Laagris räägitakse veebist – miks ja milleks noored seda kasutavad. Mis on mäng ja mis tavaelu, kas neid üldse saab teineteisest eristada? Osalejad saavad teada, mis on liitreaalsus ja kuidas nutiseade enda heaks tööle panna. Vaadatakse üle, mis on hariduslikud äpid ja milleks neid kasutada.

Täpsema ajakavaga saab tutvuda siit.

Laagris osalemine on noortele tasuta. Osalemiseks on vajalik eelnev registreerumine hiljemalt 03. septembril kl 13.00. Osalejad pääsevad laagrisse registreerumise järjekorras, kokku 40 õpilast. Registreeru SIIT.

Laager toimub laste- ja noorte teavitusprojekti „Targalt internetis“ raames, mille tegevusi toetab 75% ulatuses Euroopa Komisjon ja 25% Eesti riik.

Projektis osalevad partneritena Lastekaitse Liit, HITSA Innovatsioonikeskus, Politsei- ja Piirivalveamet ning Lasteabitelefon 116111.

Samal teemal:

• Soome uuring: lapsed alustavad interneti kasutamist aina varem
• Kuula õpilaste loodud laule internetist
• Õpilased uurisid interneti ja Facebooki mõju oma koolis

Seni on Moodle õpikeskkonda saanud kasutada ka Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrgu EENeti HAVIKEses, kuid eelmisest aastast, kui kogu tegevus koondati ühte sihtasutusse, on uusi veebirakendusi paigaldatud vaid ühes, HITSA keskkonnas.

Huvilistel, kes pole veel HAVIKEsest kolinud HITSA moodle keskkonda, tuleks seda teha selle kuu jooksul, alates septembrist kustutatakse HAVIKEses kõik Moodle rakendused. Kasutajatoe aadress on moodle@hitsa.ee ja telefon 6 285 874.

Oleme klientidele tänulikud mõistvuse eest Moodle pakkumise ümberkorraldamisel.

eTwinningu projekt on vähemalt kahe Euroopa riigi kooli veebipõhine koostööprojekt, mis on registreeritud portaalis www.etwinning.net. Projektipartnereid on tavaliselt siiski rohkem, näiteks ühes seekordses võiduprojektis („Aasta lindudega“) oli osalevaid koole-lasteaedu üle saja. Teemade valik on tegelikult lõputu, kõik sõltub osalejate fantaasiast, soovidest ja seatud eesmärkidest.

eTwinningu projektivõistluse kuulutas HITSA Innovatsioonikeskus välja mai alul. Siinkohal selle õppeaasta kümne parima projekti lühitutvustus. 

Parim loodust väärtustav projekt on Kohtla-Järve lasteaia Pääsuke projekt „Aasta lindudega“ (A Year with the Birds), juhendaja Ene Kruzman. Projektipartnerid olid Leedust, Lätist, Poolast, Hispaaniast, Prantsusmaalt, Kreekast, Bulgaariast, Rumeeniast – kokku 156 kooli-lasteaeda. Aasta jooksul (septembrist aprillini) lugesid lapsed jutte lindudest, tegid looduses linnuvaatlusi, õppisid tundma oma kodukoha linde, õppisid selgeks laulu lindudest ja tutvustasid seda kõike lastele teistest riikidest. 

Ene Kruzman tutvustab projekti "Aasta lindudega".

Parim koolimeeskonna projekt on Tallinna ühisgümnaasiumi „Tervislik P.I.C.N.I.C“ (Healthy P.I.C.N.I.C) Projekti keskmes olid tervislikud eluviisid ja teadmised teistest kultuuridest. Tähekombinatsioon P.I.C.N.I.C tähendab terveid, positiivseid, üllameelseid ja loomigulisi lapsi, kes oskavad hinnata teiste rahvuste kultuuri: Healthy, Positive, Intercultural(ly) Competent, Noble, Imaginative Children.

eTwinningu projekt oli osa Comeniuse samanimelisest projektist. Tähelepanu oli suunatud tegevustele, mis arendaksid lastes just n-ö P.I.C.N.I.C-omadusi. Juhendas õpetaja Kati Bagradze.

Parim internetiturvalisuse projekt sündis Võru kesklinna koolis õpetaja Evi Tarro juhendamisel: „Teismeliste näpunäited turvaliseks internetikasutuseks“ (Teen´s Tips for Online Comfort). Projektis olid Eesti, Bulgaaria ja Rumeenia 13-15-aastased koolinoored. Nad valisid välja kümme turvalise internetikäitumise reeglit ja järgisid neid ise igapäevastes tegemistes. Näiteks mõtlesid välja eriti turvalise parooli või tegid reegleid järgides esitluse iseendast. 

Parima videomaterjaliga projekt on Vastseliina gümnaasiumi „Mitmenäoline Euroopa“ (Europe – So Many Faces), juhendaja õpetaja Terje Mägi.

Parima robootikat edendava projekti tiitel läks Tallinna Pelgulinna gümnaasiumisse: „Robotid!“ (Robots!), juhendaja õpetaja Petri Asperk. Projektis joonistasid ja meisterdasid algklassiõpilased roboteid ning kirjutasid juurde juhendid, mida robot teha võiks. Keskkonnas http://www.3dtin.com modelleeriti robotitest 3D kujutised, mängiti robotite programmeerimismängu Lego Fix The Factory ja programmeeriti Lego Mindstorm roboteid. Koos tegutsesid 13 projektipartnerit seitsmest riigist. Partnerite leidmine ei ole keeruline, kui sul on idee, mis teistele ka meeldib. 

Petri Asperk tutvustab projekti "Robotid!".

Tunnustus parima ühisloomingu eest läks projektile „Tagasi looduse juurde – avastame ühiselt vana taimedemaailma“ (Zurück zur Natur - entdecken wir gemeinsam unsere alte Kräuterwelt). Projektis osales Loksa gümnaasium, juhendaja õpetaja Inga Korts-Laur. 

Tunnustus „Parim Twinspace´i kasutus“ läks Tartu Hiie kooli projekti „Laste mäng“ (Child´s Play) eest, juhendaja õpetaja Mari Tõnisson. Kõigi viie partnerkooli (Eesti, Austria, Kreeka ja kaks kooli Poolast) õpilased uurisid oma võimete kohaselt (kaks koolidest olid erikoolid) mängude ajalugu. Õpilasi toetasid õpetajad vastavalt vajadusele, erivajadustega laste puhul oluliselt suuremal määral.

Vastavalt võimetele koostati vanaaegse mängu kirjeldus saksa ja inglise keeles. Iga partnerkool õppis selgeks ühe mängu ja jäädvustas selle kas esitluse, pildiseeria või video vormis. Eesti lapsed valisid mänguks tänapäevani tuntud kotivõitluse. Filmimiseks kasutati kooli uusi iPade ja monteerimiseks Mac´i arvutit. 

Tunnustuse võtab vastu Mari Tõnisson.

III koha ja kõige parema projektitulemi auhinna sai Põltsamaa ühisgümnaasiumi projekt „Aiapidamine Euroopas“ (Farming around Europa), juhendaja õpetaja Marika Viks.

II ja I koht läksid jagamisele. DaF-Webschule (veebikool) sai tunnustatud ka kui parima tehnoloogiakasutusega projekt. Sellist nime - DaF-Webschule kannab Põlva keskkooli põhikooliastme kõikide saksa keele õppijate eTwinningu projekt Patrase (Kreeka) õpilastega, Eesti poolt juhendas õpetaja Aimi Jõesalu.

Projekti käigus loodi universaalne veebikool, kus on võimalik õpetada ja õppida saksa keelt nii reaalajas (tunnid live-online ruumis ja Skype'i teel) kui ka veebipõhiselt, nii üksi (erinevates e-nurkades, e-seinalehtede materjalide, esitluste, ühistöö dokumentide, salvestiste, videote abil; erinevaid mänge mängides) kui ka koostöös (BlendSpace, Google Drive, Padlet, Answergarden, LearningApps, StrawPoll jne). Koolis õpetavad esialgu kaks innovaatilist haridustehnoloogi-saksa keele õpetajat.

Projekti „Oskan õpetada matemaatikat inglise keeles“ (I can teach Math in English) tõsteti esile ka kui parimat koostööd õpilaste vahel. Projektis olid osalejad Eestist (Kohtla-Järve Järve vene keskkool, õpetajad Tatjana Tombovtseva ja Tatjana Amerhanova), Lätist, Türgist, Prantsusmaalt ja Norrast. Projektis on ühendatud matemaatika ja keeleõpe ehk kasutati CLIL-põhimõtet: sisu ja keele integreeritud õppimist ja seda digivõimalusi kasutades. Projekti kodulehelt võib leida õpilaste koostatud ingliskeelseid matemaatikaülesandeid.

Matemaatikaprojekti tutvustus.

Esimese kuni kolmanda koha projekte juhendanud õpetajad saavad võimaluse osaleda rahvusvahelisel koolitusel mõnes Euroopa riigis; võiduprojektides osalenud õpilastele on auhinnaks töötuba, mis põhineb tehnoloogia kasutamisel ja loovusel.

Neljanda kuni kümnenda koha projekte juhendanud õpetajate auhinnad on internetipõhiseks koostööks sobivad töövahendid.

Fotod: Mari Tõnisson.

Samal teemal:

• Sidudes õuesõpet eTwinningu projektidega
• Saksa keele veebikool
• Pelgulinna rahvusvahelised robotid
• eTwinning õpetajate arenguks ja inspiratsiooniks

Soome noorsoouuringute võrgustik (Finnish Youth Research Network) Annikka Suonineni eestvedamisel avaldas uuringu (Children's Media Barometer), mis käsitleb kuni 8-aastaste Soome laste meediakasutust ja selle muutumist 2010. aastast kuni tänaseni. Uuringu tulemustest selgub, et raamatute ja ajakirjade lugemine ning audiovisuaalse sisu vaatamine on endiselt kõige levinumad meedia kasutamise viisid. Uuringu autor toob välja, et trükimeedia kasutamine on Soomes tugevalt juurdunud: 91 protsenti lapsevanematest või laste hooldajatest loeb lastele raamatut ette kas igapäevaselt või peaaegu iga päev.

Videokeskkondade (YouTube jne) aina kasvava kasutusega on muutunud ka see, kuidas tarbitakse audiovisuaalset sisu. Ligi 80 protsenti fookusgrupist vaatab videoid igapäevaselt. Laenutatud, ostetud või ise lindistatud videote tarbimine on langenud.

Lapsed hakkavad meediat tarbima juba imikuna. Kõigepealt loetakse neile raamatuid ja ajakirju ette, nad kuulevad raadiot ja muusikat. Umbes 1-aastaselt hakkavad lapsed regulaarselt ka audiovisuaalset sisu tarbima ning interneti kasutamine algab tihti 1-2-aastasena, näiteks vaadatakse multifilme või videoklippe YouTube'ist või mõnelt lastele mõeldud veebilehelt. Kuni 2-aastased üldiselt ei mängi veel digitaalseid mänge ega kasuta mobiiltelefoni.

Foto: Flickr, kasutaja Yan Chi Vinci Chow, litsents CC BY-NC 2.0.

3-4-aastased lapsed kasutavad sarnast meediasisu nagu nooremad, kuid nüüd on kasutamine muutunud regulaarsemaks. Kolmandik selles vanuses lastest kasutab internetti igapäevaselt või peaaegu iga päev, 60% vähemalt korra nädalas. Põhiliselt vaadatakse endiselt videoklippe, multifilme, kuid sagenenud on ka arvutimängude mängimine. Mobiiltelefone kasutavad lapsed selles eas põhiliselt mängimiseks. Võrreldes kuni 2-aastaste lastega tarbivad 3-4-aastased lapsed audiovisuaalset sisu ja mängivad digitaalseid mänge juba palju enam üksi või koos eakaaslastega, s.t mitte enam ainult lapsevanema seltsis.

5-6-aastaste laste seas on meedia tarbimine veel tavapärasem. Lisaks raamatutele loevad 5-6-aastased ka koomikseid. Selles eas vaatavad Soome lapsed TV-programme või videoklippe rohkem (ehk 95 protsenti teeb seda igapäevaselt) kui loevad raamatuid või ajakirju (91 protsenti iga päev). Kolmandik selleealistest mängib digitaalseid mänge iga päev või peaaegu iga päev, ca 66 % aga vähemalt korra nädalas, sealjuures mängivad poisid mänge sagedamini.

7-8-aastased on juba igapäevased interneti ja mobiiltelefoni kasutajad. Kooliminekuga kasvab telefonide kasutamine, peaaegu kõigil kooliealistel on oma mobiiltelefon. Sellega hoitakse ühendust vanematega, mängitakse mänge, kuulatakse muusikat ja tehakse pilte. 7-8-aastased loevad regulaarselt, ent võrreldes noorematega loetakse neile nüüd vähem ette (66%-le 7-8-aastastest lastest loetakse endiselt ette). Poisid loevad tüdrukutest enam koomikseid, tüdrukud aga loevad poistest enam raamatuid, mis sisaldavad ainult teksti. Üle 80% lastest mängib arvutimänge vähemalt korra nädalas, 50% iga päev või peaaegu iga päev.

Andmed uuringu jaoks koguti vastavalt lapse vanusele kas lastelt endilt või nende vanematelt. Kokku saadi andmed 917 lapse kohta.

Inglisekeelset kokkuvõtet saate lugeda siit.

Samal teemal:

• Koolielu õppematerjalid: meediaõpetus
• Koolielu õppematerjalid: internetiturvalisus
• Soome vanemad annavad poistele internetis rohkem vabadust kui tüdrukutele
• Üliagar kasutaja ja ekstra vanad inimesed
• Digitaalne jalajälg — avastamisrõõm lapsele, murekoht lapsevanemale

Finaalis võistlesid omavahel eelvoorude parimad: Kuusalu keskkool, Kristiine gümnaasium, Avinurme gümnaasium ja Pärnu Vanalinna põhikool.

Kõik meeskonnad olid finaaliks loonud e-ohutust käsitlevad laulud, mida nad erinevate pillide saatel teistele esitasid. Lugude puhul hinnati eelkõige loo sõnumit, esitust ning originaalsust. Kõik esitatud laulud olid teemakohased, selge sõnumiga ja vaimukad. Võistlusele oli kohale toodud kitarrid, trummid, süntesaatorid.

Pärnu Vanalinna põhikooli laul

Kristiine gümnaasiumi laul

Kuusalu keskkooli laul

Avinurme gümnaasiumi laul

Projekti „Targalt internetis“ viivad Euroopa Komisjoni kaasrahastusel ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet ja Lasteabi telefon 116111.

Allikas: Targalt internetis koduleht.

Samal teemal:

• Õpilased uurisid interneti ja Facebooki mõju oma koolis
• Targalt internetis võistlusmängu võitis Pärnu Vanalinna põhikool
• Kas internet on ohtlik?
• Noortelavastus "Netis sündinud" nüüd veebis kättesaadav
• Virtuaalselt on ka päriselt

Võistkonnad – Avinurme gümnaasium, Pärnu vanalinna põhikool, Kristiine gümnaasium ja Kuusalu keskkool – olid asja võtnud tõsiselt ning uuringute tulemused pakuvad huvi kindlasti oma koolis, aga miks mitte ka laiemalt.

Nii küsitles Avinurme gümnaasiumi võistkond oma kooli 5.-9. klasside õpilasi, et selgitada, missugused on nende arvuti kasutamise harjumused ja kui teadlikud on õpilased arvuti mõjust. Küsimustik oli veebipõhine, analüüsiks kasutati kontoritarkvara MS Exel. Poisse ja tüdrukuid oli küsitletute seas võrdselt, kokku oli vastajaid 68.

Millele kulub aeg?

Selgus, et õppimisele kulub arvutis aega valdavalt üks tund päevas (47 vastust), suhtlemisele samuti kuni üks tund. Rohkem oli ka neid, kes vastasid, et kasutavad arvutit suhtlemiseks päevas kuni kolm tundi. Mängimise puhul jagunesid vastused „Kuni üks tund“ ja „Ei kasuta arvutit mängimiseks“ üsna võrdselt, vastavalt 22 ja 27 vastust.

Küsiti ka, kuidas õpilased ise hindavad oma arvutikasutusoskust. Ülekaalukalt pandi endale hindeks „4“, vähesel määral ka „3“ ja „5“.

23. aprillil Tallinnas Mektory ruumes toimunud finaalvõistluse osa oli ka väitlus teemal „Veebikeskkonnad peaksid vastutama oma saidil toimunud küberkiusamise eest“. 

Kui võistkond uuris koolikaaslaste seas täpsemalt, mida nad internetis teevad, siis mõningase üllatusena anti kõige rohkem vastuseid, et esikohal on tegevused e-koolis (59 vastust). Kohe teisel kohal (52 vastust) oli suhtlemine, kolmandal kohal meelelahutus (46 vastust).

Kas tunned reegleid?

Arvuti mõju puhul arvasid vastajad, et nad teavad internetis käitumise reegleid (62 vastust), et arvuti on igapäevaelus toimetulekuks vajalik ning et nad teavad, kui palju on otstarbekas arvutis olla. Arvuti negatiivse mõju puhul aravati enim, et see mõjutab nägemist, vähem, et mõjutab koolitööd.

Kuidas hoiduda arvuti liigkasutamisest? Selle vastu aitavad trenn ja tegelemine huvialadega, leidsid vastajad.

Ekskursioon Mektorys. 

Pärnu uuris suhtluskeskkondi

Avinurme gümnaasiumi küsitlus pälvis võistluse žüriilt kõige rohkem punkte. Võistluse üldvõitjaks tulnud Pärnu vanalinna kooli 7.a klassi võistkond tegi küsitluse suhtluskeskkondade kasutamise kohta. Küsitlus oli veebipõhine, küsitleti 3.-9. klassi õpilasi, kokku oli vastajaid 99. Neist 95 vastasid, et neil on oma konto mõnes suhtluskeskkonnas, ja neli vastasid, et neil ei ole kontot. Ja ehkki Facebooki peetakse keskealiste lemmikpaigaks, oli vastanute seas enim neid õpilasi, kes kasutavad Facebooki. Oma konto on paljudel ka Google´is, Twitteris ja Skype´is.

Küsiti ka, kui vanalt vastaja tegi endale Facebooki konto. Selgus, et konto luuakse vanuses 10 kuni 12 eluaastat.

Kui tihti külastad suhtluskeskkondi? Ülekaalukalt vastati, et mitu korda päevas. Vastuse „Korra päevas“ andis ligi kakskümmend õpilast. Samas tundideks suhtluskeskkonda tukkuma ei jääda – valdav vastus oli, et suhtluskeskkonnas ollakse 30 minutit. Siiski oli üllatavalt palju ka neid vastuseid, kus ajaks anti kaks, kolm, isegi viis tundi.

Küsitlejad tundsid huvi ka küberkiusamise kohta, aga õnneks suureks mureks põhjust ei ole: 90 vastajat ütlesid, et neid ei ole kunagi küberkiusatud, ja 95 vastajat kinnitasid, et nad ei ole kunagi teisi küberkiusanud.

Kristiine gümnaasiumi võistkond uuris samuti interneti kasutamise harjumusi oma kooli õpilaste seas ning Kuusalu keskkool uuris Facebooki mõju oma kooli õpilastele.

Võistlusmängu korraldas MTÜ Lastekaitse Liit koostöös HITSA Innovatsioonikeskuse, Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi, Inimeseõpetuse Ühingu ja Eesti Väitlusseltsiga.
Projekti „Targalt internetis“ viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, HITSA Innovatsioonikeskus, Politsei- ja Piirivalveamet ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti tegevusi finantseerib 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programm „Safer Internet“.

Fotod: Madli Leikop. 

Samal teemal:

• Targalt internetis võistlusmängu võitis Pärnu Vanalinna põhikool
• Kas internet on ohtlik?
• Noortelavastus "Netis sündinud" nüüd veebis kättesaadav
• Virtuaalselt on ka päriselt

Finaalis võistlesid omavahel eelvoorude parimad: Kuusalu keskkool, Kristiine gümnaasium, Avinurme gümnaasium ja Pärnu Vanalinna põhikool.

Finaal algas koolide tutvustustega. Õpilastel tuli ennast ja oma kooli tutvustada ning anda ülevaade sellest, mida on nende koolis tehtud veebiturvalisuse ja internetiohutuse teadlikkuse tõstmiseks. Oli märgata, et võrreldes piirkondlikel võistlustel tehtud esitlustega olid õpilased finaalis tunduvalt enesekindlamad ning nende ettekanded mitmekülgsemad. Oma kooli tutvustuse eest sai kõige enam punkte Kuusalu keskkooli võistkond, kelle ettekanne oli sisukas ja hästi ette kantud.

Järgmisena tuli koolide võistkondadel esitleda oma koolis läbi viidud interneti kasutamise uuringu tulemusi. Vaatamata sellele, et kõikidele õpilastele oli see esimene kord taolist uuringut läbi viia, tuli see neil päris hästi välja. Kõik võistkonnad olid läbi viinud veebiküsitluse ning seejärel saadud tulemusi analüüsinud ning kokkuvõtteid teinud. Uuringu eest sai kõige enam punkte Avinurme gümnaasiumi võistkond, kes oli küsitlenud kõiki oma kooli 5.-9. klasside õpilasi nende interneti kasutamise harjumuste teada saamiseks. Punktide arvu poolest järgnes neile Kristiine gümnaasiumi võistkond, kes samuti uuris interneti kasutamise harjumusi oma kooli õpilaste seas ning oli uurimuses püstitanud hüpoteesi, mida küsitlusega testiti. Pärnu Vanalinna põhikool selgitas välja oma kooli õpilaste suhtluskeskkondade kasutamist ning Kuusalu keskkool uuris Facebooki mõju oma kooli õpilastele. Uuringud tehakse kättesaadavaks projekti veebilehel.

Finalistide ühispilt.

Finaalis võistelnud õpilastel ja pealtvaatajatel oli võimalus osa saada meeleolukast kontserdist. Kõik meeskonnad olid finaaliks loonud e-ohutust käsitlevad laulud, mida nad erinevate pillide saatel teistele esitasid. Lugude puhul hinnati eelkõige loo sõnumit, esitust ning originaalsust. Kõik esitatud laulud olid teemakohased, selge sõnumiga ja vaimukad. Võistlusele oli kohale toodud nii kitarrid, trummid, süntesaatorid ja teised pillid ning žürii oli üllatunud õpilaste oskuslikust pillimängust. Kõige kõrgemad punktid sai laulu esitamise eest Pärnu Vanalinna põhikool, kellele järgnesid Avinurme gümnaasium ja Kristiine gümnaasium. Kõik lood lindistati ning veidi aja pärast saab neid kuulata veebilehel www.targaltinternetis.ee.

Läbi võistlusmängu erinevate voorude on võistkondadel tulnud väidelda erinevatel interneti kasutamisega seotud teemadel, seekordseks väitluse teemaks oli „Veebikeskkonnad peaksid vastutama oma saidil toimunud küberkiusamise eest“. Võistkonnad selgitasid loosi teel välja, kas neil tuleb teemat jaatada või eitada. Toimus kaks väitlust, mille võitsid Pärnu Vanalinna põhikool ja Kuusalu keskkool. Väitlusseltsi esindaja hinnangul on finaalidesse jõudnud nelja võistkonna areng märgatav, paranenud oli artikuleeritus, argumendid, tõestusmaterjalide kasutamine ja nende kriitiline hindamine. Väitlust oli hea ja hariv kuulata ka kõikidel pealtvaatajatel.

Peale väitlust toimus Mektory keskuses ekskursioon, mille käigus tutvustati õpilastele hiljuti avatud maja ning näidati erinevaid laboreid. Finalistide tähelepanu ja informatsiooni meelde jätmise oskust testiti hiljem viktoriinis. Kõige paremini suutis infot meelde jätta ning viktoriini küsimustele vastata Avinurme gümnaasiumi võistkond, kellele järgnes Pärnu Vanalinna põhikooli võistkond.

Sellel ajal, kui võistlusmängu žürii asus punkte kokku lugema, osalesid õpilased led-lambi meisterdamise töötoas. Finaali žüriisse kuulusid Eesti Väitlusseltsi, HITSA Innovatsioonikeskuse, Lasteabitelefoni 116111, Inimeseõpetuse Ühingu ja MTÜ Lastekaitse Liidu esindajad. Žürii hinnangul olid kõik finaali pääsenud võistkonnad väga tublid, finaaliks hästi valmistunud ning võistlus kujunes väga tasavägiseks.

Võistlusmängu võitis väga napilt Pärnu Vanalinna põhikooli võistkond, kes sõidab järgneval õppeaastal auhinnareisile Brüsselisse. Teise koha saavutas Kristiine gümnaasiumi võistkond ning kolmandat kohta jäid jagama Avinurme gümnaasiumi ja Kuusalu keskkooli võistkonnad. Palju õnne kõikidele finalistidele ning nende juhendajatele!
Allikas: Targalt internetis koduleht

Samal teemal:

• Kus koolis õpivad nutikamad internetikasutajad?
• Kas internet on ohtlik?
• Nutiseade vajab viirusekaitset
• Tutvu konkursi "Parim lastele suunatud veebisisu" võidutöödega
• E-ohutuse tunnusmärk koolile

Finaalis võistlevad omavahel eelvoorude parimad: Kuusalu keskkool, Kristiine gümnaasium, Avinurme gümnaasium, Pärnu vanalinna põhikool.

Iga kooli võistkonda kuuluvad kuni kuus 7.-8. klasside õpilast, kellel tuleb finaalis tutvustada oma koolis läbiviidud interneti kasutamise uuringu tulemust, esitada e-ohutuse teemal üks laul, väidelda teemal „Veebikeskkonnad peaksid vastutama oma saidil toimunud küberkiusamise eest“, näidata oma teadmisi viktoriinis ning tehnilist osavust töötoas. Finaali võidab enim punkte saanud võistkond, kes auhinnaks sõidab koos juhendajaga Brüsselisse.

Võistlusmängu eesmärk on innustada õpilasi omandama teadmisi ja oskusi interneti ning digitaalsete kommunikatsioonivahendite targemaks ja turvalisemaks kasutamiseks. Võistlusmäng viiakse läbi projekti "Targalt internetis" raames.

Alates 8. novembrist kuni 11. detsembrini toimus "Targalt internetis" võistlusmängu piirkondliku vooru raames üheksa võistlusmängu, millest võttis kokku osa 27 kooli ja rohkem kui 160 õpilast üle Eesti. Iga piirkondliku vooru võitja pääses edasi poolfinaalidesse, mis toimusid veebruaris Tallinnas ja Tartus. Poolfinaalide neli parimat pääses edasi võistlema finaali, mis toimub 23. aprillil Tallinnas. Võistlusmängude kohta leiab rohkem infot www.targaltinternetis.ee.

"Targalt internetis" projektijuhi Malle Hallimäe sõnul on väga tore, et võistlusmängus osalesid koolid üle Eesti. „Eriti tore oli näha nende seas nii väikseid maakoole kui ka suuri linnakoole," ütles Hallimäe. „Uuringute järgi on Eesti lapsed väga suured internetikasutajad, aga teadmised ohutust internetikäitumisest kipuvad igapäevastes tavasituatsioonides mõnikord ununema. Seetõttu ongi äärmiselt oluline läbi erinevate praktiliste tegevuste targemast internetikasutusest oskuseid anda ja neid kinnistada,“ sõnas Hallimäe.

Võistlusmängu korraldab MTÜ Lastekaitse Liit koostöös HITSA Innovatsioonikeskuse, Eesti Informaatikaõpetajate Seltsi, Inimeseõpetuse Ühingu ja Eesti Väitlusseltsiga.
Projekti „Targalt internetis“ viivad ellu MTÜ Lastekaitse Liit, HITSA Innovatsioonikeskus, Politsei- ja Piirivalveamet ja MTÜ Eesti Abikeskused. Projekti tegevusi finantseerib 75% ulatuses Euroopa Komisjoni programm „Safer Internet“.

Allikas: Lastekaitse Liidu pressiteade.

Fotodel:"Targalt internetis" infopäev veebruaris 2012 Lasnamäe kultuurikeskuses. Koolielu arhiiv.

Samal teemal:

• Kas internet on ohtlik?
• Nutiseade vajab viirusekaitset
• Tutvu konkursi "Parim lastele suunatud veebisisu" võidutöödega
• E-ohutuse tunnusmärk koolile

Internetiühendusega arvuti n-ö avab akna maailma ehk selle kaudu on võimalik laua tagant lahkumata korda saata väga palju, kirjutavad Kevin Piperal ja Triin Kangur projektist Targalt Internetis. Internet annab seega hulgaliselt võimalusi, ent omab ka varjatud ohtusid, millest paljud noored mööda vaatavad.

Kooliealistele  seostub internet eelkõige meelelahutusega: mängud, videod, suhtlusvõrgustikud. On vähe noori, kellel veel ei ole Facebooki kontot ja veel vähem neid, kes ei ole ühtegi Youtube’i videot näinud.

Käitu netis nagu reaalses elus
Noortele suhtlusportaalide (Facebook) põhjuseta keelamine ei vii kuhugi, pigem peaksid noored arvestama võimalike ohtudega ja meeles pidama netisuhtluse kuldreeglit – ärge tehke midagi, mida te ei teeks päriselus (avaldage võõrastele oma paroole jms personaalset infot).

Internet on tänapäeval aina rohkem seotud ka kooliga. Kodutööd, hinded jms on mugavalt kättesaadav eKoolist. Aina rohkem kasutatakse õppetundides arvuteid, sest sadades raamatutes leiduv materjal on Internetis õige otsisõna korral sekunditega leitav. Mängu kasutamine teadmiste kinnistamisel on ju ammu teada  vahend. Siinkohal ongi hea tõdeda, et tänasel päeval on saadaval mitmeid eestikeelsed mänge, mis toetavad õppetööd -  vaata näiteks www.veereta.edu.ee; www.targaltinternetis.ee/nastix . Toredaid veebipõhiseid õppematerjale pakub Koolielu portaal ja e-õppe repositoorium. Valiku Euroopa eri paigus  lastele ja noortele loodud positiivse sisuga veebilehtedest leiab aadressil http://www.bestcontentaward.eu/.

Veebist saab alla laadida ka muusikat ja filme, ent siinkohal on reaalne oht nakatuda mõne arvutiviirusega, kuna kaugeltki kõik inimesed internetis ei ole heatahtlikud. Seetõttu tuleks oma arvutile peale panna viirusetõrje ning ka pahavara vastane programm. Õpetused selle tegemiseks ja vastavad lingid leiab Arvutikaitse lehelt.

Õpilased tutvumas tahvelarvuti võimalustega. Pilt on tehtud HITSA Innovatsioonikeskuse korraldatud Ideelaadal maikuus 2013. Autor: Terje Lepp.

Viirustõrje ka nutitelefonile

Et nutiseadmed oleks pahavara eest kaitstud, võiks meeles pidada lihtsat nõuannet: ka nutiseade vajab viirustõrjeprogrammi (tasuta on saadaval nt Lookout Security & Antivirus, AVG AntiVirus Free)!

Kui Sulle tundub, et andmeside mahud on kahtlaselt suured ja rakendused töötlevad infot ka siis, kui seade on puhkerežiimis, siis  kontrolli, kas viirustõrje programm töötab korralikult. Kui kahtled seadme korrasolekus, pöördu spetsialisti poole.

Pea meeles, et tasuta lõunaid ei ole endiselt olemas! Paljud näiliselt tasuta olevad rakendused võivad endas peita pahavara või on töökorras vaid lühikese ajaperioodi vältel. Nn. test-aja möödudes võivad rakendused küsida tasuliste versioonide laadimist.

Välismaale minnes oleks mõistlik positsioneerimine ja andmeside rändlus välja lülitada, kui seda just ilmtingimata tarvis ei lähe - väljaspool Eestit on andmeside tariifid enamasti kallimad ja koju naastes võite end leida silmitsi seismas sootuks suurema kuuarvega kui olite arvestanud.

Katseta ja vajadusel küsi nõu
Oluline on meelde jätta, et Internet ümbritseb meid tänapäeval kõikjal, seega ei ole mõtet seda karta, vaid tulebki julgelt katsetada ja netiavarusi tundma õppida. Sealjuures ei tohiks lasta ohtlikel olukordadel ja halbadel netikogemustel end eemale peletada, vaid tuleks lihtsalt küsida targematelt abi. Ei ole olemas rumalaid küsimusi. Vastupidi -  rumal on see, kes küsimata jätab ja seepärast täbarasse olukorda sattub.

Kasulikku teavet internetis turvaliselt hakkamasaamiseks ja ka huvitavaid mänge-linke leiate Targalt Internetis veebilehelt.

Nõuanded lapsevanemale

7 asja, mida lapsevanemana teha, et kaitsta oma last Internetis peituvate ohtude eest:

1.         Võta isiklik vastutus kindlustamaks lapse turvalisus internetis. Arutage koos, mis on interneti kasutamisel aktsepteeritav ja mis mitte.

2.         Hari iseennast. Ürita ennast hoida kursis arengutega interneti kasutamises:

a. õpi kasutama neid interneti tööriistu, mida Sinu lapski kasutab (jututoad jne.),

b. õpi tundma oma lapse ja tema sõprade interneti kasutamisharjumusi (kontrolli ka logifaile, et näha, kus Sinu laps on käinud),

c. tuvasta need netilehed, mida Sa sooviksid, et Su laps külastab,

d. tuvasta need netilehed, millest laps peaks hoiduma,

e. tee endale selgeks, kuhu pöörduda tõsisemate probleemide puhul.

3.         Räägi oma lapsega! Selgita talle interneti võimalusi, aga ka seal valitsevaid ohte. Külasta lapsele huvipakkuvaid lehekülgi koos temaga. Tunne aktiivset huvi, mida laps Internetis teeb. Selgita oma lapsele, et Internetis tuleb samamoodi viisakalt käituda nagu kodus või koolis.

4.         Pane arvuti üldkasutatavasse ruumi (näiteks elutuppa). Nii saad paremini kontrollida lapse arvutikasutuse kestust.

5.         Lepi lapsega kokku reeglites ja jälgi nende reeglite mõlemapoolset täitmist.

6.         Julgusta last alati tulema Sinu juurde kui midagi arvutiga või internetis juhtub.

7.         Pea alati meeles, et arvuti EI ASENDA lapsevanemat!
Autorid: Kevin Piperal ja Triin Kangur projektist Targalt Internetis

Samal teemal:

• Küberründajat abistab kasutaja uudishimu
• Ka nutitelefon vajab viirusetõrjet
• Noortelavastus „Netis sündinud“ nüüd veebis kättesaadav
• Virtuaalselt on ka päriselt
• Koolielu õppematerjalid internetiturvalisuse teemal

„Kübermaailm on paljudes aspektides täpselt sama mis pärismaailm, seal on samad ohud ja mured. Arvuti ja internet on tõhusad vahendid nii tööasjade ajamiseks kui ka kurjategijatele tumeda äri jaoks. Nutitelefonide leviku vastu pole mõtet võidelda, see on sama tõhus tegevus kui omal ajal võitlus miniseelikute vastu,“ tegi oma ettekandele muheda alguse Kaitseliidu küberkaitseüksuse juht Andrus Padar. „Mida rohkem kübermaailma ohukohtadest räägime, seda suurem on inimeste võimalus õppida, teada saada.“

Kaitseliidu küberkaitseüksuse juht Andrus Padar.

11. veebruaril, turvalise interneti päeval peetud konverentsil „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha!“ oli Andrus Padari ettekande teema „Oma arvuti ja nutiseadmete tehniline kaitsmine“. Jutt siiski tehniliseks ei läinud, esineja juhtis kuulajate tähelepanu inimeste mõtte- ja käitumisharjumustele virtuaalmaailmas.

Vahet pole, kas nutitelefon või arvuti

Rohkem kui ühest ettekandest käis läbi mõte, et enam pole suurt vahet, kas tegu on nutitelefoniga taskus või arvutiga laual, need täidavad sarnaseid funktsioone, on sarnase võimsusega. Nutitelefon ongi arvuti sinu taskus. "Aga pole ka vahet probleemide suhtes. Kaitsevahendid, mida peame rakendama, on laias laastus ühesugused. Et osata enda kaitsta, peab olema teatud arusaam küberrünnetest. Kaitset ei saa jätta kellegi teise hooleks,“ selgitas Andrus Padar.

Ründaja teeb eeltööd

Küberründe eesmärke on mitmeid, kõige domineerivam on kriminaalse tulu saamine. „Nutitelefonide puhul, kus on palju funktsioone ja allalaetavaid teenuseid, võib kurjategijate jaoks olla tegu tõhusa vahendiga, et inimestelt raha kätte saada. Samas ei saa me pakutavatest teenustest loobuda, tuleb õppida neid kasutama nii, et illegaalse tulu teenimine oleks võimalikult raske,“ rääkis Andrus Padar.

Teine kategooria kübermaailma hädasid on rämpspost, millest meie postkasti jõuab siiski murdosa tänu selleks seatud asutuste kaitsemeetmetele.

Osa häkkereid on spetsialiseerunud sellele, et hõivata omaniku teadmata, n-ö võtta enda võimu alla võimalikult suur hulk arvuteid internetis. Sobival hetkel antakse masinatele siis „ülesanne“, näiteks viia rivist välja mõne asutuse koduleht. See hulk „allutatud“ arvuteid müüakse tihti mõnele grupeeringule. „Sa ei pruugi teadagi, et sinugi arvuti on n-ö orjastatud - alles kui vastavad ametid küsimustega sinuni jõutavad, selgub, et osalesid ründes,“ rääkis Andrus Padar. „Et rünnet ellu viia, on ründajal või ründajate grupil kaks etappi: lõhkepea ehk viis, kuidas pahategija kohale viia ja lõhkekeha ehk viirus, mis teeb tegeliku tellimuse.“

Kurikael otsib nõrka kohta

Arvutikasutaja seisukohalt on oluline just esimene etapp ehk see, kui küberkurikael otsib teie nõrka kohta. See võib olla seotud kasutaja tehniliste vahendite nõrkusega (näiteks puudub arvutil või nutiseadmel viirusetõrje) või inimese endaga, st ründaja katsetab, mis aitab viia selleni, et te lõpuks teete selle saatusliku kliki sellel saatuslikul lingil.

„Ründajal on abivahendid. Kõigepealt kasutaja uudishimu, seda eriti sotsiaalmeedia postitustes. Vaatate-mõtlete, et oi kui huvitav, ja klikite kahtlasel lingil. Hästi töötab „nunnumeeter“, see on, kui näete midagi kena ja armsat ning reageerite klikiga. Üks abivahend on hirm ülemuse ees, meie kultuuris see levinud ei ole. Aga kui ikka tuleb kõrgemalt poolt teie postkasti karm e-kiri käsuga teha seda või teist, siis isegi kui tekst tundub kummaline, avatakse kirja manus ja oletegi mingid lisad oma arvutisse saanud,“ selgitas Andrus Padar konverentsikülalistele. „Küberründed sarnanevad mõneti radioaktiivse kiirgusega, sa ei näe midagi enne, kui on juba hilja. See, et su arvuti pihta sai, ei paista hästi tehtud küberründe puhul kuidagi silma. Vaat et arvuti hakkab veel paremini tööle, sest kvaliteetne rünne peletab masinast eemale kõik teised viirused. Ründaja eesmärk on võimalikult kaua sinu arvutis püsida.“

Ärge unustage lihtsaid asju

Kuidas end siis kaitsta? Tehes kõige lihtsamat, mida sageli unustame. Kõigepealt töötage oma arvutiga kaitstud võrgus, ei ole vaja suvalises kohvikus suvalisse Wi-Fi võrku sukelduda. Tehke oma failidest-dokumentidest regulaarselt varukoopiaid. Lihtsa küsimuse peale, et millal viimati oma arvutis olevatest digifotodest koopia tegite, jäid kuulajad üsna vaikseks. „Oleme harjunud, et tehnika on usaldusväärne ja töötab kogu aeg, aga võime oma infost ilma jääda, kui hoiame seda ainult ühes kohas,“ selgitas Andrus Padar.

Teiseks kaitstud tehnika ehk tehniliselt nii palju kui võimalik turvatud arvuti. Ja kolmandaks tark arvutikasutaja ehk see, kes ei lähe õnge e-kirja peale, milles teatatakse miljonivõidust ja palutakse kiiresti oma pangaparoolid saata. „Ainult tehnika abil ei ole võimalik turvalisust tagada, inimfaktor on väga oluline,“ rõhutas konverentsil korduvalt kõlanud mõtet ka Kaitseliidu küberkaitseüksuse juht Andrus Padar.

11. veebruaril Tallinnas toimunud turvalise interneti päeva konverentsi „Nutikalt netis – hoia ennast ja oma raha“ eesmärk oli teavitada ohtudest, millega tuleks arvestada erinevate tehnoloogiavahendite kasutamisel. Konverentsil osales üle 400 inimese.

Turvalise interneti päeva tähistamise traditsioon sai alguse 2004. aastal ning kokkuleppeliselt on selleks päevaks veebruari teise nädala teisipäev. Projekti „Targalt internetis“ viivad Euroopa Komisjoni kaasrahastusel ellu Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, MTÜ Lastekaitse Liit, Politsei- ja Piirivalveamet ja Lasteabi telefon 116111.

Fotod: Terje Lepp. 

Samal teemal: 

• Nutiseade vajab viirusekaitset
• Ka nutitelefon vajab viirusetõrjet
• Üle poole maailmas müüdavatest mobiiltelefonidest on nutikad
• iPad tunnis: võlu ja valu