrastatud nii mõisahoonete ümbrus kui teeservad. Suuremad poisid aitasid kokkuveetu traktoriga ära vedada. Endise kutsarimaja ümbruses sorteeriti aastaid seisnud lauahunnik. Noored saagisid lauad lühemaks, et materjali saaks hiljem taaskasutada, seejärel ladustati sorteeritud materjalid ja prügi kohale veetud konteineritesse. Koostöös toimis õpilastel talgute pidamine hoogsalt ja lõbusalt. Pärandivaderiks olemine annab õpilastele innustust kasvada aktiivseteks ning vastutustundlikeks kogukonna- ja ühiskonnaliikmeteks, hindama vabatahtlikkusel põhinevat tegutsemist.

Tõstamaa keskkooli pärandivaderid 2018, pildistas Toomas Mitt

Huvi äratamisel ja suunamisel on võimalik kujundada muinsuskaitselisi hoiakuid kooliõpilastes juba väga noores eas. Lapsed ei jää ükskõikseks, kui kultuuripärandi objektiga on hooletult ringi käidud ning nad on valmis sekkuma oma võimaluste piires. Vastutustundlikku kodanikutunnet pärandipaiga säilitamise suhtes näitasid sel kevadel ülesse Tapa gümnaasiumi 3. klassi pärandkultuuri ja folklooriringi õpilased, kes võtsid oma hoole alla Naistevälja kalmevälja. Eesti kivikirstkalmete hulgas loetakse seda 30-35 kangrust koosnevat kalmerühma üheks vanimaks, saades alguse juba 9.-8. sajandil eKr. Kalmed on üsna suurel alal laiali, osad põllul, osad metsas, osaliselt muinsuskaitse all ja osaliselt mitte. Kuna ühest tähistamata kalmest olid metsaveomasinad üle sõitnud ja sellega kalme kõvasti madalamaks vajutanud, tärkas noortes pärandivaderites soov midagi ette võtta, et edaspidi teadmatusest tehtud rüüstamisi ära hoida. Lapsevanema abiga valmisid kaks infosilti, millele muinsuskaitseinspektorid omakorda koostasid tutvustavad tekstid. Õpilased paigaldasid sildid kahe kalme juurde, mis ei ole veel muinsuskaitse alla võetud.

Tapa gümnaasiumi 3.A klassi pärandkultuuri ja folklooriringi lapsed Naistevälja kalmeväljal 2018, pildistas Elle Kivisoo

Talgutel õpitakse tundma kohalikku kultuurilugu

TeemeÄra! algatusest eristab pärandivadereid talguobjekti kultuuriloolise väärtuse tundmaõppimine.  Pärandipaikade ajaloolist tausta ja seotud lugusid käisid õpilastele tutvustamas mälestiste omanikud, muinsuskaitseinspektorid, arheoloogid ja restauraatorid, samuti vaimulikud. Suureks abiks on kultuuriloo tundmaõppimisel olnud ka muuseumitöötajad, pärandiseltside liikmed ja koduloo-uurijad. Euroopa kultuuripärandi aasta 2018 raames innustame koolidesse esinema suunduvatel ajalooekspertidel pöörata sel aastal tähelepanu laiemale kultuuriloolisele kontekstile. Palume pärandipaikade ajaloolist tausta tutvustades leida sümboolseid tähendusi ning tuua esile seoseid Eesti ja Euroopa kultuuriloos. 

Kultuuripärandi objektide tublid tutvustajad on olnud ka pärandivaderid ise. Eelmise aasta talgupäeval rääkis Hargla Kooli pärandivaderitele põnevat infot Hargla pastoraadihoone kohta Muinsuskaitseameti Valgamaa vaneminspektor Mari-Liis Paris. Sel aastal tutvustasid vanemate klasside õpilased juba ise noorematele, mis hoone on pastoraat ning miks see on muinsuskaitse alla võetud. Samuti rääkisid Tapa gümnaasiumi õpilaskonverentsil pärandkultuuri ja folklooriringi õpilased koolikaaslastele Naistevälja kalmeväljast. Nii kutsuvad pärandivaderid ka teisi oma Eesti Vabariigi sünnipäeva kingitusest osa saama! 

Hea võimalus õppeaineid lõimida

Pärandivaderite algatus aitab riikliku õppekava kohaselt kaasa eelkõige sotsiaalainetes koduümbruse ajaloo tundmaõppimisele ning Eesti ajaloo teemade käsitlemisele. Tööriistade käsitlemise ja tööohutuse tagamise kaudu talgutel on kaasatud ka tehnoloogia valdkond. Lisaks on pärandivaderite juhendajad leidnud mitmekesiseid ainetevahelisi lõimimisvõimalusi läbi uurivate või mänguliste lisaülesannete.

Väga lennukate ideedega on kaasa löönud Esku-Kamari Kool. Kevadel kuulutati Esku-Kamari koolis terve maikuu “mõisakuuks”. Muude põnevate tegevuste hulgas käisid õpilased ekskursioonil "Minu kodukandi mõisad", külastati koolile kõige lähemaid mõisaid Loopres, Kõos ja Võisikul. Et õppekäigul nähtut kinnistada ja mängulusti lisada, kuulutati koolis välja mõisaselfi konkurss (IKT lõimimine). Selfide näitus tekitas kooliperes palju elevust, lisaks said pärandivaderid sel viisil oma mõisaekskursiooni muljeid koolikaaslastega jagada.

Eelseisvaks septembriks on Eskus uued plaanid küpsemas seoses olulise rahvusliku liikumise tegelase Karl August Hermanniga. Lisaks põõsastesse kasvanud majavaremete ja mälestuskivi ümbruses lehtede riisumisele ja okste korjamisele tema sünnipaigas Annikveres, on pärandivaderitel mitmeid mõtted ettevõtmisesse muusika-aine lõimimiseks. Selleks võib korraldada Põltsamaa pargimäel autori mälestussamba juures Hermanni laulude ühislaulmise ning kutsuda õpilastega kohtuma Hermanni ooperilauljast järeltulija. Siia saab veel lisada õpilaste omaloominguliste laulude võistluse ja/või Põltsamaa ajaloolise puhkpilliorkestriga tutvumise.

Valjala Põhikool viis Valjala vanal kalmistul läbi loodusõpet: aprillis tegelesid õpilased lindude määramisega, mais – juunis taimede määramise ja selle põhjal virtuaalse herbaariumi koostamisega. Kunstitunnis valmisid vana kalmistu infotahvli kavandid.

Gaia kooli 1.-5. klassi õpilased pidasid Paluküla hiies samuti kohalike taimede uurimisega loodusõpetuse tunni.  Hiis on õige koht vanade oskuste ja hiiepärandi õppimiseks. Lastele pakkus suurt põnevust päikesest luubi abil tule süütamine, selle juurde õpiti ka tuleloitsu laulmist. Varasemalt on lapsed käsitöötunnis pununud paelu pühapuu oksale sidumiseks, seekord meisterdasid nad puutööringis hiide tervitusviida. Gaia koolis on hiiekommete tutvustamine väga oluline õppeprotsessi osa, klassiõpetajad kasutavad tunni ülesehitusel hiiekoolidele koostatud õppematerjali ning kool on ka hiiekoolide liikumise eestvedajaks.

Gaia kooli pärandivaderid Paluküla hiiemäel 2018, pildistas Marit Otsing

Kiltsi põhikoolis on kultuuripärandi tundmaõppimine tihedalt lõimitud geograafiaga endisaegse mõisaomaniku admiral Adam Johann von Krusensterni kaudu, kelle juhtimisel teostus vene esimene ümbermaailmareis (1803-1806) ja kes koostas "Lõunamere atlase".

Pärandivaderitega kaasa löömine

Kui ka Sinus tärkas äratundmine ja soovid oma õpilastega pärandivaderitega liituda, loe algatuse kohta täpsemalt veebilehelt http://ouesope.ee. Plaanide tegemisel tasub silmas pidada, et tegevused oleksid õpilastele jõukohased. Inspiratsiooniks saab fotode ja lugudega pärandivaderite tegemistest tutvuda Pärandivaderite Facebooki lehel. Registreerimine on avatud kuni 20. septembrini, korrastustalguid võib läbi viia oktoobri lõpuni.

Võid julgelt ühendust võtta projekti koordinaatori Elle Lepikuga, et oma esialgseid mõtteid arutada. Kooskõlastame kõik tegevused meie hea partneri muinsuskaitseameti maakonna inspektoritega, looduskaitse all olevate objektide puhul tuleb luba küsida ka keskkonnaametist. Teavita oma plaanidest kindlasti ka pärandiobjekti omanikku või valdajat. 

Teeme kooliõpilaste ühisjõul Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks väärika kingituse!

Pärandivaderite algatuse eestvedajaks on MTÜ Estlander. Projekti koostööpartneriteks on Muinsuskaitseamet, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 ning Teeme Ära!; toetajad Kultuuriministeerium, Hasartmängumaksu Nõukogu, SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital ja Riigikantselei EV100 korraldustoimkond.

eTwinningu projekt on vähemalt kahe kooli vaheline veebipõhine koostööprojekt, mis on registreeritud portaalis www.etwinning.net.  Projekti esitamiseks võistlusele tuleb oma eTwinningu töölaua kaudu täita projekti kvaliteedimärgi taotlus.

2017/2018. õppeaasta eTwinningu projektikonkursi tingimused

1. Konkursile võib esitada 2017. ja 2018. aastal loodud ja lõpetatud projekte.
2. Kandideerida saab eTwinningu portaali kaudu, esitades oma eTwinning Live taotluse kvaliteedimärgi saamiseks. Lisada tuleb kindlasti lingid projektitöö käigus valminud materjalidele ning anda hindajatele ligipääs projekti materjalidele (näiteks ligipääs suletud Twinspace´i puhul luua külaliskonto ja lisada taotlusele sisselogimiseks vajalik parool).
3. Kvaliteedimärgi taotlused peavad eTwinningu portaalis olema täidetud hiljemalt 11. maiks 2018.
4. Projektide hindamisel lähtutakse kriteeriumidest, mis on toodud siin.

Kui olete Erasmus+ õpirändest (KA1) insipireerituna loonud 2017. või 2018. aastal rahvusvahelise eTwinningu õpiprojekti, siis lisage taotlusele märgusõna Erasmus+ KA1 ning teil on võimalik osaleda projektivõistluse kategoorias "Õpetamine on õppimine", vaata lähemalt.

Auhinnad

Esimese kuni kolmanda koha saavutanud projekti juhendanud õpetajale osalemine rahvusvahelisel koolitusel mõnes Euroopa riigis, võiduprojektides osalenud õpilastele on auhinnaks töötuba, mis põhineb tehnoloogia kasutamisel ja loovusel.

Neljanda kuni kümnenda koha saavutanud projekte juhendanud õpetajatele on auhinnaks internetipõhiseks koostööks sobivad töövahendid.

Projektivõistluse võitjad kuulutatakse välja eTwinningu projektivõistluse lõpuüritusel.

Samal teemal:

• Selgunud on esimesed eTwinningu Koolid
• eTwinning kui kultuurinähtus

Kursusel osalejad saavad ülevaate eTwinning portaalist - eTwinning Livest ja Twinspacest - samuti erinevatest koostööprojektide võimalustest nii Eesti kui ka Euroopa koolide vahel. Osalejad õpivad koostama projektikava ja seda siduma projektiideega ning tutvuvad projektitööks vajalike veebivahenditega.

eTwinning Live’is saavad õpetajad reaalajas suhelda ja oma professionaalset suhtlusvõrgustikku arendada. Õpetajate käsutuses on Adobe Connect videokonverentsi töövahend veebiürituste korraldamiseks, olgu selleks arutelu väiksemas grupis või hoopis videokonverents kuni 100 osalejale. Samuti on õpetajatel võimalus osaleda teemapõhiste võrgustike ehk Gruppide töös. Kasutajate omavahelisse suhtlemisse on lisandunud sotsiaalvõrgustiku elemente, mis hoiavad teid mugavalt kolleegide tegemistega kursis.

Erilist tähelepanu pööratakse kursusel rahvusvahelistele projektidele, kuid teretulnud on ka Eesti sisesed koostööprojektid. Veebikursusel õpitakse tundma eTwinningu portaali ning selle vahendusel rahvusvahelist projektipartnerit leidma. Tutvutakse ka kvaliteetse projekti kriteeriumitega.

Palume kõigil, kes soovivad kursuse läbida täies mahus, registreeruda tunnistuse saamiseks HITSA koolitusveebis https://koolitus.hitsa.ee/training/1570.

Toimumiskohaks eTwinning Live grupp https://groups.etwinning.net/11424/pages/page/103044.

Päeva üleskutsega „Loo, suhtle ja jaga hoolivalt – parem internet algab sinust“ soovime tõstatada interneti suhtluskultuuri valukohti ja leida võimalikke lahendusi, et internet oleks kriitika, kiusamise ja hukkamõistu asemel üksteise toetamiseks.

Kutsume ka Teie kooli, lasteaeda ning huviringi turvalise interneti päeva tähistama! Soovime, et Eesti erinevates kohtades saaksid nii õpilased, õpetajad kui ka lapsevanemad Teie abiga osa turvalise interneti päevast ning oleksid nutivahendite kasutamisel veelgi nutikamad.

Palume Teil Targalt internetis veebilehel teada anda, mida vahvat teie koolis, lasteaias või huviringis selle päeva või nädala raames teha plaanitakse! Kõik üritused kantakse interaktiivsele Eesti kaardile, mille leiab Targalt internetis veebilehelt. Oleme koostanud ka Turvalise interneti päeva 2018 kogumiku, kust leiate temaatilisi teavitusmaterjale ja soovitusi turvalise interneti päeva tähistamiseks.

2017. aastal korraldati turvalise interneti päeva puhul 185 teavitusüritust, kus osales 28 700 inimest. Näiteks viidi läbi temaatilisi ainetunde ja arutelusid, korraldati kampaaniaid, konkursse ja näitusi, loodi plakateid, videoid ning temaatilisi koomikseid, kirjutati esseesid, loodi infostende jne. Kõikide eelmise aasta üritustega on võimalik tutvuda siin>>

Samal teemal:

• Turvalise interneti teema on noortele oluline
• Üks päev mängude maratonil

Robotexi kaaskorraldajad on Tartu Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool ja Eesti Vabariik 100.

Kolme päeva jooksul saavad Robotexi külastajad osa robotivõistlusest, tehnoloogianäitusest, konverentsist ja töötubadest. 

"Ootame sellel aastal Robotexile ligi 1600 robotit, mis on pea poole rohkem eelmisel aastal osalenud robotitest. Nii kiire kasv seab kindlasti ka suuri väljakutseid korraldajatele, samas näitab, et Robotex on omanäoline ja unikaalne üritus terves maailmas. Meil on väga hea meel võõrustada osalejaid 26st erinevast riigist. Külalisi tuleb pea igalt kontinendilt. See on suurepärane võimalus tähistada Eesti 100ndat sünnipäeva nii uhkete külaliste seltsis," kommenteerib Robotexi tegevjuht Ave Laas.

Tartu Ülikooli robootika spetsialist Heilo Altini sõnul võiksid noored senisest enam robootikaga tegeleda. “Robootika on valdkond, kus õpilased õpivad tulevikuoskuseid, mida ükski teine õppeaine ei suuda nii kompaktselt edasi anda. Robootika, see on treening ülakorruse musklile. Näiteks rakendavad õpilased teadmisi matemaatikast, arvutades roboti ratta ringjoone pikkuse kaudu läbitud teepikkusi. Tiimitöö käigus arendatakse meeskonnatöö- ja sotsiaalseid oskuseid. Robootikaga tegelevad õpilased on need, kellest saavad tulevikus võtmeisikud!"

Tallinna Tehnikaülikooli biorobootika professor ja teadusajakirjanike sõber aastal 2017 Maarja Kruusmaa kinnitab, et robotid on kiiresti saamas meie igapäevase elu osaks. „Meil on vaja üha enam häid insenere, kes oskaksid sellist tehnoloogiat arendada ning nutikalt enda kasuks tööle panna, kuid samas ka oskust laiemalt mõtestada, kuidas robotite areng muudab ühiskonda tervikuna ning kuidas selleks kõige paremini valmistuda,“ kinnitab Robotexi üks asutajatest professor Maarja Kruusmaa.

Robotexi Tehnoloogianäitus, mida saab külastada kõigil kolmel päeval,  on ainulaadne võimalus tutvuda uusimate tehnoloogiliste lahendustega robootika-, tööstuse- ja IT-valdkonnast. Näitusele tuleb üle 70 põneva eksponaadi, mida oma käega proovida või katsetada.

24.-25. novembril toimub teist korda ka Robotexi Tehnoloogiakonverents. Tänavusel konverentsil arutavad robootika ja tehnoloogia tulevikutrendide üle mitmed põnevad kodumaised ja rahvusvahelised kõnelejad.

Seoses ürituse kasvuga ning vältimatu eelarvelise muudatusega on Robotexi meeskond otsustanud kohapeal kehtestada üritusele pileti. Kõik külastajad, kes registreeruvad enne 24. novembrit Robotexi üritusele Eventbrite keskkonnas ning näitavad kohapeal kassas ette sealt saadud PDF pileti (kas paberil või nutitelefonis) saavad tasuta ligipääsu! Pilet tuleb kohapeal osta nendel külalistel, kes varasemalt Eventbrite’ist tasuta piletit ei ole lunastanud. Piletihind kohapeal on 2€ laps (0-2 aastased lapsed tasuta) ning 5€ täiskasvanu.

•  Robotexi koduleht: http://robotex.ee

Allikas: Robotex

Samal teemal:

• Tasuta Robotexi pileti saamiseks registreeru Eventbrite’is enne 24. novembrit!
• Uued haridusrobotid InO-Bot ja SPRK+

Olgu selleks sugu, vanus, etniline päritolu, erivajadus, majanduslik ebavõrdsus või geograafiline asukoht – need kõik võivad olla diskrimineerimise põhjuseks. Seepärast on oluline pakkude neile, kes meie haridussüsteemis on nõrgemal positsioonil, nii vahendeid kui ka võimalusi, et võimalikult edukalt ühiskonnas hakkama saada.

Oktoobri lõpus Maltal toimunud eTwinningu konverentsil „Turning Inclusion into Action“ uuritigi, kuidas eTwinningu abil tõsta koolide teadlikkust ja võimekust saada hakkama kultuuriliste ja hariduslike erinevustega ning geograafiliste piirangutega. Konverentsi töötoad keskendusid kaasamise erinevatele aspektidele ning pakkusid vahendeid ja ideid, kuidas oma koolis ja oma klassiruumis sellega paremini hakkama saada.

Konverentsil osalenud Eesti õpetajad.

Mari Tõnisson, Tartu Hiie Kool:
Õpitoa „Inclusive Education Within eTwinning: Vision, Theory and Concepts“ viis läbi Türgi õpetaja, IT koolitaja ja eTwinningu koordinaator Adil Tugyan.

Väga aktiivse ja praktilise õpitoa ajal pandi õpetajatest pungil täis ruum kaasa mõtlema, omavahel arutlema ja IKT-vahendite abil arvamust avaldama järgmistes küsimustes:

• mis on kaasamine?
• kes vajavad kaasamist?
• kes ma olen kaasajana?
• milline olin ma kaasajana minevikus?
• milline ma tahaksin kaasajana olla?
• mis mind kaasamise juures takistab?

Lisaks infotehnoloogilistele vahenditele kasutas koolitaja töölehti (The River of Life - et märkida oma areng kaasajana; I am… - et kaardistada end kui kaasajat; Problem Solving Circle - et välja tuua kaasamise probleemsed kohad) ja emotsioonikaarte, et saada auditooriumilt tagasisidet.

Õpitoa põhiväärtus minu jaoks seisnes selles, et kõik koolitaja poolt kasutatud võtted ja vahendid on suurepäraselt kasutatavad kaasava õppetöö läbiviimisel.
 

Salle Nurmeta, Kabala Lasteaed-Põhikool:
Osalesin neljas töötoas ja enim inspireeris „Developing Intercultural Competence in the classroom“. Töötoa läbiviija oli inglise keele õpetaja Diego Rojas, kes töötab eTwinningu riiklikus tugiteenistuses Hispaanias. Oma õpetajakarjääri jooksul on ta kokku puutunud erinevatest rahvustest ja erineva taustaga õpilastega ning omab suurt kogemust hariduslike erivajadustega laste õpetamisel.

Väga tugevalt oli esindatud sõnum: Kaasamisega kaasneb muutumine ja see on lõppematu õppimise ja kasvava kaasatuse protsess. See on eesmärk, mille poole pürgida, aga täielikult kohale ei pruugita jõuda, oluline on see, et protsess on alanud. Muutuvas ühiskonnas on kultuuri ja kultuuride vahelise pädevuse kujundamine ka võõrkeeleõpetuse oluline osa.

Alustuseks palus Diego ette astuda vasakukäelistel inimestel ja meenutada, kuidas nad ennast koolis tundsid. Mida vanem oli kõneleja, seda traumeerivamad olid kogemused. Täna me teame, kuidas töötab vasakukäeliste inimeste aju ja õpetajad saavad neid teadmisi õpetamisel rakendada. Vasakukäeliste eripäradega arvestatakse tööõpetuses, õpetajad ei hurjuta vasakukäelist õpilast halva käekirja pärast ning kokkuvõttes on neil kergem koolieluga kohaneda ja saavutada paremaid õpitulemusi. Võõraste kultuuridega on samuti, mida rohkem on meil teadmisi, seda lihtsam on teistsuguseid tavasid ja käitumisviise mõista ning aktsepteerida.

Seejärel moodustati rühmad ja mängiti etteantud teemadel läbi eTwinningu projekti ettevalmistamise etapid. Ühes grupis laabus töö niivõrd hästi, et jõuti selle aja jooksul päris koostööprojekti alguseni. Diego Rojase soovitus oli, et projekti läbi viies erinevate projektiteemade tutvustamise ja võrdlemise kõrval otsitaks võimalusi luua koos midagi uut, olgu selleks siis kalender, ajakiri vms.

Proovi ka oma klassiga:
Praktilise meetodi näite toon hoopis Bulgaaria õpetaja Tsvetelena Taralova töötoast „How to use eTwinning in our language classroom?“

Alustada võiks põgenike kriisi kajastava ajaleheartikli lugemisega või video vaatamisega. Sissejuhatuseks saab teksti/video analüüsis aktiveerida õpilaste eelteadmisi näiteks mõistekaardi koostamisega. Edasi toimub kollektiivne loovkirjutamine. Enne kirjutama asumist peaks õpilastele tutvustama hindamismudelit, mugav on selleks kasutada http://www.rcampus.com/.

Moodustatakse grupid, gruppide loomiseks saab kasutada http://http://flipquiz.me/grouper. Õpetaja on eelnevalt loonud esitluse Google Slides keskkonnas. Ühel slaidil on nelja põgeniku (soovitavalt erinevast soost ja erinevas vanuses) pildid. Grupid valivad nende hulgast tegelaskuju, kelle lugu kirjutama asutakse. Ühiskirjutamisel võiks katsetada ka http://meetingwords.com/ keskkonda. Lõpuks hääletatakse parima loo poolt, hääletamisel on üks võimalus kasutada http://www.tricider.com/. Parimatele väikesed auhinnad.
 

Merike Sepp, Järveküla Kool:
Töötoas “Inclusive eTwinning” esines ettekandega Itaalia algkooli õpetaja Marina Scepanti, kes tõi välja erinevad probleemid, millega Itaalias praegu silmitsi seistakse (nt õpiraskused, õpiraskuste selgitamine, perede kaasamine erivajadusega lapse õpetamisel, välisriikide õpilased, rändekriis ja sellega seonduvad probleemid koolides).

Klassid on muutumas järjest suuremaks ja laste arv klassides kasvab. Kuid oluline on igale lapsele tema arengust lähtuvalt eesmärgid sõnastada, sellesse on vaja kaasata ka lapsevanemaid. Suur väärtus on  õpioskuste kujundamisel, lisaks on vaja määrata, kas õpilane on auditiivne, kognitiivne või visuaalne õppija. Sellest lähtuvalt on vaja valida õiged meetodid.

Töötoas tõstatati ka küsimus, kas kõik see, mis koolide dokumentides on kirjas seoses kaasava hariduse rakendumisega, ka tegelikult realiseerub. Sageli on see lihtsalt paber, tegelik koolielu on midagi muud, sest mitmed valdkonnad vajavad uusi ressursse, mida hetkel ei ole.

Lahendusena toodi välja erinevad võimalused, kuidas eTwinning aitaks kaasata kõiki lapsi klassikollektiivis ning tutvustati projekte, mille käigus on kaasatud väga erineva tausta ja tasemega õpilased erinevates riikides. 

Ideed kaasamiseks:

Sobilikud vahendid tundides kasutamiseks:

Kairi Mustjatse, Martna Põhikool:
Töötoa „Tablets for inclusion and differentation“ viis läbi Wouter Hustinx Belgiast, Hasselti Ülikoolist. Wouter on Hasselti Ülikoolis vastutav IKT arengute eest. Viimastel aastatel on tema uurimusobjektiks olnud tahvelarvutite kasutamine õppetöös. Tema koordineerimisel on ülikoolis hetkel käsil Erasmus+ programmi projekt TABLIO, mille eesmärgiks on luua tahvelarvuteis ja nutitelefonides töötavaid õpiobjekte, mille abil kaasata õppetundi efektiivsemalt erinevate õpistiilidega õpilasi. Orienteeritud on just põhikooli ealistele õpilastele.

Töötoas keskendutigi projekti tutvustusele, toodi ohtralt näiteid projekti käigus loodud erinevate õpiobjektide kohta. Enamik toodud näidetest ja õpiobjektidest olid küll suunatud keele – nii ema- kui ka võõrkeele – õppimisele, kuid seal oli siiski ka paar näidet, mis mind kui matemaatikaõpetajat inspireerisid. Käsitleti erinevaid õpiraskusi ning seda, kuidas tahvelarvutitega töötvad äpid õpilasi aitavad.

Töötoas osalejad pandi aktiivselt kaasa mõtlema olukordade üle, kus tunnis ei ole olnud mitte kõik õpilased üheselt haaratud, kas siis erinevate eelnevate teadmiste või hoopis isikuomaduste pärast. Tuli meenutada ja paarilisega jagada antud olukorra kirjeldus ja kuidas selle lahendasid ning kas ka tahvelarvuti oli üks võimalikest vahendeist.
 

Laine Aluoja, Türi Põhikool:
Töötoa „Sustainable Development Goals for inclusion“ viis läbi Marvic Refalo, kes töötab Malta keskkonnahariduse programmi FEE (Foundation of Environmental Education) öko-koolide koordinaatorina.

Töötoa esimeses osas tutvustas Marvic Refalo rahvusvahelist öko-koolide programmi “Eco-School”. Programmis osaleb 49 000 kooli 64 maalt ning see on mõeldud lasteaedade, põhikoolide ja gümnaasiumi õpilastele. Projekti tegevuste kaudu õpitakse märkama erinevate tegevuste mõju keskkonnale, osalema ühistegevuses, arutlema säästva majandamise võimaluste üle nii koolis, kodus kui kogu oma ümbruskonnas, mõistma seost kohaliku ja globaalse vahel. Tähtsal kohal on oma tegevusest teavitamine kohalike ajalehtede, kooli seinalehe ja muude infokanalite kaudu.

Rohelise kooli programmil on kolm struktuurset elementi:

I Seitsmest sammust koosnev strateegia

1. Keskkonna töörühma moodustamine
2. Keskkonna ülevaatuse tegemine
3. Tegevuskava koostamine
4. Monitooring ja hindamine
5. Tegevuste sidumine õppekavaga
6. Teavitamine ja kaasamine
7. Keskkonna põhimõtete väljatöötamine ja järgimine
   
   II Projekti teemad: elurikkus ja loodus; kliimamuutused; energia; globaalne kodakondsus; tervis ja heaolu; meri ja rannik; prügi; kooliõu; transport; jäätmed; vesi

III Rohelise lipu taotlemine kui selle kriteeriumid on täidetud. Osa kriteeriume on FEE poolt, osa töötab iga maa ise välja.

Töötoa teises osas toimus töö rühmades, kus liikmed arutasid, kuidas saaks öko-koolide programmi metoodikat rakendada eTwinningu projektis ja kuidas kaasata kooli juhtkonda, lapsevanemaid, kohalikku omavalitsust ja kogukonda.

HEA TEADA! Eestis juhib öko-koolide programmi Eesti Looduskaitse Selts (ELKS) ja programmi nimetatakse “Roheline kool”.
 

Hevelin Kärp, Pärnu Kutsehariduskeskus:
Töötuba „Coding with eTwinning“ oli väga põnev ja selle viis läbi Poola esindaja Malgorzata Knap. Esineja ettekanne oli täis kirge ja armastust eTwinningu vastu.

Esineja jagas ka meiega oma mõtteid ja ideid, kuidas teha huvitavat, head projekti, mis oleks ka lõbus. Üks hea projekt peaks pakatama ideedest ning tuleks n-ö kastist välja vaadata. Tuleks küsida ka õpilastelt, millest nad mõtlevad või millega sisustavad oma vaba aega, see aitab neid paremini kaasata.  

Knap selgitas, kuidas tema kodeerimise (coding) juurde jõudis. Kuna tema õpilastele see koolis ei meeldinud, tegi ta selle huvitavaks just läbi eTwinningu. Töötoas näidati meile ka põnevat ja inspireerivat filmi inimestest, kes on enda jaoks koodid ja kodeerimise avastanud.

Knap pakkus välja  paar väga head mängu, kus saab arvutuslikku mõtlemist arendada. Kõikidest nendest saavad õpilased oma versioonid luua. See paneb lapsed kaasa mõtlema ja töötama ning oma loovust näitama.  

• Scratch (40 keeles)
• Solar system
• KODU
• LIGHTBOT
• http://catrobat.org

Kodeerimist on võimalik teha ka ilma arvudeta, Knapi lemmikud on algoritmid:

• Magic JINN
• CS Unplugget
• CodyRoby

Samal teemal:

• eTwinningu rahvusvahelised veebikoolitused novembris
• Kaasa kolleeg eTwinningusse!