Erialakeele-alane koostöö on osa Tartu Ülikooli projektist Miljon+, millega on tehtud üleskutse jagada Vikipeediasse erialast entsüklopeedilist teadmust. Ülikooli ja Notarite Koja koostöö sisuks on artiklikonkursid õigusteaduslikel ja notarite ametitegevusega seotud teemadel. Konkurssidele oodatakse osalema TÜ üliõpilasi ning õppejõude. 

„Tartu Ülikooli algatus on  kiiduväärt ja notarid on rõõmuga valmis andma projekti oma panust,” märkis Notarite Koja esimees Tarvo Puri. „Peame projektis osalemist oluliseks, et võimaldada Vikipeedia artiklite kaudu notarite tegevusega seotud valdkondades õigusteadmiste levitamist ja terminoloogia arendamist,“ lisas Puri.

TÜ õigusteaduskonna direktor Peep Pruks toob esile eestikeelse õigushariduse ja -teaduse olulisust ülikoolis: „Tartu Ülikool vastutab kõrgetasemelise ja ühiskonna vajadustele vastava õppe läbiviimise, kvaliteedi ja arendamise eest õiguse õppekavagrupis. Jutt on eelkõige järelkasvust klassikalistele juristi ametikohtadele – kohtunik, advokaat, prokurör, notar. Eesti õigusametites töötamise eeltingimuseks on väga head teadmised Eesti õiguses, Eesti kohtu- ja halduspraktika tundmine ja muidugi omamaise õigusterminoloogia valdamine. Tartu Ülikooli õigusteaduskonnal on väga hea meel, et notarid panustavad õigusterminoloogia arendamisse emakeelsete õigusteaduslike vikiartiklite kaudu.“

Koostöölepingu allkirjastasid Tartu Ülikooli õppeprorektor Anneli Saro, TÜ sihtasutuse juhatuse liige Triin Vakker ja Notarite Koja eestseisuse liige Edgar Grünberg.  Järgneva kahe aasta jooksul hõlmab koostöö kolme konkurssi: 2018. a veebruaris Eesti Vabariigi 100. aastapäeva, 2018. a novembris Eesti notariaadi 25. aastapäeva ning 2019. aasta lõpus eestikeelse õigusteaduskonna 100. aastapäeva puhul. Notarite Koda paneb välja rahalised preemiad iga konkursi parimatele artiklikirjutajatele ning selleks on kokku eraldatud 3000 eurot.

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• Vikipeedia e-kursus aitab valmis teha uurimustöö
• Miljon+ artiklit Vikipeediasse! Digihariduse konkursi võitjad on selgunud

Digihariduse konkursi  500-eurosed peapreemiad Swedbankilt võitsid Laura Kruusmann ja Kelli Kukk. Ergutusauhinnad majandusalaste vikiartiklite loomise eest pälvisid Kristiina Mähar ja Hardi Heinvere. Artiklikonkursi käigus loodi juurde ja täiendati olulisi majandusalaseid vikiartikleid. Parimate väljavalimisel hinnati nii artiklite kvaliteeti kui ka teema keerukust ja olulisust.

Digihariduse konkurss on osa eestikeelse Vikipeedia arendamise projektist Miljon+, mille eesmärgiks on jõuda miljoni artikliga Vikipeediate hulka. Konkursi korraldajate eesmärk on kasvatada majandusvaldkonna artiklite hulka ja kvaliteeti ning muuta seeläbi majanduskeele mõistevara hõlpsamini kättesaadavaks. Iga uus artikkel on oluline panus eesti keele tulevikku – Vikipeediasse talletatud oskussõnavara ja üldinfo on hästi leitav kõigi infootsijate jaoks.

"Finantskirjaoskuse arendamine on üks Swedbanki prioriteete, samuti peame oluliseks majandus- ja finantsvaldkonna oskusteabe jagamist – digihariduse konkurss on hea näide, kuidas ühendada finantshariduse omandamine, erialase teabe jagamine ning eestikeelse majandussõnavara arendamine,“ sõnas Swedbanki Lõuna regiooni direktor Merike Sirendi.

Hindamiskomisjoni kuulusid Tartu Ülikooli ja Swedbanki esindajad: Helje Kaldaru, emeriitdotsent (TÜ majandusteaduskond); Riina Reinsalu, keeletoimetamise õppejõud (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut); Ivo Kruusamägi, vikipedist (TÜ); Kaur Orgusaar, karjäärikoordinaator (Swedbank); Tõnu Mertsina, peaökonomist (Swedbank); Art Lestberg, Head of Corporate Sales Business Area (Swedbank).

Hindamiskomisjoni esimees Ivo Kruusamägi tõi välja, et digihariduse konkurss on esimene etapp laiemast kampaaniast katta kõik teemavaldkonnad põhjalike ja kvaliteetsete artiklitega. Kruusamägi sõnul on lihtsam koostada artikleid väga spetsiifiliste teemade kohta ja nii jäävad koondartiklid ja põhimõistetest rääkivad tekstid sageli piisava tähelepanuta. „Nõnda aitavad sellised konkursid tagada Vikipeedia tasakaalustatud arengut, sest suunavad tähelepanu võtmeartiklite juurde," sõnas ta.

Swedbanki preemiaid on taas oodata 2017. aasta detsembris. Teine artiklivõistlus toimub Vikipeedia keskkonnas 1. septembrist kuni 1. detsembrini 2017. Osaleda saavad kõik, kes kirjutavad Vikipeediasse uusi eestikeelseid majandusalaseid artikleid.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti Advokatuur toetab rahvusülikoolis algatatud projekti Miljon+
• Viime eestikeelse Vikipeedia miljoni artiklini!

Miljon+ on kollektiivne ettevõtmine, millega soovitakse eestikeelse Vikipeedia tekstimahtu suurendada miljoni artiklini ja luua sel viisil kõigile eestlastele vajalik mahukas entsüklopeedia. Vikipeedia ehk vaba entsüklopeedia on enim kasutatav üldinfoallikas, millel on entsüklopeediline vabatahtlike koostajate loodud sisu. Kuigi vajadus hea ja tervikliku eestikeelse entsüklopeedia järele on suur, on praegune keskkond sisult alles poolik ja vajab edasist arendamist.

Eestikeelses Vikipeedias on täna 155 000 artiklit ja suure osa sellest sisust on loonud kõigest mõnikümmend inimest. Selleks, et viia vikiartiklite arv üle miljoni, kutsuvad Tartu Ülikool ja MTÜ Wikimedia Eesti kõiki aktiivseid inimesi veebientsüklopeediasse artikleid juurde looma ja olemasolevaid täiendama. Edasi aidata soovitakse ka võrukeelset Vikipeediat, mis loodetakse projekti käigus viia praeguselt 5400 artiklilt 10 000-ni.

Tartu Ülikooli eesti keele lektori Sirli Zuppingu sõnul on oluline, et kõik ühiskonnaliikmed e-ühiskonna arengusse panustaksid: „Miljon+ on mõneti nagu „Teeme ära!“ kampaania veebiversioon, kus korrastatakse eestikeelset teavet. Kõik Eesti ülikoolid võiksid eesmärgiks seada, et iga tudeng koostaks oma õpingute jooksul vähemalt ühe vikiartikli. See oleks otsene panus ühiskonda ning toetaks väga selgelt eesti teaduskeele püsimist ja edasist arengut.“ 

Projekti ühe algataja, TÜ õppeprorektor Mart Noorma sõnul on Miljon+ suurepärane ettevõtmine kogu Eesti ühiskonna kaasamiseks ning vaba veebientsüklopeedia täiendamiseks. „Eriti oluline on Vikipeedia noorte hinnangute kujundamisel – kui Google’i otsingule ei leita eestikeelset vastet ja lahendusi pakub vaid ingliskeelne Wikipedia, siis mõjutab see noorte seisukohti emakeele tähtsuse osas,“ rääkis Noorma eestikeelse entsüklopeedia olulisusest. „Ülikoolidesse on koondunud mitme eriala oskussõnavara ja mahukas teadmusbaas, mida saab tudengite, õppejõudude ja teadlaste vahendusel Vikipeediasse jagada. Samuti on ettevõtetesse, ühingutesse, asutustesse ja koolidesse kogunenud väärtuslikku erialast ja koduloolist teavet, mida tasub veebientsüklopeediasse lisada,“ kutsub Noorma kõiki projekti panustama. 

Miljon+ on panus eesti keele tulevikku ja kingitus Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks. Ühe esimese algatusena on projekti raames käivitatud 1. juunini kestev digihariduse konkurss, et innustada tagant majandusvaldkonna artiklite parandamist. Projekti tegevustes löövad praegu kaasa nii Eesti Maaülikool, Swedbank kui ka Haridus- ja Teadusministeerium, aga panustama on oodatud ka kõik teised, kes tunnetavad end vastutavana eesti keele säilimise eest.

Programmi kodulehekülg on leitav aadressilt www.miljonpluss.ut.ee.

Samal teemal:

• Vikipeedia kutsub taas tõlketalgutele
• Algas digihariduse konkurss parimate majandusalaste Vikipeedia artiklite leidmiseks

Konkursi eesmärk on täiendada majandusvaldkonna artiklite hulka ja muuta majanduskeele mõistevara kättesaadavaks eestikeelses Vikipeedias. Iga uus artikkel on oluline panus eesti keele tulevikku – Vikipeediasse talletatud oskussõnavara ja üldinfo on hästi leitavad nii tavakasutajate kui ka keeletehnoloogiliste vahendite jaoks. Kvaliteetne eestikeelne Vikipeedia on vajalik meid ümbritsevas e-keskkonnas ja seda kasutatakse üha enam olulise informatsiooniallikana. 

„Eriti oluline on Vikipeedia noorte hinnangute kujundamisel – kui internetiotsingule ei leita eestikeelset vastet, siis võib see mõjutada noorte seisukohti emakeele tähtsuse osas,” põhjendas Vikipeedia arendamise vajadust TÜ õppeprorektor Mart Noorma. 

Digihariduse konkursist saavad osa võtta kõik soovijad. Osalemiseks on vaja registreeruda Vikipeedia kasutajaks, leida sobiv teema või artikkel ning asuda kirjutama. Konkursi lehel on välja toodud soovituslik artikliloend.

Hindamiskomisjoni liikmed on järgmised Tartu ülikooli ja Swedbanki esindajad: Helje Kaldaru, emeriitdotsent (TÜ majandusteaduskond); Riina Reinsalu, keeletoimetamise õppejõud (TÜ eesti ja üldkeeleteaduse instituut); Ivo Kruusamägi, vikipedist (TÜ); Kaur Orgusaar, karjäärikoordinaator (Swedbank); Tõnu Mertsina, peaökonomist (Swedbank); Art Lestberg, Head of Corporate Sales Business Area (Swedbank).

Hindamiskomisjon selgitab välja parimad artiklikirjutajad, keda premeeritakse auhinnaga. Arvesse võetakse nii artiklite kvaliteeti kui ka teema keerukust ja olulisust. Rahalised preemiad paneb välja Swedbank.

„Digihariduse konkurss on esimene etapp laiemast kampaaniast katta kõik teemavaldkonnad põhjalike ja kvaliteetsete artiklitega,“ sõnas komisjoni liige Ivo Kruusamägi. „Eriliselt hea meel on tõsta esile Swedbanki tuge eesti keele ja kultuuri väärtustamisel,“ kommenteeris konkursi ideed Tartu ülikooli rektor Volli Kalm.

Täpsem info konkursil osalemise kohta on leitav siit .  

Allikas: TÜ pressiteade. 

Samal teemal:

• TTÜ süvendab koostööd Swedbankiga