Euroopa innovatsiooni võrdlustabelis jagunevad riigid tulemuste põhjal nelja rühma: innovatsiooniliidrid ning tugevad, mõõdukad ja tagasihoidlikud innovaatorid. Innovatsiooniliidrina jätkab sarnaselt eelmise aastaga Rootsi, kellele järgnevad Soome, Taani, Madalmaad ja Luksemburg. Eesti kuulub tugevate innovaatorite rühma koos Austria, Belgia, Prantsusmaa, Saksamaa, Iirimaa ja Portugaliga.

Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja Katrin Pihor märkis, et Eesti tõusis tugevate innovaatorite rühma esmakordselt eelmisel aastal ning on nüüd hoidnud oma positsiooni. „Meie tugevate külgedena tuuakse esile innovaatiliste väike- ja keskmise suurusega ettevõtete koostööd teistega, kaubamärgitaotluste arvu, elukestvas õppes osalemist, rahvusvahelist teaduskoostööd ning investeeringuid teadus- ja arendustegevusega mitte seotud innovatsiooni,“ sõnas Pihor. Eesti innovatsiooni nõrgemate külgedena paistab silma, et Eesti ettevõtted tegelevad tagasihoidlikult turu- ja organisatsiooniinnovatsiooniga ning investeerivad vähe teadus- ja arendustegevusse. Lisaks on Eestis Euroopa keskmisega võrreldes märgatavalt madalam kesk- ja kõrgtehnoloogiliste ning teadmusmahukate toodete ekspordi maht ja vähene hõive kiiresti kasvavates ettevõtetes.

Euroopa innovatsioonitabelis võrreldakse erinevaid innovatsiooniga seotud näitajaid nii ELi riikides kui ka teistes Euroopa ja naaberpiirkondade riikides. Hinnatakse erinevaid innovatsiooniga seotud näitajaid, nagu innovatsioonisõbralik keskkond, intellektuaalse omandiga seonduv (sh patendi- ja kaubamärgitaotlused), teadussüsteemi atraktiivsus, toetusmeetmed, inimressursid (sh kõrgharidusega inimeste osakaal, elukestvas õppes osalemine, doktorikraadi kaitsmine) jpm.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Photo by Alex wong on Unsplash

Samal teemal:

• Ka pastapliiats oli kunagi tehnoloogiaime
• Raport: tehnoloogiline innovatsioon peaks koolidesse jõudma kiiremini

 Teadus ei ole ega hakkagi kunagi olema lõpetatud raamat. Iga tähtis edu toob endaga kaasa uusi küsimusi. (Albert Einstein)

Paikuse Põhikool esitas 2016. aasta novembris SA Archimedes tegevuse „Teaduse populariseerimine” alategevuse „Teeme+” taotlusvoorus taotluse projekti „LTT-valdkonna huviringide käivitamine Paikuse Põhikoolis 01.05.2017-31.08.2020“ rahastamiseks.

Projekt sai positiivse vastuse ning nii saime avada sellest õppeaastast koolis 8 loodus- ja täppisteaduste (LTT) huviringi: Heureka, Avastusõpe, Inimene, Robootika, Esimesed katsetused keemias, Sissejuhatus füüsikasse, Tee oma esimesed äpid ja Esimesed avastused geograafias. Paikuse kooli 530 õpilasest osaleb nendes huviringides 140. Ise peame saavutatud tulemust väga heaks, sest osaleb ju ringitöös tervelt väikese põhikooli jagu õpilasi. Kuna koolis on aastaid pakutud õpilastele võimalust õppida süvendatult inglise keelt, siis huviringides osalemise võimalus oli seekord nendel õpilastel, kes erikeelerühmades ei õpi.

Huviringide õppeaasta lõpetasime 23. mail toimunud konverentsiga, kus õpilased esinesid ettekannetega selle kohta, mida nad olid terve õppeaasta jooksul ringitöös õppinud, mida põnevat teinud. Ettekanded olid vormistatud põnevate esitlustena, millest õhkus omajagu tähtsustki saavutatu ja avastatu üle.

Kui kuulamise ja vaatamise osa läbi sai, jätkus üritus teaduspesadega. Kõik õpilased jagati meeskondadesse, kes liikusid koos tegevuspesades. Huviringide juhendajad olid ette valmistanud praktilised ülesanded, mis õpetasid õpilastele meeskonnatööd, panid nuputama, pakkusid põnevust ja arendasid loovust. Nii pandi liikuma roboteid, ehitati konstruktorite abil Archimedese kehasid, tehti keemiakatseid reaktsiooni tunnuste kohta, uuriti värvisegude eraldamist, tehti illusiooni vee ja peeglitega, mängiti geograafia-alast nutimängu, kus korraga toimetati nutiseadmete ja atlastega. Samuti tutvuti mikroskoobi ehitusega, valmistati ise preparaati hambakatust ja uuriti seda. Lisaks said õpilased vaadata valmispreparaate nahast, silma võrkkestast, kõõlusest, spermisest, munarakkudest ja närvisüsteemist. Oli võimalus olla ka ürituse reporter ning teha nutiseadme rakenduse abil klippe ning laadida üles nad vastavasse keskkonda.

Vaata Õpilaste video üritusest

Suurt elevust tekitas ürituse lõpuosa, kui  arvuti abil loositi välja need õnnelikud, kes said Lego või nutiseadme akupanga omanikeks.

Päeva lõpus olid kõik rahul – oli ju üritus suurepärane näide meeskonnatööst, kaasavast haridusest ja uuenevast õpikäsitlusest.

Järgmisel õppeaastal projekt jätkub ning ees ootamas on uued üritused, katsetused ja tõdemused. Kui tänasel päeval avastavad põhikoolilapsed alles juba avastatud asju, siis pole teaduse vastu huvi tekkides võimatu, et tulevikus avastatakse ka juba midagi päris uut.

Paikuse Põhikooli arendusjuht Anne Kalmus

Startisime veebiseminariga, kus tutvustasime lähemalt projekti ja kogusime osalejatelt ka uusi veebikeskkondi. Aga kas neid tasub õppetöös kasutada? Uurime ühiselt välja!

1. Vali ja broneeri endale testitav keskkond

Keskkonna kirjeldused ja viited leiad SIIT.

2. Testi ise või koos õpilastega.

3. Anna tagasiside ankeedi kaudu:

• Õpetaja vorm
• Õpilastele vorm

HITSA hoolitseb tulemuste avalikustamise eest, et teised õpetajad ja haridustehnoloogid parimatest keskkondadest kuuleksid! Aega testimiseks on kuni õppeaasta lõpuni.

Samal teemal:

• Kuidas teha MOOCe loodus- ja reaalainetes
• Veebipõhised töövahendid

Hea teadustava kokkuleppega liitudes kinnitas teadusasutus, et ta austab teaduse alusväärtusi ja tegevuspõhimõtteid, mis on kirjas teadusasutuste, Eesti Teaduste Akadeemia, Eesti Teadusagentuuri ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös 2017. aastal valminud „Hea teadustava“ tekstis.

Tartu Ülikooli eetikakeskuse juhataja prof Margit Sutrop sõnas, et tegelikult oleme veel pika tee alguses. Teadusasutuste otsustada jääb, kuidas neid põhimõtteid oma töötajateni viia, kuidas tagada, et neid ka järgitaks ning mismoodi korraldada väärkäitumise juhtude menetlemine. „Nüüd, peale allkirjastamist tulebki mõelda, kuidas saaks asutused üksi või koos aidata kaasa sellele, et teadlased saaksid oma tööd teha eetiliselt korrektselt. Samas peavad asutused olema valmis väärkäitumise juhtumeid menetlema nii, et erinevate teadusasutuste töötajatele oleks tagatud võrdne kohtlemine,“ lisas prof Sutrop.

Tänaseks on nii digi- kui ka käsikirjaliselt antud allkirjadega nõustunud head teadustava järgima 21 teadus- ja arendusasutust, lisaks allkirjastasid dokumendi Eesti Teadusagentuur ning Haridus- ja Teadusministeerium.

Hea teadustava kokkuleppe allkirjastasid:

• Cybernetica AS
• Eesti Biokeskus
• Eesti Keele Instituut
• Eesti Kirjandusmuuseum
• Eesti Kunstiakadeemia
• Eesti Maaülikool
• Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia
• Eesti Rahva Muuseum
• Eesti Taimekasvatuse Instituut
• Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase kirjanduskeskus
• Estonian Business School
• Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut
• OÜ Tervisliku Piima biotehnoloogiate arenduskeskus
• Tallinna Tehnikaülikool
• Tallinna Ülikool
• Tarkvara Tehnoloogia Arenduskeskus OÜ
• Tartu Ülikool, sh Tartu observatoorium
• Tervise Arengu Instituut
• Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus AS
• Toidu- ja Fermentatsioonitehnoloogia Arenduskeskus
• Eesti Teadusagentuur
• Haridus- ja Teadusministeerium

Ettepanek hea teadustava kokkuleppe allkirjastamiseks esitati kõigile 22 Eesti positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutusele. Kõikide allakirjutanute nimed avaldatakse koos hea teadustava dokumendi ja hea teadustava kokkuleppega Eesti Teadusagentuuri kodulehel.

Allikas: TÜ pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesti mäluasutused allkirjastavad Rahvusraamatukogus avaliku omandi manifesti
• Euroopa noorte teadlaste tippkonkurss toimub esmakordselt Eestis
• Euroopa teadusministrid Tallinnas: Euroopa Liidu teaduse rahastusmaastik vajab korrastamist (COMPET)

Kohtumist juhib haridus- ja teadusminister Mailis Reps, kelle sõnul sõltub teadusest ja innovatsioonist Euroopa konkurentsivõime. „Teaduse ja innovatsiooni rahastamine ei ole kulu, vaid investeering, mis toob meile majanduskasvu, uued tehnoloogiad, puhta ja jätkusuutliku keskkonna, parema tervise ja hariduse ning sidusama ühiskonna. Peame veenma Euroopa avalikkust, et ambitsioonikatest investeeringutest teadusesse ja innovatsiooni võidavad kõik,“ ütles minister Reps.

Esmaspäeval, 24. juulil osalevad ministrid Eesti e-valitsemise presentatsioonil, kus neile tutvustatakse Eesti e-teenuseid ja e-residentsust, küberturvalisuse ja mobiilse positsioneerimise teemasid ning digitaalset keeleõppevahendit Lingvist. Nobeli sihtasutuse tegevdirektor Lars Heikensten teeb ministritele teaduse mõju teemalise ettekande.

Teisipäeval, 25. juulil arutavad ministrid, kuidas suurendada teaduse mõju ja väärtust Euroopa Liidus. Kavas on Jacques Delors’ Instituudi emeriitpresidendi Pascal Lamy ja Soome Akadeemia Presidendi Heikki Mannila ettekanded. Lõunalaua peaesinejaks on Taavet Hinrikus, TransferWise’i asutaja ning Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) kõrgetasemelise nõuandva kogu liige. Pärastlõunal keskenduvad arutelud küsimusele, kuidas muuta Euroopa Liidu teaduse ja innovatsiooni rahastusmaastik lihtsamaks ja avatumaks teaduskoostöös osaleda soovijatele. Ettekannetega esinevad Kesk-Euroopa Teadustaristu Konsortsiumi (CERIC-ERIC) juht Jana Kolar ja Maastrichti Ülikooli professor Luc Soete.

Läbivaks teemaks Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise ajal teadusvaldkonnas on teadusprogrammi Horisont 2020 vahehindamine. Euroopa Liidu teadusuuringuid ja innovatsiooni rahastav raamprogramm Horisont 2020 on kõige mahukam teadusprogramm maailmas (75 miljardit eurot). Vahehindamine annab olulise sisendi ja suuna Euroopa Liidu järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ning teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kujundamiseks.

Allikas: HTMi pressiteade. Foto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Eesistumise noortevaldkonna avaüritus paneb ametnikud koos noortega programmeerima
• Mailis Reps Brüsselis: Euroopa teaduskoostöö vajab suuremat rahastust ja lihtsamat süsteemi
   

Linn, ülikool ning Telia on panustanud juba ligi aasta ühiselt projekti SmartEnCity, mille peamiseks eesmärgiks on parema, innovaatilisema ning energiasäästlikuma linnakeskkonna rajamine.

Üks SmartEnCity tegevusi on renoveerida Tartu kesklinna piirkonnas paiknevad ajale jalgu jäänud hruštšovkad energiasäästlikuks, nutikaks ja atraktiivseks ehk n-ö smartovkadeks. Projekt on alles arendusjärgus, kuid ühiselt tehtud jõupingutused on olnud tulemuslikud ja seetõttu otsustati allkirjastada koostöömemorandum laiahaardelisema koostöö tegemiseks, mis ei piirneks vaid ühe projektiga, vaid hõlmaks rohkemaid tegevusi erinevatest valdkondadest.

Tegevused, mida ühiselt planeeritakse on näiteks targa linna mudeli väljaarendamine, integreeritud infrastruktuuri loomine Tartusse, targa kodu lahenduste arendamine, suurandmete analüüsimine ja kasutamine koostööprojektide elluviimiseks jpm. Nimekiri ühiselt planeeritavatest tegevustest pole lõplik ning kõik kolm osapoolt suhtuvad avatult uute tehnoloogiate katsetamisse ning ellu rakendamisse.

Tartu linnapea Urmas Klaasi sõnul soovib Tartu hoogsalt jätkata targa linna lahenduste kasutuselevõttu. „Parimad uuenduslikud lahendused saavad sündida üksnes erinevate osapoolte ladusa koostöö tulemusena. Targa linna arendamisele on oluline kaasata nii ettevõtjad, ülikoolid kui ka elanikud ning selle eesmärgi saavutamiseks on vajalik luua ühine koostööplatvorm,“ sõnas linnapea.

TÜ arvutiteaduse instituudi juhataja professor Jaak Vilo kinnitas omalt poolt, et IKT arengus on toimunud suured muutused. Esmalt kõikide teenuste digitaliseerumine, teiseks plahvatuslik kasv väikeste seadmete ühendamisel internetti, kolmandaks pilveplatvormide areng. See kõik muudab tarkvara üha olulisemaks. „Eesti ja Skandinaavia ühe suurima IKT-ettevõttega koostöös saame edendada näiteks asjade interneti ning suurandmete analüüsi alast õppe- ja teadustööd,“ ütles Vilo.

Telia juht Dan Strömberg toonitas head koostööd ning lisas: „Hea on olla tehnoloogiapartneriks Eesti kõige innovaatilisemale linnale ning Eesti kõige suuremale ülikoolile. Telia sisenes SmartEnCity projekti, et saada praktiline kogemus oma tulevikutoodete arendamises koostöös Tartu elanike, Tartu linna ja Telia väga pikaaegsete ja heade klientidega. Senises koostöös on olnud tunda selget ja konkreetset sünergiat avaliku ja erasektori jõupingutuste liitmisel. Seetõttu on mul hea meel, et meie jõupingutused jätkuvad.“ 

Allikas: Tartu Ülikool

Samal teemal:

• Tartu teadlaste leiutis pälvis ettevõtluskonkursil innovatsioonipreemia
• Konverentsi keskmes on Tartust maailma läinud mõiste „ülikoolimaastik“

Klassi asukohaks valiti raamatukogu, et lõimida raamatud ja internetiallikad ning mõjutada nii õppeprotsessi tugevalt positiivses suunas.  

Klass on lihtsalt ümberpaigutatav, seda saab kiiresti muuta rühmatööks sobivaks, kasutades NODE toolide erinevat värvust. Innovatsiooniklass aitab õppetöös kasutada loovaid õppemeetodeid, mis käib uue õpikäsitusega käsikäes.

Klass on sisustatud moodsa tehnikaga: mobiilne Samsung TabA tahvelarvutite klass, Bitcoini seade, 3D- printer ning programmi Samsung Digipass raames koolile proovida antud Samsung Gear VR prillid  ning Samsung Gear 360 kaamera.

Klass sobib ideaalselt ka täiskasvanud õppijale. Enne uue õppeaasta algust toimus klassis õpetajate koolitus, kes jäid väga rahule. Klassi on ka külastanud Valgamaa Kutseõppekeskuse  110. juubeli raames mitmed haridusametnikud, kes said end koolipoisina tunda ning tagasiside oli positiivne.

Klassis toimuvad ka täiskasvanute koolitused ning õpipoisi õpe. Klass on kergesti transporditav erinevatesse asukohtadesse. Klassi galeriid saab vaadata siit. 

Uudise ja fotod saatis Koolielule Valgamaa Kutseõppekeskuse haridustehnoloog Eva Tšepurko. 

Samal teemal:

• Valgas lükatakse uus haridusaasta käima konverentsiga
• Valgamaa Kutseõppekeskuses on päkapikkudel kaheksa ametit
• Digiarengust kutsehariduses kolme kooli näitel