Teemaveerandid

Kampaania algas 1. oktoobril ning sissejuhatav online-seminar koos Euroopa Ajaloo Majaga toimus 2. oktoobril. Teine online-seminar koos Europeanaga toimub 4. oktoobril. Kogu päeva kestval veebikonverentsil on tvinnijatel võimalus õppida eTwinningu asjatundjate parimatest praktikanäidetest ning esitleda oma projektiideed kolleegidele.

Kampaania vältel saavad tvinnijad kasutada spetsiaalset partneriotsingu foorumit, kus õpetajad jagavad ideid ideid ja suhtlevad, et enda kultuuripärandi projekti alustada.

Kui teil on idee kultuuripärandi projekti jaoks ning soovite osaleda eTwinningu nädalate kampaanias, esitage oma projekti ettepanek enne 25. oktoobrit ning ärge unustage lisada teemaviidet #eTwForCulture.

Loe lähemalt eTwinningu kodulehelt!

Avafoto: Unsplash, Holger Link.

Samal teemal:

• eTwinningu koolitus algajatele 2.-3.11 Haapsalus
• Kultuuripärand projektitöös

eTwinningu platvorm on kasulik ka koostöö tegemiseks Eesti koolide vahel. 

Ootame koolitusele ka neid õpetajaid, kes on eTwinningu projektitöös osalenud, kuid soovivad lähemalt tutvust teha õpetajate töölauaga eTwinning Live ning projektitöö keskkonnaga Twinspace. 

Koolitajad on Varje Tipp ja Laine Aluoja. Koolitus on õpetajatele tasuta, sh majutus. 

Tutvu kavaga ning registreeru koolitusele hiljemalt 22. oktoobriks. 

Samal teemal:

• eTwinningu suvekoolis tehti meeme
• eTwinningu projekti sobivad ka muinasjutud, robotid ja matkamine

Põhja-Eesti Rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Marja-Liisa Vaiksalu tõdeb, et kuna eri vanuses noored näitasid üles huvi töövarjutamise vastu ja gümnaasiumiõpilaste sooviavaldusi laekus juba enne, otsustati kolmeks päevaks avada täiendav kandideerimine kõigile kuni 19aastastele Tallinna ja Harjumaa noortele. „Kuigi kolmveerand kohtadest on juba varju leidnud, siis olles saanud positiivset tagasisidet, et inimestele läheb töövarjupäeva ettevõtmine korda, soovisime laiendada töövarjutamise võimalusest osa saavate noorte hulka. Valikus on endiselt palju põnevaid ameteid, aga selleks, et hajutada töövarjude omavahelist konkurentsi ja ka noorte huvi, ei leia nimekirjast enam neid ameteid, millele oli juba 7.-9. kl õpilaste seas suur tung ja arvukalt kandidaate,“ selgitab Vaiksalu ja julgustab noori vaatama ka nende ametite poole, mille nimetus esialgu ehk võõrana võib kõlada.

Täiendav kandideerimine algas 1. oktoobril ja on avatud Innove kodulehel 3. oktoobrini 23:59. Kandideerimisel on vajalik kirjutada motivatsioonikiri ja täita ankeet, kus võimalik märkida kaks ametikoha eelistust. Töövarjupäeva ürituse all Facebookis jagavad karjäärinõustajad ka näpunäiteid edukaks kandideerimiseks, tutvustavad erinevaid ameteid ning tööandjaid, kes töövarju võtavad jpm.

Rajaleidja töövarjupäev „Hüppa üle oma varju!“ toimub 24. oktoobril Tallinnas ja Harjumaal. Töövarjutamise eesmärk on anda koolinoortele võimalus näha ja kogeda reaalset töömaailma ning kuidas koolis õpitavad teadmised tööle asudes rakendust leiavad. 

Allikas: SA Innove pressiteade. 

Samal teemal:

• Viis viga, mida praktka käigus vältida

ITL-i Ustus Aguri stipendiumi on ette nähtud ühe doktorandi õppe toetamiseks informatsiooni- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) valdkonna õppekaval. 

„Tehnikateadlane ja informaatik Ustus Agur oli igas mõttes Eesti infoühiskonna teerajaja, kes pani aluse ka Eesti IT-oskusõnavarale,“ selgitas ITL-i tegevjuht Jüri Jõema. „Ustur Aguri nimelise stipendiumiga tunnustab ITL tema silmapaistvat panust Eesti infoühiskonna arengusse.“  

Üks kriteeriume, mille alusel stipendiaat välja valitakse, on doktoritöö teema oodatav mõju infoühiskonna arengule. 

Stipendiumitaotlus tuleb esitada hiljemalt 24. oktoobril 2018. Täiendava info taotluse esitamise kohta leiab HITSA kodulehelt.

Stipendiumi annavad ITL ja HITSA välja IT Akadeemia programmi raames. IT Akadeemia on Eesti riigi, ülikoolide ja IKT sektori ettevõtete koostööprogramm IKT kõrghariduse kvaliteedi ja konkurentsivõime tõstmiseks ning valdkonna jaoks vajaliku tööjõuressursi tagamiseks. IT Akadeemia programmi koordineerib Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus.

Foto: Koolielu arhiiv. 

Konkursil osalejad saavad valida kolme elulise kaasuse seast. Arutleda saab muuhulgas selle üle, kui avalikult üht avaliku elu tegelast meedias kujutada tohib (halduskaasus) ning otsustada, kas vallamaja katuse remondi tarvis läbipaistmatult raha liigutanud majandusnõunik kuritarvitas usaldust või mitte (kriminaalkaasus). Tsiviilkaasus aga viskab õhku küsimuse lapsele elatise maksmise kohta – kes, millise summa ning millistel tingimustel maksma peab?

„Nii nagu maailm meie ümber ei ole mustvalge, ei ole seda üldjuhul ka vaidlused, millega kohtunikud igapäevaselt silmitsi seisavad. Tee õiglase kohtulahendini algab õigest rõhuasetusest asjaolude hindamisel, millele järgneb loogiline analüüs ja lahenduse väljapakkumine. Konkurss pakub õpilastele võimaluse asetada end otsustaja rolli ning proovida, kui kerge või keeruline on erinevaid huve kaaludes õige ja õiglase otsuseni jõuda,“ rääkis riigikohtunik ja selleaastase kaasuskonkursi žürii esimees Paavo Randma. „Nii ongi konkursi mõte arendada noorte analüüsi- ja argumenteerimisoskust ning neid ette valmistada mistahes konfliktide mõistlikuks ja loogiliseks lahendamiseks,“ lisas ta. 

Konkursikaasuse peab lahendama sarnaselt, nagu seda tehakse kohtus: esitades esmalt mõlema poole argumendid ning seejärel tuues välja kohtuniku otsuse ja argumentatsiooni. On ka teine võimalus – vaidluse võib lahendada loovas vormis nagu essee, luuletus, joonistus, video vms. Igal juhul on oluline, et lahendus lähtuks peaasjalikult konkursil osaleja õiglustundest ja väärtushinnangutest. 

Õpilastöid ootab Riigikohus hiljemalt 9. novembriks 2018. Parimate tööde autoreid tunnustab Riigikohtu esimees pidulikul aktusel jaanuaris 2019. Täpsemalt saab konkursitingimusi ning selleaastaseid kaasusi vaadata kaasuskonkursi veebilehelt. 

Tänavune kaasuskonkurss kannab järjekorranumbrit 14 ning on pühendatud Riigikohtu 99. aastapäevale ja ringkonnakohtute 100. sünnipäevale. Kaasuskonkursi väljakuulutamine on osa õigusemõistmise nädalast, mille tegevuste kohta saab täpsemalt lugeda siit.

Allikas: Riigikohtu pressiteade.

Praktilised tegevused vaheldusid teoreetiliste loengutega. Õppuritele jagasid teadmisi rohetehnoloogiat ja pärimuskultuuri viljelevad spetsialistid erinevatelt elualadelt. 

Kõik klassid said käia ka õppekäigul. Tegevusi pakuti kalade tundmaõppimisest soo ja raba teemani. Käidi Emajõel lodjaretkel ja Veeteede Ameti Tartu osakonnas. Ikka teemaks kas siin on kala ehk küsimused, küsimused ning vastused neile.

Festivali finaalpäeval olid töötubadega külas TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia üliõpilased ja õppejõud. Töötubades tehti vanaaegse tehnoloogia järgi punseldatud ehteid, põimiti värvilisest lõngast võtmehoidjat, mängiti hoogsaid tegevusmänge, osaleti töötoas „Etno-futu helid ja kõlad“. Tegevusi jätkus kõigile.

Valga Gümnaasium pakkus ka ise kolme töötuba: „Vee puhastamine“, „LED- taskulambi valmistamine“, “Mullimaailm“. Kooli enda töötubades olid juhendajaks õpilased.

Putukad toiduks

Kõige meelierutavam oli Tallinna Tehnikaülikooli nooremteaduri Kätrin Karu töötuba „Meie kõigi tulevikutoit - söödavad putukad“.

Osalejad said teada, millised putukad on inimese toidulaual kasutusel, millised on nende toiteväärtused ja millise lisandväärtuse putukad inimtoiduna loovad.

Kõik osalejad, kellel oli julgust, said proovida kärbsevastsejahu lisandiga küpsiseid. Kätrinil olid kaasas imetlemiseks ka erinevad elusad putukad, mida söögiks enim kasvatatakse. 

Päev teadlasena

Nädal lõppes 9. klasside karjääripäevaga „Päev teadlasena“, kus festivalist kantuna pakuti põhikooli lõpuklasside õppuritele erinevaid ülesandeid ajude ragistamiseks. Lahendati teaduslikke ülesandeid: ehitati pabertorne ja liiva kandvaid tankereid, pandi kokku tangrampuslet ning selgitati välja, kui suurt raskust kannab kontoripaber. 

9. klasside õpilased on väga nutikad. Parima tulemuse saavutas tiim, kes kolme A4 paberit kasutades sai paberitele tõsta 10-kilose raskuse. Kriteeriumiks oli, et raskus on maast 15 cm kõrgusel. 

Ürituse toetajad olid SA Teaduskeskus AHHAA, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus,
TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia, Valga Gümnaasium.

Pille Olesk, Valga Gümnaasiumi TÖF-i koordinaator koolis. Fotod töötubadest: Egle Kõvask ja Pille Olesk. 

Samal teemal:

• Andur otsmikule - koolid proovivad uusi nutiseadmeid
• Valgamaa haridusvaldkonna asjatundjad kogunevad lapse õiguste nädalal edendama noorsoo heaolu

LEGO Education Maker Faire´i korraldamisega tähistatakse rahvusvahelist programmeerimisnädalat Code Week. Osalema on oodatud kõik haridusasutused (koolid, huvikoolid, lasteaiad), kes on valmis oma ruumides loomeala püsti panema, noori leiutajaid tasuta võõrustama ja neile põnevat väljakutset pakkuma. 

„LEGO Maker Faire on loomesündmus,“ rõhutas firma Insplay haridusvaldkonna juht Mari-Liis Peets. Insplay on üks Code Weeki korraldajatest Eestis. „Mingeid piiranguid Maker Faire´il osalemiseks ega korraldamiseks ei ole. Kõik on oodatud loomeala looma, oluline on soov pakkuda lastele tegutsemis- ja leiutamisrõõmu,“ sõnas Mari-Liis Peets. „Kõik, mida korraldajad pärast tegema peavad, on teavitada sündmusest Facebooki grupis „Robootika lasteaias“ või „Robootika koolis“ kasutades hashtagi #legomaker. Jagage nendes gruppides pilte ja videoid oma loomesündmusest.“ Sündmuste teavitajate vahel loosib Insplay välja auhinnad.

Maker Faire´i loomeala võib üles seada klassis, laboris, raamatukogus, koolisaalis, piisab nurgakesest lasteaiarühmas. Oluline on, et seal saaks loovalt tegutseda ja ülesandeid lahendada. LEGO klotsid on muidugi loominguline ja nutikas võimalus, aga kindlasti tasub loomealale muretseda pappi, liimi, lõngu, paberit, vilti, kääre, liimi, nööri, nööpe, käbisid, vildikaid, kleepse ja palju muud säärast, mis meisterdamisel abiks. Maker väljakutse on tegevuste rida, kus laps läbib probleemi lahendades kogu disainiprotsessi ideest teostuseni. Kool vajab uut spordiväljakut? Laske õpilastel see disainida! Või keegi unistab kosmoselennust? Laske tal kosmoselaev kujundada! Võimalused on lõputud, aga Lego Education on koostanud ka hulga näidisülesandeid. 

LEGO Maker Faire juhendi saab alla laadida siit. Rohkem infot leiab siit. 

„Lisaks anname esimestele Maker Faire sündmuste registreerijatele tasuta MAKER logoga tahvli, mille saab sündmuse ajal riputada seinale või panna loomealal lauale. Tasuta bänneri saamiseks tuleb registreerida oma Maker sündmus hiljemalt 3. oktoobriks,“ tutvustas Mari-Liis Peets veel üht võimalust. Registreerida saab siin. 

LEGO Education Maker Faire julgustab iga last olema uudishimulik. Sellele aitab kaasa inspireeriv keskkond, kus lapsed on vabad looma imelisi asju. Kui lapsed oskavad probleemilahendust vaimusilmas ette kujutada, siis nad oskavad selle ka teoks teha ja valmis ehitada! 

Samal teemal:

• Bostonis nähtu julgustas LEGOsid õppetöös rohkem kasutama
• Code Week kutsub kõiki programmeerima

Sel päeval räägiti ainetundides looduskaitsealustest taime-, looma -ja linnuliikidest. Samuti oli kooli seintele lugemiseks üles pandud palju huvitavat informatsiooni looduskaitse all olevatest liikidest. 

1.-9. klasside õpilased said osaleda “Looduse orienteerumismängus”. 
See oli QR-koodidel põhinev mäng. Õpilased pidid internetist otsima vastuseid looduskaitse all olevate liikide kohta.

Eesti Ornitoloogiaühingust tuli õpilastele põnevat linnuriiki tutvustama Jaanus Elts. Saime teada, et Eestis on kokku 371 linnuliiki ning neist jääb Eestisse talvituma 158 liiki. 

Huvitav oli teada saada, miks ja kuidas linde märgistatakse ning milliseid vaatlustehnikaid ornitoloogid kasutavad lindude vaatlemiseks. Binoklid, vaatlustorud, mis suurendavad lausa 80 korda ning erinevad raadiosaatjad on lindude vaatlemiseks kõige paremad vahendid. Jaanus Elts rääkis ka sellest, miks on soovitav teha lindudele kahe auguga pesakastid ning miks ei tohiks panna pesakastile laulupulka. 

Sel päeval olid meil külas ka Ülle Reier ja Kersti Tambets, kes tutvustasid õpilastele Tartu Ülikooli botaanikaaias kasvavaid looduskaitse all olevaid taimeliike. 

Terve nädala jooksul said 1.-4. klasside õpilased osa võtta joonistusvõistlusest “Haruldused meie ümber".

Neljapäeval oli teema „Ajalookultuur“

Sellel päeval tuli zooloog Mati Martin tutvustama meile põnevat loomariiki. Saime teada, et maailmas on  kokku 14 500 erinevat loomaliiki, millest selgrootuid on 14 000 ning ülejäänud on selgroogsed loomad. 
Eestis elab umbes 27 000 loomaliiki. Selgroogsetest elab Eestis 11 liiki kahepaikseid, 5 liiki roomajaid, 72 liiki kalu, 371 liiki linde ja 65 liiki imetajaid. 

Saime teada, kuidas inimene kahjustab oma tegevustega loomi. Kahjustavad tegevused on põldude rajamine ja väetiste kasutamine, heina niitmine, metsa maharaiumine ning maavarade kaevandamine. 

Tutvusime lähemalt ka looduskaitse all olevate loomaliikidega nagu kõre, ebapärlikarp, must-toonekurg, rabapüü, kassikakk, siniraag, lendorav, Euroopa naarits ja mudakonn.

Vanema kooliastme õpilastele tuli sel päeval restaureerimise ja konserveerimise erialadest rääkima nahadisainer Maila Käos. Õpilased said teada, miks on vaja restaureerida ning kuidas restauraatorid töötavad.

Reedel oli teema „Kool kui kulturrikeskkond“

Terve nädala jooksul käisid  õpilasesinduse liikmed kõikides klassides rääkimas teemal “Kool kui kultuurikeskkond”. Räägiti õpilaselt õpilasele viisakast käitumisest  koolis kui ka väljaspool kooli, korrektsest riietusest koolis ja viisakast sõnavarast.  

Teadlaste Öö festival Tartu Kivilinna Koolis pakkus põnevust ja tegutsemislusti kogu kooliperele. 

Loo autor on Tartu Kivilinna Kooli õpetaja Helis Hani. 

Samal teemal:

• Põhikooliõpilased võistlesid looduse tundmises
• Teadlaste öö festival Tartu Kivilinna Koolis

Budapestis kohapeal viibinud SA Innove hariduse agentuuri juhi ja rahvusvaheliste kutsemeistrivõistluste tehnilise delegaadi Tanel Oppi sõnul olid võistlused väga hästi korraldatud ja konkurents järjest tihedam. „Eesti võistlejatel läks hästi, tulime koju kolme meisterlikkuse medaliga kahelt võistlusalalt. Mitmel meie võistlejal jäi sama tulemuse saavutamisest puudu ainult mõni punkt. Riikide keskmiste punktisummade võrdluses andis tänavune sooritus Eestile koha keskmiste seas. Eespool näiteks Soomest ja Saksamaast,“ rääkis Oppi.

Euroskillsil kohal käinud haridus- ja teadusminister Mailis Repsi sõnul näitavad Euroskillsi tulemused, et Eesti kutsehariduse üle tasub uhke olla. „Kõik meie noored näitasid, et on samal tasemel maailma parimatega, mis tähendab, et meie kutsekoolidest saab suurepärase hariduse ja hea ettevalmistuse tulevikuks.“

Kutsemeisterlikkuse medaliga pärjatakse võistlejaid, kes saavutavad vähemalt 700 punkti. 11 võistlusalast oli Eesti tänavu esimest korda kutsemeistrivõistlustel väljas rätsepa ja vastuvõtuadministraatori erialaga. Rätsepa erialal kogusid võistlejad Elen Tartik (Tallinna Tööstushariduskeskus) ja Minni Meisterson (Tallinna Tehnikakõrgkool) 783 punkti ja pälvisidki sellega kutsemeisterlikkuse medalid. Neidude juhendajaks oli Diana Tuulik (Tallinna Tehnikakõrgkool). Sama medali sai 700 punktiga ka restoraniteenindaja Demi Kivilo (Rakvere Ametikool), kelle juhendajaks oli Euroopa võistluste ekspert restoraniteeninduses Tiiu Parm.

Kokku esindas Eestit võistlustel 14 noort meistrit 11 võistlusalal: 

Jaagup Susi (Tartu Kunstikool) – graafiline disainer
Liisa Meidla (Tallinna Teeninduskool) – vastuvõtuadministraator
Markus Pärn (Tartu Kutsehariduskeskus) – kokk
Demi Kivilo (Rakvere Ametikool) – restoraniteenindaja
Elen Tatrik (Tallinna Tööstushariduskeskus) ja Minni Meisterson (Tallinna Tehnikakõrgkool) – rätsepate paarisvõistlus
Reini Tammeorg ja Gen Lee (Tartu Kutsehariduskeskus) – IT-spetsialist
Maris Paas (Räpina Aianduskool) – florist
Joost Podekrat (Rakvere Ametikool) – plaatija
Riko Lorber (Tallinna Kopli Ametikool) – siseviimistleja
Markus Vainu ja Ilmar Jürisaar (Räpina Aianduskool) – maastikuehitajate paarisvõistlus
Aivo Alas (Kuressaare Ametikool) – sõiduautotehnik

Kuuendad üle-euroopalised võistlused EuroSkills 2018 toimusid 26.-28. septembrini Budapestis, kus 40 võistlusalal osales ligi 600 noort 28 riigist üle Euroopa. Eesti on osalenud üle aasta toimuval EuroSkillsil alates 2007. aastast.

Samal teemal:

• Noored meistrid asusid täna teele Euroopa kutsemeistrivõistlustele, et oma oskused proovile panna

Üheskoos saab luua mänge, rakendusi ja veebilehekülgi, proovida riistvara, panna roboteid erineval viisil liikuma jpm. Osalema on oodatud kõik, ka need, kes pole varem programmeerimisega kokku puutunud. Tasuta õpitoad aitavad kaasa tehnoloogiahariduse levikule ning näitavad ühtlasi, et programmeerimine on jõukohane kõigile. Õpitubasid toetab ProgeTiigri programm ja neid korraldatakse üleeuroopalise programmeerimisnädala Code Week raames. 

 „Programmeerimisnädala õpitoad aitavad õpilastes tekitada huvi teaduse, tehnoloogia ja matemaatika vastu,“ ütleb ProgeTiigri programmijuht Kristi Salum. "Robotitega ülesandeid lahendades ja programmeerides arendavad noored töötubades loogilist mõtlemist, probleemide lahendamise ja koostööoskust.“

Õpitubasid toimub üle Eesti, huvipakkuva ja kõige kodulähedasema saab igaüks ise välja valida. Lisainfo ja registreerumislingid leiab HITSA kodulehelt:

·         Põhja-Eesti - Harju maakond

·         Lääne-Eesti - Hiiu, Lääne, Pärnu ja Saare maakond

·         Kesk-Eesti - Järva, Viljandi ja Rapla maakond

·         Ida-Eesti - Jõgeva, Lääne-Viru, Ida-Viru maakond

·         Lõuna-Eesti - Põlva, Tartu, Valga ja Võru maakond

Üleeuroopaline Code Week (6.-21. oktoober 2018) toimub kuuendat korda. Programmeerimisnädala eesmärk on tutvustada digitaalset kirjaoskust lihtsal ja kaasahaaraval viisil. Kõik Code Weeki raames korraldatavad ettevõtmised kantakse üleeuroopalisele programmeerimisnädala kaardile.

Hariduse Infotehnoloogia SA on riigi, ülikoolide ja IT ettevõtete koostöös loodud sihtasutus, mis toetab tehnoloogiaoskuste tarka kasutamist õppetöös. 

Lisainfo: 

·         Code Week 

·         Fotod ja Code Week materjalid

Õpitubasid toetatakse Euroopa Liidu Euroopa Sotsiaalfondi meetmest “Kaasaegse ja uuendusliku õppevara arendamine ja kasutuselevõtt“ (2014-2020.1.03.15-0001).

Avafoto: Koolielu arhiiv. 

Samal teemal:

• Algab ProgeTiigri õpilasüritus "ProgeTiigri tulevikutegijad"
• Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus soovib kõigile õppijatele teadmisterohket uut kooliaastat!
• Testisime õpetajatega tasuta õppekeskkondasid