Eestist osales töötoas "Integrating outdoor activities with eTwinning projects“ neli õpetajat: Kristel Kook-Aljas Kose gümnaasiumist, Liis Olt Lilleküla gümnaasiumist, Tamara Gordina Pärnu vene gümnaasiumist ja Ivi Kukk Paide gümnaasiumist. Ülevaate seminaril kuuldust-nähtust annab Koolielu lugejatele Ivi Kukk.

Esimesel  päeval kuulasime sissejuhatavaid loenguid teemadel, mis on ka Eestis hetkel aktuaalsed.  
Claire Morvan esines ettekandega "Computers are not everything", kus ta rääkis sellest, kuidas sotsiaalmeedia lapsi mõjutab, kuidas lapsed üha enam arvutite taga istuvad ja muudest tegevustest ei huvitu.

Ilhan Varank tõi esile, et tänapäeva kooliharidus keskendub faktiteadmiste edastamisele. Tema sõnul on ainekavad mahukad ja õpetajad ei keskendu tegelikult sellele, mis aitaks õpilastel elus hakkama saada. Varank analüüsis PISA testide tulemusi ning rõhutas õpilaste mõtlemisvõime arendamise vajalikkust. Ta väitis, et olenemata sotsiaalsest taustast on kõigil lastel võimalik olla edasises elus väga edukas ja arendada oma andekaid külgi.

Kokkuvõte PISA testide tulemustest:

Varank rõhutas pere osakaalu lapse arengu tagamisel. Ta märkis, et juba kolmandaks eluaastaks on  laste sõnavaraline võimekus väga erinev. Ta tõi näiteks USAs läbiviidud uuringud, kus mõne kolmeaastase, kes kasvab hoolivas ja lapse arengut toetavas peres, sõnavara on kordades suurem kui tema eakaaslase oma. Oluliseks pidas ta ka vanemate eeskuju lapse arendamisel. Lugemisharjumuse kujunemisel on väga tähtis see, kui laps näeb oma vanemaid lugemas ning raamatutest huvitumas.

Päeva teises pooles jagunesime rühmadesse, saime õuesõppega seotud märksõnad ning iga rühm arutas, millised tegevused sellega seostuvad. Rühmade ettekannetest selgus, et õuesõppe rõõmud ja olulisemad kogemused jäid pea kõigil lapsepõlve. Koolitajad väitsid, et tänapäeval veedab laps rohkem aega arvuti taga, 60% neist eelistab teleka vaatamist või arvutimängude mängimist õuetegevustele. Kolmandik lastest ei ole kunagi  roninud puude otsas, pooled pole kunagi pununud lillepärga ja kolmandik ei tea, kuidas keksu mängitakse.

Töötoas osalejad olid pärit riikidest üle Euroopa. Foto: erakogu.

Õhtul ja järgmistel päevadel toimus tegevus põhiliselt neljas töötoas. Esimene töötuba keskendus õuetegevuste lõimimisele eTwinningu projektidega.

Bugra Inal andis ülevaate oma huvitavatest ja edukatest projektidest. Ta ütles, et tema õpilaste jaoks tähendab "outdoor activities" pigem seda, et tegevus toimub klassiruumist väljas, mitte ilmtingimata õues. Ta julgustas projektidesse kaasama kolleege, vanemaid ja kohalikku omavalitsust. Eriti põnev oli "Tuulelohe“ projekt, kus projekti lõppfaasis oli kaasatud 3000 Türgi koolilast ja üle maa toimusid tuuulelohede festivalid.

Teises töötoas tutvustati Web 2.0 töövahendeid. Anti põhjalik ülevaade, kuidas organiseerida partneritevahelist toimivat ja edukat koostööd. Tutvustati koostööd toetavaid võimalusi, lähemalt tutvusime viie töövahendiga.

• Asana: partneritevaheline suhtlus e-kirju kasutamata.
• RealTimeBoard: veebipõhine koostöövahend.
• Padlet (eestikeelse juhendi leiad http://koolielu.ee/tools/read/138240" target="_blank">siit): n.ö sein, kuhu on võimalik ühistööna lisada lühisõnumeid.
• Tricider (eestikeelse juhendi leiad siit): küsi küsimus ja osalejad saavad hääletada.
• Todaysmeet (eestikeelse juhendi leiad siit): pakub võimalust diskussioonide läbiviimiseks.

Kolmandas töötoas mõeldi välja uusi projekte, mis oleks seotud õuesõppega. Selles töörühmas lootsime kuulda uusi ja huvitavaid ideid ning soovitusi õuesõppeks, kuid koolitajad olid valinud teise tee. Grupid mõtlesid välja uusi projekte, mis toimuksid osaliselt õues. Loomulikult on tegevõpetaja kogemustepagas ja loovus lõputu ning kõik grupid said hakkama uute ja põnevate projektiideede väljatöötamisega.

Siinkohal mõned näited:

• "Teeme Euroopa roheliseks": taimede istutamine, nende kasvu jälgimine, kogemuste jagamine.
• "Hääled": helide tekitamine õues, nende sidumine muusikapaladega.
• "Seemnest taimeni": seemnete vahetamine, taimede kasvatamine.
• "Tee video“: lauludele videote filmimine, oma kodulinna vaatamisväärsuste, looduse tutvustamine.
• "Teeme koos näidendi“: kahe riigi vahel toimuv projekt, kus üks riikidest esitab näidendi ilma tekstita. Partnerriik vaatab näidendit ning loeb sinna teksti peale.

Neljandas töötoas õpiti hindama projektide tõhusust ja toimivust vastavalt eesmärkidele.
Põhiidee oli valminud projekti kajastamine ja levitamine. Töötuba juhtis Claire Morvan.

Viimasel päeval andsid Türgi ja Taani õpetajad ülevaate oma toredatest projektidest. Saime ka informatsiooni ja nõuandeid Erasmus+ programmis osalemise kohta, infot edastas Türgi koordinaator Onur Aydemir.

Kontaktseminar oli huvitav ja hariv. Kõige rohkem meeldis meile see, et saime silmast silma kokku Euroopa kolleegidega ja selline isiklik kontakt annab lootust, et sünnivad ka uued projektid. Veel meeldisid ettekanded projektidest, kust oli palju õppida ning saime uusi ideid.

Töötubade ettekandeid saab vaadata siit.

Sõpruskoolid Euroopas ehk eTwinning on programm, mis pakub õpilastele, õpetajatele, koolijuhtidele ja teistele koolitöötajatele võimaluse osaleda koolidevahelises koostöös info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kaasabil. Eestis veab eTwinningu programmi Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus (HITSA).
Artikli autor: Ivi Kukk, Paide gümnaasium

Samal teemal:

• eTwinningu projekt sai tiivad...
• eTwinning õpetajate arenguks ja inspiratsiooniks
• eTwinning sobib ka lasteaeda
• Riias kavandati uusi eTwinningu projekte
• Hüppega eTwinnima ehk Vesiroosi kogemus